Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-14-14371 esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist otsuses sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse Harju Maakohtule (Kentmanni 13, Tallinn, e-posti aadress [email protected]). Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasja menetlusega. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes otsuse peale edasi kaevates.

MENETLUSE KÄIK

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Hageja nõuded ja väited

2 (6)

2-14-14371 − kostja intresse ei tasunud, mistõttu hageja pöördus korduvalt kostja poole meeldetuletusega võlakirjast tulenevate kohustuste täitmiseks. Kostja andis erinevaid lubadusi, kuid neid täitma ei asunud; − hageja saatis 17. detsembril 2013 kostjale lepingu lõpetamise teate, milles ütles mõlema võlakirjaga sõlmitud kokkulepped üles alates 16. veebruarist 2014 ja nõudis laenu tagastamist (31 955,82 eurot) ja seni tasumata intressi maksmist (41 159,11 eurot). Hageja saatis kõnealuse teate kostja e-postile ning sama teate tähitud kirjaga kostja elukoha aadressil. Nimetatud postiaadress on lisaks kostja elukohale ka kostjale ainuisikuliselt kuuluva ja juhitava ettevõtte ametlik kontaktaadress, milline on fikseeritud ka äriregistris. E-posti aadress on samuti kostjale kuuluva ettevõtte kontakt, milline on fikseeritud äriregistris. Hageja

KOHTU PÕHJENDUSED

2-14-14371 avaldust, samuti tõendeid menetletakse sama seadustiku §-s 331 sätestatud juhul ja korras. Kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või sama seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda vastavalt TsMS § 331 lg-le 1 üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kohus leiab, et kostja taotluse menetlemine ei põhjusta menetluse lahendamise viibimist, sest hageja on saanud kostja taotluse kohta oma seisukoha esitada. Siiski jääb kostja tõend vastu võtmata TsMS § 238 lg 1 esimese lause alusel, sest sellel ei ole asjas tähtsust. Kostja täiendav tõend ei käsitle vaidlusega seotud asjaolusid, vaid peaks üksnes ilmestama kostja väidet, miks ta ei nõustu hageja kompromissi tingimustega. Rahalise nõude sisulisel lahendamisel ei hinda kohus otsuse täitmise võimalusi. Neil kaalutlustel jääb kostja taotlus rahuldamata. Viidatud tõendit ei ole selle elektroonilise esitamise tõttu vaja ega võimalik kostjale tagastada (Riigikohtu 5. novembri 2012. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1101-12, p 29, ja 23. oktoobri 2013. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-96-13, p 42).

2-14-14371 tahteavaldus tuleb lepingu teisele poolele kätte anda. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 esimese lause kohaselt muutub kindlale isikule suunatud tahteavaldus (sh nt lepingu ülesütlemine) kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 69 lg 3 esimene lause kohaselt loetakse lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda (Riigikohtu 28. novembri 2012. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-12, p 15 kolmas lõik). Kuna hageja saatis

2-14-14371

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.