4.Määrata pankrotihaldur Ly Müürsoo tasuks 525.00 eurot, milline mõisata välja xx xxxxxxxx (äriühing, mille kaudu haldur tegutseb, registrikood xxxxxxxx, konto xxxxxxxxxxxxxxxxx).
5.Halduri tasu ja kulu summas 218.96 euro katta pankrotivara arvelt.
6.Anda riigipoolset menetlusabi ja hüvitada halduri tasu ja kulud summas 397.00 eurot riigi vahenditest.
7.Pankrotimenetluses hüvitamata halduri tasu ja kulud summas 9.04 eurot jätta Jaanus Saare kanda.
8.Algatada füüsilisest isikust võlgniku Jaanus Saare kohustustest vabastamise menetlus.
9.Nimetada kohustustest vabastamise menetluses Jaanus Saare usaldusisikuks Eha Pehk (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx xx xxxx xxxx xxxx xxxx xxxxxxxx) ja kohustada teda täitma usaldusisiku kohustusi.
10.Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
EDASIKAEBAMISE KORD
Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
06.09.2013 esitas J.Saare kohtule võlgniku pankrotiavalduse ja 12.12.2013 võlgniku kohustustest vabastamise avalduse. 16.12.2013 kohtumäärusega kuulutas Pärnu Maakohus välja füüsilise isiku Jaanus Saare pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Ly Müürsoo. 06.05.2014 esitas pankrotihaldur kohtule PankrS § 158 lg-s 3 nimetatud aruande koos taotlusega lõpetada Jaanus Saare pankrotimenetlus raugemise tõttu, vabastada haldur Jaanus Saare pankrotihalduri kohustustest, määrata halduri tasuks 525 eurot, otsustada Jaanus Saare kohustustest vabastamise menetluse algatamine ning selle algatamisel otsustada usaldusisiku nimetamine. Pankrotihalduri aruanne koos lisade ja selgitusega on menetlusdokumentidena võetud käesoleva tsiviilasja juurde.
Tsiviilasi nr 2-13-41988
KOHTU SEISUKOHT
1.Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 ja 3 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama ning esitama kohtule PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid sisaldava aruande. PankrS § 158 lg 4 kohaselt pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur Ly Müürsoo on kohtule esitatud aruandes teatanud, et Jaanus Saare pankrotimenetluses ei jätku vahendeid pankrotimenetluse kulude katmiseks ja jaotise alusel võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks ning võlausaldajad ei ole avaldanud nõusolekut raugemise vältimiseks katma J.Saare pankrotimenetluse kulusid. Seega esineb PankrS § 158 lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu.
2.Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruande ja lisatud dokumentidega on seisukohal, et Jaanus Saare (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Pankrotimenetluses on tunnustatud järgmiste võlausaldajate nõuded: Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu 3398.80 eurot, DL 12 700 eurot, MH 17 700 eurot, kokku nõuded 33 798.80 eurot, kõik II järgu nõuetena. Vaidlust nõuete ja nende rahuldamisjärkude üle ei ole. Jaotise alusel väljamakseid tehtud ei ole. PankrS § 146 nimetatud väljamakseid on kokku 1425 eurot. Vara väljamakseteks on võlgnikul vaid 218.96 eurot. Võlgniku Swedbank AS arvelduskonto jääk ei kuulu pankrotivara hulka, kuna haldur andis võlgnikule loa teha sellelt kontolt väljamakseid Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alampalga ulatuses. Samuti ei saa sissenõuet pöörata võlgnikule makstud töötu toetusele (TMS § 131 lg 4). Võlgnikul on tagasi saada 120.96 eurot üksikisiku tulumaksu, mille tagastamiseks on haldur teinud ka vastava taotluse, kuid aruande esitamise seisuga laekumist toimunud ei ole. Võlgnikule kuulunud sõiduk xxxxxxxx xxxxxx xxxxxx (xxxx) reg märk xxxxxx müügist laekus pankrotivarasse 98 eurot. Müümata pankrotivara ei ole. Samuti pole haldurile teadaolevalt saada pankrotivarasse vara teistelt isikutelt. Pankrotimenetluses ei ole esitatud hagisid ning haldur ei kavatse neid ka esitada. Vaatamata kohtu üleskutsele ei maksnud võlausaldajad ega muud isikud võlgniku pankrotimenetluse jätkumise tagamiseks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasummat. Tuvastatud asjaolud kinnitavad, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Seetõttu lõpeb Jaanus Saare pankrotimenetlus raugemisega. Kohus nõustub halduriga selles, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks järgmiselt: Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu 3398.80 eurot, DL 12 700 eurot, MH 17 700 eurot.
3.PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus Ly Müürsoo Jaanus Saare pankrotihalduri kohustustest.
4.16.12.2013 määrusega on kohus kinnitanud ajutise halduri tasu 600 eurot ja kulud 200 eurot. Nimetatud tasu ja kulud on riigi poolt (397 €) ja võlgniku poolt (403 €) hüvitatud.
4.1.Pankrotimenetluses on kohus 09.04.2014 määrusega kinnitanud kogu pankrotimenetluse kulud 100 eurot. Pankrotihalduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest ka tasu (PankrS § 65 lg 1). Haldur on aruandes kirjeldanud pankrotimenetluses täidetud tööülesandeid ja selleks kulunud aega. Kohtule esitatud materjalid ei anna põhjust kahelda, et pärast pankroti väljakuulutamist on haldur teinud erinevaid aruandes märgitud toiminguid, sh koostanud teateid, järelepärimisi, taotlusi, nimekirju, protokolli jm dokumene, vajadusel neid saatnud, otsinud kontaktandmeid, andnud digitaalallkirju, valmistanud ette ja viinud läbi võlausaldajate I üldkoosoleku ja korraldanud veel kaks üldkoosolekut jm ning kulutanud selleks aega kokku 7,5 tundi. Arvestades halduri töö mahtu ja kvaliteeti on põhjendatud kohaldada tasu arvestamisel hinda 70 eurot tund. Seega on halduri tasu kogu pankrotimenetluse aja eest 525 (7,5 tundi x 70 €/tund) eurot. Halduri taotlusel ja PankrS § 65 lg 1 alusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb, st xx xxxxxxxx (registrikood xxxxxxxx, konto xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx). Seega on pankrotimenetlusega seotud PankrS § 146 alusel tehtavad väljamaksed kokku 635 (100+525) eurot. Nimetatud väljamaksetest 218.96 eurot tuleb katta pankrotivara arvelt.
4.2.Pankrotimenetluses on kohaldatavad tsiviilkohtumenetluse sätted (PankrS § 3 lg 2). PankrS § 65 lg-st 11 tuleneb, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lg 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu sama seaduse § 23 lg-te 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi andmine menetluskulude kandmiseks on õigustatud ka TsMS § 183 lg 2 kohaselt. Tsiviilasi nr 2-13-41988 2 (3)
J.Saare pankrotimenetluses ei ole vahendeid pankrotimenetluse kulude katmiseks. Seetõttu ei ole võimalik ülejäänud menetluskulusid kanda pankrotivarast. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks tuleb anda menetlusabi summas 397 eurot ja maksta see halduri taotlusel xx xxxxxxxx (registrikood xxxxxxxx konto xxxxxxxxxxxxxxxxxx), mille kaudu pankrotihaldur tegutseb.
4.3.Pankrotimenetluses hüvitamata jäänud tasu ja kulud summas 9.04 (625-218.96-397) eurot jäävad Jaanus Saare kanda.
5.Jaanus Saare on esitanud kohtule PankrS § 169 alusel võlgniku kohustustest vabastamise avalduse. Avalduse on esitatud kooskõlas PankrS § 170 lg 1 nõuetega. Avalduses on J.Saare kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 171 lg 2 sätestatud asjaolusid, mille esinemisel võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kohtule esitatud materjalidest ei nähtu. Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud. Ei võlausaldajad ega haldur ei ole võlgniku kohustustest vabastamisele esitanud PankrS § 171 lg 1 kohast vastuväidet. Seega esinevad eeldused võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohus algatab Jaanus Saare kohustustest vabastamise menetluse.
5.1.Asja materjalidest nähtuvalt ei ole võlausaldajad üldkoosolekul usaldusisiku määramise osas ettepanekuid teinud. Pankrotihaldur tegi kohtule ettepaneku jätta usaldusisik määramata ja kohustada J.Saare’t ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlausaldajad ei nõustunud, et usaldusisiku kohustusi hakkab täitma võlgnik ise. Samuti ei nõustunud võlausaldajad M.Hi ja D.L Ly Müürsoo määramisega võlgniku usaldusisikuks. Võlausaldaja M.Havaldas nõusolekut hakata ise täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohus arvestab võlausaldajate vastuväiteid, st ei jäta usaldusisikut määramata ega pane võlgnikule endale kohustust täita usaldusisiku kohustusi. Vastupidi. Kohus peab igati põhjendatuks nimetada J.Saare kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik. Lisaks arvestab kohus võlausaldajate vastuväidetega ega määra usaldusisikuks Ly Müürsoo’d. Samas ei pea kohus asjaolusid arvestades ei õiguslikult põhjendatuks ega ka mõistlikuks määrata usaldusisikuks ühte võlausaldajat, st M.Ht. Kohtu hinnangul on mõistlik ja õige, kui usaldusisik on varasemalt asjasse mittepuutuv ning kõigist menetlusega seotud isikutest (võlgnik, võlausaldajad) sõltumatu. Eeltoodut arvestades nimetab kohus Jaanus Saare kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikuks Eha Pehk’i, kes on andnud kohtule vastavasisulise nõusoleku ja kinnitanud oma sõltumatust võlgnikust ja võlausaldajatest.
5.2.PankrS § 173 kohaselt on võlgnik (J.Saare) kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Eelnimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. PankrS § 172 lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku.
5.3.PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.