Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Toomas Talviste
Otsuse avalikult teatavaks- 17. oktoober 2013 Pärnu Maakohtu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-12-50108
Tsiviilasi
OÜ Majanduskaitse Büroo hagi AS EEK-Trade vastu kahju hüvitamiseks summas 3513.22 eurot ning lisanduva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
3513.22 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja OÜ Majanduskaitse Büroo, registrikood 11691734, asukoht Tihase 27, Tallinn, seaduslik esindaja juhatuse liige esindajad Lauri Vitsut Kostja AS EEK-Trade, registrikood 10052541, asukoht Savi 12, Pärnu, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaire Aus Kohtuistungi toimumise aeg
08.10.2013
Rahuldada OÜ Majanduskaitse Büroo hagi AS EEKTrade vastu. Välja mõista AS-ilt EEK-Trade (registrikood 10052541) kahjuhüvitis summas 3513 (kolm tuhat viissada kolmteist) eurot ja 22 (kakskümmend kaks) senti OÜ Majanduskaitse Büroo kasuks (registrikood 11691734). Välja mõista AS-ilt EEK-Trade viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 3513.22 eurolt) alates 29.11.2012 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras OÜ Majanduskaitse Büroo kasuks.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud kostja AS EEK-Trade kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Kaebuse võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta selle lahendamist istungil.
Tsiviilasi nr 2-12-50108
Asja sisu kirjeldus, esitatud nõuded, väited ja tõendid Hageja nõuded, väited ja tõendid Hageja OÜ Majanduskaitse Büroo 29.11.2012 hagiavalduse (tl 2-8) kohaselt sõlmis I.G. 20.03.2008 kostjaga AS EEK-Trade ostu-müügilepingu, mille alusel müüdi I. G.ile köögimööbel, sh köögitehnika komplekt Candy FCO 5004X. Vastavalt lepingule väljastati 16.05.2008 I. G.ile arve MR20170 (tl 9), mis ka tasuti. Põhja-Eesti Päästekeskuse menetlusbüroo on 04.12.2009 väljastanud õiendi (tl 10) milles teatakse, et I. G.ilele kuuluvas korteris x on 02.12.2009 toimunud põleng. Põlengus hävis eelmärgitud mööbel. Oletatav tulekahju tekkepõhjus on elektripliidi toitejuhtme mehaaniline vigastus. Tegemist on kostja poolt paigaldatud köögitehnika osaga. 07.12.2009 esitas I.G. avalduse (tl 11), millega palus kostjal kompenseerida tekkinud kahju. 11.12.2009 koostas kostja vastuse pretensioonile (tl 12). Vastuses teatab kostja, et mehaaniline vigastus on tekitatud I.G.i poolt köögimööbli ja köögitehnika ebaõigest kasutamisest. Kostja keeldub kahju kompenseerimast. 14.01.2010 väljastas Põhja-Eesti Päästekeskuse menetlusbüroo vastuse I.G.i päringule ja teatas, et toitejuhtme vigastatud kohale pääseb ligi ainult sellisel juhul, kui pliit eemaldada köögimööblist (tl 13). Hageja esindaja ja I. G. on pidanud kostjaga 2010. aasta alguses läbirääkimisi kohtuvälise kompromissi saavutamiseks. Ühel korral on kokkulepitud kohtumine kompromissi sõlmimiseks, kuid hiljem tühistas kostja kohtumise. Kostja keeldub vaidlust lahendama kompromissiga. 14.06.2010 esitas tulekahju kohta ekspertarvamuse TTÜ Elektriajamite ja jõuelektroonika instituudi emeriitprofessor, tehnikadoktor E.R. (tl 14-15, ka tl 56-57). Arvamuse kohaselt on tulekahju tekkinud elektripliidi kolmefaasilise toitekaabli lühise tagajärjel ja tegemist võib olla kaabli paigaldamisel tehtud veaga. Kostja esitas kohustuse täitmise vältimiseks kuriteokaebuse ning väitis, et nõude esitamise näol on tegemist väljapressimisega. Kriminaalasja nr 1-1017334 menetleb Pärnu Maakohus ja kostja seaduslik esindaja on kannatanuna üle kuulatud. Kostja seaduslik esindaja väidab, et kostjal puudub süü (tl 16-23). 15.09.2011 sõlmisid I. G. ja hageja nõude loovutamise lepingu, millega I. G. loovutas nõude kostja vastu hagejale (tl 24). Hageja palub kostjalt õigusvastaselt tekitatud kahju ning tootja vastutuse sätete alusel välja mõista kahjuhüvitis summas 3513.22 eurot, mis võrdub kostjale köögimööbli, -tehnika ja paigalduse eest tasutuga. Samuti palub hageja välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis põhinõude summalt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja seisukohad, vastuväited ja tõendid, hageja seisukohad kostja väidete osas 27.12.2012 esitatud vastuse (tl 64-65) kohaselt kostja kinnitab hagiavalduses esitatut, et poolte vahel oli 20.03.2008 sõlmitud mööbli ostu-müügi leping nr MR20170, mille punkt 3 sätestab, et garantiitingimused on fikseeritud lepingu lisas nr 4 ning lepingu punkt 7.1. kohaselt on ülalnimetatud lepingu lisa 4 garantiitunnistus (tl 40-43). Garantiitunnistuse kohaselt ei hõlma garantii kahjustusi, mis tulenevad mööbliga valesti ühendatud, liidetud või mööblisse paigaldatud kodumasinast või muust seadmest. Poolte vahel on kokku lepitud ka selles, millistel eeldustel garantii kehtib. Ülalnimetatud tõenditega soovib kostja tõendada asjaolu, et osapoolte vahel olid kokku lepitud ka konkreetsed garantiitingimused kauba/toote tarnimisel ning ka kauba saaja/ostja kohustused. Mööbli üleandmis-vastuvõtmisaktil 23.05.2008 on
2 (6)
Tsiviilasi nr 2-12-50108 ostja/tellija kinnitanud, et temal puuduvad pretensioonid nii mööblile kui ka paigaldustööle (tl 44). Kostja esitas I. G.i ning kostja vahelise kirjavahetuse ajavahemikul 11.09.2009 kuni 28.09.2009, millega kostja soovib tõendada fakti, et kostjat teavitati 11.septembril 2009 köögipliidil ilmnenud kahest defektist. Kostja esindajad käisid nimetatud köögimööblit I.G.iga kokkulepitud ajal vaatlemas ning 21.09.2009 saadeti selle kohta ka sisuline vastus, millest nähtus, et köögitehnikaga võtab seisukoha ja vastab Anava Eesti AS (tl 46-50). Nagu e-posti kirjavahetusest selgub, kinnitas I. G. 28.09.2009 tõsiasja, et kuigi sellise defektiga köögitehnikat ei tohi kasutada, siis konkreetsel juhtumil defektse köögipliidi kasutamine jätkuvalt toimus. Anava Eesti AS esitas 28.01.2010 omapoolse otsuse, millest järeldub, et kuna aadressil x pliidiplaadil tekkinud vigastused ei ole tekkinud tootja süül, siis seda ei olda nõus hüvitama (tl 51). Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Hageja märgib, et kostja on müünud seadme koos paigaldusega, mis on müügieseme lahutamatuks osaks võlaõigusseaduse (VÕS) § 217 lg 5 alusel, mis ei vasta lepingutingimustele. Müüdud pliidil ilmnesid defektid juba eelneva kasutamise käigus, enne kui valesti paigaldatud toitejuhtmest tekkis põleng I.G.ile kuuluvas korteris. Ainuüksi asjaolu, et kostja ei ole endale võetud garantiikohustust täitnud, ei saa tuleneda õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise vastutuse välistatus. See, et müüdud pliidiga on enne põlengut olnud tõsiseid probleeme, kinnitab veelkordselt hageja nõuet hüvitada põlenguga tekitatud kahju. Kostja väide, et I. G.i allkiri mööbli üleandmis- vastuvõtmisaktil, pretensioonide puudumise kohta välistab kahjunõude esitamise, on ainetu. Hageja on lisanud hagiavaldusele tõendid, näitamaks mis objektiivselt toimus. See, et kostja põlengus süüdi ei olnud, on deliktiõigusest tulenevalt kostja tõendada. 8.10.2013 toimunud kohtuistungil kuulas kohus hageja taotlusel üle tunnistaja I.G.i ning kuulas omal algatusel vande all ära kostja juhatuse liikme R.O. (tl 96-102). Kohus selgitas, et asjas on tootja vastutuse alternatiivina võimalik kostja lepingust tulenev vastutus, millele kostja vastas aegumise vastuväitega. Hageja leidis, et tema nõue ei ole aegunud. Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 232 lg 1 alusel hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Asjas ei ole vaidluse all järgmised asjaolud: - I. G. ostis kostjalt 20.03.2008 müügilepingu alusel köögimööbli koos tehnika ning paigaldusega hinnaga 54 970 krooni; - Lepingujärgne hind on ostja poolt tasutud, lepingu ese paigaldati I. G.i korterisse 23.05.2008; - Nimetatud korteris toimus tulekahju 02.12.2009, mille tagajärjel hävis lepingu ese. Vaidluse objektiks on käesoleval juhul eelkõige tulekahju tekkimise põhjus(ed). Kohus asub asjas esitatud Põhja-Eesti Päästekeskuse menetlusbüroo dokumentidele (04.12.2009 õiend ja 3 (6)
Tsiviilasi nr 2-12-50108 14.01.2010 vastus), dr E.R. arvamusele ning tunnistaja I. G.i ütlustele tuginedes seisukohale, et asjas on veenvalt tõendatud tulekahju tekkimise põhjusena köögimööbli/köögitehnika ebaõige paigaldus kostja poolt. Asjas ei oma tähtsust see, kas elektripliidi kolmefaasilist toitekaablit (Põhja-Eesti Päästekeskuse menetlusbüroo dokumentides toitmejuhet) kahjustati selle pigistamisega jäikade osade vahel või ebaõige painutusraadiusega või jäi juhe pliidiplaadi ja mööbli/seina vahele. Oluline on asjaolu, et kohtule ei ole ühegi tõendiga tehtud usutavaks muid tulekahju põhjuseid, kuid eelmärgitud ebaõige paigaldusega tekkinud kahjustused ja sellest tulenev põhjuslik seos tulekahjuga on nimetatud tõendites kokkulangevad. Puudub alus arvata, et I. G. eemaldas temale paigaldatud pliidi mööblist, kuid 14.01.2010 vastuse kohaselt on ainult sellisel juhul võimalik juhtme kahjustamine fikseeritud kohast. Kohus peab oluliseks märkida, et kostja juhatuse liikme R. O. enda sõnul (vande all antud seletus kohtuistungil) ei soovinud kostja omalt poolt kontrollida/üle vaadata tulekahjust kahjustatud korterit ning pidas PõhjaEesti Päästekeskuse menetlusbüroo järeldusi tulekahju põhjuste kohta asjakohasteks. Selle asemel on kostja I. G.i 07.12.2009 avaldusele (milles kirjeldatakse tulekahju asjaolusid, kahjustusi ja palutakse kompenseerida kahjud) vastanud juba nelja päeva möödudes, viidates 11.12.2009 kirjas, et garantii kahjustusi ei kata, sest ostja on köögimööblit ja –tehnikat kasutanud ebaõigesti. Tulekahju tekkepõhjuste mõttes ei ole asjassepuutuv kostja poolt esitatud e-kirjavahetus I. G.iga septembris 2009, milles toimus lepingupoolte vahel suhtlus (ja ka kohapealne vaatlus) seoses pliidiplaadil tekkinud kahjustustega. Nimetatud tõendid ei veena kohut selles, et tekkinud kahjustused (pragu, täkked) olid või isegi võisid olla tulekahju tekkepõhjuseks. Ei 11.12.2009 kirjas ega 28.01.2010 Anava Eesti AS poolt tehtud otsuses (mis edastati kostja poolt I. G.ile) ei seostata pliidiplaadi kahjustusi tulekahjuga. Arusaamatuks ja tõendamatuks jääb kohtule ka kostja vastuväide, et nimetatud e-kirjavahetusest on võimalik mõista nagu oleks I. G. ise tunnistanud, et pliiti olemasolevate kahjustustega ei tohi kasutada. Seda I. G.i 28.09.2009 vastusest ei saa välja lugeda ning sellise selgituse/hoiatuse andmist kostja poolt I. G.ile ei ole kohtumenetluses tõendada suudetud (selles mõttes on R. O. ja I. G.i ütlused vastuolulised). Pealegi ei oma see asjaolu määravat tähtsust, kuivõrd põleng ei tekkinud mitte pliidi kasutamise ajal, vaid I. G.i ütluste kohaselt päevasel ajal, kui kedagi ei olnud kodus ja pliit oli küll vooluvõrgus, aga mitte kasutusel. Järgnevalt tuleks vaadelda nõuet õiguslikust küljest. Puudub vaidlus selles, et hageja on omandanud nõude VÕS § 164 alusel I. G.ilt ja seega astunud esialgse ostja asemele. Hageja on asjas tuginenud eelkõige tootja vastutusele ning seega lepinguvälise kahju hüvitamisele. Kohus hageja sellekohast seisukohta ei jaga. VÕS § 1062 lg 1 sätestab, et tootjaks loetakse: 1) valmistoote, tooraine või toote osa valmistanud isikut; 2) ennast tootjana avaldanud isikut, kes näitab tootel oma nime, kaubamärgi või muu eraldustähise; 3) toote oma majandustegevuses Eestisse või Euroopa Liidu liikmesriiki müügi, üürimise, liisimise või muul viisil turustamise eesmärgil toonud isikut. Esitatud müügilepingu ja Anava Eesti AS poole pöördumiste ning nende 28.01.2010 otsuse põhjal asub kohus seisukohale, et kostja ei vasta eelmärgitud seaduse nõuetele. Asjas puudub vaidlus selles, et tooteks, millest käesoleval juhul tulekahju alguse sai, oli pliit, kuid selle mark – Candy FCO 5004X - on teada. Veelgi enam, hageja märgib seda ise oma hagiavalduse esimeses lauses. Puuduvad tõendid selle kohta, et nimetatud pliite toodaks kostja (VÕS § 1062 lg 1 p 1) või et ta oleks end tootjana avaldanud VÕS § 1062 lg 1 p 2 mõttes. Kostja ei ole ka teadaoleva toote maaletooja, selleks on Anava Eesti AS, mida kinnitas nii kostja juhatuse liige ja millise järelduse saab teha ka nimetatud firma enda tehtud otsusest (viidatakse tootja süüle). Kostja juhatuse liige selgitas kohtuistungil, et kostja tootis aastail 2005-2010 üksnes mööblit, sellega koos müüdud tehnika osteti sisse maaletoojalt, kelleks pliidi puhul oli AS Anava Eesti.
4 (6)
Tsiviilasi nr 2-12-50108 Samas on hageja viidanud ka VÕS § 217 lg 5 sätetele, mis käsitleb müüja vastutust ebaõige paigalduse eest. Kohus juhtis müüja vastutuse kohaldamisele kohtuistungil ka poolte tähelepanu ning leiab, et TsMS § 438 lg 1 alusel saab seda käesoleval juhul kohaldada. VÕS § 217 lg 1 järgi peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt loetakse ostetud asja ebaõigest paigaldamisest tulenevat lepingutingimustele mittevastavust võrdseks asjast tuleneva lepingutingimustele mittevastavusega, kui asja paigaldas müüja või tehti seda tema vastutusel. VÕS § 218 lg 1 alusel vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale (VÕS § 214 lg 2 järgi asja üleandmisel), isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. VÕS § 218 lg 2 kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest tarbijalemüügi puhul kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Antud juhul on vaieldamatult tegemist tarbijalemüügiga VÕS § 208 lg 4 tähenduses, kuivõrd kostja mööblitootjana ja köögimööblikomplekti müüjana müüs füüsilisest isikust tarbijale vastava mööbli koos tehnikaga. Kuivõrd ostja pöördus vahetult pärast tulekahju müüja poole 07.12.2009 kirjaga ning tulekahju toimus vähem kui kaks aastat pärast mööbli ja köögitehnika paigaldamist, on hageja nõue müügilepingu alusel köögitehnika ebaõige paigalduse tõttu õiguslikult põhjendatud. Kohus küll nõustub kostjaga selles, et esitatud asjaoludel ja Anava Eesti AS otsust arvestades ei kohaldu asjas müügigarantii (pliidiplaati oli kahjustatud kasutaja tegevusest tulenevalt - sinna oli kukkunud raske ese), ei mõjuta see kostja vastutust eelnimetatud õiguslikul alusel. Kohtu hinnangul on kahju hüvitamise eeldused täidetud – kostja on mööbli ja köögitehnika paigaldanud ebaõigesti ja selle tulemusena on tekkinud hagejal (õigemini tema õiguseelnejal) kahju hävinud mööbli ja seadmete näol. Kui aga eeldada, et pliidi toitmejuhe oli kahjustatud juba enne paigaldust, vastutab müüja VÕS § 217 lg 1 alusel. Kostja viide I. G.i kinnitusele mööbli üleandmis-vastuvõtmisaktil (tl 44), milles viimane ei oma pretensioone mööblile ja paigaldusele, ei ole ostjat kui tarbijat ning vastavate eriteadmisteta isikut arvestades asjakohane. Tegemist oli käesoleval juhul (varjatud) puudusega, mida saanuks avastada vaid pliiti mööblist eemaldades, pealegi ei pidanud (ega osanud) ostja mööbli paigaldamisel tähelepanelikult kontrollima, kas pliidist vooluvõrku minev juhe on õige paindega või kas sellest hoitakse kinni võimalike juhet kahjustavate esemetega. Sellise kohustuse panemine ostjale eeldaks tema eriteadmisi, mida käesoleval juhul ei ole tuvastatud. I. G. on andnud ütlusi selle kohta, et paigaldaja tegi oma tööd kiirustades, oli jutukas ning I. G. ise tegi samal ajal kodus tööd ega jälginud pingsalt paigaldust. Eelneva põhjal leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Ostjal (antud juhul hagejal pärast nõude loovutamist) tekkinud kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud – VÕS § 127 lg 1. Kahjuhüvitise suuruses (mööbli ja köögitehnika eest makstu) vaidlust menetluses tõstatatud ei ole. Hageja on õigesti viidanud VÕS § 132 lg 1 sätetele, mille kohaselt tuleb asja hävimisest tekkinud kahju hüvitamise korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Ostja tegi pärast tulekahju müüjale VÕS § 222 lõikes 1 nõudeid täitva ettepaneku asendada või kompenseerida hävinud asjad (I. G.i 07.12.2009 avalduse paksus kirjas lõik), mida kostja ei täitnud ja seega on hageja täitnud ka VÕS § 114 ja § 115 lg 2 nõuded täiendava tähtaja andmisega kahjude heastamiseks. Hageja nõue viivise osas seaduses sätestatud määras alates hagi esitamisest on kooskõlas TsMS § 367 mõttega, viivist kahju tekkimisest hagi esitamiseni ei ole hageja nõudnud. Mis puutub kostja poolt kohtuistungil esitatud väitesse hagi aegumisest lepingulise kahju korral, siis kohus ei pea seda vastuväidet põhjendatuks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg küll kolm aastat
5 (6)
Tsiviilasi nr 2-12-50108 (müügileping sõlmiti 20.03.2008), ent TsÜS § 147 lg 2 selgitab, et nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mis õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Antud juhul ei ole varjatud puudust arvestades seega õige aegumistähtaja alguse määramisel lähtuda mitte lepingu sõlmimise, vaid kahju tekkimise kuupäevast ehk 02.12.2009, mil tulekahju toimus. Kuivõrd hagi esitati 29.11.2012, ei olnud selleks ajaks nõue aegunud (kolm aastat ei olnud möödunud) ning hagi esitamisega hagi aegumistähtaeg katkes vastavalt TsÜS § 160 lg 1 sätetele. TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestatu järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.