Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2-13-5344 laenulepingu nr XXX (edaspidi Laenuleping 1). Laenulepingu alusel maksis hageja kostjatele välja eluasemelaenu summas 84 751 eurot kinnistu ostmiseks aadressil XXX. Hageja ja kostjad sõlmisid 03.09.2007. a laenulepingu nr XXX (edaspidi Laenuleping 2) muudatuslepingu nr 1 millega suurendati kostjatele väljamakstavat laenu 36 430 euro võrra. Kokku väljastati kostjatele seega laenu 121 181 eurot. Laenulepingu 1 punkti 6 ja notariaalselt sõlmitud pandilepingu alusel (edaspidi Pandileping) seati 03.03.2006. a hageja kasuks Laenulepingust 1 tuleneva kohustuse tagamiseks hüpoteek kinnistule XXX (registriosa nr XXX). Nimetatud hüpoteek tagas ka Laenulepingust 2 tulenevaid kohustusi. Täiendavalt seati 31.08.2007. a ühishüpoteek (Pandileping 1) hageja kasuks laenulepingust tuleneva kohustuse tagamiseks hüpoteek kinnistule XXX (registriosa nr XXX). Põhjusel, et kostjad ei tasunud makseid õigeaegselt, ütles hageja Laenulepingud 1 ja 2 ennetähtaegselt lepingute rikkumise tõttu üles 27.11.2008. a. Kostjatele saadeti ülesütlemisavaldus 28.11.2008. a tähitult ja lihtkirjana aadressile XXX. Laenulepingu 1 ja 2 täitmist tagasid Laenulepingute 1 ja 2 järgi hüpoteegid, mis oli seatud kinnistule aadressil XXX (registriosa nr XXX) kokku summas 160 290,41 eurot. Kuna kostjad ei tasunud võlgnevusi ka pärast Laenulepingute 1 ja 2 ülesütlemist, kasutas hageja 03.03.2006. a ja 31.08.2007. a sõlmitud hüpoteekide seadmise lepingust tulenevat õigust ning esitas 13.02.2009. a täitmisavalduse kohtutäiturile. Kostjate tagatis aadressil XXX võõrandati enampakkumise käigus 17.01.2013. a toimunud enampakkumisel. Kohtutäitur kandis tagatise müügist 31 002,16 eurot, millest vähendati Laenulepingute nr 1 ja 2 võlga 31 002,16 euro suuruses summas. Saadud summa ei olnud piisav, et katta kostjate võlgnevust hageja ees, mistõttu on hageja nõue seisuga 31.01.2013. a põhivõlana summas 85 931,98 eurot, intressidena summas 4 311,86 ja viivistena summas 40 799,08 eurot, millised hageja palub solidaarselt kostjatelt välja mõista. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda.

KOSTJATE VASTUS

MENETLUSE KÄIK

2-13-5344 enampakkumise teel 17.01.2013. a, mille tulemusena kandis kohtutäitur hagejale 31 002,16 eurot. Seega on hagiavalduse esitamise hetkeks laenulepingutest tulenev põhivõlgnevus hageja ees 85 931,98 eurot (84 751 + 36 430 – 4 246,86 – 31 002,16). Kuna pooled leppisid laenulepingu nr 1 punktides 5.1-5.3 kokku, et laenusummalt tasutakse intressi 0,6 % + 12 kuu Eurobor, tuli kostjatel tasuda intressi ajavahemikul 09.04.2006-27.11.2008. a kogusummas 12 152,17 eurot, millest kostjad on tasunud 7 840,31 eurot. Seega on hagiavalduse esitamise seisuga kostjatel intressivõlgnevus 4 311,86 eurot (12 152,17 – 7 840,31). Lisaks jäid kostjad laenulepingute kehtivuse ajal makseviivitusse, millise eest on hageja arvestanud viiviseid 81,72 eurot, milles kostjad on ära tasunud 3,72 eurot. Peale lepingute lõppemist arvestas hageja viivist põhiosa võlgnevuselt (116 934,14 eurot s.o 84 751 + 36 430 – 4 246,86) ajavahemikul 28.11.2008-17.01.2013. a kogusummas 40 799,08 eurot. Aegumise osas märgib hageja, et 13.02.2009-17.01.2013. a ei olnud hagejal võimalik määrata hagihinda, kuna ei olnud teada, mis hinnaga tagatis realiseeritakse. Seega ei olnud hagejal mõistlik pöörduda enne tagatise realiseerimist st täpse nõude suuruse teadmist kohtusse. Hageja esitas hagi kahe nädala jooksul peale täitemenetluse käigus saadud summa laekumist, mistõttu ei saa väita, et hageja on ebamõistlikult kaua viivitanud hagi esitamisega. Lisaks leiab hageja, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p-i 19 kohaselt on täitedokumendiks ka notariaalselt tõestatud kokkulepe ning TsÜS § 157 lg 1 ja 2 kohaselt on täitedokumendist tuleneva nõude aegumise tähtaeg 10 aastat, mis algab täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Kostjate kohaseks õiguskaitsevahendiks oleks olnud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi kuni täitemenetluse lõppemiseni. Kohtutäitur lõpetas täitemenetluse 09.04.2013. a otsusega. Kostjad ei esitanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ning tunnustasid nõuet, mis väljendus täitemenetluses saadud summas. Seega katkes aegumine uuesti nõude tunnustamisega ning algas uuesti 11.02.2013. a. Lepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat, mis lõppeks varasemalt 11.02.2015. a. Seega olenemata sellest kas arvestada nõude aegumist alates täitemenetluses saadud rahade laekumisest (11.02.2013. a) või täitemenetluse lõpetamisest (09.04.2013. a), ei ole hageja nõuded kostjate vastu aegunud. Lisaks viitab hageja asjaolule, et täitemenetlus algatati reaalselt alles 20.07.2011. a (nähtub 20.07.2011. a täitetoimingu teatamise aktist, täiteasi nr 017/2009/5380).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

2-13-5344

•

•

• •

•

• •

Kommenteeritud [KK1]:

2-13-5344

Kohus on kohtuotsuse p-is 7 tuvastanud, et 27.02.2006. a sõlmisid Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal, XXX ja XXX laenulepingu nr XXX laenu summas 84 751 euro saamiseks, millise sihtotstarbeks oli kinnistu aadressil XXX ostmine. Samas on tuvastatud, et 03.09.2007. a sõlmisid Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal, XXX ja XXX laenulepingu muudatuse nr 1 (laenu nr XXX), millega väljastas pank laenusaajatele lisalaenu summas 36 430 eurot ning millise punkti nr 1 kohaselt oli laenusummaks kokku 121 181 eurot, millest teise osa summas 36 430 eurot kannab pank laenusaajale punkti 3.2.2. kokkulepitu kohaselt kolme pangapäeva jooksul lepingu käesoleva muudatuse sõlmimisest. Asjas ei ole vaidlust, et 28.11.2008. a avaldusega ütles hageja laenulepingu nr XXX üles paludes võlgnevuse koos viivistega kogusummas 121 348,21 eurot tasuda hiljemalt 15.12.2008. a. Seega muutus hageja vaidlusaluse laenulepingu alusel esitatud nõue sissenõutavaks lepingu ülesütlemisega ning laenu tagastamise nõue muutus VÕS § 399 lg 1 ja § 82 lg 3 ning lg 7 kolmanda lause järgi sissenõutavaks kostjate käsitluse kohaselt kooskõlas pooltevahelise laenulepingu üldtingimuste § 13 lg-ga 2 (avaldus loeti kätte saaduks 05.12.2008. a) hiljemalt avalduses märgitud tähtpäeval s.o. 15.12.2008. a. Lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud nõude puhul ei ole tegemist korduva kohustusega, mistõttu loetakse selline nõue aegunuks TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 1 esimese lause järgi kolme aasta jooksul nõude sissenõutavaks muutumisest (vt ka Riigikohtu 12. novembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-195-08, p 11). Kohus on kohtuotsuse p-is 7 tuvastanud 03.03.2006. a notariaalselt tõestatud ühishüpoteegi alt vabastamise avalduse, kinnistu müügilepingu, hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingute (notari ametitoimingute raamatu registri nr 1263) punkti 5.1. kohaselt seadsid XXX talle kuuluvale kaasomandiosale ja XXX talle kuuluvale kaasomandiosale lepingu esemele Nordea Bank Finland Plc kasuks esimesele vabale järjekohale ühishüpoteegi hüpoteegisummaga üks miljon seitsesada üheksakümmend üks tuhat (1 791 000) krooni igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Sama lepingu punkti 5.2. kohaselt on hüpoteegiga tagatud Nordea Bank Finland Plc nõuded alljärgnevalt: kõik nõuded XXX vastu, mis tulenevad Nordea Bank Finland Plc ja XXX vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja kõik nõuded XXX ja XXX vastu, mis tulenevad Nordea Bank Finland Plc, XXX ja XXX vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest. Kohus on ka kohtuotsuse p-is 7 tuvastanud, et 31.08.2007. a notariaalselt tõestatud ühishüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu (notari ametitoimingute raamatu registri nr 4634) punkti 3.1. kohaselt seavad XXX ja XXX Nordea Bank Finland Plc kasuks kumbki talle kuuluvale kaasomandiosale lepingu esemest esimesele vabale järjekohale ühishüpoteegi hüpoteegisummaga seitsesada seitseteist tuhat (717 000) krooni koos igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Sama lepingu punkti 3.2. kohaselt on hüpoteegiga tagatud Nordea Bank Finland Plc nõuded alljärgnevalt: kõik nõuded XXX vastu, mis tulenevad Nordea Bank Finland Plc ja XXX vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ning nende võimalikes lisadest ja kõik nõuded XXX ja XXX vastu, mis tulenevad Nordea Bank Finland Plc, XXX ja XXX vahel (kõik koos) sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ning nende võimalikest lisadest. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 19 järgi on täitedokumendiks ka notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kohus on tuvastanud, et 25.02.2009. a on sissenõudja Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali avalduse ning 03.03.2006. a notariaalselt tõestatud ühishüpoteegi alt vabastamise avalduse, kinnistu müügilepingu, hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingute (notari ametitoimingute raamatu registri nr 1263) ning 31.08.2007. a notariaalselt tõestatud ühishüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu (notari ametitoimingute registri nr 4634) alusel algatatud täitemenetlus nr 017/2009/5380 võlgnevuse 124 439,83 euro saamiseks.

2-13-5344 Riigikohus on sedastanud, et TMS § 2 lg 1 p 19 hõlmab ka tagatiskokkulepet ning täitemenetluse eeldusena on vajalik kohtutäiturile esitada ka hüpoteegiga tagatud nõuet ja selle suurust tõendavad dokumendid, kuivõrd hüpoteegi alusel toimuv täitemenetlus ei ole nõudest sõltumatu (vt Riigikohtu 5. märtsi 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-10, p-d 10 ja 12). Täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 157 lg-te 1 ja 2 järgi 10 aastat täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22.02.2011. a otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-153-10 on väljendatud seisukohta, et hüpoteegi kohese sundtäitmise kokkuleppe sõlmimine tähendab TMS § 2 lg 1 p 19 mõttes sisuliselt hüpoteegiga tagatud nõude kõrvale täiendava täitedokumendist tuleneva nõude andmist ulatuses, milles nõue on hüpoteegiga tagatud. See tähendab sisuliselt, et kohese sundtäitmise kokkuleppe alusel saab hüpoteegipidaja pöörduda avaldusega täitemenetluse alustamiseks TsÜS § 157 lg-te 1 ja 2 alusel 10 a jooksul alates nõude sissenõutavaks muutumisest. See regulatsioon piirab hüpoteegi puhul ajaliselt ka TsÜS § 1451 lg 1 järgset pandipidaja õigust rahuldada oma põhivõla nõue panditud eseme arvel pärast nõude aegumist. Hüpoteegiga tagatud nõude sissenõudmiseks hüpoteegile tuginedes täitemenetluse alustamise tagajärjeks on TsÜS § 159 lg 1 järgi nii n-ö algse nõude kui ka täitedokumendist tuleneva nõude aegumise katkemine. Kohus on eespool tuvastanud, et hageja on alustanud sundtäitmist 25.02.2009. a TMS § 2 lg 1 p 19 sätestatud täitedokumentide st kohesele sundtäitmisele allumise kokkulepetele tuginedes ning kuivõrd ka täitemenetluse mõttes olid kohustatud isikuteks võlgnikest kostjad, kohaldub TsÜS § 159 lg 1 ning n-ö algse nõude kui ka täitedokumendist tuleneva nõude aegumine katkes ja algas uuesti 26.02.2009. a ning tähendust ei oma, millal kohtutäitur täitetoimingute tegemist alustab. Kohtu hinnangul tuleb siin eristada täitedokumendiga antud nõuet ulatuses, milles nõue on hüpoteegiga tagatud n-ö algsest, materiaalõiguslikust nõudest, sest TsÜS § 157 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaja kohaldamise eelduseks on, et täitedokumendiga antud nõue oleks ulatuses, millega nõue on hüpoteegiga tagatud, kehtiv. Kohtuotsuse p-is 7 on tuvastatud, et 17.01.2013. a müüdi hüpoteegi esemeks olnud kinnisasi aadressil XXX (registriosa nr XXX) täitemenetluse nr 017/2009/5380 käigus 36 100 euro enampakkumisel eest XXX. Asjaolu on tõendatud 17.01.2013. a vara enampakkumise aktiga. Samuti on leidnud tõendamist, et 09.04.2013. a lõpetas kohtutäitur täiteasjas nr 017/2009/5380 täitemenetluse. Täitemenetlusega lõpeb TMS § 158 lg 3 teise lause järgi ka hüpoteek, millest tuleneva nõude rahuldamiseks kinnisasjale sissenõue pöörati. Seega ei saa hüpoteegist tulenevad õigused jääda püsima, vaid olukorras kus hüpoteegipidaja ei ole saanud oma nõuet täies (hüpoteegisumma) ulatuses rahuldada, jääb talle võlgnike vastu üksnes materiaalõiguslik st laenulepingust tulenev nõue, millele kohaldub 3-aastane aegumistähtaeg (TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 1 esimene lause), sest vaidlusaluse laenulepingu näol ei ole tegemist täitedokumendiga. Kohus on eelnevalt jõudnud järeldusele, et pooltevahelisest laenulepingust tuleneva n-ö algse nõude aegumine katkes ja algas uuesti 26.02.2009. a. Seega algas TsÜS § 146 lg-s 1 märgitud tehingust tuleneva nõude kolmeaastane aegumistähtaeg kooskõlas TsÜS § 147 lg-ga 1 26.02.2009. a kell 00.00 ning hageja oleks pidanud sel juhul oma nõude kohtulikult maksma panema hiljemalt 26.02.2012. a. kell 24.00, mil aegumistähtaeg lõppes. Käesoleva kohtuotsuse punktis 7 on kohus tuvastanud, et hageja esitas kohtule hagi XXX ja XXX vastu poolte vahel 27.02.2006. a sõlmitud laenulepingust nr XXX ja 03.09.2007. a sõlmitud laenulepingu muudatusest nr 1 tuleneva nõude solidaarselt väljamõistmiseks 01.02.2013. a, mistõttu on hageja nõue kostjate vastu aegunud. Kuna kohus loeb hageja nõude põhivõlgnevuse väljamõistmiseks aegunuks, on aegunud ka kõrvalnõudena viivisenõue.

2-13-5344 rahuldatud, kuid TMS § 2 lg 1 p 19 tunnistab täitedokumendina notariaalselt tõestatud kokkulepet, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks, mistõttu on oluline, et hüpoteegi kui asjaõiguse aluseks olev tagatisleping, millega määratakse hüpoteegiga tagatavad nõuded, ei oleks lõppenud. Seega jääb kohus seisukohale, et hüpoteegi lõppemisel tuli võlausaldajal arvestada vajadusega nõue nn katkemise tõttu uuesti alanud aegumistähtaja jooksul kohtulikult maksma panna, et saada primaarne täitedokument kohtulahendi näol. Kohus ei nõustu hageja käsitlusega justkui võiks asjaolu, et kostjad ei esitanud nende suhtes läbi viidud täitemenetluses sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi käsitleda TsÜS § 158 lg 1 tähenduses nõude tunnustamisega aegumise katkemisena. Esmalt oli tuvastatud asjaoludel aegumine katkenud TsÜS § 159 lg 1 järgi ning täitemenetluse võlgnike poolt täitedokumendist tulenevat kohustust taluda sundtäitmist kinnisasjast, ei saa käsitleda nõude tunnustamisena, kuivõrd täitemenetlust iseloomustab sund.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.