Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed, Margo Klaar ja Imbi Sidok-Toomsalu OÜ Majanduskaitse Büroo hagi AS EEK-Trade vastu kahju hüvitamiseks ning viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3785,49 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 17.10.2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS EEK-Trade apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Majanduskaitse Büroo (registrikood 11691734, asukoht Tihase 27, Tallinn), seaduslik esindaja Lauri Vitsut Kostja AS EEK-Trade (registrikood 10052541, asukoht Savi 12, Pärnu), lepinguline esindaja adv Kaire Aus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Pärnu Maakohtu 17.10.2013 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta AS EEK Trade kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. 1(6)
Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud ja hageja nõue
1.OÜ Majanduskaitse Büroo esitas 29.11.2012 Pärnu Maakohtusse hagi AS EEK-Trade vastu kahju hüvitamiseks ning viivise väljamõistmiseks.
2.X X sõlmis 20.03.2008 kostjaga ostu-müügilepingu, mille alusel müüdi X. Xile köögimööbel, sh köögitehnika komplekt Candy FCO 5004X koos paigaldusega.
3.Põhja-Eesti Päästekeskuse menetlusbüroo väljastas 04.12.2009 õiendi, mille kohaselt toimus X. Xilele kuuluvas korteris xxxxxxxxxx 01.12.2009 põleng. Põlengus hävis eelmärgitud mööbel. Oletatav tulekahju tekkepõhjus oli elektripliidi toitejuhtme mehaaniline vigastus. Tegemist oli kostja poolt paigaldatud köögitehnika osaga. 07.12.2009 esitas X. X avalduse, milles palus kostjal kompenseerida tekkinud kahju. 11.12.2009 kostja teatas, et mehaaniline vigastus on tekitatud X. Xi poolt köögimööbli ja köögitehnika ebaõigest kasutamisest ja keeldus kahju kompenseerimast.
4.14.01.2010 Põhja-Eesti Päästekeskuse menetlusbüroo vastuse kohaselt X. Xi päringule pääseb toitejuhtme vigastatud kohale ligi ainult sellisel juhul, kui pliit eemaldada köögimööblist. 14.06.2010 esitas tulekahju kohta ekspertarvamuse TTÜ Elektriajamite ja jõuelektroonika instituudi emeriitprofessor, tehnikadoktor Endel Risthein. Arvamuse kohaselt tekkis tulekahju elektripliidi kolmefaasilise toitekaabli lühise tagajärjel ja tegemist võis olla kaabli paigaldamisel tehtud veaga. Kostja esitas kohustuse täitmise vältimiseks kuriteokaebuse ning väitis, et tegemist on väljapressimisega. Kriminaalasja nr 1-10-17334 menetleb Pärnu Maakohus ja kostja seaduslik esindaja on kannatanuna üle kuulatud. Kostja seaduslik esindaja väitis, et kostjal puudub süü.
5.15.09.2011 sõlmisid X. X ja hageja nõude loovutamise lepingu, millega X. X loovutas nõude kostja vastu hagejale.
6.Hageja palus kostjalt õigusvastaselt tekitatud kahju ning tootja vastutuse sätete alusel välja mõista hüvitise 3513,22 eurot, mis võrdub kostjale köögimööbli, -tehnika ja paigalduse eest tasutuga. Samuti palus hageja välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikes 1 sätestatud määras.
7.Kostja väide, et X. Xi allkiri mööbli üleandmis- vastuvõtmisaktil pretensioonide puudumise kohta välistab kahjunõude esitamise, on ainetu. Hageja lisas hagiavaldusele tõendid, näitamaks, mis objektiivselt toimus. See, et kostja põlengus süüdi ei olnud, on deliktiõigusest tulenevalt kostja tõendada. Kostja vastuväited
8.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja leidis mh, et nõue on aegunud.
9.Osapoolte vahel olid kokku lepitud konkreetsed garantiitingimused kauba/toote tarnimisel ning ostja kohustused. Poolte vahel sõlmitud mööbli ostu-müügi lepingu p 3 2(6)
kohaselt on garantiitingimused fikseeritud lepingu lisas nr 4 ning lepingu p 7. 1 kohaselt on lepingu lisa nr 4 garantiitunnistus. Garantiitunnistuse kohaselt ei hõlma garantii kahjustusi, mis tulenevad mööbliga valesti ühendatud, liidetud või mööblisse paigaldatud kodumasinast või muust seadmest. Poolte vahel lepiti kokku, millistel eeldustel garantii kehtib. Mööbli üleandmis-vastuvõtmisaktil kinnitas ostja/tellija, et tal puuduvad pretensioonid nii mööblile kui ka paigaldustööle.
10.Kostjat teavitati 11.09.2009 köögipliidil ilmnenud kahest defektist. Kostja esindajad käisid köögimööblit vaatlemas ning 21.09.2009 saadeti selle kohta sisuline vastus, millest nähtus, et köögitehnika osas võtab seisukoha ja vastab Anava Eesti AS. Nagu e-kirjavahetusest selgub, kinnitas X. X 28.09.2009 tõsiasja, et kuigi sellise defektiga köögitehnikat ei tohi kasutada, siis konkreetsel juhtumil defektse köögipliidi kasutamine jätkuvalt toimus. Anava Eesti AS esitas 28.01.2010 otsuse, millest järeldub, et kuna pliidiplaadil tekkinud vigastused ei ole tekkinud tootja süül, siis seda ei hüvitata. Esimese astme kohtu otsus
11.Harju Maakohus rahuldas 17.10.2013 otsusega hagi ja mõistis välja kostjalt hageja kasuks kahjuhüvitise 3513, 22 eurot ja viivise põhiosalt alates 29.11.2012 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda.
12.Asjas ei olnud vaidlust selles, et X. X ostis kostjalt 20.03.2008 müügilepingu alusel köögimööbli koos tehnika ning paigaldusega ning X. Xi korteris toimus tulekahju 02.12.2009, mille tagajärjel hävis lepingu ese. Põhja-Eesti Päästekeskuse menetlusbüroo õiendiga ja vastusega, dr Endel Ristheina arvamusega ning tunnistaja X. Xi ütlustega on veenvalt tõendatud tulekahju tekkimise põhjusena köögimööbli/köögitehnika ebaõige paigaldus kostja poolt. Tähtsust ei oma see, kas elektripliidi kolmefaasilist toitekaablit kahjustati selle pigistamisega jäikade osade vahel või ebaõige painutusraadiusega või jäi juhe pliidiplaadi ja mööbli/seina vahele. Oluline on asjaolu, et ühegi tõendiga ei ole tehtud usutavaks muid tulekahju põhjuseid. Puudus alus arvata, et X. X eemaldas temale paigaldatud pliidi mööblist, kuid 14.01.2010 vastuse kohaselt on ainult sellisel juhul võimalik juhtme kahjustamine fikseeritud kohast. Kostja juhatuse liikme X X sõnul ei soovinud kostja omalt poolt kontrollida/üle vaadata tulekahjust kahjustatud korterit ning pidas Põhja-Eesti Päästekeskuse menetlusbüroo järeldusi tulekahju põhjuste kohta asjakohasteks. Kostja vastas X. Xi avaldusele, viidates 11.12.2009 kirjas, et garantii kahjustusi ei kata, sest ostja on köögimööblit ja –tehnikat kasutanud ebaõigesti. Tulekahju tekkepõhjuste mõttes ei ole asjassepuutuv kostja poolt esitatud e-kirjavahetus X. Xiga septembris 2009.a, milles toimus lepingupoolte vahel suhtlus ja kohapealne vaatlus seoses pliidiplaadil tekkinud kahjustustega. Ei 11.12.2009 kirjas ega 28.01.2010 Anava Eesti AS poolt tehtud otsuses ei seostata pliidiplaadi kahjustusi tulekahjuga. Arusaamatuks ja tõendamatuks jäi kostja vastuväide, et nimetatud e-kirjavahetusest on võimalik mõista, nagu oleks X. X ise tunnistanud, et pliiti olemasolevate kahjustustega ei tohi kasutada. Seda ei saa X. Xi vastusest välja lugeda ning sellise selgituse/hoiatuse andmist kostja poolt X. Xile ei ole kohtumenetluses tõendada suudetud. Kohus leidis, et see asjaolu ei oma ka määravat tähtsust, kuivõrd põleng ei tekkinud mitte pliidi kasutamise ajal, vaid X. Xi ütluste kohaselt päevasel ajal, kui kedagi ei olnud kodus ja pliit oli küll vooluvõrgus, aga mitte kasutusel. Hageja tugines eelkõige tootja vastutusele ning seega lepinguvälise kahju hüvitamisele.
13.Asjas puudus vaidlus, et tooteks, millest tulekahju alguse sai, oli pliit. Kostja juhatuse liige selgitas kohtuistungil, et kostja tootis aastail 2005 - 2010 üksnes mööblit, sellega koos müüdud tehnika osteti sisse maaletoojalt, kelleks pliidi puhul oli AS Anava Eesti. 3(6)
Samas viitas hageja VÕS § 217 lg-le 5, mis käsitleb müüja vastutust ebaõige paigalduse eest. Kohus leidis, et tegemist oli vaieldamatult tarbijale müügiga VÕS § 208 lg 4 tähenduses, kuivõrd kostja mööblitootjana ja köögimööblikomplekti müüjana müüs füüsilisest isikust tarbijale vastava mööbli koos tehnikaga. Kuivõrd ostja pöördus vahetult pärast tulekahju müüja poole ning tulekahju toimus vähem kui kaks aastat pärast mööbli ja köögitehnika paigaldamist, on hageja nõue müügilepingu alusel köögitehnika ebaõige paigalduse tõttu õiguslikult põhjendatud. Esitatud asjaoludel ja Anava Eesti AS otsust arvestades ei kohaldu asjas müügigarantii (pliidiplaati oli kahjustatud kasutaja tegevusest tulenevalt - sinna oli kukkunud raske ese), ei mõjuta see kostja vastutust eelnimetatud õiguslikul alusel. Kahju hüvitamise eeldused on täidetud – kostja on mööbli ja köögitehnika paigaldanud ebaõigesti ja selle tulemusena on tekkinud kahju. Kui eeldada, et pliidi toitejuhe oli kahjustatud juba enne paigaldust, vastutab müüja VÕS § 217 lg 1 alusel. Kostja viide X. Xi kinnitusele mööbli üleandmis-vastuvõtmisaktil, milles viimane ei oma pretensioone mööblile ja paigaldusele, ei ole ostjat kui tarbijat ning vastavate eriteadmisteta isikut arvestades asjakohane. Tegemist oli (varjatud) puudusega, mida saanuks avastada vaid pliiti mööblist eemaldades, pealegi ei pidanud (ega osanud) ostja mööbli paigaldamisel tähelepanelikult kontrollima, kas pliidist vooluvõrku minev juhe on õige paindega või kas sellest hoitakse kinni võimalike juhet kahjustavate esemetega. Sellise kohustuse panemine ostjale eeldaks tema eriteadmisi, mida ei ole tuvastatud. X. X andis ütlusi selle kohta, et paigaldaja tegi oma tööd kiirustades, oli jutukas ning X. X ise tegi samal ajal kodus tööd ega jälginud pingsalt paigaldust.
14.Ostjal tekkinud kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahjuhüvitise suuruses, s.o mööbli ja köögitehnika eest makstu osas, vaidlust ei olnud. VÕS § 132 lg 1 kohaselt tuleb asja hävimisest tekkinud kahju hüvitamise korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Ostja tegi pärast tulekahju müüjale VÕS § 222 lg 1 nõudeid täitva ettepaneku asendada või kompenseerida hävinud asjad, mida kostja ei täitnud ja seega on hageja täitnud ka VÕS § 114 ja § 115 lg 2 nõuded täiendava tähtaja andmisega kahjude heastamiseks. Hageja nõue viivise osas seaduses sätestatud määras alates hagi esitamisest on kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 mõttega, viivist kahju tekkimisest hagi esitamiseni ei ole hageja nõudnud.
15.Kohus leidis, et varjatud puudust arvestades ei ole õige aegumistähtaja alguse määramisel lähtuda lepingu sõlmimise, vaid kahju tekkimise kuupäevast 02.12.2009, mil tulekahju toimus. Kuivõrd hagi esitati 29.11.2012, ei olnud selleks ajaks nõue aegunud ning hagi esitamisega hagi aegumistähtaeg katkes. Apellatsioonkaebus
16.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud jätta vastustaja kanda. Alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule.
17.Pooled vaidlesid selle üle, millised asjaolud tingisid X. Xi korteris tulekahju ja kas kostja peab hüvitama tulekahju tagajärjel hävinud köögimööbli ja -tehnika maksumuse. Kohtu seisukoht sellest, et tõendatud on, et kostja poolt köögimööbli ebaõige paigaldus põhjustas X. Xi korteris tulekahju, on oletuslik ja meelevaldne. Kohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 217 lg 5. Kostja kinnitas kohtuistungi, et X. Xile edastati teave selle kohta, et puudusega asja kasutamine on vastuolus lepingu tingimustega. Nimetatud kinnitus sisaldub ka müügilepingu lisas nr 4, mille kohaselt müüja garantii ei kehti kaudsetele kahjustustele. Nimetatud asjaolust tuleneb, et kahjustatud pliidiplaadi jätkuv kasutamine oli kasutaja riisiko. Tõendatud on, et X. X 4(6)
kasutas pliiti ja ahju olenemata asjaolust, et pliidiplaat oli eelnevalt kahjustatud ning hoidis neid ühendatuna elektrivõrku. Kohus leidis, et elektripliidi vooluvõrgus hoidmine ei ole seadme kasutamine, samas elektriseadme hoidmine madalpinge all välistab intensiivse vooluliikumise, mille tagajärjel on võimalik ohtliku tagajärje teke.
18.Kohus rajas otsuse oletuslikel tõenditel. Kohtuotsuses on kohus läbivalt viidanud tõendite kokkulangevusele, samas on tõendid, millele kohus viitab oletuslikud ega süüsta kostjat. 04.12.2009 õiend, 14.01.2010 vastus päringule ega E. Ristheina vastus küsimustele ei kinnita, et tulekahju võis tekkida juhtmest, mille oli kostja ebaõigesti paigaldanud. Nimetatud tõendites sisalduvad oletused ei ole eelduseks kostjal süü tuvastamiseks. Nimetatud tõenditest nähtub, et kui on olemas täiendavad tõendid köögimööbli ja – tehnika ebaõige paigaldamise kohta, võib järeldada, et tulekahju tekkepõhjuseks saab pidada eelnimetatud esemete ebaõigest paigaldamisest tulenevat elektrijuhtme vigastust.
19.Kohus ei ole tuvastanud kostja tegevuse ja tekkinud kahju vahel põhjuslikku seost. Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja oleks võtnud tarvitusele meetmeid, mis hoidnuks ära või välistanuks tulekahju tekke (nt rikkevoolukaitse). Samuti ei saa oletuslikest tõenditest järeldada, et just kostja poolt mööbli paigaldamine oleks põhjustanud hagejale kahjuliku tagajärje. Arvestades asjaolu, et asjas kogutud tõendid ei ole tõsikindlate järelduste tegemiseks piisavad, ei saanud kohus asuda seisukohale, et kostja oli kahjuliku tagajärje põhjustaja. Vastustaja seisukoht
20.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
21.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
22.Ringkonnakohus ei käsitle hagi võimaliku aegumise küsimust. Maakohus jättis otsusega kostja aegumise vastuväite rahuldamata ja kostja ei ole otsust selles osas vaidlustanud.
23.Maakohtus ei olnud sisulist vaidlust selle üle, millised asjaolud tingisid X. Xi korteris tulekahju. Kaks päeva peale tulekahju toimumist 04.12.2009 on Põhja-Eesti Päästekeskuse menetlusbüroo väljastanud õiendi, mille kohaselt on oletatav tulekahju tekkepõhjus elektripliidi toitejuhtme mehhaaniline vigastus (tl 10). Muid versioone ei ole Päästekeskuse ega ka kostja poolt menetluses esile toodud ja neid pole arutatud. Seetõttu ei oma pliidiplaadi mõra ja selle üle poolte vahel septembris 2009 toimunud kirjavahetus asjas tähtsust. Versiooni selle kohta, et tulekahju tekkepõhjus oli mõraga pliidi plaadi kasutamine, pole asjas esile toodud. Asjas on oma arvamuse andnud TTÜ Elektriajamite ja jõuelektroonika instituudi emeriitprofessor tehnikadoktor Endel Risthein, kes märgib, et tulekahju on vaieldamatult tekkinud elektripliidi kolmefaasilise toitekaabli lühise tagajärjel. Kui saab tõestada, et pliidi kasutajal ei olnud võimalik pliiti selliselt nihutada, et see oleks kaasa toonud toitekaabli 5(6)
kahjustuse, ja et pliidi kasutaja ei saanud kaablile ka muul viisil juurde pääseda, on tegemist kaabli paigaldamisel tehtud veaga (tl 15).
24.Maakohus ei rahuldanud hagi mitte tootja vastutuse alusel (VÕS § 1061), see on deliktiõigusest tulenevalt, vaid lepingu rikkumisest tulenevalt. Seetõttu ei ole asjassepuutuv apellatsioonkaebuses toodud käsitlus põhjusliku seose kindlakstegemise etappidest õigusvastase teo toimepanemisel. Vaidlust pole selle üle, et hageja ostis köögimööbli kostjalt koos tehnika ja paigaldusega. VÕS § 217 lg 5 kohaselt ostetud asja ebaõigest paigaldamisest tulenevat lepingutingimustele mittevastavust loetakse võrdseks asjast tuleneva lepingutingimustele mittevastavusega, kui asja paigaldas müüja või tehti seda tema vastutusel. Maakohtu järeldus selle kohta, et kostja paigaldas vigase kaabli või vigastas kaablit paigaldamise käigus, põhineb tõendite hindamisel. 14.01.2010 vastuses X Xi päringule on Põhja-Eesti Päästekeskuse menetlusbüroo täpsustanud toitejuhtme mehhaanilise vigastuse ja lühise jälgede asukoha ning märkinud, et toitejuhtme vigastatud kohale pääseb ligi ainult sellisel juhul, kui pliit eemaldada paigaldatud kohalt köögimööblist. Asjaolusid, et seda oleks tehtud või X Xil oli võimalik muul moel sellisesse kohta juhtme mehhaaniline vigastus tekitada, pole asjas esile toodud. Kostja pole maakohtu järeldusi omapoolsete tõenditega ümber lükanud.
25.Apellatsioonkaebuses esitatud väide, et hageja pole võtnud tarvitusele meetmeid, mis hoidnuks ära või välistanuks tulekahju tekke (nt rikkevoolukaitse), on uus väide, mida kostja pole maakohtus esile toonud, mistõttu jätab ringkonnakohus selle väite TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta. Menetluskulude jaotus ja selgitus
26.Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti kostja kanda.
27.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Margo Klaar
Imbi Sidok-Toomsalu
Gaida Kivinurm
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.