Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

2(17)

Tsiviilasi nr: 2-12-22695 hageja I ja kostjad planeerima 2010.a alguses koostööd Vene Föderatsioonis. Koostöö pidi seisnema Vene äriühingutega Tatneft ja/või Taif naftatoodete müügilepingu sõlmimise vahendamises (või sellise lepingu sõlmimise võimalusele osutamises) hageja I või temaga seotud äriühingu (antud juhul Interfin Investments OÜ) poolt kostjatele ja/või nendega seotud ja/või nende poolt osundatud äriühingule (antud juhul Daxin Baltic OÜ) või sellise äriühingu poolt osundatud isikule/isikutele. Vahendustasu suuruseks lepiti kokku 10 USD iga eelnevalt märgitud korras vahendatud naftatoodete tonni eest + km. Lisaks lepiti kokku, et kui Daxin Baltic OÜ peaks osundama nafatoodete müügilepingu sõlmimiseks kolmanda isiku, siis vaatamata sellele kohustub Daxin Baltic OÜ tagama Interfin Investments OÜ-le vajaliku informatsiooni esitamise. Teisisõnu sõlmisid pooled maaklerilepingu VÕS § 658 lg 1 mõttes. Siinkohal on oluline märkida, et kostja I on ühe maailma suurima naftatoodetega kaubitseja Daxin Petroleum PTE Ltd. esindaja Baltikumis ja Daxin Baltic OÜ juhataja. Laenusuhtega seonduvalt leppisid hageja I ja kostjad kokku, et kui naftatoodete müügilepingu sõlmimine ja seega ka vahendusteenuse osutamine õnnestub, siis arvestatakse laen maha hageja I või tema poolt osundatud isiku (antud juhul Interfin Investments OÜ) poolt kostjate või nende poolt osundatud isiku käest saada olevast vahendustasust (s.t tehakse tasaarvestus laenusumma ja vahendustasu vahel) ning seda sellisel viisil, et 75% vahendustasust arvestatakse maha hageja I laenust kostjate ees (kuni laenusumma tagastamiseni) ning 25% vahendustasust makstakse hagejale I või tema poolt osundatud isikule (Interfin Investments OÜ-le) välja vaatamata laenu olemasolule. Teisisõnu sõlmisid hageja I ja kostjad laenusuhte osas äramuutva tingimusega tehingu. Just sellise kokkuleppe sõlmimine nähtub otseselt mh kostja I enda 14.02.2012.a e-kirjast hagejale I. Kostja I pikaajalise töö tulemusena sõlmiti Valgevene äriühingu Interservice (s.o Daxin Baltic OÜ poolt osundatud isik) ja Vene äriühingu Taif vahel 26.07.2011.a naftatoodete müügileping. Kuivõrd lepingu maht oli 150 000 tonni ja 100 000 000 USD, siis tekkis nimetatud lepingu sõlmimisega Interfin Investments OÜ-l õigus saada Daxin Baltic OÜ-lt vahendustasu 1 500 000 USD (10 x 150 000) + km. Pooled hakkasid toimima nii, et vahendustasu hakati maksma vastavalt naftatoodete ostmisele. Augustis 2011.a pakkus Daxin Baltic OÜ kostja I isikus äkitselt, et vahendustasu suurus peaks olema 10 USD asemel 5 USD vahendatud naftatoodete tonnilt. Vastavalt hageja I ja kostjate kokkuleppele pidi vahendustasule vastava summa võrra vähenema hageja poolt kostjatele tasumisele kuuluv laenusumma (kuni nullini). Arvestades tasumisele kuuluvat vahendustasu suurust, lõppesid seega kõik hageja I ja kostjate vahel sõlmitud laenulepingud juba kõnealuse naftatoodete lepingu sõlmimisega (vahendustasu, s.o 1 500 000 USD ületas oluliselt kogu laenusummat, s.o 686 000 eurot ning intresse). 22.08.2011.a kinnitasid hageja I ja kostjad nendevahelist laenusuhet sõlmides järjekordse laenulepingu. Nimetatud laenulepingus fikseeriti lõplik laenusumma, mis hageja I ja kostjate vahelise kokkuleppe järgi oli kokku 720 333,34 eurot. Lisaks otsustasid pooled, et hageja I tagastab laenu hiljemalt 01.04.2012.a. Samuti otsustati ümber vormistada juba varasemalt seatud tagatis Tallinnas asuvate kinnistute asukohaga XXXXXX ja XXXXXX selliselt, et hüpoteegiga oleks tagatud põhikohustusest 450 326,42 eurot ning seada hagejatele kuuluvale kinnistule asukohaga XXXXXX hüpoteek selliselt, et oleks tagatud põhikohustusest 270 006,92 eurot. 22.08.2011.a sõlmiti ka vastavad notariaalsed hüpoteekide seadmise lepingud, mille alusel tegi kinnistusregister muudatused kinnistusraamatus. Intressi osas leppisid hageja I ja kostjad 22.08.2011.a kokku, et hageja I tasub seda alates 01.05.2011.a 5% laenusummalt kalendriaastas (s.o 2858,33 eurot kalendrikuus) kuni 01.04.2012.a. Selline kokkulepe nähtub ka kostja I 14.02.1012.a. hagejale I edastatud e-kirjast, milles kostja I märgib, et „5 % meie poolt antud laenust moodustab 34 300 (kolmkümmend neli tuhat

3(17)

Tsiviilasi nr: 2-12-22695 kolmsada) eurot (korrektne summa oleks 34 299,96 eurot), mille osas tehakse tasaarvestus vahendustasuga“ (hagiavalduse lisa 56). Kostja I pidas ühte aastat silmas põhjusel, et hageja I tasus viimase intressimakse 2011 aprilli eest ja sellest arvestas kostja I intressi edasi ühe aasta võrra. Mis puudutab laenulepingus märgitud väidetavalt lisaks antud laenusummasid (2 x 22 866,67 eurot ehk kokku 45 733,34 eurot), siis nimetatud summasid kostjad hagejale I kunagi täiendavalt laenuna andnud ei ole. Tegelikult peeti laenulepingu sõlmimisel silmas intressimakseid perioodi 01.05.2011.a – 31.12.2011.a eest (arvestusega, et intress moodustab 5% laenusummast kalendriaastas ehk 2858,33 eurot kalendrikuus ehk 22 866,64 eurot kaheksa kalendrikuu eest) ehk laenuintress kapitaliseeriti ja lisati laenusummale. Laenulepingutes esineb viga, sest selline summa on märgitud mõlemasse laenulepingusse, kuigi kokkuleppe järgi pidi olema tegemist kogu tasumisele kuuluva intressiga. Selline viga võib olla tingitud ka sellest, et vormistati kaks eraldi laenulepingut. Hagejal I puudus ka võimalus laenulepingutest täielikult arusaamiseks, sest need sõlmiti eesti keeles, mida ta ei valda. 26.07.2011.a naftatoodete müügilepingu esimeste naftatarnete kohta kogumahus 29 469,658 tonni esitati Interfin Investments OÜ-le vastav tarneinformatsioon. Peale nimetatud info saatmist Daxin Baltic OÜ aga enam endapoolset kohustust ei täitnud ning infot täiendavate naftatoodete tarnete kohta enam Interfin Investments OÜ-le vaatamata viimase korduvatele meeldetuletustele, ei saatnud. Ajavahemikul 16.08.2011.a – 31.01.2012.a tasus Daxin Baltic OÜ Interfin Investments OÜ-le osutatud vahendusteenuse eest 50 000 eurot. 14.02.2012.a saatis kostja I hagejale I e-kirja, milles märkis, et on ilmselge, et hetkel pole ei kostja I ega hageja I Taifi ning Interservice ́i vaheliste suhete osaliseks, ning Taif täidab Interservice ́i ülesandeid; seetõttu võib järeldada, et mingisuguseid tehinguid alates 2011 augustist pole toimunud. Samuti märgiti kirjas, et kõnealuse vahendusteenuse osutamise lepinguga Daxin Baltic OÜ-ga seonduvalt on kostja I kooskõlastanud kostjaga II järgneva: eelmise lepingu järgi osteti kokku 29 469,658 tonni vedelkütust; tasu vahendusteenuse osutamise eest on seega 147 348,29 USD (5 USD tonnilt x 29 469,658), millest on makstud 50 000 eurot (65 650 USD); vahendustasu jäägist, s.o 62 222,39 eurot (81 698,29 USD) arvestatakse 34 300 eurot maha kui aasta (s.t mai 2011 – aprill 2012) eest tasumisele kuuluv intress 5% kalendriaastas laenujäägilt; järelejäänud 27 922,39 eurot jääb kuni asjaolude selgumiseni kostja I kätte – algselt lepiti kokku, et 75% vahendusteenuse osutamise tasust pidi kuuluma laenu (s.t hageja I võlgnevus vastutajate ees) tasumisele, hetkel seda võimalust aga ei ole, samuti pole teisi vahendeid laenu kustutamiseks ning ei ole ka tulevikuperspektiivi. Kuigi hagejad nõustusid nimetatud e-kirjas toodud põhimõtteliste kokkulepetega (sellega, et Daxin Baltic OÜ ning Interfin Investments OÜ vahel oli sõlmitud vahendusteenuse osutamise leping, mille alusel kuulub tasumisele vahendustasu ning et pooled on sidunud vastava vahendustasu laenusumma vähendamisega), jahmatas neid kostjate ning Daxin Baltic OÜ nägemus vahendustasu suurusest ja sellest, et Daxin Baltic OÜ ja kostjad „ei mäletanud“ äkitselt enam ühtegi varasemat kokkulepet ning distantseerisid ennast täielikult juba sõlmitud kokkulepete täitmisest. Eeltoodu tõttu saatis 30.03.2012.a hageja I ja Interfin Investments OÜ esindaja S. Seppik kostjale I ja Daxin Baltic OÜ-le kirja, milles esitas kostjale I ja Daxin Baltic OÜ-le nõuded seonduvalt osutatud vahendusteenusega ja laenulepingutega ning seisukohad ja tasaarvestusavalduse seonduvalt laenulepingutega. Nimetatud kirjas tasaarvestas hageja I laenulepingute alusel kuuluvad rahasummad tema poolt (või tema poolt osundatud isiku poolt) saada oleva vahendustasuga, esitas ülejääva (s.t laenusummast ülejääva ja kirja saatmise hetkeks tuvastatava) osa eest nõude vahendustasu maksmiseks summas 488 552,325

4(17)

Tsiviilasi nr: 2-12-22695 eurot (millele lisandub käibemaks) ning samuti esitas nõude Tatnefti, Taifi ja tellija vahel toimunud tehingute informatsiooni (dokumentatsiooni) väljaandmiseks ja hagejate kinnistutele seatud hüpoteekide kustutamiseks. 04.04.2012.a saadetud vastuses andsid kostjad hagejale I tähtaja omapoolsete kohustuste täitmiseks hiljemalt 12.04.2012.a ning ähvardasid vastasel korral alustada kohese sundtäitmisega. 17.04.2012.a esitasid kostjad Harju tööpiirkonna kohtutäiturile A. Pinkile täitmisavalduse täitemenetluse läbiviimiseks laenulepingust tuleneva väidetava võlgnevuse tasumiseks summas 719 823,28 eurot, ning täiteasjades nr 024/2012/1068 – 1071 alustati hagejate suhtes täitemenetlust. Hagejatele kuuluvad XXXXXX, XXXXXX ja XXXXXX asuvad kinnistud on arestitud ja nimetatud kinnistutele on kohtutäitur seadnud käsutamise keelumärked. Lisaks on kohtutäitur esitanud teate täitetoimingu teostamisest (enampakkumise teatest), millest nähtub, et hagejatele kuuluvad kinnistud asukohaga XXXXXX, XXXXXX ja XXXXXX võõrandatakse 12.06.2012.a toimuval enampakkumisel. Hagejate hinnangul on sundtäitmine lubamatu, kuivõrd pooled sõlmisid laenulepingu osas äramuutva tingimusega tehingu, kokkulepitud äramuutev tingimus on saabunud ning kostjate nõuded on tasaarvestatud, kostjad on käitunud hea usu põhimõtte vastaselt ja kokkulepitud äramuutev tingimus tuleks lugeda saabunuks. Hagejal on materiaalõiguslik alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks. Antud juhul on sundtäitmine lubamatu, sest hageja I ja kostjate vahel sõlmitud äramuutev tingimus on saabunud ning kostjate nõuded on tasaarvestatud, kuid samuti tuleks antud juhul lugeda kokkulepitud laenulepinguid äramuutev tingimus saabunuks isegi juhul, kui see ei oleks saabunud. Seega oleks ka sellisel juhul nõue rahuldatud, mistõttu tuleks sundtäitmine tunnistada lubamatuks TMS § 221 lg 1 järgi. Lisaks tuleks sundtäitmine tunnistada lubamatuks ka põhjusel, et kostjad on käitunud hea usu põhimõtte vastaselt ja seega ei ole nõuet algusest saadik tekkinud. Kuigi kostjad on hakanud eitama eespool kirjeldatud vahendussuhteid ja nende seost laenusuhetega, nähtub just sellise kokkuleppe sõlmimine mh kostja I enda 14.02.2012.a ekirjast hagejale I. Nimetatud e-kirjas märgib kostja I, et Daxin Baltic OÜ (kostjate poolt osundatud isik) on kokku nõus maksma vahendustasu 147 348,29 dollarit, millest 50 000 eurot on juba Interfin Investments OÜ-le (hageja I poolt osundatud isik) tasutud ja et ülejäänu (s.o 62 222,39 eurot) arvestatakse maha laenusuhetest tulenevatest võlgnevustest. Samuti märgib kostja I oma kirjas, et algse kokkuleppe järgi pidi 75% vahendustasust kuuluma laenu tasumisele. Lisaks märgib kostja I, et on kogu eelneva kooskõlastanud kostjaga II. Õiguslikus mõttes sõlmisid hageja I ja kostjad laenulepingute osas seega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 102 lg-s 3 märgitud tehingu ehk äramuutva tingimusega tehingu. Tehinguga lepiti kokku, et laenusuhted lõpevad, kui vahendusteenuse osutamine õnnestub ja vahendustasust õnnestub tagastada laenusumma (täpsemalt tasaarvestada vahendustasu laenusummaga) ning pooled ei olnud selle tehingu sõlmimise hetkel teadlikud, kas vastav tingimus saabub või mitte. Antud asjas ei oma tähtsust, millised konkreetsed kokkulepped olid või on hagejal I ja kostjatel seonduvalt sõlmitud äramuutva tingimusega tehinguga mistahes nende poolt osundatud isikutega. Omavahelises suhtes (mida hagiavaldus puudutab) on oluline see, milles leppisid hageja I ja kostjad omavahel VÕS §-s 5 sätestatud lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku ja mille järgi nad ka käitusid. Loomulikult võib eeldada, et mõlemapoolselt

5(17)

Tsiviilasi nr: 2-12-22695 sõlmiti vastavad kokkulepped ka nii hageja I kui ka kostjate täieliku kontrolli all olevate asjaomaste isikutega. Hagejal I on Interfin Investments OÜ-ga igatahes vastavad kokkulepped sõlmitud. Arvatavasti on samasugused kokkulepped kostjatel sõlmitud Daxin Baltic OÜ-ga. Seega omavahelises suhtes oli ja on hagejal I, juhul kui hagejal I või Interfin Investments OÜ-l tekkis õigus vahendustasule, õigus tasaarvestada vastavalt VÕS § 197 lg-le 1 temale või OÜ-le Interfin Investments kostjate või Daxin Baltic OÜ poolt tasumisele kuuluv vahendustasu laenusummaga. Teisisõnu tekkis sellisel juhul hagejal I kostjate vastu tasaarvestatav nõue. Sundtäitmine on lubamatu ka seetõttu, et kostjad on käitunud hea usu põhimõtte vastaselt. Vahendusteenuse osutamise lepingu sõlmisid Interfin Investments OÜ (hageja I kontrolli all olev) ja Daxin Baltic OÜ (kostja I kontrolli all olev). Üheks lepingu oluliseks tingimuseks oli, et Interfin Investments OÜ-le tagatakse täielik ja tõene informatsioon kõikide toimingute ja tehingute kohta ja kogu koostööd puudutava informatsiooniga kursis olemine tellija poolt. Nii koostöö ka pikaajaliselt toimis. Peale 2010 augusti lõppu kahanes hagejale I ja Interfin Investments OÜ-le saadetav informatsioon märkimisväärselt kuni seda praktiliselt enam üldse ei saadetud. Ka hakkas venima vahendusteenuse osutamise lepingu allkirjastamine. Vastuseks kostjate väidetele märkisid hagejad, et kostjad paistavad ekslikult arvavat, et hagejad peavad vahenduslepingu pooleks Daxin Petroleum PTE-d, tegelikult on hagejad hagis korduvalt märkinud vastava vahendusteenuse osutamise lepingu pooleks Daxin Baltic OÜ, kuivõrd lõplik leping sõlmiti just viimase ja Interfin Investments OÜ vahel. Kostjate vastuväited

6(17)

Tsiviilasi nr: 2-12-22695 usus; 2) kuna olevat saabunud äramuutev tingimus, olevat kostjate nõuded hagejate vastu lõppenud; 3) kostjate nõuded olevat hageja nõuetega tasaarvestatud ning seeläbi lõppenud. Hagejad on leidnud, et ühel või teisel viisil on kostjate nõuded nende vastu lõppenud Interfin Investments OÜ ning Daxini vahel väidetavalt sõlmitud maaklerilepingu tingimustest ning selle täitmise asjaoludest tulenevalt. Hagejad ei ole kordagi väitnud, et see väidetav maaklerileping võiks olla sõlmitud käesoleva vaidluse ning ühtlasi laenulepingute poolteks olevate isikute vahel. Lepingutest saavad õigused ja kohustused tekkida lepingu pooltele, mistõttu on võimatu, et hagis kirjeldatud väidetav maaklerileping ning selle täitmisest tekkinud suhted võiksid kuidagi mõjutada pooltevaheliste laenulepingute täidetavust. Seetõttu, isegi kui kõik hagis esitatud väited oleksid tõendatud, ei tuleneks neist siiski TMS § 221 lg-tes 1 ja 11 sätestatud aluseid sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ning seega tuleb hagi jätta perspektiivituse tõttu läbi vaatamata. Hagi pole esitatud hagejate seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks ja hagi eesmärk pole saavutatav. Hagejad ei ole tõendanud faktiväidet, mis on kõikide hagis esitatud argumentide aluseks. Kõik hagejate vastuväited sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks põhinevad ühel või teisel moel väidetaval Interfin Investments OÜ ning Daxin vahel sõlmitud maaklerilepingul. Sellise lepingu sõlmimise ning selle lepingu tingimuste kohta ei ole hagejad esitanud ühtegi tõendit. Seega on tõendamata asjaolud, mis on kõigi hagejate vastuväidete aluseks. Hagis viidatakse korduvalt kostja I poolt 14.02.2012.a Interfin Investments OÜ-le adresseeritud kirjale kui väidetavale tõendile maaklerilepingu kohta. Kõnealuses kirjas räägitakse aga naftatoodete ostu läbirääkimistega seonduvatest suhetest Taifi, Interservice’i, Daxini ning Interfin Investments OÜ vahel, mis ei puutu kostjate ning hageja I vahelistesse suhetesse. Kirjas on küll mainitud mingit teenuselepingut, kuid ei ole öeldud, kelle vahel ning millise teenuse osutamiseks on see sõlmitud. Samuti ei selgu kirjast väidetava lepingu tingimused. Kokkuvõttes ei ole viidatud kiri asjakohane tõend, mis tõendaks maaklerilepingu sõlmimist poolte vahel, millest võiks tuleneda hagejate kirjeldatud äramuutev tingimus. Suuremal osal hagejate poolt esitatud tõenditest käesolevas asjas tähtsust ei ole, kuna need kajastavad õigussuhteid kolmandate isikute vahel, mis ei puutu antud vaidlusesse. Kostjate hinnangul on asjassepuutuvad ainult laenulepingute ning hüpoteekide seadmisega seotud tõendid, täitemenetlustega seotud tõendid ning hagejate ja kostjate kirjavahetus perioodil 30.03.2012.a – 04.04.2012.a. Ülejäänud tõendid tuleks jätta tähelepanuta kui vaidlusesse mittepuutuvad. Hagejate esitatud faktilistel asjaoludel ei saa pooltele olla tekkinud maaklerilepingu alusel õigusi ja kohustusi. Hagiavalduses on pikalt kirjeldatud ning püütud tõendada suhteid Interfin Investments OÜ, Daxin Petroleum PTE Ltd, Vene Föderatsiooni äriühingute Tatneft ja Taif ja Valgevene äriühingu Interservice vahel. Hagejad on ka kogu aeg kinnitanud, et väidetav maaklerileping sõlmiti esimese kahe nimetatud juriidilise isiku vahel ning kõik järgnevad suhted arenesid kõigi nimetatud äriühingute vahel. Hagejad on esitanud ka töövõtulepingu projekti, milline nende sõnul plaaniti väidetava maaklerilepingu formaliseerimiseks allkirjastada (hagi lisa 44). Ka sellel projektil on hageja I ise (kuna tema või tema ettevõte on selle projekti Daxinile esitanud) märkinud poolteks Interfin Investments OÜ ja Daxin Petroleum PTE. Seega ei ole hagejad kunagi isegi arvanud, et kõnealune leping võiks olla sõlmitud antud vaidluse poolte vahel. Hagist ei nähtu, et hagejad leiaksid, et maaklerilepingu näol oli tegemist mõne kolmandat isikut kaasava lepinguga. Seetõttu said kõnealusest lepingust VÕS § 8 lg 2 järgi tekkida õigused ja kohustused üksnes eelnimetatud juriidilistele isikutele. Ainsad lepingud, mis on sõlmitud hagejate ning kostjate vahel, on laenulepingud, nende täiendused ning hüpoteekide seadmise lepingud. Seetõttu on arusaamatu, miks püüavad hagejad takistada nende lepingute täitmist vastuväidetega, mis tulenevad väidetavast lepingust, mille poolteks ei ole ei hagejad ega ka kostjad. Hagejate poolt kirjeldatud

7(17)

Tsiviilasi nr: 2-12-22695 maaklerilepingust tulenevad suhted ei oleks käesolevas vaidluses asjassepuutuvad ka siis, kui need oleksid tõendatud. Hagejate väide selle kohta, et kostja I on käitunud halvas usus, on asjakohatu ning ei oma käesoleva vaidlusega mingit seost. Kostja I pahausksus olevat ilmnenud selles, et ta lülitas hageja I välja juriidiliste isikute Interservice, Taif Tatneft ning Daxini vahelisest suhtlusest. Kostja I ei võtnud seisukohta eelnimetatud juriidiliste isikute suhtluse, kostja I ning hageja I kaasatuse ega hagejate esitatud nende juriidiliste isikute vahelisi läbirääkimisi kajastava hulgalise kirjavahetuse osas, kuna see ei puutu antud juhul asjasse ning on esitatud ainult vaidluse põhjendamatult segaseks muutmiseks. Ei ole mitte ühtegi õiguslikku alust, mis tooks kostja I väidetava pahauskse käitumise korral kaasa olukorra, kus kostja I ning hagejate vahelisest laenulepingust tekkivat nõuet ei oleks üldse tekkinudki. Kostja I ei nõustunud hagejate väitega, et kostja I tegevus seoses eelnimetatud juriidiliste isikute lepinguliste läbirääkimistega (naftatoodete läbirääkimised) on hagejate suhtes olnud vastuolus hea usu põhimõttega ning lubamatu, leides, et hagejate väide on tõendamata, kuid kostja I ei hakanud sellele vastu vaidlema vaidluse asjasse mittepuutuvuse tõttu. Siiski märkis kostja I, et väidetava maaklerilepinguga seotud suhted ning naftasaaduste ostmisega seotud läbirääkimised ei puutu pooltevahelistesse laenusuhetesse. Hagejad näivad arvavat, et kui kostja I käituks ühes pooltevahelises õigussuhtes pahauskselt, lõpeksid tema õigused ka kõigis teistes õigussuhetes, milline arvamus on ekslik. Teiseks ei saaks kostja I väidetav pahauskne käitumine kuidagi tekitada olukorda, nagu poleks nõuet kunagi tekkinudki. Selline olukord võib viidata nõude aluseks oleva tehingu tühisusele algusest peale või sellele, et nende poolte vahel ei olegi sellesisulist lepingut sõlmitud. Lepingupoole väidetav pahauskne käitumine pärast võlasuhte tekkimist ei saa õiguslikult kuidagi tagantjärele nõude tekkimist välistada. Puudub vaidlus selle üle, et laenulepingud ja tagatiskokkulepped on kostjate poolt sõlmitud heas usus ja kehtivalt ning neist tulenevad kehtivad nõuded. Hagejate väide äramuutva tingimuse kohta on arusaamatu ning asjakohatu. Hagejad peavad äramuutvaks tingimuseks väidetava maaklerilepingu eest tasu maksmist hagejale I ning õiguslikuks tagajärjeks, mis tingimuse saabumisel peaks lõppema, laenulepingust tulenevat kostja I nõuet hagejate vastu. Selline tõlgendus ei ole õiguslikult põhjendatud. Äramuutev tingimus peab tulenema samast lepingust või sama lepingu täiendusest/muudatusest, millega on loodud õiguslik tagajärg, mille äralangemise tingimus kaasa peaks tooma. Käesoleval juhul aga leiavad hagejad, et potentsiaalselt äralangev õiguslik tagajärg tuleneb pooltevahelisest laenulepingust, äramuutev tingimus aga tuleneb maaklerilepingust hoopis teiste poolte vahel (juriidilised isikud), millise lepingu sõlmimine ega tingimused ei ole pealegi tõendatud. Hagejad on öelnud, et maaklerilepingu tingimused tulenevad kostja I 14.02.2012.a e-kirjast hagejale I. Nimetatud e-kirjas on põgusalt viidatud mingile eelkokkuleppele, kuid ei ole selge, mille kohta see käib ning millised on selle kokkuleppe tingimused. Siiski ei tulene e-kirjast mitte midagi selle kohta, et oleks sõlmitud äramuutev tingimus laenulepingust tuleneva nõude osas. Hagejate kirjeldatud tingimus ei oleks ka sisuliselt käsitletav äramuutva tingimusena. Hagejad on tingimust kirjeldanud nii, et pooled olevat kokku leppinud, et osa hagejale I makstavast vahendustasust tasaarvestatakse laenulepingust tuleneva rahalise kohustusega. Nõude tasaarvestamise kokkulepe ning nõuet ära muutva tingimuse kokkulepe välistavad sisuliselt teineteist. VÕS § 197 lg 1 järgi on tasaarvestuse eelduseks eelkõige see, et mõlemal poolel oleks teise poole vastu nõue. Äramuutva tingimuse tagajärjeks oleks aga see, et nõue lõppeks. Seetõttu ei oleks enam võimalik nõuete tasaarvestamine. Seega ei ole võimalik, et pooled oleksid kokku leppinud korraga nii äramuutvas tingimuses kui ka nõuete tasaarvestamises. Hagi p-s 2.3.4. on pooltevahelist väidetavat kokkulepet kirjeldatud ka nii: “lepiti kokku, et laenusuhted lõpevad kui vahendusteenuse osutamine õnnestub ja

8(17)

Tsiviilasi nr: 2-12-22695 vahendustasust õnnestub tagastada laenusumma“. Kostja I hinnangul ei saa selline sõnastus kuidagi viidata äramuutvale tingimusele. Lauses on öeldud, et laenusuhe lõpeb, kui õnnestub tagastada laenusumma. Selline olukord ei oleks mitte äramuutva tingimuse saabumine, vaid lihtsalt kohustuse täitmine. Ka hagejatepoolne tõlgendus pooltevahelisest kokkuleppest (mis on tõendamata) viitab sellele, et pooled võisid tahta teatud tulevikus tekkivaid nõudeid laenulepingust tuleneva nõudega tasaarvestada, mitte aga laenulepingust tulenevat nõuet lõppenuks lugeda. Seega, esiteks ei ole tõendatud äramuutva tingimuse kokkulepe ning teiseks ei oleks ka hagejate poolt kirjeldatud asjaolude tõendatuse korral poolte vahel sõlmitud äramuutvat tingimust. Hagejate väited selle kohta, et kostjate laenulepingutest tulenevad nõuded hagejate vastu on tasaarvestatud, on tõendamata ning tasaarvestus on hagejate kirjeldatud faktilistel asjaoludel ka sisuliselt võimatu. Hagejad leiavad, et kostjate nõuded hagejate vastu on tasaarvestatud hageja I maaklerilepingust tuleneva nõudega. Esiteks ei ole maaklerilepingu sõlmimine, selle tingimused ega kokkulepe tasaarvestamise kohta tõendatud. E-kirjas, millele hagejad viitavad kui tõendile selle kohta, et poolte vahel selline kokkulepe oli, ei ole midagi räägitud maaklerilepingu, väidetava lepingu poolte ega tasaarvestuse kohta. Ainus lause, mis viitab mingile eelnevale kokkuleppele, on: „Eelkokkuleppe järgi pidi 75% teenitavatest vahenditest minema meie võla kustutamiseks.“ Sellest lausest ei ole võimalik üheselt järeldada ei seda, millistest vahenditest on juttu ega seda, millist võlga kelle ees silmas peetakse. Ühtegi teist tõendit nõuete tasaarvestamise kohta hagejad esitanud ei ole. Nõuete tasaarvestatus ei ole võimalik hagejate esitatud asjaoludel ka siis, kui need oleksid tõendatud. Väidetavalt on tasaarvestatud kostjate nõuded hagejate vastu ning Interfin Investments OÜ nõuded Daxini vastu. Hageja on hagis korduvalt öelnud, et vahendusteenust osutas just Interfin Investments OÜ ning et teenuse tellijaks oli Daxin. Asjakohased ei ole hagejate väited selle kohta, kes on millise juriidilise isiku omanik või juhatuse liige. Kui hagejate kirjeldatud maaklerileping üldse eksisteeris (tõendid puuduvad), sai see olla sõlmitud ainult eelpool nimetatud juriidiliste isikute vahel. Seega said ka nõuded sellest lepingust tekkida teoreetiliselt ainult juriidilistele isikutele ning juriidiliste isikute vastu. Seega ei ole VÕS § 197 lg 1 alusel võimalik nimetatud kohustusi tasaarvestada, kuna need väidetavad kohustused ei ole samade poolte vahel. Lisaks ei saa nõuded olla tasaarvestatud ka seetõttu, et VÕS § 200 lg 4 alusel ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Käesoleval juhul on kostjad esitanud vastuväited hageja I nõudele mh 04.04.2012.a kirjas (hagi lisa 58). Ka hagejad on hagis tunnistanud, et maaklerilepingust tuleneva nõude olemasolu ning suuruse osas ei ole pooled ühel meelel. Seega ei ole maaklerilepingust tuleneva nõude osas tegemist tasaarvestamist võimaldava nõudega, kuna kostja I saab sellele esitada vastuväiteid. Nõuded ei saaks olla tasaarvestatud ka formaalsetel põhjustel. VÕS § 198 alusel toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Ka Riigikohus on nt lahendis nr 3-2-1-156-04 leidnud, et tasaarvestus ei toimu automaatselt, vaid selleks on vajalik tasaarvestada sooviva isiku toiming avalduse tegemise näol. Hagejad tunduvad pidavat vastavaks avalduseks kostjatele 30.03.2012.a saadetud kirja (hagi lisa 57). Kõnealuses kirjas on esitatud küll hulgaliselt ka hagis korratud asjaolusid, kuid ei ole mainitud tasaarvestamist, nii et kostjad oleksid saanud aru, et hageja soovib kirjas esitada tasaarvestamisavaldust. Seega ei oleks nõuded tasaarvestatud ka seetõttu, et hagejad ei ole teinud nõuetekohast tasaarvestamise avaldust. Sellise avalduse tegemiseks poleks aga antud juhul ka õiguslikku alust. Täiendavalt märkis kostja II, et ta ei ole kuidagi seotud väidetava maaklerilepinguga seotud õigussuhetega, kuna kostjal II ei ole mingit seost ettevõttega Daxin ega ühegi teise naftatoodete ostu läbirääkimistel osalenud juriidilise isiksuga. Hagejad ei ole vastupidist ka

9(17)

Tsiviilasi nr: 2-12-22695 väitnud. Seetõttu on kostjale II arusaamatu, kuidas peaks väidetav maaklerileping ning sellest tulenevad õigussuhted temasse puutuma ning välistama sundtäitmise. Esimese astme kohtu otsus

10(17)

Tsiviilasi nr: 2-12-22695 Kooskõlas VÕS § 6 lg-ga 1 peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Sätte eesmärk on määratleda võlasuhte poolte vastastikuse käitumise õiguseetiline standard (Võlaõigusseadus I, komm vlj, lk 24). Kostjate hea usu põhimõtte vastase käitumise on hagejad sidunud vahendusteenuse osutamise lepinguga, mille sõlmisid Interfin Investments OÜ ja Daxin Baltic OÜ. Sellest järeldub, et kostjate väidetav hea usu vastane käitumine ei ole seotud käesoleva menetluse võlausaldaja ja võlgniku teineteise suhtes käitumisega. TsÜS § 102 reguleerib edasilükkava või äramuutva tingimusega tehingusse puutuvat. Hagejate poolt väidetud äramuutvat tingimust käsitleb viidatud paragrahvi 3. lõige, mille kohaselt tehing on tehtud äramuutva tingimusega, kui tehinguga kindlaksmääratud õiguslike tagajärgede lõppemine sõltub asjaolust (äramuutev tingimus), mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu. Ükski poolte vahel sõlmitud lepingutest ei sisalda viidet selle kohta, et lepingute lõppemine sõltuks mingist asjaolust, mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu. TsÜS komm vlj § 102 lg 3 kommentaari kohaselt võivad tingimusteks olla tingimused, mille saabumine sõltub täielikult tehingupoolest (lk 321). Hagejate seisukohast järeldub, et nende poolt väidetud tingimus sõltub mitte kostjatest, vaid kolmandatest isikutest (äriühingutest). Kooskõlas TsÜS komm vlj-s märgituga peab äramuutev tingimus olema tehingus ettenähtud (lk 324), s.t äramuutev tingimus pidanuks olema kajastatud laenulepingus (vastastikustes lepingutes), äramuutev tingimus ei saa tuleneda lepingust, mis on sõlmitud kolmandate isikutega. Kuna pooled ei ole teinud äramuutva tingimusega tehingut, ei saa nimetatud asjaolu olla aluseks hagi rahuldamisele. Kostjate nõuded hagejate vastu ei ole lõppenud ka vastastikuste nõuete tasaarvestamisega. Hagejate poolt esile toodud asjaoludest järeldub, et hagejatel puudub nõue kostjate vastu. Hagejad selgitasid oma tasaarvestamise nõuet kohtuistungil (III kd protokolli lk 3) järgmiselt: „tasaarvestus oleks saanud toimuda juhul, kui Interfin Investments OÜ oleks oma nõude loovutanud hagejale I ja Daxin Baltic OÜ omandanud laenulepingust tulenevad nõuded ja seejärel oleks toimunud vastastikune tasaarvestus hageja I ning Daxin Baltic OÜ vahel“. VÕS § 198 kohase avalduse tegemist kostjatele ei ole hagejad väitud ega tõendanud. Võimalik on ka protsessuaalne tasaarvestus. Tasaarvestuse vastuväite võib kohtumenetluses esitada kostja (Võlaõigusseadus I, komm vlj, lk 667; Riigikohtu otsused nr 3-2-1-58-04, p 11, nr 3-2-1-5804, p 13). Selline hagejate soov ei saa olla nõuete tasaarvestuse aluseks. Tasaarvestada saab olemasolevaid nõudeid, mitte oletuslikult tekkida võivaid. VÕS § 186 sätestab võlasuhtes lõppemise alused. Käesoleval juhul ei esine ühtegi viidatud sättes märgutud alust ega ka muud seaduses või lepinguga ettenähtud juhtu (p 9). Kostjatest võlausaldajad ei ole hagejatest võlgnikega võlasuhte lõpetamises kokku leppinud ka VÕS § 207 lg 1 alusel – seda kinnitavad kostjate poolt kohtutäiturile esitatud täitmisvaldused, mille alusel kohtutäitur algatas hagejate suhtes täitemenetluse ning vastuväited, mille kostjad on esitanud käesolevale hagile. Kohaldamisele ei kuulu ka VÕS § 207 lg 2, kuna võlausaldajad ei tunnista võlasuhte puudumist. Apellatsioonkaebus

11(17)

Tsiviilasi nr: 2-12-22695 Venemaa Föderatsiooni Tolliametit esitama dokument, millelt nähtuks, kas, millal ja kui palju on seoses OAO Taif ning OOO Interservice vahel 26.07.2011.a lepingu nr 100-1003/2011 täitmisega üle Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi vahelise tollipiiri Krasnoje jaama piiripunkti majandamisotstarbelist kütust või muid tooteid alates 01.08.2011.a kuni tänaseni toimetatud, ning kas, millal ja kui palju on vastava lepingu alusel üle Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi vahelise tollipiiri mujal asuvate piiripunktide majandamisotstarbelist kütust või muid tooteid toimetatud. Kaebuse põhjenduste kohaselt põhineb maakohtu otsus õigusnormide rikkumisel, mis on tinginud ebaõige otsuse tegemise. Maakohus jättis menetlusnorme rikkudes asja juurde võtmata tähtsust omavad tõendid ning hinnangu andmata mitmetele olulistele asjaoludele. Kohus leidis meelevaldselt ja põhjendamatult, et mitte ükski hagejate esitatud taotlus ega dokumentaalne tõend ei oma asjas tähtsust ja on asjassepuutumatu. Maakohus pidas vajalikuks võtta asja juurde küll kõik laenusuhet põhistavad tõendid, kuid vahendusteenuse osutamist kinnitavad tõendid jättis asja juurde võtmata. Sisuliselt on maakohus jätnud vahendusteenust puudutavate faktiliste asjaolude kohta seisukoha andmata ja põhjendamata, miks ta ei nõustu hagejate sellesisuliste väidetega. Eelkirjeldatud kohtu tegevus on vastuolus TsMS §-ga 2, § 272 lg-ga 1, § 436 lg-ga 1 ja § 422 lg-ga 8. Kohus oleks pidanud hagi rahuldamata. Hagejad jäävad oma maakohtus esitatud seisukoha ja põhjenduste juurde, et laenusuhet hageja I ja kostjate vahel ei eksisteeri. Hagejad ei nõustu maakohtu seisukohaga, nagu saaksid TsÜS §-s 102 märgitud tingimusliku tehingu sõlmimiseks olla üksnes tingimused, mille saabumine sõltub täielikult tehingupoolest. Maakohtu viidatud TsÜS komm vlj-s on märgitud, et sellisteks tingimusteks „võivad“ olla tingimused... ehk nn potestatiivtingimused –hagejate hinnangul on eelnevaga silmas peetud, et mh võivad tingimusteks olla ka potestatiivtingimused. Vastupidine arvamus ei vasta TsÜS §-le 102. TsÜS komm vlj on toodud mitmeid näiteid tingimuslike tehingute kohta, mis ei sõltu üldse tehingupoolest (lk 320 – 323). Samuti ei vasta seadusele maakohtu seisukoht, nagu oleks pidanud vastav tingimus olema kajastatud just laenulepingus. Seadus ei keela selleks eraldi kokkuleppe sõlmimist, mida hageja I ning kostjad ka tegid. Hagejad nõustuvad kohtu seisukohaga, et tingimus ei saaks tuleneda lepingust, mis on sõlmitud kolmandate isikutega, kuid hagejad ei ole kunagi midagi sellist ka väitnud. Hagejad on korduvalt rõhutanud, et tingimuslikus kokkuleppes leppisid kokku just hageja I ja vastustajad ja mitte keegi teine, s.t mh ka mitte vahendusteenuse lepingu pooled. Tasaarvestustega seonduvalt märkisid hagejad korduvalt, et omavahelise kokkuleppe mõttes ei leppinud nende arvates hageja I ja kostjad kokku mistahes tasaarvestuses, vaid vastavas laenusumma vähenemises teatud tingimuste saabumisel. Pooltevahelist kokkulepet on võimalik küll tõlgendada ka selliselt, et vastavad kokkulepped olid tegelikult sõlmitud ka vahenduslepingu poolteks olevate äriühingutega, s.o Interfin Investments OÜ ja Daxin Baltic OÜ-ga. Sellisel juhul on iseenesest tasaarvestus VÕS § 198 mõttes võimalik, kindlasti on aga selle väljaselgitamiseks vajalik kõikide asjaomaste isikute vande all ülekuulamine. Kostjate hea usu põhimõtte vastane käitumine seisneb selles, et kuigi kostjad on teadlikud, et laenusuhe on lõppenud, siis nad pahausklikult soovivad alusetult rikastuda ja esitavad hagejate vastu põhjendamatuid ja kahju tekitavaid täitmisavaldusi. Samuti on ilmselge, et kostjatel on olemas informatsioon (arvestades, et kostja I on ainus Daxin Baltic OÜ seaduslik esindaja), täpsete tarnitud naftatoodete hulkade kohta ja seega tasumisele kuuluva vahendustasu kohta, kuid kostja I seda infot ei esita, kuna soovib alusetult rikastuda. Antud juhul oleks põhjendatud tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks saata, kuna maakohus on jätnud põhjendamatult asja juurde võtmata kõik asjas tähtsust omavad ja

12(17)

Tsiviilasi nr: 2-12-22695 hagejate seisukohtasid kinnitavad tõendid, samuti jättis maakohus rahuldamata kõik hagejate taotlused. Seega jättis maakohus hagejate hinnangul sisuliselt juba eelmenetluses ettenähtud ülesanded täitmata ning asi tuleks saata tagasi maakohtule. Kui ringkonnakohtul on võimalik teha antud asjas uus otsus, siis paluvad hagejad arvestada kõigi hagiavaldusele ja apellatsioonkaebusele lisatud tõenditega ning rahuldada kõik hagejate maakohtus rahuldamata jäänud taotlused. Vastustaja seisukoht

13(17)

Tsiviilasi nr: 2-12-22695 rahalise teenuse osutamise lepingu tasu kohustuse osas tasaarvestus. Tasaarvestust saab teha aga kahe isiku vahel, kellel on vastastikku nõuded. Hagejate väidete kohaselt oli aga raha saamise nõudeõigus Interfin Investments OÜ-l ja raha maksmise kohustus hagejatel. Seega ei saa võimalik tasaarvestus lõpetada laenulepingust tulenevat raha tagastamise kohustust. Tõendatud ei ole, et kostjad oleksid oma laenulepingust tulenevad nõuded Daxin Baltic OÜ-le või mõnele muule äriühingule loovutanud, samuti ei ole tõendatud, et kostjatele oleksid mingid Daxin Baltic OÜ kohustused üle läinud. Veelgi enam, tõendatud ei ole see, et tasaarvestus tehti. Kuid isegi kui see oleks tehtud, ei oleks saanud tasaarvestus lõpetada hagejatel lasuvaid, laenulepingutest tulenevaid raha tagasimaksmise kohustusi. Järgnevalt mainib kostja 1 kõnealuses e- kirjas seda, et kellegi vahel oli sõlmitud eelkokkulepe. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb sellest järeldada, et mingit kindlat, siduvat ja lõpplikku kokkulepet kostja 1 ja veel kellegi vahel, kostja 1 hinnangul ei olnud. Kostja 1 mainis eelkokkuleppe käsitlemise juures, et 75% teenitavatest vahenditest pidi minema „meie võla katteks“. Seejuures jääb kohtule arusaamatuks, kelle võlga ja mis vahendeid silmas peeti. Kuid kuivõrd kostja 1 jätkas vaadeldava e- kirja järgmises lauses selliselt, et „Hetkeseisuga seda juba ei ole, teiste vahendite arvelt laenu kustutamist samuti ei ole ja esialgu ei ole ka tulevikuperspektiivi.“, siis sellest järeldab ringkonnakohus, et isegi siis, kui kostja 1 käsitleski selles e- kirjas hagejatel lasuvatest laenulepingutest tulenevate kohustuste teemat, siis kostja 1 hinnangul mingeid selliseid kokkuleppeid ei ole, millest saaks laenu kustutamine tuleneda. Sellele samale viitab ka kostja 1 järgnev lause, mille kohaselt: „Olukord on hetkel veel tupikus ja tuleb välja selgitada järgmised küsimused: -Kui laenu ei tagastata hiljemalt 01.01.2012.a, siis millised on järgnevad laenulepingutega seotud toimingud? Vaja kooskõlastada. -Milline on kohustuste maht Hansapanga ees ja kas esineb maksete võlgnevusi?“. Ringkonnakohtu hinnangul viitavad need kostja 1 laused otseselt sellele, et kostja 1 soovib hagejatelt mingi laenu tagastamist ja viitab, et kui hiljemalt 2012nda aasta alguseks laenu ei tagastata, et siis tuleb astuda täiendavaid samme laenu tagastamisega seoses. Samuti uuris kostja 1 hagejatelt Hansapanga laenu kohta. Kuigi selle laenu osas viiteid ei ole, selgitas hagejate esindaja ringkonnakohtu istungil, et hagejate hoonestatud kinnisasi oli koormatud Hansapanga kasuks hüpoteegiga ning kostja 1 soovis hagejate kodu vaidlusaluse laenulepinguga seoses kas endale saada või seda maha müüa ning seetõttu uuris kostja 1 seda, millised kohustused hagejatel lasuvad. Ringkonnakohus teeb sellest järelduse, et kostja 1 soovis vaidlusalust laenu tagasi saada ja mitte miski ei viidanud sellele, et hagejate ja kostjate vahel võiks eksisteerida mingi selline kokkulepe, et mingite tingimuste täitumise korral laenulepingust tulenevad raha tagasi maksmise kohustused lõpevad. Vähemalt kostja 1 oli vaadeldava tõendi pinnalt teist meelt ning laenu tagasimaksmise kohustust lõpetava kokkuleppe olemasolu kostja 1 ei tunnistanud ning sellise kokkuleppe võimalikkus kostja 1 poolt saadetud e- kirjast ei ilmnenud.

14(17)

Tsiviilasi nr: 2-12-22695

15(17)

Tsiviilasi nr: 2-12-22695 samas ühtegi otsest tõendit ei esitanud, st hagejad ei esitanud ühtegi tõendit, millest otseselt nähtunuks vastava kokkuleppe olemasolu või mõni otsene viide sellisele kokkuleppele. Hagejad esitasid rea dokumente, mis kajastasid muid, kõikvõimalikke suhteid ja asjaolusid, kirjeldades nii hagis kui ka apellatsioonkaebuses seda, millest vastavad dokumenteelsed tõendid räägivad, kuid viidet või seost, et mõni nendest tõenditest sellisel kujul võiks tõendada, kasvõi kaudselt, hagejate poolt väidetud kokkuleppe olemasolu, ei ole. Ringkonnakohus kontrollis hagejate poolt hagis ja apellatsioonkaebuses esitatud selgituste ning apellatsioonkaebusele lisatud tõendite alusel vastavad asjaolud üle ning ringkonnakohtul tuleb nõustuda maakohtuga, et vastavatest tõenditest ei ole võimalik tuvastada seost käesoleva tsiviilasjaga, st viidet, et hagejate ja kostjate vahel oleks olnud kokkulepe, mis laenude tagasimaksmise kohustuse mingitel tingimustel lõpetanuks. Seda saab järeldada mitte tõendite endi pinnalt, vaid menetlusdokumentides esitatud selgituste pinnalt, millega hagejad tõendite asjakohasust põhjendasid. Seejuures on oluline rõhutada ka seda, et juhul, kui hagejad ei nõustunud maakohtupoolse tõendite vastuvõtmisest keelumisega, oleksid hagejad võinud apellatsioonkaebuses esitada konkreetsed etteheited, et mil viisil mingeid kaudseid asjaolusid ja kolmandate isikute vahelisi suhteid kuidagi kogumis hinnates oleks siiski saanud jõuda järeldusele, et mingi kokkulepe hagejate ja kostjate vahel laenude tagasimaksmise kohustuse lõpetamiseks siiski oli. Seda aga apellandid sisuliselt ei teinud. Ringkonnakohus hindas kõiki apellatsioonkaebusele lisatud tõendeid ja tõendite asjakohasuse osas esitatud põhjendusi, tõendite apellatsioonimenetluses vastuvõtmise lubatavuse hindamise kontekstis, asja ette valmistades ja ainukese tõendi, mis võis mingilgi määral hagejate ja kostjate vahelist laenu tagasimaksmist puudutada, so 14.02.2012.a e- kirja ja selle tõlke, võttis ringkonnakohus vastu. Seega, juhul, kui menetlusosaline esitab mingi kitsalt määratletud elulise asjaolu tõendamiseks tõendi ja kui vastava kitsa elulise asjaolu tõendatuks lugemise korral ei saa kohus asjas teisiti otsustada, on tõendi vastuvõtmisest keeldumine õiguspärane. Kohtul lasub kohustus kõrvaldada asja arutamise käigus kõik asjasse puutumatu. See ei ole mitte kohtu õigus vaid kohustus, mis teenib menetluse kiiruse ja võimalikult väikeste kuludega lahendamise eesmärki, luues olukorra, kus vastaspool ei ole sunnitud kulutama ressurssi asjassepuutumatutele väidetele ja tõenditele vastuvaidlemiseks. See on ka asja õigeks lahendamiseks hädavajalik, sest võimaldab hoida vaidluse keset asjasse puutuvatel küsimustel.

16(17)

Tsiviilasi nr: 2-12-22695 Menetluskulude jaotus

Reet Allikvere

Ülle Jänes

Kaupo Paal

17(17)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.