Rahvusvaheline õigusabi › Välisriigi kohtulahendite tunnustamine ja täitmine

Edasikaebamise kord Määruse peale, millega välisriigi kohtulahend tunnistati täidetavaks või täidetavaks tunnistamist muudeti, võivad esitada määruskaebuse sissenõudja ja võlgnik Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 1 (üks) kuu alates määruse kättetoimetamisest, välisriiki kättetoimetamise puhul 2 (kaks) kuud kättetoimetamisest. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 25,00 eurot. Avalduse asjaolud ja menetluse käik Harju Maakohtu menetluses on Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi poolt edastatud Vene Föderatsiooni Justiitsministeeriumi kaudu saabunud OÜ XXX taotlus Vene Föderatsiooni Leningradi oblasti Kingissepa linnakohtu 22.01.2013 otsuse 2-87/2013 tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks Eesti Vabariigi territooriumil XXXsuhtes. Venemaa Föderatsiooni Leningradi oblasti Kingissepa linnakohtu 22.01.2013 otsusega rahuldas kohus OÜ XXXhagi osaliselt nõudes XXX sisse 707 308 rubla ja 28 kopikat 22.12.2009 sõiduauto ostu-müügi lepingu alusel, 143 352 rubla ja 71 kopikat protsente võõraste rahavahendite kasutamise eest, 11 706 rubla ja 61 kopikat riigilõivu tasumise kulusid, kokku 862 367 rubla ja 60 kopikat. Ülejäänud osas jättis kohus hagi rahuldamata. Otsus jõustus 10.04.2013. aastal ja kuulub täitmisele. Kohtuotsust ei ole Venemaa Föderatsiooni territooriumil täidetud. Avaldusele on lisatud Kingissepa linnakohtu teatis selle kohta, et XXX on õigeaegselt ja vormikohaselt teavitatud kohtuasja arutamise ajast ja kohast, ta on kohtuistungil osalenud ning kohtuotsuse koopia kätte saanud. Harju Maakohtu 15.05.2014 kohtumäärusega kohustati puudutatud isikut XXX esitama kohtule esitatud avalduse suhtes oma kirjalik seisukoht või teatama kohtule oma soovist olla ärakuulatud 14 (neljateist) päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. XXX esitas kohtule kirjaliku vastuse, milles leiab, et avaldaja poolt kohtule esitatud avalduse lisadel, s.o kohtuotsusel ei ole kõiki vajalikke rekvisiite, mistõttu ei vasta dokumendid seadustega kehtestatud nõuetele. Seega on olemas menetlusõiguslikud alused taotluse läbivaatamata jätmiseks. Lisaks on põhjendatud menetluse peatamine ajaks, kuni jõustub lahend kohtuasjas A72-5477/2014. XXX on vastuses märkinud, et soovib oma seisukohti kohtuistungil isiklikult suuliselt esitada. Avaldaja esitas 17.06.2014 puudutatud isiku vastuväidetele vastuse, milles väljendab seisukohta, et esitatud avaldusega ja sellel lisatud dokumentidega on täidetud kõik tsiviilkohtumenetluse seadustikus lahendi tunnustamiseks ja täitmiseks nimetatud eeldused. Avaldaja palub avalduse rahuldada. Tsiviilasja menetluse peatamiseks ei esine alust ega vajadust, kuna käesoleva menetluse lahendamisel ei ole oluline paralleelselt osanike vahel toimuv vaidlus, kus OÜ XXX ei ole vaidluse pooleks ja vaidluse ese ei lange kokku käesolevas asjas esitatud kohtulahendite esemega. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutud isiku kanda. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 475 lõike 1 punkti 14 kohaselt on välisriigi kohtulahendi tunnustamine ja täitmine hagita asi, mis TsMS § 478 lõike 1 järgi tuleb lahendada määrusega. TsMS § 477 lõike 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete

kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Käesolevas asjas kuulub kohaldamisele lisaks TsMS sätetele Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (edaspidi välisleping). Vastavalt TsMS § 623 lõikele 1 kontrollib kohus välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avalduse lahendamisel kohtulahendi tunnustamise eeldusi. Kohtulahendi õigsust sisuliselt ei kontrollita. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 3 võib kohus vajaduse korral võlgniku ja sissenõudja ära kuulata ning küsida selgitust ka kohtult, kelle lahendi tunnustamist või täitmist taotletakse. TsMS § 477 lõike 2 alusel võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. TsMS 62. peatükis, mis käsitleb tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahendite ja muude täitedokumentide tunnustamist ja täitmist, ei ole sätestatud kohtu kohustust korraldada kohtuistungit tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahendi tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks. Puudutatud isik XXX teatas 05.06.2014.a kohtule esitatud kirjalikus vastuses oma soovist olla ärakuulatud. TsMS § 623 lg-st 3 tulenevalt ei pea kohus võlgnikku isiklikult ära kuulama, vaid võib seda vajaduse korral teha. Kuivõrd XXX esitas avalduse osas kohtule kirjaliku seisukoha 4-lehel ning lisadena kohtulahendid, millele ta vastuväidetes viitab, ei pea kohus vajalikuks XXX isiklikku ärakuulamist. Vastusest ei nähtu, et puudutatud isik sooviks kirjalikult esitatule lisada uusi asjakohaseid selgitusi. Vastavalt TsMS § 620 lõikele 1 kuulub tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahend Eesti Vabariigis tunnustamisele, välja arvatud juhul, kui lahendi tunnustamine oleks ilmselt vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega (avaliku korraga), eelkõige isikute põhiõiguste ja -vabadustega; kostja või muu võlgnik ei ole saanud oma õigusi mõistlikult kaitsta, eelkõige kui ta ei saanud kohtukutset või muud menetlust algatavat dokumenti kätte õigel ajal ja nõuetekohasel viisil, välja arvatud juhul, kui tal oli mõistlik võimalus kohtulahend vaidlustada ja ta seda ettenähtud tähtaja jooksul ei teinud; lahend on vastuolus samade poolte vahel samas asjas Eestis tehtud varasema lahendiga või kui samade poolte vahel on samas asjas esitatud hagi Eesti kohtusse; lahend on vastuolus samade poolte vahel samas asjas Eestis varem tunnustatud või täidetud välisriigi kohtu lahendiga; lahend on vastuolus samade poolte vahel samas asjas välisriigis tehtud, kuid Eestis tunnustamata varasema lahendiga, eeldusel, et varasem välisriigi kohtulahend on Eestis tunnustatav või täidetav; lahendi teinud kohus ei võinud lahendit teha Eesti õiguse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete kohaselt. Vastavalt välislepingu artiklile 56 võib kohtuotsuse tunnustamisest või täitmise loa andmisest keelduda kui taotluse algatanud isik või kostja asjas ei võtnud protsessist osa selle tõttu, et talle või tema volitatud isikule ei toimetatud õigel ajal ja nõuetekohaselt kätte kohtukutset; kui sama õigusvaidluse osas samade poolte vahel selle lepingupoole territooriumil, kus otsust tuleb tunnustada ja täita, oli juba varem tehtud jõustunud otsus või kui selle lepingupoole asutus oli varem alustanud menetlust selles asjas või kui vastavalt välislepingu sätetele, lepingus mitte ettenähtud juhtudel, aga selle lepingupoole seadusandluse kohaselt, kelle territooriumil otsust tuleb tunnustada ja täita, kuulub asi tema asutuste ainupädevusse. Harju Maakohtule esitatud Venemaa Föderatsiooni Leningradi oblasti Kingissepa linnakohtu teatise (tõlge t lk 27) kohaselt on puudutatud isikut õigeaegselt ja vormikohaselt teavitatud kohtuasja arutamise ajast ja kohast, XXX on kohtuistungil osalenud ning kohtuotsuse koopia kätte saanud. Puudutatud isik on vastuväidetes tuginenud kohtumenetlustele, mille vaidluse ese on käesoleva kohtulahendi esemest erinev ega oma asjas tähtsust. Lisaks märgib kohus, et kohus ei kontrolli tunnustatavaks ja täidetavaks tunnistatava kohtulahendi sisulist õigsust. Käesolevas asjas puudub alus ka kohtumenetluse peatamiseks, kuna täitmiseks ja tunnustamiseks esitatud lahend on juba

jõustunud. Kohtuotsuse täitmine on takistatud seetõttu, et puudutatud isiku elukoht ja vara on Eesti Vabariigis. Kuivõrd kohus ei tuvastanud käesoleval juhul TsMS § 620 lõike 1 punktides 1-6 sätestatud otsuse mittetunnustamise aluseid, samuti ei esine kohtu hinnangul ka välislepingu artiklis 56 sätestatud mittetunnustamise ja -täitmise aluseid ning kostja ei ole tõendanud otsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumise aluseid, leiab kohus, et Vene Föderatsiooni Leningradi oblasti Kingissepa linnakohtu 22.01.2013 otsus kuulub Eesti Vabariigis tunnustamisele ja täitmisele. Vastavalt TsMS § 620 lõikele 2 tunnustatakse välisriigi kohtulahendit Eestis üksnes juhul, kui lahend on lahendi teinud riigi õiguse järgi jõustunud, välja arvatud juhul, kui seaduse või välislepingu järgi tuleb lahendit tunnustada ja täita alates ajast, millal otsust saab täita lahendi teinud kohtu asukohariigis. Vastavalt Vene Föderatsiooni Leningradi oblasti Kingissepa linnakohtu poolt 08.12.2013.a. välja antud tõendile (tõlge t lk 20) jõustus Vene Föderatsiooni Leningradi oblasti Kingissepa linnakohtu 22.01.2013 otsus tsiviilasjas 2-87/2013 10.04.2013 ja kuulub täitmisele. Vastavalt Vene Föderatsiooni Leningradi oblasti Kingissepa linnakohtu poolt 08.12.2013 välja antud tõendile (tõlge t lk 23) ei ole kõnealuse otsuse sundtäitmist Venemaa Föderatsiooni territooriumil toimunud. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kõik tingimused Harju Maakohtule esitatud Vene Föderatsiooni Leningradi oblasti Kingissepa linnakohtu 22.01.2013 otsuse tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks Eesti Vabariigis on täidetud ja avaldus kuulub rahuldamisele. Vastavalt Vene Föderatsiooni Leningradi oblasti Kingissepa linnakohtu 22.01.2013 otsusele mõisteti puudutatud isikult XXX avaldaja OÜ XXX kasuks välja kokku 862 367 rubla ja 60 kopikat, millest 707 308 rubla 28 kopikat on 22.12.2009 ostu-müügi lepingust tulenev nõue; 143 352 rubla 71 kopikat on protsent võõraste rahavahendite kasutamise eest ja 11 706 rubla ja 60 kopikat riigilõiv. TsMS § 172 lõikest 1 tulenevalt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul on põhjendatud jätta menetluskulud avaldaja kanda. Vastavalt TsMS § 625 lõikele 2 võib määruse peale, millega välisriigi kohtulahend tunnistati täidetavaks või täidetavaks tunnistamist muudeti, võivad esitada määruskaebuse sissenõudja ja võlgnik. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 1 (üks) kuu alates määruse kättetoimetamisest, välisriiki kättetoimetamise puhul aga 2 (kaks) kuud kättetoimetamisest. Vastavalt TsMS § 623 lõikele 6 viitab kohus määruses sissenõudja õigusele esitada täidetavaks tunnustatud kohtulahend Eesti kohtutäiturile täitmiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.