MA hagi AS E vastu kutsehaigu-sega põhjustatud varalise kahju hüvitamiseks
Hagihind
10 035.14 EUR
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: MA, isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxxx xxxxx xxxxx, lepinguline esindaja VL Kostja: AS E, registrikood xxxxxxxx, lepinguline esindaja SK
Asja läbivaatamise aeg
Kirjalik menetlus poolte nõusolekul (TsMS § 403)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista AS-lt E 21 460.77 (kakskümmend üks tuhat nelisada kuuskümmend eurot ja 77 senti) eurot MA kasuks kutsehaigusest põhjustatud varalise kahju hüvitist ühekordse maksena.
KOHTUKULUDE JAOTUS
Poolte menetluskulud jätta täies ulatuses poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Pooled võivad kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
- MA (Hageja) töötas alates xxxx xxx xxxxxxxxx „xxxxx“. Äriühingu nimi seoses reorganiseerimistega alates xx.xx.xxxx xx xxx xxxxx, alates x.xx.xxxx xx xxxxx, alates xx.xxxx xx xxxxxxx ja alates xx.xx.xxxx AS E; - hageja töötas xx.xx.xxxx – xx.xx.xxxx xxxxxxxxxx müüjana, xx.xx.xxxx – xx.xx.xxxx xxxxxxx xxxxxxxxx xxxxx-xxxxxxxxxxxx-xxxxxxxx ja xx.xx.xxxx – xx.xx.xxxx meistrina; - xx.xx.xxxx ütles AS E (ka tööandja, Kostja) Hageja töölepingu majanduslikel põhjustel üles; - xx.xx.xxxx diagnoositi Hagejal kutsehaigestumine – ülekoormushaigus, krooniline rotaatormanseti kahjustus mõlemapoolselt, õlavöötme-käte müofastsiaalsed valud, käte liigeste valud; - haigestumise põhjustanud ohutegurid – füüsiline koormus kätele-õlavöötmele, seljale, jalgadele, töö kõrge temperatuuriga töökeskkonnas; - kutsehaigestumise põhjustanud ohutegurite põhiline kokkupuutumise aeg kutsehaiguste raporti kohaselt aastatel xxxx-xxxx. Aastatel xxxx-xxxx kokkupuutumine ohuteguritega vähemal määral; - Hageja puutus kostja juures töötades kokku erinevate töökeskkonna ohuteguritega, millest tervisele kahjulikku mõju avaldasid töö koormusega kätele, õlavöötmele, seljale ja jalgadele, töö kõrge temperatuuriga töökeskkonnas; - 23.04.2014 uurimiskokkuvõttes on antud hinnang Hageja kutsehaiguse tekkele ja väljakujunemisele ning välja toodud Kostja poolsed tööohutuse normide rikkumised; Tsiviilasi nr 2-12-27765
Hageja on seisukohal, et Kostja rikkus töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid sellega, et ei saatnud teda xxxx xxxxxx tevisekontrolli, kuigi töötervishoiu arst xx.xx.xxxx on järgmise tervisekontrolli ajaks märkinud juuni xxxx. Hageja järgmise tervisekontrolli otsuse kuupäev on xx.xx.xxxx. Sellega rikkus Kostja Sotsiaalministri 24.04.2003 määrusega nr 74 kehtestatud „Töötajate tervisekontrolli korra“ § 2 lg 1 p 3 ja § 5 lg 2 nõudeid. Lisaks eeltoodule ei hinnanud kostja töökeskkonna ja töötingimuste muutumisel meistri töökohal mõjuvaid terviseriske ja ohutegureid, rikkudes sellega 09.06.1992-27.06.1999 kehtinud EV töökaitseseaduse § 5 lg 2 p 2 ning alates 26.07.1999 kehtiva Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 13 lg 1 p 6 nõudeid; ei ole kuni 30.04.2007 tehtud riskianalüüsini hinnanud töötajate raskuste käsitsi teisaldamise terviseriske, samuti pole hinnanud taignavalmistaja terviseriske raskuste käsitsi teisaldamisel. Sellega on kostja rikkunud Sotsiaalministri 27.02.2001 määrusega nr 26 kehtestatud „Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 3 lg 1 p 1 sätteid. Kuna kostja jättis hageja tööga seotud riskid hindamata ja sellest tulenevalt ei informeerinud hagejat võimalikest ohuteguritest ja riskidest, samuti jättis hageja õigeaegselt tervisekontrolli saatmata, ei teadnud hageja esinevatest ohuteguritest ega osanud oma tervist kahjustavates tingimustes töötamise ajal hoida.Tööandja tegevusetuse tagajärjel tekkis hagejal kutsehaigus ja kahju. Arvestades, et hageja töötas kostja ja tema õiguseellaste juures xxxx-xxxx, kuuluvad kohaldamisele nii Töökoodeksi (TööK) § 448 lg 1,2 ja § 463 lg 1 sätted kui võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja 10545 lg 1 p 2 sätted. Hageja on kahju hüvitise arvestanud Vabariigi Valitsuse 10.06.1002 määrusega nr 172 kehtestatud „Ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide töötajatele tööülesannete täitmisel tekitatud vigastuste või muu tervisekahjustustega tekitatud kahju hüvitamise ajutise korra“ Hageja nõuab kostjalt kutsehaigusega põhjustatud kahju hüvitamist nii ühekordse hüvitisena kui igakuuliselt.
KOSTJA VASTUVÄITED
Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. - kostja oli seisukohal, et tema pole hagejale kahju tekitanud. Kui kohus siiski leiab, et kostja on kahju tekitanud, siis kostja ei vastuta hagejal tekkinud kahju eest; - tõendamata on, et hagejal ka pärast vanaduspensioni ikka jõudmist on tuvastatud kutsehaigusest tingitud püsiv töövõimetus. Seetõttu pole tal õigus nõuda kutsehaigusest tingitud kahju hüvitamist vähemalt alates vanaduspensioni ealiseks saamisest xx.xx.xxxx; - hageja kutsehaiguse kujunemine algas oluliselt varem kui hagiavalduses märgitud, st alates xxxx. Sellel perioodil töötas hageja ka xxx xxxxxxxxx, kes ei ole kostja õiguseellane ja peab kandma kahju hüvitamisel osavastutust; - kostja ei nõustu hageja kahju hüvitamise põhimõtete ega lähteandmetega. Kahju arvestuse aluseks ei tuleks võtta mittekutsehaiguse tuvastamisele eelneva aja palka, vaid palka, mida hageja saaks hetkel, kui tal poleks kutsehaigust; -kostja vaidleb vastu keskmise palga indekseerimisele ja leiab, et see muudab kunstlikult hageja sissetuleku suuremaks kui see oleks olnud, kui hagejal poleks kutsehaigust; - kostja ei nõustu, et hagejale peaks hüvitama kutsehaigusest tekkinud kahju 30% ulatuses. Kostja on seisukohal, et hageja kutsehaigestumisest tingitud kahju ei saa olla suurem kui 10%; - hageja arvutatud hüvise suurus on vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga; - hageja ei ole viidanud konkreetsetele õigusnormidele, mida kostja rikkus; - kostja ei ole rikkunud hageja tervisekontrolli saatmise kohustust;õige pole, et kostja pole hinnanud raskuste käsitsi teisaldamise riske; - kostja on täitnud tööohutusnorme - esitatud asjaolude alusel pole usutav, et kostja põhjustas hagejale kutsehaiguse; Kostja ei ole süüdi hagejale kahju tekkimises. Hageja on järginud mõistlikult hoolsuskohustust töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks. Hageja töövõimekaotus on osaliselt tingitud hageja enda süülisest käitumisest – hageja elas ebatervislikult, suitsetas; Kostja palus hagi jätta rahuldamata.
Tsiviilasi nr 2-12-27765
KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
1.Hagi asjaolude, menetluse käigus esitatud täpsustuste ja uuritud tõendite kohaselt töötas hageja kostja ja tema õiguseellaste juures alates xx.xx.xxxx. Kuni xx.xx.xxxx oli kostja õiguseellane xxxxxxxxxxxx „xxxxxxx“, alates xx.xx.xxxx xxxxx xxxxxx „xxxxx“, alates xx.xx.xxxx seoses reorganiseerimisega xx xxx xxxxx, alates xx.xx.xxxx xx xxxxx, alates xxxxxxxx xxxx xx xxx xxxx ja alates xx.xx.xxxx xx E (I kd tl 10, 84-90, 134,135 II kd tl 102-103,121-132 ).
1.1.Uuritud tõendid kogumis kinnitavad, et hageja töötas kostja ja tema õiguseellaste juures xx.xx.xxxx – xx.xx.xxxx xxxxxxxx, xx.xx.xxxx - xx.xx.xxxx xxxxxxxxx xxxxxxx, xx.xx.xxxx – xx.xx.xxxx xxxxxxxxxxx, xxxxxxx (alates xx.xx.xxx lisandusid xxxxxx tööülesannetele ka xxxxxxxx tööülesanded) ning xx.xx.xxxx – xx.xx.xxxx xxxxxxx. Olenemata hageja kutsenimetusest (xxxxx-xxxxxxxxxxx, xxxxx või xxxxxxxxxxxxx) oli tema töö sisuks muu hulgas ka xxxxx valmistamine (I kd tl 84-90,134,135, II kd tl 124,125,127, 128-129,130-132). Seega valmistas hageja tööülesandena xxxxxxx xx.xx.xxxx –xx.xx.xxxx ning xx.xx.xxxx – xx.xx.xxxx.
1.2.Vaidlust ei ole, et xx.xx.xxxx ütles kostja hageja töölepingu üles (I kd tl 90).
2.Uuritud tõendid kogumis kinnitavad, et xx.xx.xxxx diagnoositi hagejal kutsehaigus – ülekoormushaigus, krooniline rotaatormanseti kahjustus mõlemapoolselt, õlavöötme-käte müofastsiaalsed valud ja käte liigeste valud. Kutsehaigestumise põhjustanud ohutegurid: füüsiline töö koormusega kätele-õlavöötmele, seljale, jalgadele, töö kõrge temperatuuriga töökeskkonnas. Hageja andmetel oli ohuteguritega kokkupuute aeg xxxx-xxxx, seejuures põhiliselt xxxxxxxx, vähem xxxx-xxxx. Umbes sama periood oli ohuteguritega kokkupuute ajana kajastatud ka kutsehaigese raportis ning kutsehaiguse uurimiskokkuvõttes (Uurimiskokkuvõte, I kd tl 19-20,21-25,73-76).
2.1.Menetluse käigus täpsustas hageja oma varasemat seisukohta ja avaldas, et kokkupuude ohuteguritega toimus aastatel xxxx-xxxx kui xxxx-xxxx (III kd tl 158 p 3.2.). Seega pikendas hageja ohuteguritega kokkupuutumise aega varasemaks (algus xxxx) ja seda põhjendusel, et ka perioodil xx.xx.xxxx - xx.xx.xxxx töötas ta kostja õiguseellase juures xxxxxxxx, et tema töö sel perioodil oli füüsiliselt raske ning samalaadne selle tööga, mida ta tegi aastatel xxxx-xxxx. Ka kostja oli seisukohal, et hageja kutsehaiguse väljakujunemine toimus alates xxxx (III kd tl 94).
2.2.Teisalt lühendas hageja ohuteguritega kokkupuutumise aega varasema xxxx.aasta asemel aastani xxxx (kuupäeva täpsustamata). Hageja sellisele seisukohale kostja vastu vaielnud ei ole. xx.xx.xxxx eelistungil avaldas hageja esindaja, et xxxx-xxxx töötas hageja xxxxxxxxx ja siis ohutegureid ei olnud (III kd tl 89). Eelmärgitud asjaolud kogumis annavad tunnistust, et hageja peab ohuteguritega kokkupuutumise ajaks töötamist kostja juures kuni xxxxxxx töökohale asumiseni. Töölepingu nr 189 Lisa 3 ja Isikukaardi 119 andmetel töötas hageja meistrina alates xx.xx.xxxx (II kd tl 102-104, 121). Kõike eeltoodut arvestades loeb kohus tuvastatuks, et hageja kokkupuutumise aeg ohuteguritega oli xx.xx.xxxx-xx.xx.xxxx ja xx.xx.xxxx-xx.xx.xxxx ning tema kutsehaigus kujunes välja perioodil xx.xx.xxxx – xx.xx.xxxx. Seega on punktides 1 ja 2 tuvastatud nii hageja töötamine kostja ja tema õiguseellaste juures, hagejal kutsehaiguse kui terviskahjustuse tekkimise fakt ning ka kutsehaiguse väljakujunemise aeg.
3.Kostja vastuväite kohaselt mõjutas hageja kutsehaiguse tekkimist ka töötamine teiste tööandjate juures – xxx xxxxxxx xxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxx. Sellel tööl pidi hageja kaupa vastu võtma, välja andma ja üle lugema, seda tõstma ja ümber paigutama. Järelikult puutus ta kokku koormusega kätele, õlavöötmele, korduvate ühetaoliste jõu rakendamist vajavate liigutustega, mis eksperdi poolt on nimetatud kutsehaiguse põhjusena. Hageja sellise käsitlusega ei nõustunud. Hageja kinnitas, et xx.xx.xxxx kuni xx.xx.xxxx töötas ta tõepoolest xxx xxx xxxxxxx (ei ole kostja õiguseellane)xxxxxxx ja xxxxxxxxxxx Tsiviilasi 2-12-27765
kuid nimetatud perioodil ei olnud tema töö raske ning puudusid ohutegurid, mis võinuks põhjustada kutsehaigust. Nimelt oli hageja töö sisuks sel perioodil telefoni teel tellimuste vastuvõtmine, kaubasaatelehtede vormistamine, kauba ülelugemine vastuvõtmisel ja väljastamisel, iganädalane kaubaliikumise aruannete esitamine. Kauba laadimistööd, kauba tõstmise ja ümberpaigutamise tegid ära transporttöölised. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Antud juhul esitas kostja menetluse käigus vastuväite, mida ta tõendanud ei ole. Kostja vastuväidet ei tõenda ka kostja kirjeldatud eksperdi arvamus. Ekspert on tõepoolest arvamuse p-s 3 märkinud, et hageja töö iseloom oli alates xxxx.aastast seotud pideva koormusega kätele, õlavõõtmele, korduvate ühetaoliste liigutustega ja raskuste tõstmisega, kuid ekspert ei ütle, et hageja selliste ohuteguritega puutus kokku ka töötamise ajal teiste tööandjate (xxx xxx xxxxxxx, xxxxx xxxxxxxxxxxx jne) ajal. Hageja selliste ohutegurite esinemist xxx xxxxxxxx töötamise ajal eitas ning ekspert samas arvamuse punktis avaldas, et ajaperioodi, milline oli hageja kutsehaiguse tekkimise ja kujunemise seisukohalt määravaim, pole võimalik täpselt hinnata. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et kostja vastuväide nagu puutunuks hageja kutsehaigust tekitanud ohuteguritega kokku ka töötamise ajal xxx xxx xxxxxxxx xxxxxxxx ja –xxxxxxxxx, on paljasõnaline ning kohus jätab selle vastuväite ning sellega seotud muud väited (osavastutus) tähelepanuta.
4.Arvestades, et hageja kutsehaigus kujunes välja perioodil xx.xx.xxxx – xx.xx.2xxxx, pidid ka hageja tervist kahjustavad teod aset leidma samal perioodil. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 11 võlasuhetele, mis on tekkinud enne 1.juulit 2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. VÕSRS § 22 lg 1 kohaselt võlaõigusseaduses kahju õigusvastase tekitamise kohta sätestatut kohaldatakse juhul, kui kahju põhjustanud tegu või sündmus pandi toime või leidis aset pärast 01.juulit 2002. Eeltoodu tähendab, et kohaldamisele kuuluvad nii ENSV tsiviilkoodeksi (TsK) kahju tekitamisest tuleneva vastutuse sätted kui võlaõigusseaduse (VÕS) vastavad sätted. TsK § 448 lg 1 sätestas üldpõhimõtte, mille kohaselt tekitatud kahju kuulub kahju tekitanud isiku poolt hüvitamisele täies ulatuses. TsK § 463 lg 1 kohaselt vigastuse või muu tervisekahjustuse tekitamise korral on kahju eest vastutav organisatsioon või kodanik kohustatud hüvitama kannatanule töövõime kaotuse või vähenemise tagajärjel kaotatud töötasu, samuti tervisekahjustusest tingitud kulutused. VÕS § 1043 kohaselt peab õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati muuhulgas ka tervisekahjustuse tekitamisega.
5.Kohus eespool tuvastas, et hagejal on diagnoositud kutsehaigus. Kutsehaigus on oma olemuselt tervisekahjustus (RK lahend 3-2-1-55-10 p 16). Sotsiaalkindlustusameti xx.xx.xxxx otsusest nr xxxxxx nähtub, et hageja on osaliselt kaotanud töövõime ning alates xx.xx.xxxx on tema kutsehaigusest põhjustatud töövõime kaotuse protsent 300% (I kd tl 12,13). Sotsiaalkindlustusameti xx.xx.xxxx otsuse nr xxxxxx kohaselt alates xx.xx.xxxx kuni xx.xx.xxxx on hageja kutsehaigusest põhjustatud töövõime kaotus 30%, üldhaigestumisest 60% ja kogu püsiva töövõimetuse ulatus 80% (I kd tl 15). Ka eksperdi arvamuse kohaselt hageja „kutsehaigusest põhjustatud töövõimekaotus võib olla 30%“ (III kd tl 27 p 4). Kohtu hinnangul ja vastupidiselt kostja vastuväitele ning arvestustele, et hageja kutsehaigusest põhjustatud töövõime kaotus saab olla max 10%, kinnitavad eeluuritud tõendid kogumis, et hageja kaotas kutsehaigusest põhjustatuna 30% oma töövõimest. Sellest tulenevalt vähenes kutsehaiguse tagajärjel ka hageja võime saada sissetulekut ning Tsiviilasi 2-12-27765
seda 30% ulatuses. Kohtu sellist seisukohta toetab ka Riigikohus, kes on oma lahendites korduvalt toonitanud, et kui isik on kutsehaiguse tõttu kaotanud töövõimest 60%, siis on eelduseks, et samas ulatuses on vähenenud tema võime saada sissetulekut (nt lahendid nr 3-2-1-68-10, 3-2-1-92-03). Eeltoodu tähendab, et hagejale on perioodil xx.xx.xxxx-xx.xx.xxxx tekkinud kutsehai-gusest tingituna kahju.
5.1.Tõendeid selle kohta, et hagejal oleks tuvastatud kutsehaigusest põhjustatud töövõimetus ka pärast xx.xx.xxxx, st alates xx.xx.xxxx, asjas esitatud ei ole. Nimetatud asjaolule juhiti hageja tähelepanu juba 26.11.2013 kohtuistungil. Hageja lubas vastava tõendi esitada, kuid ei teinud seda ei enne üleminekut kirjalikku menetlusse ega ka kirjalikus menetluses avalduste ja dokumentide esitamiseks antud tähtaja jooksul (III kd tl 91,202). Olukorras, kus hagejal alates xx.xx.xxxx kutsehaigusest põhjustatud töövõimetust tuvastatud ei ole, pole tõendatud ka hagejal kutsehaigusest põhjustatud kahju esinemine.
6.Riigikohus on korduvalt toonitanud, et tööandja vastutusele võtmiseks tervistkahjustavate tingimustega töö korraldamise eest on vaja tuvastada, milles tööprotsess kostja juures oli vastuolus õigusaktidega kehtestatud nõuetega või millega kostja eiras tööohutuse nõudeid (nt lahendid 3-2-1-114-08, 3-2-1-55-10, 3-2-1-68-11). Seega tuleb eelkõige tuvastada, kas ja mis osas oli kostja tegevus vastuolus õigusaktidega kehtestatud nõuetega ja/või missugusest seadusest tulenevaid ohutusnõudeid kostja rikkus. Hageja väitel rikkus kostja Sotsiaalministri 24.04.2003 määrusega nr 74 kehtestatud „Töötajate tervisekontrolli kord“ (edaspidi Kord) § 2 lg 1 p-s 3 sätestatud kohustust sellega, et ei saatnud hagejat tervisekontrolli töötervishoiuarsti poolt tervisekontrolli otsuses märgitud ajal xxxxxx xxxx. Töötervishoiuarst Kristina Keskküla on xx.xx.xxxx Tervisekontrolli otuses märkinud xxxxx xxxx (I kd tl 67). xx.xx.xxxx „Kutsehaigestumise uurimiskokkuvõtte“ (edaspidi Uurimiskokkuvõte) alajaotuses V „Hinnang kutsehaiguse tekkele ja väljakujunemisele“ punktis 5 on töötervishoiu tööinspektor Janika Rõõmus samuti märkinud, et tervisekontrolli otsusel on töötervishoiuarst märkinud hageja järgmise tervisekontrolli ajaks xxxxx xxxx, kuid hageja järgmise tervisekontrolli otsuse kuupäev on xx.xx.xxxx (Töötajate tervisekontrolli kord“ § 2 lg 1 p 3) (I kd tl 21-25). Eeluuritud hageja seisukohast ja tõenditest tulenevalt pidi kostja väidetav Korra § 2 lg 1 p 3 rikkumine toimuma xxxxx xxxx. Sel ajal töötas hageja xxxxxxx. Hageja ise on avaldanud, et xxxxxxx töötamise ajal kutsehaigust põhjustanud ohutegureid ei esinenud. Ka kohus on otsuse punktis 2.2 tuvastanud, et hageja kutsehaiguse väljakujunemise aeg oli kuni xx.xx.xxxx. Kuna eeltoodut arvestades ei saanud kirjeldatud võimalik rikkumine olla hageja kutsehaiguse tekkimise põhjuseks, puudub vajadus tuvastada, kas kostja rikkus Korra § 2 lg 1 p 3 või mitte.
7.Hageja väitel kostja kuni xx.xx.xxxx riskianalüüsini ei hinnanud riskianalüüside tegemisel töötajate, sh xxxxxxxxxxxx, terviseriske raskuste käsitsi teisaldamisel. Kostja küll koostas ja kinnitas raskuste käsitsi teisaldamise tööohutusjuhendi xx.xx.xxxx ja tegi selles muudatusi xx.xx.xxxx, kuid jättis kajastamata informatsiooni kõigist teisaldustööga seotud ohtudest, õigetest tööasenditest ja võtetest. Eelmärgitud terviseriskide ja ohutegurite hindamata jätmisega ei ole kostja ka hagejat teavitanud nimetatud ohuteguritest ja sellest tulenevalt tervisekahjustuse vältimiseks rakendatavatest abinõudest. Sellega rikkus kostja nii EV töökaitseseaduse (TKS) § 5 lg 2 p 1 ja,2, Töötervishoiu ja tööohutuse (TTOS) § 9 lg 1, § 13 lg 1 p 3 ja 6 ning Sotsiaalministri 27.02.2001 määrusega nr 26) kehtestatud „Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ (edaspidi Raskuste teisaldamise nõuded) § 3 lg 1, 3 ja 5 nõudeid.
7.1.Kohus on otsuse punktis 1.1. tuvastanud, et olenemata kutsenimetust (xxxxxxxxxxxxxxx, xxxxx, xxxxxxxxxxxxx), oli hageja tööülesandeks muu hulgas ka xxxxx valmistamine. Uurimiskokkuvõttes on tööinspektor tuvastanud, et tööülesannetest tulenevalt on hageja teisaldanud käsitsi raskusi, mille hulka kuuluvad raskuste tõstmine, tõmbamine, lükkamine, kandmine, liigutamine ning raskuste toetamine käte ja kehaga. Tööandja väitel oli xxxxxxxTsiviilasi 2-12-27765
xxxxxx käsitsi teisaldatav raskus kuni 20 kg (I kd tl 24 p 9,14). Tunnistajad MA, ET kui EK kinnitasid, et hageja töötas xxxxxx osakonnas xxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxxxx ning tema tööks oli muu hulgas ka xxxxx valmistamine. xxxx xxxxxxxxxx seisnes jahu, suhkru, soola jm panemises xxxxxxxxxxx. Tunnistaja M.Ai ütluste kohaselt sai jahukott kärule kaastöötaja või transa abiga ning et transporttööline doseeris jahu katlasse. Tunnistajad E.T ja EK, kes oma töö tõttu hagejat isiklikult ja korduvalt nägid xxxxxxx valmistamas rääkisid vastupidist. Nad kinnitasid, et transporttöölised tõid jahukotid brigaadilattu, et sealt tuli kott sülle võtta ja xxxxxxxxxxx juurde viia. Lisaks jahule tõsteti ka soola, margariini jm, osa neist olid kuni 50 kg. Kes tootmisprotsessi tunneb see teab, et lisainimesi, keda appi kutsuda, polnud. Valmis xxxxxx tuli masinast tükkidena välja kiskuda ja lauale panna. Paljud naised ei saanud selle kõigega hakkama. E.T, kes õpetas xxxxxxxxx töötajaid seadmetega töötama, lisas et uue xxxxxxxx xxxx juurutamisega toorme käitlemine ning xxxxx töötlemise ja käitlemise sisu ei muutunud (III kd tl 189-190,192,194-195). Hinnates tunnistajate vastuolulisi ütlusi jahukottide jm raskuste teisaldamise asjaolude kohta loeb kohus usaldusväärsemaks ning muude tõenditega kooskõlas olevaks tunnistajate ET ja EK ütlused. Kõiki eeluuritud tõendid kogumis hinnates loeb kohus tuvastatuks, et xxxxxx valmistamisega seonduvalt teisaldas hageja käsitsi vähemalt kostja poolt nimetatud 20 kg raskusi. Arvestades, et xxxxxxxx valmistas hageja perioodidel xx.xx.xxxx–xx.xx.xxxx ja xx.xx.xxxx–xx.xx.xxxx, teisaldas ta raskusi käsitsi samadel perioodidel, st aastaid.
7.2.TTOS § 13 lg 1 p 3 paneb tööandjale kohustuse korraldada töökeskkonna riskianalüüsi, selgitada nende käigus välja töökeskkonna ohutegurid, mõõta vajaduse korral nende parameetrid ning hinnata riske töötaja tervisele ja ohutusele. Riskianalüüsi tulemused vormistada kirjalikult ja säilitada. Raskuste teisaldamise nõuded § 3 lg 1 paneb tööandjale kohustuse kujundada ja kohandada raskuste teisaldamisega seotud töötamiskohad nii, et need muutuksid töötajale võimalikult ohutuks. Selleks peab tööandja muu hulgas hindama riski töötaja tervisele, arvestades §-s 5 loetletud ohutegureid. Uurimiskokkuvõtte kohaselt on tööinspektor tuvastanud et kuni xx.xx.xxxx riskianalüüsini ei ole tööandja hinnanud töötajate raskuste käsitsi teisaldamise terviseriski, sealhulgas xxxxxxxxxxxx terviseriske raskuste käsitsi teisaldamisel (I kd tl 24 p 14). Kohtule on esitatud kolm töökeskkonna riskianalüüsi – xx.xx.xxxx, xx.xx.xxxx ja xx.xx.xxxx (I kd tl 26-36, 37-55, 56-60), milledest ainult ühes, st xx.xx.xxxx riskianalüüsis, on kostja hinnanud xxxxx (xxxxxxxxxxx) terviseriske raskuste käsitsi teisaldamisel. Seega on kostja tööandjana alates Raskuste teisaldamise nõuded jõustumisest xx.xx.xxxx kuni xx.xx.xxxx Riskianalüüsini jätnud täitmata talle Raskuste käsitsi teisaldamise nõuded § 3 lg 1 p 1 tuleneva kohustuse hinnata töötajate terviseriske, sealhulgas hageja terviseriske xxxxx valmistamisel raskuste käsitsi teisaldamisel. Kostja eelmärgitud rikkumist ei vabanda ega muuda olematuks kostja kirjeldatud asjaolud, et varasemal perioodil viidi tööandja poolt läbi riskianalüüsid, mille käigus selgitati välja ohutegurid, sealhulgas ka ergonoomilised tegurid, mõõdeti neid ning hinnati nende mõju töötajate tervisele, võeti riskianalüüside alusel vastu tegevuskavad jne, samuti neid kirjeldusi kinnitavad tõendid. Kostja kirjeldatud asjaolude suhtes polegi vaidlust. Vastupidi. Ka tööinspektor on Uurimiskokkuvõttes kinnitanud varasema riskianalüüsi ja selle alusel vastu võetud tegevuskava ja raskuste käsitsi teisaldamise tööohutusjuhendi ning selle muudatuste olemasolu, kuid rõhutanud, et üheski nendest dokumentidest enne xx.xx.xxxx riskianalüüsi, ei ole hinnatud txxxxxxxxxxxx terviseriske raskuste käsitsi teisaldamisel kooskõlas Raskuste teisaldamise nõuded § 3 lg 1 p 1 sätestatuga. Suures hulgas kostja kirjeldatud asjaolusid kinnitavaid tõendeid on aga käesolevas asjas asjakohatud, kuna need on koostatud hageja etteheites märgitust hiljem ning ajal, kui hageja kutsehaigus oli juba välja kujunenud.
7.3.Hageja heitis kostjale ette ka seda, et viimane on küll xx.xx.xxxx koostanud ja kinnitanud raskuste teisaldamise tööohutusjuhendi, kuid see juhend ei sisalda informatsiooni kõigist teisaldustööga seotud ohtudest, õigetest tööasenditest ja –võtetest. Sellega on kostTsiviilasi 2-12-27765
ja rikkunud Raskuste käsitsi teisaldamise nõuded § 3 lg 3. TTOS § 13 lg 1 p 6 paneb tööandjale kohustuse teavitada töötajaid töökeskkonnavolinike, töökeskkonnanõukogu liikmete ja töötajate usaldusisikute kaudu ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest. Raskuste käsitsi teisaldamise nõuded § 3 lg 3 paneb tööandjale kohustuse teavitada töötajaid kõigist teisaldustööga seotud ohtudest, sealhulgas raskuse massist ja raskuskeskme asukohast, kui raskus on ekstsentriline. Uurimiskokkuvõttes on tööinspektor märkinud, et tööandja on koostanud ja kinnitanud raskuste käsitsi teisaldamise tööohutusjuhendi xx.xx.xxxx ja teinud muudatusi xx.xx.xxxx, kuid see ei sisalda informatsiooni kõigist teisaldustööga seotud ohtudest, õigetest tööasenditest js –võtetest (I kd tl 24 p 9). Kostja on väitnud vastu, et ta on tegelenud raskuste teisaldamise terviseriskidega kogu ajaperioodi jooksul, mil hageja töötas kostja ettevõttes ning et seda kinnitab just xx.xx.xxxx koostatud ja kinnitatud raskuste teisaldamise tööohutusjuhend koos xx.xx.xxxx muudatusega (I kd tl 122). Arvestades, et pooled ei ole vaidlusalust xx.xx.xxxx raskuste teisaldamise tööohutusjuhendit tõendina esitanud, puudub kohtul võimalus poolte väiteid ja vastuväiteid kontrollida ning tuvastada, kas nimetatud juhend sisaldab informatsiooni kõigist teisaldustööga seotud ohtudest, õigetest tööasenditest ja –võtetest või mitte. Eeltoodu tähendab, et tõendamata jääb hageja väide, nagu oleks kostja rikkunud Raskuste käsitsi teisaldamise nõuded § 3 lg 3. Seega leidis tuvastamist, et kostja tööandjana rikkus Raskuste käsitsi teisaldamise nõuded § 3 lg 1 p 1, st töötaja tervist ja tööohutust kaitsvat õigusnormi, milline tegu on kohtu hinnangul õigusvastane. Arvestades rikutud õigusnormi kaitse-eesmärki kogumis hagejal kutsehaigusena disgnoositud ülekoormushaigusega (kroonilise rotaatormanseti kahjustus mõlemapoolselt, õlavöötme-käte müofastsiaalsed valud) on kostja õigusvastane tegu põhjuslikus seoses hagejal tekkinud tervisekahjustusega.
8.Kostja on seisukohal, et tema pole süüdi hagejale kahju tekitamises. Kostja hinnangul on ta käitunud vajaliku hoolsusega, järginud mõistlikku hoolsuskohustust ning käibes vajalikku hoolt. Ta on rakendanud nõuetekohaselt ennetavad abinõud, viinud läbi vajalikud juhendamised, teostanud mõõtmised ja riskihindamised, teostanud süstemaatiliselt sisekontrolli, taganud hagejale mikroklimaatiliselt nõuetekohase töökeskkonna. Lisaks väitis kostja, et hageja töövõimekaotus on osaliselt tingitud hageja enda süülisest käitumisest – nimelt elas hageja kostja väitel ebatervislikult, sealhulgas suitsetas kogu kostja juures töötatud aja. Ekspert on tuvastanud, et hagejal olid probleemid vererõhuga. Kuna tööruumides suitsetada ei tohtinud,käis hageja õues suitsetamas, sageli ka jopeta. Hageja ebatervislikud eluviisid ja hoolimatu suhtumine oma tervisese soodustasid tema kutsehaiguse arengut. Kohus kostja seisukohta süü puudumise osas ei jaga. Kohus tuvastas, et kostja rikkus talle õigusaktiga kehtestatud kohustust, mille eesmärk oli kaitsta töötaja tervist võimalike tervisekahjustuste eest. Raskuste käsitsi teisaldamise nõuded § 3 lg 1 p-st 1 tulenev kohustus on tööandjale täitmiseks kohustuslik ilma eranditeta. Tööandjana oli kostjal valida, kas ta täidab õigusnormist tulenevat tööandja kohustust või mitte. Kostja tööandjana teadis ja pidi teadma, et jättes kohustuslikud nõuded täitmata, käitub ta õigusvstaselt. Asjaolu, et ta eeltoodule vaatamata tööandjale kohustuslike nõuete täitmist eiras, annab tunnistust teadlikust kohustuse rikkumisest. Kohus ei jaga kostja seisukohta ka selles, et hageja on ise osaliselt süüdi kutsehaiguse ja sellest tulenevalt tervisekahju tekkimises põhjusel, et ta suitsetas ja elas ebatervislikult. Ekspert on küll avaldanud, et suitsetamine, vähene liikumine, ebatervislik toitumine, liigne stress jms võisid mõjutada hageja kutsehaiguse kulgu. Samas ei selgu ekspetiisiaktist, mille alusel ekspert tuvastas, et hageja üldse suitsetab, et ta liigub vähe, toitub ebatervislikult ja on liigselt stressis. Samuti ei nähtu ekspertiisiaktist, kuidas loetletud asjaolud mõjutavad kroonilise rotaatormanseti kahjustuse ja/või õlavöötme-käte müofastaalsete valude (ülekoormuskaiguse) tekkimist ja/või kulgu. Kohtu hinnangul on kostja süüdi hagejale õigusvastases tervisekahju tekitamises ning peab hageja kutsehaigusest põhjuststud kahju hüvitama tõendatud ulatuses. Tsiviilasi 2-12-27765
9.Hageja oli seisukohal et kahju hüvitise arvestamisel tuleb lähtuda nn Ajutise korra põhimõtetest. Kostja sellega ei nõustunud. Kuna poolte vahel puudub üksmeel, ei saa hüvitist arvestada Ajutise korra põhimõtete järgi. Võlaõigusseadus (VÕS) § 130 lg 1 mõtte kohaselt isiku tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju.
9.1.Kohus on otsuse p-s 5 tuvastanud, et hageja on kutsehaiguse tagajärjel kaotanud osa (30%) oma sissetulekust.
9.2.Hageja on hüvitise arvestamisel aluseks võtnud enda keskmise palga enne tervisekahju tuvastamist. Keskmise palga arvutamisel on aluseks võetud 12 kalendrikuud, millal hageja ei olnud haige. Menetluse käigus vähendas hageja xxxx xxxxxxxxxx palka 11 477.48 krooni võrra (III kd tl 159 p 4.2.). Kostja ei nõustunud Hageja poolt arvesse võetud keskmise palga suurusega väites, et hageja pole sellist palka saanud. Uuritud tõendid kinnitavad, et hageja on keskmise palga arvestuse aluseks võtnud kostjalt saadud andmed hageja palga suuruste kohta (I kd tl 11). Samas pole aga kostja esitanud ühtegi asjaolu ega tõendit oma vastuväite põhistamiseks ega ka nimetanud, millist palka hageja siis tegelikult sai. Lisaks – kostja arvates tuleb kahju arvestamisel aluseks võtta keskmise palga suurus, mida hageja võiks reaalselt teenida, kui tal ei oleks kutsehaigust. Milline see „reaalselt teenitav palk“ on, pole kostja nimetanud, rääkimata põhistamisest ja tõendamisest. Kohtu hinnangul vastab keskmise palga arvestamine hageja poolt aluseks võetud põhimõtte alusel VÕS § 127 lg 1 eesmärgile. Seega kujuneb hageja keskmine palk (kroonides) järgmiselt: xxxx november – 11 000.00 detsember – 11 000.00 xxxx märts - 13 009.75 aprill - 12 186.00 mai - 11 506.85 juuni - 13 827.75 juuli - 15 467.30 august - 9151.90 september - 12 443.15 oktoober - 12 101.85 novenber - 12 251.55 detsember - 23 077.17 _________________________
KOKKU
157 023.27 kooni ehk 10 035.61 eurot. Keskmine töötasu kuus seega 836.30 (10 035.61:12) eurot.
9.3.Hageja hüvitise arvestuses ei ole maha arvestatud hagejale makstud töövõimetuse pensioni. Sellele asjaolule on kostja menetluses korduvalt tähelepanu juhtinud. Hageja on vastuseks kostjale korduvalt avaldanud, et töövõimetuspensioni ei tule maha arvata, kuna 30% töövõimetusega ei määrata töövõimetuspensioni. Hageja kutsehaigusest põhjustatud töövõime kaotus on 30%. Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 14 lg 1 p 2 sätestab, et õigus töövõimetuspensionile on muu hulgas isikul, kes on tunnistatud püsivalt töövõimetuks sotsiaalministri kehtestatud korras töövõime kaotusega 40-100% Kohtu hinnangul ei anna RPKS § 14 lg 1 p 2 alust jätta perioodil xx.xx.xxxx - xx.xx.xxxx terviskahju hüvitisest maha arvamata töövõimetuspension kutsehaigusest põhjustatud töövõimekaotuse protsendi ulatuses, kuna sel perioodil on hageja tunnistatud püsivalt töövõimetuks 80% ulatuses. Perioodil xx.xx.xxxx – xx.xx.xxxx oli hageja tunnistatud püsivalt töövõimetuks 30% ulatuses, mistõttu sel perioodil ta töövõimetuspensioni ei saanud. Seega sellel perioodil puudus töövõimetuspension, mida hüvitisest maha arvata. Tsiviilasi 2-12-27765
Vastavalt Sotsiaalkindlustusameti teatisele (I kd tl 69) on hageja saanud töövõimetuspensioni9 järgmiselt: xx.xx.xxxx - xx.xx.xxxx summas 3658.00 EEK e. 233.79 EUR, sellest 30% = 70.14 EUR xx.xx.xxxx - xx.xx.xxxx summas 233.83 eurot, sellest 30% = 70.15 EUR xx.xx.xxxx - xx.xx.xxxx summas 234.43 eurot, sellest 30% = 70.33 EUR xx.xx.xxxx - xx.xx.xxxx (Teatise väljastamine) summas 244.54 eurot, sellest 30% = 73.36 EUR Tõendeid hagejale makstud töövõimetuspensioni kohta alates xx.xx.xxxx kuni xx.xx.xxxx hageja esitanud ei ole. Kahju suuruse tõendamine on hageja kohustus. Arvestades, et kutsehaigusest tingitud töövõimetuspension tuleb hüvitisest maha arvata, ei ole töövõimetuspensioni suurust teadmata võimalik tuvastada kahju suurust. Eeltoodut arvestades jääb hüvitis perioodi eest xx.xx.xxxx kuni xx.xx.xxxx arvestamata.
9.4.Hageja, tuginedes VÕS § 136 lg-le 4, on hüvitise arvestamisel indekseerinud keskmise töötasu tarbijahinna indeksiga. Kostja ei nõustu hüvitise regulaarse suurendmaisega tarbijahinna indeksiga korrutamise teel, kuna tarbijahinna indeksi muutus ei suurenda hagejal kahjusid (I kd tl 120 p 2.7.). VÕS § 136 lg 4 teise lause kohaselt võib kohus perioodiliste maksete väljamõistmisel näha ette maksete indekseerimise või muul viisil muutmise, kui see on mõistlik. Asjas esitatud tõendid ei kinnita, et hagejal oleks tuvastatud kutsehaigusest põhjustatud töövõimetus ka pärast xx.xx.xxxx. Tõendite puudumise tõttu ei ole võimalik arvestada hüvitist perioodi eest alates xx.xx.xxxx. Eeltoodu tähendab, et hüvitist on võimalik arvestada kuni xx.xxxxxxxxxx xxxx. Selle ajani arvestatud hüvitis kuulub väljamõistmisele mitte perioodiliste maksetena vaid ühekordse summana. Ühekordselt maksena väljamõistetavat hüvitist VÕS § 136 lg 4 mõttes ei indekseerita. Eeltoodut arvestades on ühekordne hüvitis alates xx.xx.xxxxkuni x.xx.xxxx Periood
Seega ühekordne hüvitis perioodi xx.xx.xxcx – xx.xx.xxxx eest on 21 460.77 eurot. Eeltuvastatut arvestades rahuldab kohus hageja hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kutsehaigusest põhjustatud kahju hüvitise ühekordse maksena summas 21 460.77 eurot.
10.Vastavalt TsMS § 163 lg-le 1 jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
Pärnu Maakohtu otsust muudetud Tallinna Ringkonnakohtu30.12.2014.a otsusega.
RESOLUTSIOON
1.Pärnu Maakohtu 01.08.2014 otsus tühistada osaliselt 13 396,80 euro väljamõistmise osas ja uue otsusega jätta hagi selles osas rahuldamata. Muus osas jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, muutes hagi rahuldamise osas osaliselt otsuse põhjendusi. Otsuse resolutsioon sõnastada tervikuna järgmiselt:
1.1.Rahuldada hagi osaliselt.
1.2.Välja mõista AS-lt E MA kasuks 8090,97 eurot.
1.3.Hagi jätta rahuldamata ajavahemiku 03.03.2010 kuni 03.08.2013 eest hüvitise saamiseks 8090,97 eurot ületavas osas nõudest ja ajavahemiku eest alates 04.08.2013 eest perioodilise hüvitise saamise osas nõudest.
1.4.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
2.Kostja apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Kostjale tagastada 17.12.2014 menetlusdokumendile lisatud tõendid.