Kohtulahend

Harju Maakohtu 25.02.2013 otsusega jäeti rahuldamata A ja TL hagi OK ja SM vastu. Menetluskulud jäeti võrdsetes osades hagejate kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 09.10.2013 otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ning maakohtu ja ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda. Riigikohus jättis 17.02.2014 hagejate kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Kostjad esitasid Harju Maakohtule 19.03.2014 taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kostjaid esindas menetluses sama esindaja. Mõlema kostja eest tasus õigusabikulud Daxin Baltic OÜ. OK-le ning SM-le osutatud õigusabi pole võimalik täielikult eristada. SM menetlusdokumendid olid läbivalt märgatavalt lühemad kui OK menetlusdokumendid, kuid selle tingis asjaolu, et SM menetlusdokumentides viidati suures osas OK menetlusdokumentides esitatud argumentidele. Kohtuistungitel esindas mõlemat kostjat sama lepinguline esindaja. Kuna OK esindamise kulud oli kokkuvõttes siiski mõnevõrra suuremad, palusid kostjad määrata oma kulud kindlaks selliselt, et OK kulud moodustavad kogukuludest 60% ja SM kulud 40%. OK menetluskuludeks olid õigusabikulud summas 8644,32 eurot. SM menetluskuludeks olid õigusabikulud summas 5762,88 eurot. Lisaks taotlesid kostjad menetluskuludelt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kostjad kinnitasid, et kulud on kantud seoses tsiviilasja nr 2-12-22965 menetlusega. Kostjad pole käibemaksukohustuslased, mistõttu taotlevad nad õigusabikulude kindlaksmääramist koos käibemaksuga. Hagejate vastuväited Kostjate lepingulise esindaja kulud summas 14 407,20 eurot on põhjendamatud ja ebamõistlikult suured. Lepingulise esindaja keskmine tunnitasu 187,72 eurot on põhjendamatult suur ning vastuolus Riigikohtu praktikaga, kus on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Lepingulise esindaja ajakulu on sisuliselt põhjendamatu ja mittevajalik. Käesolev vaidlus pole ülemäära keerukas, asjas on toimunud vaid kaks istungit, puuduvad aeganõudvad menetlustoimingud, määruskaebused, tõendite maht pole erakordselt suur, tõendid pole keerukad. Mõlema kostja vastused olid peaasjalikult samasisulised. Arvel nr 122301 märgitud 02.10.2012 esitatud hagi vastuse koostamise aeg ei saanud olla 18,4 tundi. Kostja I vastus koosneb kaheksast leheküljest, kusjuures sisuline osa on üksnes viiel lehel. Kostja II vastus on veelgi lühem ning üldjoontes identne kostja I vastusega. Vastustes esitatud käsitlus on pigem õiguslikult lihtne. Samas arve lisas on muu hulgas märgitud 19.09.2012 e-kirja koostamiseks pool tundi, kusjuures e-kirja sisu on palve edastada hagimaterjalid elektrooniliselt. See näitab, et lepingulise esindaja ajakulu osas on ilmselgelt liialdatud. Arve nr 130164 lisa kohaselt on kostjate esindajal kulunud 17.01.2013 menetlusdokumentide koostamisele 9,4 tundi. Kostja II vastus viitab sisuliselt kostja I vastusele ning selle koostamise põhjendatud ajakulu võiks olla pool tundi. Kostja I vastus koosneb küll kolmest leheküljest, kuid ka selle koostamisele märgitud ajakulu pole vastavuses dokumendi sisu raskusastmega. Mingil juhul ei saa pidada põhjendatuks kohtuistungi ettevalmistamisele kulunud aega 7,7 tundi. Arvestades vaidluse sisu ja mahtu ning juba eelnevalt õigusteenusele kulutatud aega (üle 35 tunni), ei saa mõistlikuks ja põhjendatuks kohtuistungiks ettevalmistamise ajakuluks pidada suuremat kulu kui 1-2 tundi. Samal põhjusel ei ole põhjendatud ka arve nr 132170 lisas märgitud järgmiseks kohtuistungiks ettevalmistamise ajakulu 7,4 tundi.

2(8)

Põhjendamatu on arve nr 131197 lisas märgitud apellatsioonkaebuse vastuse koostamiseks kulunud aeg 8,8 tundi. Maksimaalselt tuleks põhjendatuks lugeda 2-3 tundi. Arve nr 140026 lisast selgub, et kostjate esindaja on tutvunud kassatsioonkaebusega 0,8 tundi, kuid arve nr 140285 lisast selgub, et taaskord on kulutatud aega samaks tegevuseks (0,4 h). Mõistlik ja põhjendatud ajakulu on kokku 20-25 tundi, mille maksumus on maksimaalselt 2400-3000 eurot. Esimese astme kohtu määrus Maakohus rahuldas 28.04.2014 määrusega OK ja SM taotluse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt ja määras: välja mõista AL-lt menetluskulud 3127,32 eurot OK kasuks ja 2084,88 eurot SM kasuks. välja mõista TL-lt menetluskulud 3127,32 eurot OK kasuks ja 2084,88 eurot SM kasuks. välja mõista AL-lt ja TL-lt OK ja SM kasuks viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Menetluskulude suuruse kindlaksmääramise menetluses kuulub kohaldamisele hagi esitamise ajal (08.06.2012) kehtinud seadus (TsMS 2012). TsMS 2012 § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt mh menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 4 kohaselt sätestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 2 sätestab, et mittevaralise nõudega tsiviilasjas, sõltumata hageja või kohtu poolt määratud hagihinnast, on lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär maksimaalselt 12 800 eurot. Kuivõrd sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi on hagihinna tähenduses mittevaraline hagi, on lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäär kummagi kostja osas 12 800 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 175 lg 1 sätestas, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. Kostjate menetluskulud koosnevad kuludest õigusabiteenusele. Põhjendatud on hagile vastuse koostamise aeg 18,4 tundi. Arvestada tuleb, et hagiavaldus oli mahukas (38 lk), samuti oli sellele lisatud hulgaliselt lisasid, mille läbitöötamine ja selles esitatud väidetele vastamine oli hagile vastuse koostamiseks vältimatult vajalik. Kuigi vastus hagiavaldusele polnud eriti mahukas (kokku 8 lehekülge), ei saa sellest järeldada, et ajakulu pidanuks olema väiksem; menetlusdokumendi pikkus ei anna üheselt infot selle koostamise keerukuse ja ajamahukuse kohta. Sama kehtib ka apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks kulunud aja 8,8 h kohta. 19.09.2012 e-kirja koostamiseks kulunud pool tundi (arve nr 122301) pole põhjendatud, arvestades, et kirja sisuks oli vaid palve edastada hagimaterjalid elektrooniliselt, põhjendatud ajakuluks on 0,25 h. Kohus vähendas ajakulu selles osas 0,25 h.

3(8)

Kostjate 17.01.2013 menetlusdokumentide (II kd, t lk-d 201-203) koostamisele kulunud ajakulu 9,4 tundi ei ole põhjendatud. Tegemist oli seisukohaga hagejate 15.01.2013 seisukohtadele ja taotlustele, milles taotleti kuulata üle tunnistajad ning välja nõuda tõendid. Kostjad on sellele esitanud 17.01.2013 kolmeleheküljelise vastuse. Tunnistajate ülekuulamise ja tõendite väljanõudmise taotlusele vastamine ei nõua 9,4 tunni pikkust ajakulu, kuivõrd tegemist pole keeruliste menetluslike küsimustega. Põhjendatud ajakulu on 7 h. Kohus vähendas ajakulu 2,4 h. Nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu istungite ettevalmistamisele kulunud aeg (maakohtus 7,7 tundi – arve nr 130164 ja ringkonnakohtus 7,4 h – arve nr 132170) on osaliselt põhjendamatu. Arvestades, et kohtuistungi toimumise ajaks olid hagi ja apellatsioonkaebuse materjalid vastuse ja vastuväidete koostamisel juba läbi töötatud, on kohtuistungite ettevalmistamiseks kulunud põhjendatud aeg kummagi istungi puhul 5 h. Kohus vähendas istungite ettevalmistuse osas ajakulu kokku 5,1 h. Kassatsioonkaebusega tutvumise eest nõutav tasu (kokku 1,2 h tariifiga 205 eurot tund ehk 246 eurot, arved nr 140026 ja 140285) väljamõistmisele ei kuulu. TsMS § 677 lg 2 p 2 ja § 678 lg 1 koostoimes tekib vastustajal kohustus kassatsioonkaebusele vastata alles siis, kui Riigikohus teda selleks kohustab. Kuivõrd Riigikohus kassatsioonkaebust menetlusse ei võtnud, pole põhjendatud ka selle tutvumisega (mis on vajalik eelkõige vastuse koostamiseks) seotud õigusabikulud. Kohus vähendas ajakulu selles osas kokku 1,2 h võrra. Hagejatelt väljamõistmisele ei kuulu ka pärast Riigikohtu 17.02.2014 määrust kantud õigusabikulud seoses täitemenetlusega, mis nähtuvad arvelt nr 140285. Tegemist on pärast asjas tehtud otsuse jõustumist tehtud kulutustega. Kokku on täitemenetlusega seotud õigusabi osutatud 1,5 h ulatuses. Ülejäänud osas on õigusabiteenusele osutatud aeg näidatud mahus vajalik ja põhjendatud. Kokku on arvetelt nähtuvalt õigusabiteenust osutatud 72,5 tunni ulatuses. Seega on põhjendatud ja mõistlik aeg käesolevas vaidluses õigusabiteenuse osutamiseks 72,5–10,45=62,05 tundi. Nähtuvalt esitatud arvetest on keskmine õigusabiteenuse tunnitasu käesoleval juhul ca 170-180 eurot, millele lisandub käibemaks. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Õigusabiteenuse keskmist hinda ei ületa oluliselt tunnimäär 140 eurot, millele lisandub käibemaks (so kokku 168 eurot tund), mistõttu mõistis kohus hagejatelt kostjate õigusabitasu välja viidatud tunnimääraga. Seega tuleb õigusabikulude väljamõistmisel lähtuda sellest, et vajalik ja põhjendatud ajakulu oli kokku 62,05 tundi ning tunnihind 168 eurot (käibemaksuga). Kokku kuulus seega hagejatelt väljamõistmisele 10 424,4 eurot. Kostjad palusid õigusabikulud määrata kindlaks selliselt, et OK kulud moodustavad kogukuludest 60% ja SM kulud 40%. Seega kuulub OKle väljamõistmisele 6254,64 eurot ja SM-le 4169,76 eurot. Kohtud jätsid menetluskulud hagejate kanda võrdsetes osades. Seega mõistis kohus AL-lt OK kasuks välja 3127,32 eurot ning SM kasuks välja 2084,88 eurot. Ka TL-lt mõistis kohus OK kasuks välja 3127,32 eurot ning SM kasuks välja 2084,88 eurot. AL ja TL määruskaebus Hagejad paluvad tühistada maakohtu määruse, vähendada hagejatele väljamõistetava menetluskulu suurust põhjendatud ja mõistliku suuruseni, mis on kokku kuni 3108 eurot.

4(8)

Õige ei ole maakohus seisukoht, et põhjendatud õigusabi tunnihind on 140 eurot (käibemaksuta). See on ilmselgelt vastuolus nii TsMS §-ga 175 kui ka Riigikohtu praktikaga. Hagejad ei nõustu maakohtu käsitlusega justkui oleks põhjendatud õigusabiteenusele osutatud aeg käesoleva vaidluse puhul 62,05 tundi. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada muuhulgas ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Käesolevat vaidlust ei saa pidada ülemäära keerukaks, asjas on toimunud vaid kaks istungit, puuduvad aeganõudvad menetlustoimingud, määruskaebused, tõendite maht ei ole erakordselt suur, samuti ei ole tõendid sisuliselt väga keerukad. Mõlema kostja vastused on peaasjalikult samasisulised. Määruskaebuse esitajad ei nõustu maakohtu määruses toodud seisukohaga, et hagile vastuse koostamiseks kulunud 18,4 tundi on mõistlik ja põhjendatud ajakulu. Hagiavalduse ja selle lisade analüüs on arve nr 122301 lisas juba täiendavalt kajastatud ning sellele on omakorda kulutatud enam kui 4 töötundi (sealhulgas telefoninõupidamine ja e-kiri). Kostja I vastus koosneb kokku kaheksast leheküljest, kusjuures sisuline osa on üksnes viiel lehel. Kostja II vastus on veelgi lühem ja on mõningate täpsustustega üldjoontes identne kostja I vastusega. Lisaks on esitatud vastustes esitatud käsitlus õiguslikult pigem lihtne kui keeruline. Hagiavalduse vastuse koostamisega seonduv põhjendatud kulu oleks maksimaalselt 5 tundi. Arve nr 122301 sisaldab kulutusi, mis on tehtud seoses hagiavalduse saamise ja vastuse koostamisega. Kokku nimetatud toiminguteks kulunud aeg 27,4 tundi ei ole põhjendatud. Teostatud on kaks õiguslikku analüüsi, näiteks analüüs hagi tagamisega seotud küsimuste kohta. Kokku on analüüsidele kulunud aeg 2 tundi. Kõik hagiavalduse pinnalt tõusetunud õiguslikud küsimused ja analüüsid peaks olema hõlmatud hagiavaldusele vastuse koostamisele kulunud ajaga (5 tundi). On ebamõistlik märkida igat üksikut töölõiku arvel eraldi, mis tekitab paratamatult kahtluse, et selliselt on eesmärgipäraselt soovitud kunstlikult arvel märgitud tundide arvu suuremaks muuta. Samal arvel on märgitud järjest kolm e-kirja. Neist esimene on 18.09.2012 saadetud kohtule seoses materjalide kättetoimetamisega (ajakulu 0,4 tundi), järgmine 19.09.2012 hagejate esindajale seoses materjalide edastamisega ning kolmas kostjatele seoses hagi ja selle lisadega. Kokku on kolmele e-kirjale kulutatud aeg arve lisa järgi 1,2 tundi. Kuigi arvetel ei ole otsesõnu märgitud, siis eelduslikult osundatud e-kirjade sisu seisnes selles, et esmalt küsiti hagiavalduse materjale kohtult, seejärel hagejate esindajalt ja lõpuks edastati need kostjatele. Selliste toimingute tegemiseks kulub aega maksimaalselt paar minutit iga e-kirja kohta, mitte 1,2 tundi. Arusaamatu on ka osundatud arvel märgitud kulu, mis on tehtud 24.09.2012 ja mis seisneb e-kirja ettevalmistamises (hagiavaldus ja lisad). Kellele selline e-kiri saadeti ja miks ning mis põhjusel tuleks seda lugeda käesoleva kohtuasjaga seonduvaks põhjendatud lepingulise esindaja kuluks, on selgusetu. Sama kehtib arvel märgitud 05.09.2012 e-kirja kohta, mille koostamiseks on kulutatud kokku 0,3 tundi. Põhjendatud kulutused seoses hagiavaldusega tutvumisega, esialgsete nõupidamistega ja vastuse koostamisega ehk arvel nr 122301 märgitud toimingutega kokku oleks maksimaalselt 9 tundi. Arvel nr 130164 märgitud menetlusdokumentide koostamisele kulunud aeg 9,4 tundi, maakohtu poolt vähendatud 7 tunnile, ei ole põhjendatud. Kostja II vastus sisuliselt viitab kostja I vastusele ning selle vastuse koostamise põhjendatud ajakulu võiks olla kuni pool tundi. Kostja I vastus koosneb küll kolmest leheküljest (esimesel on märgitud peamiselt vaid menetlusosaliste andmed), kuid ka selle vastuse koostamisele märgitud ajakulu on ilmselgelt ebaproportsionaalne vastuse sisu ja selle keerukusega. Enamjaolt koosneb vastus hagejate seisukohtade ja seaduse tsiteerimisest. 17.01.2013 koostatud menetlusdokumentidele kulunud põhjendatud ajaks saab pidada maksimaalselt 2-3 tundi. Ka istungiks ettevalmistamisele kulunud ajakulu, mis arve kohaselt oli kokku 7,7 tundi ja mida maakohtu määrusega vähendati 5 tunnile, on põhjendamatu. Arvestades asjaoluga, et kohtuistungi

5(8)

toimumise ajaks olid hagiavaldus ja selle lisad juba läbi töötatud ning hagiavalduse vastus koostatud, pidid esindajale juba kõik vaidluse olulised asjaolud teada ja selged olema. Nende asjaolude meelde tuletamine ja kordamine enne kohtuistungit ei võta enam kui 1-2 tundi aega. Seega arvel nr 130164 on põhjendatud kulutused 3,3-5,3 tunni ulatuses. Arve nr 131197 märgitud apellatsioonkaebuse vastuse koostamiseks kulunud ajakulu mõlema kostja puhul kokku 9,9 tundi on põhjendamatu. Osundatud ajaks olid kõik olulised asjaolud kostjate esindajatele juba selged ning ka kohtuistungil läbi arutatud, sealhulgas enne kohtuistungit üle korratud. Veelgi enam, apellatsioonkaebuse analüüsi kohta ning maakohtu otsusega tutvumise kohta on juba eraldi arved koostatud (arve nr 130404 ja arve nr 130864). Maksimaalselt saab arvel nr 131197 märgitud põhjendatud ajakuluks lugeda 3 tundi. Arvel nr 132170 märgitud ajakulu seoses ringkonnakohtu istungiga seonduvate toimingute eest saab lugeda põhjendatuks 1,5 tundi, kuna ringkonnakohtu istungi toimumise ajaks pidid põhilised asjaolud olema juba esindajale selged ning olulisemad analüüsid tehtud. Seega arvel nr 131197 märgitud põhjendatud ajakuluks tuleks lugeda maksimaalselt 3,9 tundi. Määruskaebuse esitajad peavad kõigis kohtuastmetes kulunud mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 23,9-25,9 tundi, mille kulu saab Riigikohtu praktikat arvesse võttes olla maksimaalselt 3108 eurot. OK ja SM määruskaebus Kostjad paluvad tühistada maakohtu määruse osas, milles jäeti kostjate menetluskulude kindlaksmääramise taotlus rahuldamata. Teha uus määrus, millega määrata kindlaks OK menetluskulud summas 8644,32 eurot ja SM menetluskulud summas 5762,88 eurot ning määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et kostjate esindaja arvetelt nähtuv ajakulu ei ole osaliselt vajalik ning põhjendatud. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada muuhulgas ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Käesoleval juhul oli tegemist mahuka vaidlusega. Kohus ei peaks lepingulise esindaja kulude mõistlikkuse ja vajalikkuse hindamisel lahkama üksikute toimingute kulu, vaid menetluse lõpuks kujunenud õigusabi kulu kokku. Olenevalt lepingulisest esindajast ja menetluslikust strateegiast võib olla vajalik kulutada erinevatel menetluse etappidel aega erinevalt. Kostjate lepingulise esindaja ajakulu kokku 72,5 on mõistlik ja vajalik poolteist aastat väldanud menetluse jaoks, milles tuli läbi töötada väga suures mahus tõendeid. Maakohtu nö mahaarvamised on põhjendamatud ka toimingute kaupa eraldi võttes. Maakohus on leidnud näiteks, et kostjate esindaja ajakulu 9,4 tundi 17.01.2013 seisukohtade koostamiseks on põhjendamatult pikk. Arvelt nr 130164 nähtuv menetlustoiming „menetlusdokumendi ettevalmistamine: vastus L 15.01.2013 seisukohtadele ja taotlustele“ hõlmab endas lisaks menetlusdokumendi koostamisele ka hagejate 15.01.2013 seisukohtade analüüsi (seda toimingut eraldi kuskilt ei nähtu), kui osa vastuse koostamiseks vajalikust tööst. Hagejate 15.01.2013 menetlusdokument oli 10 lehekülge pikk, sellele oli lisatud 4 uut tõendit ning dokument sisaldas kolme tõendite kogumisega seotud menetluslikku taotlust, milliste kõigi osas tuli kostjatel võtta seisukoht. Kohtuistungiteks ettevalmistumise ajakulu on põhjendatud ning vajalik. Kostjad esitasid vastused hagile 02.10.2012, istung esimeses astmes toimus aga ligi neli kuud hiljem 22.01.2013. Apellatsioonkaebuse vastuse esitasid kostjad 16.05.2013 ning Tallinna Ringkonnakohtu istung toimus

6(8)

asjas taas umbes 4 kuud hiljem 20.09.2013. Ei saa eeldada, et advokaat mäletab mitmeid kuid pärast asja materjalidega tutvumist endiselt vaidluse asjaolusid piisava täpsusega istungil osalemiseks. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta leiab, et ühe või teise toimingu jaoks on kostjate esindajal kulunud ebamõistlikult palju aega. Kohtu diskretsioon menetluskulude põhjendatuse hindamisel peab tuginema tõendatud argumentidele. Käesoleval juhul on tõendatud kostjate esindaja töö maht esitatud arvetega ning menetluskulude kindlaksmääramise avalduses esitatud kinnitusega, et kogu arvetelt nähtuv töö seondub kostjate esindamisega käesolevas vaidluses. Jääb arusaamatuks, millele tuginedes leiab kohus, et osa kostjate esindaja tehtud tööst ei ole olnud vajalik ja põhjendatud kostjate õiguste esindamiseks käesolevas vaidluses. Kohus on kostjate menetluskulude suurust vähendades diskretsiooni piire ületanud, tuginedes asjas esitatud tõendite asemel oma isiklikule hinnangule. Ebaõige on kohtu seisukoht, et kostjate esindajate tunnihind ületab vajaliku ja põhjendatud lepingulise esindaja tunnihinna. Kostjate esindaja keskmine tunnihind menetluse kestel 165,6 eurot (käibemaksuta) on turuhinnale vastav. Kohtud ei saa jääda lähtuma advokaatide mõistliku tunnihinna määramisel 2013 Riigikohtu lahendist. Advokaatide tunnihind kujuneb turu olukorrast lähtuvalt, mis on pidevas muutumises. Määruskaebuste menetlus maakohtus Maakohus võttis määruskaebused menetlusse ja edastas vastustajatele. Hagejad paluvad jätta kostjate määruskaebuse rahuldamata ja kostjad paluvad jätta hagejate määruskaebuse rahuldamata. Maakohus määruskaebuseid ei rahuldanud ja saatis need TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud määruskaebustega, leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks ja määruskaebuste rahuldamiseks puudub alus. TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 järgi tuleb maakohtu määrus jätta muutmata. Kolleegium nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja järgib neid ega pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ja §-st 659 korrata. Määruskaebustes on korratud sisuliselt samu väiteid ja vastuväiteid, mis esitati maakohtule ja mida maakohus on ka määruses käsitlenud. Kolleegiumi arvates on maakohus õigesti kohaldanud TsMS § 175 lg 1 ja määranud, millised olid kostjate vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kolleegium ei nõustu hagejate määruskaebuse väitega, et tegemist oli lihtsa tsiviilvaidlusega. Tsiviilasja toimikus olevaid menetlusdokumente ja esitatud tõendeid hinnates järeldub, et tegemist on keskmisest faktirohkema ja keerukama vaidlusega, mis läbis kaks kohtuastet ja Riigikohus ei andnud esitatud kassatsioonkaebusele menetlusluba. Hageja enda poolt esitatud menetlusdokumendid olid väga mahukad ja vaieldamatult oli kostjate ajakulu selliste dokumentidega tutvumisel ja vastuste koostamise suur. Näiteks hagiavalduse pikkuseks oli 38 lehekülge ja sellele oli lisatud üle 60 tõendi. Maakohus on pidanud hagile vastuse koostamiseks vajalikuks ajakuluks 18,4 tundi ja esitatud hagi mahtu arvestades on selline ajakulu kolleegiumi arvates igati põhjendatud. Kolleegium märgib, et menetluskulude kindlaksmääramine on maakohtu diskretsiooniotsustus ja kõrgema astme kohtul on madalama astme sellekohane otsustus õigus tühistada ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire või siis menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel rikkunud seadust. Kolleegium selliseid rikkumisi ei tuvastanud.

7(8)

Käesoleva määruskaebuse läbivaatamise kulud ei kuulu TsMS § 178 lg 3 järgi hüvitamisele.

Margo Klaar

Gaida Kivinurm

Imbi Sidok-Toomsalu

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.