Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Asjaolud ja avaldus 28.05.2014 esitas Tallinna linn Tallinna Linnavalitsuse kaudu kohtule avalduse XXXpärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt vara on 52,02 euro ulatuses ning kohustusi 1023,16 euro ulatuses. 03.06.2014 nimetas kohus XXX pärandvara pankrotiavalduse menetluses ajutiseks pankrotihalduriks Peeter Sepperi. Kohus määras 20.06.2014 pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti hiljemalt 04.08.2014 makstava summa suuruseks 1800 eurot. Kohtu tagatiste kontole määratud summat tasutud ei ole. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära avaldaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et tegemist on püsiva maksejõuetusega. Pärandvaral on kohustusi kokku 1023,13 eurot ning pärandvara summas 54,92 eurot ei kata sellel lasuvaid kohustusi. Ajutise halduri hinnangul ning arvestades menetluse käigus kogutud andmeid, on maksejõuetus tekkinud muudel asjaoludel pankrotiseaduse mõttes. Faktiliselt põhjustas alalise maksejõuetuse pensionär XXX surm. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad olla tagasivõitmise hagid. XXX võõrandas korteriomandi aadressil XXX Tallinnas 02.12.2008 XXX . Olenemata sellest, kas võõrandati kinke või müügi teel, ei ole tehing pankrotiseaduse mõttes tagasivõidetav vastava nõude aegumise tõttu. Muid varade võõrandamistehinguid vararegistrites ei kajastu. Pärandvaras puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 30 alusel kohustas kohus võlausaldajaid tasuma pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutine haldur palub PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmise eest määrata ajutise halduri tasuks 424 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 139,92 eurot ning hüvitiseks teostatud vajalike kulutuste katteks 66,44 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasunõue on põhjendatud. Avaldaja ajutise halduri tasule vastu ei vaidle. Võlgniku pärandvaras vara puudub, seega kuulub riigi arvelt väljamõistmisele ajutise halduri tasu 397 eurot (lisandub sotsiaalmaks). /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.