Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue 11.03.2014 esitas Danske Bank A/S Eesti filiaal (hageja) Harju Maakohtusse hagi XXX(kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 008/2014/293. Harju Maakohtu 03.12.2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-13-40570 tuvastati, et Danske Bank A/S Eesti filiaali ja XXX vahel sõlmitud laenuleping nr XXXon kehtiv ning et laenuleping nr XXX ei lõppenud Danske Bank A/S Eesti filiaali poolt 13.08.2013 tehtud ülesütlemise avalduse alusel. Kohus mõistis Danske Bank A/S Eesti filiaalilt XXXkasuks menetluskuluna välja kokku 1028 eurot. XXXesitas 11.12.2013 Danske Bank A/S Eesti filiaalile avalduse, milles palus tasuda Harju Maakohtu 03.12.2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-13-40570 välja mõistetud 1028 eurot XXX Swedbanki AS-i arveldusarvele. 17.12.2013 tasus Danske Bank A/S Eesti filiaal 720,11 eurot XXX arveldusarvele ning ülejäänud 307,89 euro osas esitas 17.12.2013 XXX tasaarvestuse avalduse, tasaarvestades kohtuotsuse järgi võlgnetava 307,89 eurot XXX ning XXX13.05.2008 sõlmitud laenulepingust nr XXX tuleneva XXXja XXXsolidaarvõlaga summas 307,89 eurot. Täitedokumendiks oleva Harju Maakohtu 03.12.2013 otsuse tsiviilasjas nr 2-13-40570 ja XXXavalduse alusel algatas kohtutäitur Mati Kadak Danske Bank A/S Eesti filiaali suhtes täitemenetluse (täiteasi nr 008/2014/293) 307,89 euro väljamõistmiseks, summale lisanduvad täitemenetluse kulud. Danske Bank A/S Eesti filiaal sai täitmisteate kätte 04.03.2014. Hagejal puudub kostja ees võlgnevus, sest hageja on kostja ees oma rahalised kohustused 17.12.2013 tasaarvestuse avalduse esitamise teel 307,89 euro ulatuses täitnud. Kostja võlgnes 13.05.2008 laenulepingu nr XXX alusel hagejale 17.12.2013 seisuga 307,89 eurot. Laenulepingu nr XXX alusel andis hageja kostjale ja XXX laenu 144 440,33 eurot. Laenuleping muudatusega nr 1 tagastati hagejale 63 871,64 eurot, ülejäänud laenusumma tasumine ajatati vastavalt laenulepingu muudatuse lisas nr 1 kokkulepitud maksegraafikule. Kostja ja XXX vastutavad laenumaksete tasumise eest hageja ees solidaarselt. 20.11.2013 seisuga võlgnesid kostja ja XXX hagejale 325,17 eurot, kusjuures võlgnevuses oli 12.11.2013 makse ja osaliselt ka 12.10.2013 makse. Kostja on poolte vahelisest kirjavahetusest nähtuvalt hageja ees võlgnevust tunnistanud. Kuivõrd 17.12.2013 seisuga oli kostjal hageja ees võlgnevus 307,89 eurot, oli hageja 17.12.2013 seisuga VÕS § 197 lg 1 alusel õigustatud vastastikused rahalised nõuded tasaarvestama. Harju Maakohus ei tuvastanud 03.12.2013 otsusega võlgnevuse olemasolu või selle puudumist, nimetatud küsimuses maakohtu seisukoht puudub. Kostja ei ole tõendanud võlgnevuse puudumist (3-2-1-96-11 p 12 ja 3-2-1-64-12 p 16). Kostja väide, et ta on laenulepingust nr XXX tulenevaid kohustusi täitnud nõuetekohaselt, ei vasta tegelikkusele. Kostja on väitnud, et tasus 12.11.2012 summa 290 eurot XXX kontole. XXX kontolt on 12.11.2012 debiteeritud laenulepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse katteks üksnes 170,51 eurot, ülejäänud rahalised vahendid on debiteeritud muude XXX võlgnevuste katteks.

Kostja väited, et ta on VÕS § 88 alusel määranud, kuidas peaks hageja XXX kontole 12.11.2012 laekunud 290 eurot käsitlema, on õiguslikult sisutud. Rahaliste vahendite XXX kontole kandmisega ei täitnud kostja mingeid rahalisi kohustusi hageja ees, kuivõrd raha kolmanda isiku arvelduskontole kandmisega kannabki isik raha üksnes kolmanda isiku arvelduskontole, muid õiguslikke tagajärgi antud toimingul pole. Kostjal puudub õigus anda XXX arvelduskontoga seonduvalt mistahes korraldusi hagejale, kuna tegemist pole kostja kontoga. Konto debiteerimine on automaatne toiming, millega hageja debiteerib kontot võlgnetava summa ulatuses. Kostja saaks VÕS § 88 alusel anda hagejale korraldusi üksnes siis, kui kostja oleks raha otse üle kandnud hageja pangakontole, mida kostja aga pole teinud. Kostja pole 12.11.2012 XXX kontole 290 euro ülekandmisel soovinud tasuda hagejale eluasemelaenu, vaid on märkinud makse selgituseks „Tsiviilasi 2-12-21098“. Järelikult on kostja antud ülekandega soovinud XXX eest täita üksnes tsiviilasjaga nr 2-12-21098 seonduvaid kohustusi, mitte aga mistahes eluasemelaenuga seonduvaid makseid hageja ees. Hageja poolt maksejuhise andmine 2012. a detsembris. Laenulepingu üldtingimuste p 6.3 alusel andis laenusaaja (XXX) laenulepingu sõlmimisega pangale tagasivõtmatu maksekäsundi ilma laenusaaja täiendavate volitusteta debiteerida võlgnevuse ulatuses arvelduskontot alates võlgnevuse tasumise tähtpäevast. Seega toimub Danske Bank A/S-is laenu teenindamine esmajärjekorras ning kuni probleemide esinemiseni läbi laenusaaja arvelduskonto. Pank eeldab, et laenusaaja täidab panga ees rahalised kohustused. Kuni laenu teenindamisega probleeme ei olnud, siis ei olnud ka XXX mingit kirjalikku maksejuhist panga poolt antud. XXX nimele ei olnud 2012. aasta avatud Danske Bank A/S Eesti filiaalis arvelduskontot. Kui laenuga seotud isikud pole endale soovinud arvelduskontot avada, siis avatakse laenuga seotud isikutele (nt kaastaotleja, käendaja) arvelduskonto reeglina üksnes juhul, kui laenu teenindamine läbi laenusaaja arvelduskonto mingil põhjusel ei toimi (nt laenusaaja pangakonto on arestitud) või soovib laenu teenindada keegi teine kui laenusaaja. Kui laenusaaja ei tasu laenumakseid või esinevad muud probleemid läbi laenusaaja konto laenumaksete tasumisel ning nt kaastaotleja või käendaja soovib laenu tasuda, siis pank reeglina ei lase antud isikutel raha kanda laenusaaja kontole, vaid palub raha tasuda otse pangale. Ka 2012. a novembris ei ole pank andnud XXX mistahes maksejuhist teha ülekanne XXX arvelduskontole, vaid XXX on ise 12.11.2012 teinud laenulepinguga mitteseonduva ülekande XXX pangakontole, märkides selgitusse „Tsiviilasi nr 2-12-21098“. Tegemist pole XXX ja panga vahelisest laenulepingust tuleneva võlgnevuse tasumisega, vaid XXX tsiviilasjaga nr 2-1221098 seotud rahaliste vahendite ülekandmisega. Hageja debiteeris antud maksest 170,51 eurot laenulepingu katteks ning ülejäänud 119,49 eurot muude XXX rahaliste kohustuste katteks. 10.12.2012 on panga esindaja saatnud XXX e-kirja, milles on edastanud XXX selge maksejuhise, kuhu tuleb edaspidi laenulepingu järgseid makseid tasuda. Seega on täielikult ebaõiged ning kohut eksitavad XXX vastuväited, et tema ei teadnud, kuhu ja millistes summades tuleb makseid tasuda. Kuigi hageja on 10.12.2012 andnud kostjale selge maksejuhise, on XXX oma 21.12.2012 e-kirjas jätkuvalt avaldanud arvamust, et tema maksab makseid XXX kontole. Selliselt on tegemist olukorraga, kus klient ei soovi temale edastatud maksejuhisest järgida. Poolte kokkuleppel saadetakse teated intressimäära muutumise kohta ning uued maksegraafikud üksnes laenusaajale. Kui kaastaotlejal või käendajal tekib vajadus teostada pangale makseid, saavad nad pangast järelepärimise peale alati ajakohased intressimäära muutumise teated ning maksegraafiku koopia. Hageja on olnud sunnitud kindlustama tagatisvara (p 7.1, 7.4), kuna laenusaaja XXX ega ka kostja pole seda teinud. Tagatisvara kindlustamise kohustus tuleneb ka 13.05.2008 tõestatud notariaalaktist. Kuigi pank võiks kindlustuskulu kohe täissummas laenusaaja kontolt debiteerida

või nõuda kaastaotlejalt antud rahasummade tasumist, on pank jaotanud kindlustusmaksed kuumakseteks, mis ei kahjuta kuidagi laenusaajat ega kostjat, sest intressi ega viivist neilt summadelt ei arvestata. Hageja arvestas 12.11.2012 maksest laenulepingu katteks kokku 170,51 eurot, ülejäänud 119,49 eurot arvestati XXX muude rahaliste kohustuste katteks. Arvestades, et 17.12.2013 seisuga oli laenulepingust tulenev võlgnevus 310,77 eurot, siis oleks 119,49 euro laenulepingust tuleneva võlgnevuse katteks arvestamisel kostjal endiselt võlgnevus hageja ees summas 191,28 eurot (310,77 eurot – 119,49 eurot). Hageja nõustub, et kostja ei teadnud ega saanudki teada asjaolust, et XXX on 12.11.2012 seisuga muudest pangaga sõlmitud krediidilepingutest tulenevad võlgnevused panga ees. Käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt ei oma tähendust, et XXX pole 2013. a aprilliks võimaldatud arveldusarvet avada. XXX ja XXX vaheline kirjavahetus ei oma hagi lahendamise seisukohast mistahes õiguslikku tähtsust. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hagejal puudus alus tasaarvestamiseks, kuivõrd kostjal puudus hageja ees võlgnevus. Tsiviilasja nr 2-13-40570 hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt puudus kostjal panga ees võlgnevus seisuga 13.08.2013. Hageja ütles laenulepingu üles seoses võlgnevusega, mis oli 13.08.2013 seisuga 946,45 eurot. Kostja on tasunud eluasemelaenu makseid järgmiselt: 12.11.2012 summas 290 XXX kontole XXXXXXXXXX; 16.12.2012 summas 290 pangaga kokkuleppelisele kontole nr XXXXXXXXXX; 11.01.2013 summa 290; 12.02.2013 summa 290; 15.03.2013 summa 290; 09.04.2013 summa 290; 12.05.2013 summa 290; 12.06.2013 summa 277;12.07.2013 summa 280; 12.08.2013 summa 280. Pank sõlmis novembri 2012 lõpul kostjaga kokkuleppe, et kostja tasub eluasemelaenu teenindamiseks maksed kontole nr XXXXXXXXXX. Kostja teostas maksed usus, et pank debiteerib need summad eluasemelaenu katteks, tegelikkuses aga debiteeris pank nimetatud summad XXX ja panga vahel sõlmitud krediidilepingust tulenevate kohustuste katteks. Sellist nõusolekut ei ole kostja pangale andnud, vaid on korduvalt teatanud pangale, et tema poolt eelnimetatud kontodele rahaliste vahendite ülekandmine toimub sihtotstarbeliselt eluasemelaenu teenindamiseks. Kostja on hagejale korduvalt märkinud, et kõik tema poolt teostatud maksed panga poolt näidatud kontole on eluasemelaenu teenindamiseks (vt kirjad 05.08.2013, 13.06.2013, 16.07.2013, 09.07.2013, 19.04.2013). Ka peale 12.08.2013 tasus kostja korrapäraselt laenumakseid ning võlgnevust seega kostjal hageja ees ei saanud eksisteerida. Hageja ei ole tõendanud võlgnevuse olemasolu tasaarvelduse seisuga. Kostjal puudus info XXX krediidivõla kohta, hageja ei väljastanud kostjale selle kohta mingit infot ja seega ei saanud kostja ette näha, et laenumaksete tasumiseks raha kandmine XXX kontole võib tingida panga poolt ebaseaduslikult raha debiteerimise hoopis XXX krediidivõla katteks. Hageja ei väljastanud kostjale laenumaksete graafikut ja kostjal puudus täielik ülevaade kohustuste suurusest. Hageja andis kostjale juhise pangakonto avamiseks, kuid tegelikkuses seda ei võimaldanud.

Hagejal oli õigus debiteerida XXX kontolt ainult eluasemelaenu makseid ja kostja on tõendanud, et ta on rahaliste vahendite olemasolu vajalikus summas XXX kontol taganud. Ei ole tähtsust, millise selgitusega on kostja need maksed XXX kontole teinud. Eluasemelaenu lepingu järgi peab olema garanteeritud rahaliste vahendite olemasolu XXX kontol. Hageja ei ole käitunud kostjaga heas usus ja on debiteerinud XXX kontot valesti. Kostja ei pidanud muid makseid peale eluasemelaenu hagejale tasuma. Kostja kirjavahetusest Siiri Raudsepaga nähtub panga poolt maksete mittedebiteerimine võla katteks, vaid täies ulatuses eluasemelaenu võlgnevuse arvestamine. Eluasemelaenulepingu nr XXX kohaselt on XXX ja kostja kaaslaenutaotlejad ning vastutavad laenu tagasimaksemise eest solidaarselt. Seega peavad kohalduma kostjale ka kõik teised laenusaajale laienevad õigused, sh õigus saada teada igakuine laenumakse, kindlustusmakse ja intresside suurus. Kostjale aga ei ole vastavaid maksete suuruseid teatatud, graafiku muutused, mille pank on vormistanud üldtingimuste p-le 6.2 tuginedes, on saadetud ainult XXX . Kostjale ei ole neid väljastatud isegi mitte vastava päringu peale. Laenulepingus on fikseeritud lepinguga seotud arvelduskonto nr XXXXXXXXXX. Sellele arvelduskontole alustas kostja vastavalt panga töötaja juhisele ka maksete tegemist kui selgus, et XXX on maksed katkestanud. Edasipidised maksed teostas samuti kostja nendele kontodele, mis pank näitas. Maakohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et Danske Bank A/S Eesti filiaali hagi XXX vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 008/2014/293 tuleb rahuldada osaliselt. Sundtäitmine täiteasjas nr 008/2014/293 on lubatav 119,49 euro ulatuses. Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg-le 1 võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 2 järgi lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Lõike 3 kohaselt võib hagi esitada täitemenetluse lõpuni. Käesolevas asjas on hageja esitanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi vastuväitega, et sundtäitmisel olev nõue on tasaarvestatud. Hageja leiab, et tasaarvestas 17.12.2013 avaldusega Harju Maakohtu 03.12.2013 otsuse tsiviilasjas nr 2-13-40570 järgi võlgnetava 307,89 eurot kostja ja XXX13.05.2008 sõlmitud laenulepingust nr XXX tuleneva kostja ja XXX solidaarvõlaga summas 307,89 eurot. Maakohus tuvastas ja vaidluse all ei ole järgmised olulised asjaolud: • Harju Maakohtu 03.12.2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-13-40570 tuvastati, et Danske Bank A/S Eesti filiaali ja XXX vahel sõlmitud laenuleping nr XXX on kehtiv ning et laenuleping nr XXX ei lõppenud Danske Bank A/S Eesti filiaali poolt 13.08.2013 tehtud ülesütlemise avalduse alusel. Kohus mõistis Danske Bank A/S Eesti filiaalilt XXXkasuks menetluskuluna välja kokku 1028 eurot (I kd lk 6-7); • täitedokumendiks oleva Harju Maakohtu 03.12.2013 otsuse tsiviilasjas nr 2-13-40570 ja kostja avalduse alusel algatas kohtutäitur Mati Kadak Danske Bank A/S Eesti filiaali suhtes täitemenetluse (täiteasi nr 008/2014/293) (I kd lk 13-15). Danske Bank A/S Eesti filiaal sai täitmisteate kätte 04.03.2014;

• hageja, kostja (kaaslaenutaotlejana) ja XXX(laenusaajana) sõlmisid 13.05.2008 laenulepingu nr XXX , mille alusel laenas hageja kostjale ja XXX144 440,33 eurot (I kd lk 18-22, laenu tagastamise graafik I kd lk 23-29); • laenulepingu nr XXXmuudatusega nr 1 tagastati hagejale 63 871,64 eurot (I kd lk 30); ülejäänud summa tasumine ajatati vastavalt maksegraafikule (I kd lk 31-37); • 11.12.2013 avaldusega palus kostja tasuda kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-13-40570 välja mõistetud menetluskulud summas 1028 eurot XXX arvele nr XXXXXXXXXXXX (I kd lk 12); • hageja tasus 17.12.2013 XXX arveldusarvele 720,11 eurot (I kd lk 9); • hageja esitas ülejäänud 307,89 euro osas 17.12.2013 kostjale tasaarvestuse avalduse, tasaarvestades kohtuotsuse järgi võlgnetava 307,89 eurot kostjaga ning XXX13.05.2008 sõlmitud laenulepingust nr XXX tuleneva kostja ja XXX solidaarvõlaga summas 307,89 eurot (I kd lk 10-12). Pooltel on vaidlus selles, kas kostja võlgnes 13.05.2008 laenulepingu nr XXX alusel hagejale 17.12.2013 seisuga 307,89 eurot ning kas hagejal oli õigus tasaarvestada nimetatud summa kostjale Harju Maakohtu 03.12.2013 otsuse alusel võlgnetava summaga, mida kostja nõuab hagejalt täiteasjas nr 008/2014/293. Laenulepingu nr XXX täitmiseks kostja poolt 290 euro laenusaaja XXX kontole kandmisest Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja maksis kostjale laenulepingu alusel välja laenusumma (I kd lk 38) ning esitas laenusaajale XXX regulaarselt intressimäära muutusest tulenevaid maksegraafikuid (I kd lk 39-42). Samuti puudub vaidlus selles, et kostja kandis 12.11.2012 laenukohustuse täitmiseks XXX kontole 290 eurot selgitusega „Tsiviilasi nr 2-1221098“ (I kd lk 158). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja kandis nimetatud summa laenulepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse katteks ning kas hagejal oli õigus arvestada nimetatud summast 119,49 eurot XXX muu kohustuse katteks. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas kostja sai VÕS § 88 alusel määrata kohustuste täitmise järjekorra. Kas hagejal oli õigus arvestada kostja poolt XXX kohustuse katteks

kontole kantud 290 eurost XXX muu

Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et XXX muu kohustus, mille katteks hageja arvestas 119,49 eurot oli XXX primaarne kohustus panga ees ning et hageja oli kohustatud laenuvõtja XXX kontolt esmalt kinni pidama muu kohustuse (krediidilepingust tuleneva kohustuse) ja alles seejärel eluaseme laenulepingust nr XXX tuleneva kohustuse. Hageja on kinnitanud (II lk 4), et kostja ei teadnud ega saanudki teada XXX 12.11.2012 seisuga muudest pangaga sõlmitud krediidilepingutest tulenevatest võlgnevustest panga ees. Hageja märgib, et pank krediidiasutusena oli KAS § 88 lg 1 alusel kohustatud hoidma XXX pangasaladust ning ei saanud teiste võlgnevuste olemasolust kostjat teavitada. Kohus leiab, et hageja sellist käitumist saab kostja suhtes käsitleda pahatahtlikuks. Pank pidi solidaarvõlgnikust (solidaarkohustus tuleb laenulepingu üldtinguimuste punktist 1 – I kd lk 19) kaaslaenutaotlejale edastama sellise informatsiooni, mis võimaldanuks tal täita oma kohustus pangale kohaselt. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks kunagi nõustunud ka XXX muude kohustuste täitmisega. Kohus leiab, et hageja ei ole täitnud laenuandjana oma kohustusi korrektselt. Hageja selgitas (I kd lk 169), et ei andnud 2012 novembris kostjale mistahes maksejuhist teha laenulepingust

tulenev ülekanne XXX arvelduskontole. Hageja on seisukohal, et kostja on teinud ise XXX 12.11.2012 laenulepinguga mitteseonduva ülekande tsiviilasjas nr 2-12-21098. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja informeeris 2012 aasta oktoobris kostjat sellest, et laenusaaja XXX ei täitnud korrektselt oma kohustusi. Kohus loeb kostja vande all antud ütlustega (II kd lk 16) tõendatuks, et 2012 aasta oktoobris helistas kostjale hageja laenuhaldur Anna Petrova ja teatas, et XXX käis pangas ning selgitas, et tema ei ole nõus laenu edasi tasuma. Hageja kutsus kostja kui kaaslaenutaotleja 18.10.2012 Narva mnt pangakontorisse tekkinud olukorda arutama. Samuti loeb kohus kostja ütlustega tõendatuks asjaolu, et hageja laenuhaldur XXX kirjutas kostjale paberi peale, et järgmise kuu tasu on 288 eurot. Kohus loeb laenulepinguga (I kd lk 18), laenulepingu üldtingimuste punktiga 2.12 (I kd lk 19) ja laenulepingu muudatusega nr 1 (I kd lk 30) tõendatuks asjaolu, et laenusaaja (XXX) kohustus tagama, et arvelduskontol on võlgnevuse tasumise tähtpäeva pangapäeva lõpuks vähemalt pangale tasumisele kuuluv summa ning võimaldama selle vaba debiteerimise. Laenulepingul ja laenulepingu muudatusel nr 1 on märgitud sama arvelduskonto number, millele kostja tasus 12.11.2012 laenulepingu täitmiseks mõeldud makse 290 eurot. Kuivõrd vaidlus puudub selles, et enne 2012 detsembrit hageja kostjale kirjalikke juhiseid laenulepingust nr XXX tuleneva kohustuse täitmiseks ei andnud, siis tuleb lugeda, et kostja täitis laenukohustuse kohaselt ning hagejal oleks tulnud arvestada kogu kostja poolt XXX arvelduskontole kantud summa 290 eurot laenulepingust nr XXX tuleneva kohustuse katteks. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud esitatud väidet, et hagejal oli esmane kohustus XXX kontolt kinni pidada krediitkaardi võlgnevuse makse. Osundatust tulenevalt leiab kohus, et hagejal tulnuks kogu kostja poolt XXX kontole 12.11.2012 kantud raha 290 eurot lugeda tasutuks laenulepingust nr XXX tuleneva kohustuse katteks. Hagejal ei olnud õigus arvestada nimetatud summast 119,49 eurot muu XXX kohustuse katteks. VÕS § 88 kohustuste täitmise järjekorra määramise õigusest ja poolte kirjavahetusest Hageja leiab, et kostja väited, et ta on VÕS § 88 alusel määranud, kuidas peaks hageja XXXkontole 12.11.2012 laekunud 290 eurot käsitlema, on õiguslikult sisutud ning kostja saaks hagejale VÕS § 88 alusel korraldusi anda vaid siis, kui oleks kandnud raha otse hageja kontole. Kohus leiab, et antud asjas ei oma tähtsust poolte viidatud VÕS § 88, mis sätestab võlgniku õiguse määrata kohustuse täitmise järjekord. Oluline on see, kas hageja laenuandjana on kostjale kui kaaslaenutaotlejale edastanud õigeaegselt ja täieliku informatsiooni selle kohta, kuhu, millises summas ning millistel kuupäevadel tuleb kostjal XXX laenukohustuse täitmiseks laenu osamaksed kanda. Kuivõrd hageja kostjale õigeaegselt selget kirjalikku juhist ei andnud ning kostja vande all antud ütlustega on tõendatud, et suulise juhise 12.11.2012 makse tegemiseks andis kostjale 2012 aasta oktoobris hageja töötaja, siis ei oma VÕS § 88 tähtsust, kuna hagejal tuli enda antud juhistel kostja poolt tehtud makse lugeda laenulepingust nr XXX tuleneva kohustuse täitmiseks. Kohus leiab, et asjakohane ei ole hageja väide, et hageja ei saanud nimetatud makset lugeda kohustuse täitmiseks, kuna kostja kirjutas makse selgitusse asjasse puutumatu tsiviilasja numbri. Hageja on kostja sama selgitusega tehtud makseid aktsepteerinud laenulepingust tuleneva kohustuse täitmisena hiljem kuuel korral (I kd lk 159). Seega ei ole ainuüksi vale selgitus maksekorraldusel hagejat takistanud maksete arvestamisel XXX tuleneva kohustuse täitmiseks.

Hageja esimene juhend, millisele kontole ja millise selgitusega laenukohustust täita, nähtub 10.12.2012 e-kirjast (I kd lk 175) kostjale. Samas ei nähtu nimetatud e-kirjast, millises summas tuli kostjal edaspidi kohustusi täita. Hageja väited selle kohta, et kostja hageja kliendina ei soovinud panga poolt edastatud maksejuhiseid järgida ning soovis laenumakseid edasi maksta XXX arvelduskontole on asjakohatud. Kostja tasus XXX arvelduskontole vaid ühe makse 2012 aasta novembris, ülejäänud summad on kostja tasunud vastavalt hageja juhistele hageja poolt nimetatud kontole (I kd lk 159). Samuti nähtub poolte e-kirjavahetusest (I kd lk 43-43, 47, 72-79, 164-166, 173-176), et kostja soovis tekkinud olukorda (kus laenusaaja maksekohustust ei täitnud) lahendada. Kirjavahetusest nähtub, et kostja on soovinud saada maksegraafikuid ning püüdnud välja selgitada, millal ja kuidas tekkis hageja väidetud võlgnevus (I kd lk 72). Asjakohatud on hageja selgitused ka selle kohta, et kui laenuga seotud isikud pole endale soovinud arvelduskontot avada, siis avatakse laenuga seotud isikutele (nt kaastaotleja, käendaja) arvelduskonto reeglina üksnes juhul, kui laenu teenindamine läbi laenusaaja arvelduskonto mingil põhjusel ei toimi (nt laenusaaja pangakonto on arestitud) või soovib laenu teenindada keegi teine kui laenusaaja. Kohus loeb kostja ütlustega (II kd lk 17) tõendatuks asjaolu, et esmakordselt soovitas hageja töötaja Siiri Raudsepp hageja kontoris arvelduskonto avada 2013 aasta märtsis-aprillis, kuid kostjal konto avamine ei õnnestunud, kuna ta oli kantud selle sama panga võla pärast maksehäirete registrisse. Seega on tõendatud, et kostja püüdis igati täita XXX laenulepingust tulenevat maksekohustust, kuid hageja laenuandjana ei ole kaasa aidanud sellele, et kostjal oleks olnud võimalik õigeaegselt õiges summas õigele arvelduskontole summad kanda või avanud kostjale hageja kontoris arvelduskontot arvelduse lihtsustamiseks. Laenulepingu nr XXX võlgnevusest ja tasaarvestusnõudest Kohus leiab, et kostja võlgnevus on tekkinud hageja enda tegevusetuse tagajärjel. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjale võlgnevusest õigeaegselt teatanud. Samuti ei ole hageja tõendanud, et ta oleks kostjale põhivõlgniku võlgnevuse tekkimisel edastanud õigeaegselt teated intressimäära muutumise kohta, uued maksegraafikud või infot tagatisvara kindlustusmaksete kohta. Kohus loeb kostja ütlustega (II kd lk 16) tõendatuks, et maksegraafikut kostjale ei antud. Esimese maksegraafiku sai kostja hageja töötaja Siiri Raudsepa käest 12.04.2013. Esimese kirjaliku teate, millisele arvelduskontole tuleb kostjal kohustus täita sai kostja 2012 detsembris. Kohus loeb väljavõtetega kindlustuslepingutest ja – poliisidest (I kd lk 190-201) tõendatuks asjaolu, et hageja on kindlustanud tagatisvara XXX ja XXX . Laenulepingute üldtingimuste punktiga 7.1 (I kd lk 21) loeb kohus tõendatuks, et kostja kohustus omal kulul tagama tagatisvara kindlustuse lepingu kehtivuse jooksul. Tagatisvara nähtub 13.05.2008 asjaõiguslepingust (I kd lk 177-189). Tagatisvarana on laenulepingu muudatuses nr 1 (I kd lk 30) märgitud XXX ja XXX . Seega nähtub osundatud tõenditest, et laenuvõtja kohustus tagatisvara kindlustama ning hageja on tagatisvara kindlustanud ise, kuna laenuvõtja ei ole oma kohustust täitnud. Seega on hagejal õigus kostjalt nõuda arvestuses (I kd lk 202) märgitud kindlustusmaksete tasumist. Kostja võlgnevus hageja ees on tekkinud hageja poolt 12.11.2012 ebaõigesti laenumaksena arvestamata jäänud 119,49 eurost. Samuti on võlgnevust suurendanud maksegraafikute ja tagatisvara kindlustusmaksete suuruse kostjale teatamata jätmine ja võla kujunemise kostjale selgitamata jätmine.

Kohus loeb koostoimes kostja maksekorraldusega (I kd lk 158, 161-163), konto väljavõtetega (I kd lk 159-160), hageja nõude arvestusega (I kd lk 202), intressiarvestusega (I kd lk 203) ja 12.11.2012 tehtud maksekorraldusega (I kd lk 158) tõendatuks, et kostja võlgnes hagejale 17.12.2013 seisuga 191,28 eurot (maksegraafikus märgitud summa 310,77 - põhjendamatult maha arvestatud 119,49 eurot = 191,28 eurot). Kuivõrd hageja on tasaarvestuse tegemise hetkel märkinud tasaarvestuse avalduses (I kd lk 10) tasaarvestatavaks summaks 307,89 eurot, siis tuleb nimetatud summa lugeda summaks, millest tuleb lahutada 12.11.2012 hageja poolt põhjendamatult XXX muu kohustuse katteks kantud 119,49 eurot. Osundatust tulenvalt on hageja tasaarvestuse avaldus põhjendatud 188,40 euro ulatuses (tasaarvestatav summa 307,89 eurot – põhjendamatult maha arvestatud 119,49 eurot = 188,40 eurot). Kostja võlgnevuse suuruse tuvastamisel ei saa arvestada kostja tsiviilasjas nr 2-13-40570 koostatud hagiavaldust (I kd lk 81-83) ja puuduste kõrvaldamise avaldust (I kd lk 98-99). Nimetatud tsiviilasjas on oluline kohtuotsuse resolutsioon, mille kohaselt kohus tuvastas, et Danske Bank A/S Eesti filiaali ja XXXvahel sõlmitud laenuleping nr XXXon kehtiv ning et laenuleping nr XXX ei lõppenud Danske Bank A/S Eesti filiaali poolt 13.08.2013 tehtud ülesütlemise avalduse alusel. Nimetatud otsuse resolutsioon ei sisalda märget võlgnevuse puudumise või suuruse kohta. Kohus leiab, et kuivõrd hageja on korduvalt nimetanud erinevaid summasid (I kd lk 46, 97, 164, 202 s.h kohtumenetluse kestel), mida kostja hagejale võlgneb, siis ei ole aktsepteeritav viidatud perioodi s.o 12.10.2012-17.12.2013 hageja hilisem (peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist) täiendav tasaarvestamine. Samuti puudub hagejal õigus nõuda kostjalt laenulepingu nr XXX täitmisel tekkinud segadusest tulenevalt viivitusintressi või leppetrahvi. Käesolevas menetluses ja tasaarvestusavalduses ei ole hageja kostjalt viivist või leppetrahvi nõudnud. Eeltoodust tulenevalt on sundtäitmine täiteasjas nr 008/2014/293 lubatav 119,49 euro ulatuses. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lõike 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, siis tuleb kohtu hinnangul jätta menetluskulud mõlema poole enda kanda.

Hagi tagamisest 11.03.2014 määrusega rahuldas kohus Danske Bank A/S Eesti filiaali taotluse hagi tagamiseks ning peatas hagi tagamiseks täitemenetluse täiteasjas nr 008/2014/293 kuni tsiviilasjas nr 2-1410815 tehtava kohtulahendi jõustumiseni. TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata.

Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, siis tühistab kohus 11.03.2014 määrusega seatud hagi tagamise abinõu, millega peatas hagi tagamiseks täitemenetluse täiteasjas nr 008/2014/293 kuni tsiviilasjas nr 2-14-10815 tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.