Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal esitas 22.01.2014 kostjate vastu hagi võlgnevuse väljamõistmiseks. Pooled sõlmisid 31.08.2006 laenulepingu nr xxx. Laenulepingu alusel maksis hageja kostjatele I ja II välja eluasemelaenu 92 672 eurot elamu ehitamiseks . Laenulepingu p 6 ja notariaalselt sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu alusel seati 11.09.2006 hageja kasuks laenulepingust tuleneva kohustuse tagamiseks ja samuti teistest kostjatega sõlmitud ja sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest tulenevate nõuete tagamiseks hüpoteek summas 2 025 000 krooni (129 421,09 eurot) samale asuvale kinnistule. Kuna kostjad ei tasunud makseid õigeaegselt, ütles hageja 17.06.2008 laenulepingu ennetähtaegselt lepingu rikkumise tõttu üles. Kostjatele saadeti 19.06.2008 teade laenulepingu ülesütlemise kohta. Kuna kostjad ei tasunud võlgnevust ka pärast laenulepingu ülesütlemist, kasutas hageja hüpoteegi seadmise lepingust tulenevat õigust esitada täitmisavaldus kohtutäiturile. Tagatis müüdi hinnaga 20 000 eurot, millest kohtutäitur kandis hagejale kokku 17 215,90 eurot. Sellest ei piisanud võlgnevuse katmiseks. Kostjad teenindasid laenulepingut kuni 25.02.2008. Pärast seda ei võimaldanud kostjad hagejal debiteerida laenusummade tagasimakseid. Kostjad viivitasid maksekohustuse täitmisega üle kolme kuu, mis tähendas laenulepingu rikkumist ning hagejal oli õigus laenulepingu üldtingimuste § 11 lg 1 alusel leping üles öelda. Kostjatele anti kaks nädalat aega võlgnevuse tasumiseks. Üldtingimuste § 4 lg 2 alusel kuulus iga kalendrikuu laenu tagasimaksmise tähtpäeval laenusummalt tasumisele laenuintress, mida arvestatakse § 4 lg 1 alusel 360-päevase aasta baasil ja määra alusel, mis on toodud välja laenulepingu p-des 5.1-5.3. Laenulepingu ülesütlemise hetkeks (17.06.2008) võlgnesid kostjad intressi 2 254,91 eurot. Lisaks sellele on kostjad viivitanud laenusumma tagasimaksmise osamaksete tegemisel. Laenulepingu üldtingimuste § 3 lg 6 alusel tuli kostjatel laenu tagasimaksmisega viivitamisel tasuda hagejale viivist, mida arvestatakse tähtaegselt tasumata summalt iga maksega viivitatud päeva eest vastavalt eraisikute hinnakirjas sätestatud määrale. Laenulepingu lõpetamise sisuga (17.06.2008) oli viiviseid kogunenud 11,38 eurot. Lisaks sellele muutus laenulepingu ülesütlemisega sissenõutavaks kogu laenusumma ning alates ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni on hagejal õigust nõuda viivist seadusjärgses määras summas 39 765,36 eurot. Nõue ei ole aegunud. Aegumistähtaega saab hakata uuesti arvestama alates täitemenetluse lõpetamise kuupäevast, sest alles täitemenetluse lõppedes selgub nõude lõplik suurus ehk hagihind. Täitemenetluse tulemusi ja nõude suurust pole võimalik ette näha enne täitemenetluse lõppemist. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-93-06 sedastanud, et lähtudes menetlusökonoomia põhimõttest, pole hüpoteegipidajale üldjuhul mõistlik võimaldada hüpoteegi realiseerimise nõude maksmapanekut hagimenetluses, kui ta võib kohe esitada avalduse täitemenetluse algatamiseks. Lähtudes eeltoodust, ei saa hagimenetlust alustada enne täitemenetluse lõppemist. Kui täitemenetlus kestab üle kolme aasta, polegi hagejal võimalik õiguste kaitseks kohtusse pöörduda. Kostjatega sõlmitud hüpoteegi seadmise leping on täitedokument. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1153-10 märkinud, et kohese sundtäitmise kokkuleppe sõlmimine TMS § 2 lg 1 p 19 mõttes tähendab sisuliselt hüpoteegiga tagatud nõude kõrvale täiendava täitedokumendist tuleneva nõude andmist ulatuses, milles nõue on hüpoteegiga tagatud. See tähendab sisuliselt, et kohese sundtäitmise kokkuleppe alusel saab hüpoteegipidaja pöörduda avaldusega täitemenetluse alustamiseks TsÜS § 157 lg-te 1 ja 2 alusel 30 aasta jooksul alates nõude sissenõutavaks muutumisest. Seega on täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat, mis algab täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Hageja täitis VÕS § 14 lg-s 1 sätestatud kohustusi. Laenulepingu tingimused räägiti kostjatega läbi. On üldteada, et kinnisvara rahaliselt hinnatav väärtus pole ajas püsiv. Hageja lähtus laenuosade väljastamisel eksperthinnangutest.

24.07.2008 esitas hageja kohtutäiturile täitmisavalduse mõlema kostja suhtes. Kinnisasi arestiti 27.10.2008 hinnaga 700 000 krooni. Kostjad hagejale teadaolevalt määratud hinda ei vaidlustanud. Hageja nõuab võlgnevuse põhiosa 72 801,89 euro, intresside 2 254,91 euro ja viiviste 39 765,36 euro väljamõistmist kostjatelt solidaarselt. Kostjate vastuväited Kostjad vaidlevad hagile vastu. Hagi on mõlema kostja suhtes aegunud. Kostjad ei vaidle vastu sellele, et hageja ütles laenulepingu üles 17.06.2008. Laenulepingu erakorraline ülesütlemine vabastas pooled laenulepingu täitmisest ja alates sellele järgnevast päevast algas TsÜS § 146 lg 1 järgi kulgema tehingust tuleneva nõude esitamise kolmeaastane tähtaeg. Laenulepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud laenu jäägi tagastamise nõue muutus sissenõutavaks alates laenulepingu ülesütlemisest 17.06.2008, nõude aegumine algas sissenõutavaks muutumise järgmisest päevast 18.06.2008 ning oleks TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 1 esimese lause järgi aegunud kolme aasta jooksul, so 17.06.2011 kell 24.00. Hageja esitas täitmisavalduse kohtutäiturile 28.07.2008. TsÜS § 159 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-15310 p-s 13 leidnud, et hüpoteegiga tagatud nõude sissenõudmiseks hüpoteegile tuginedes täitemenetluse alustamise tagajärjeks on TsÜS § 159 lg 1 järgi nii nö algse nõude kui ka täitedokumendist tuleneva nõude aegumise katkemine. Laenulepingu ülesütlemise seisuga sissenõutavaks muutunud laenu põhiosa jäägi ja enne ülesütlemist sissenõutavaks muutunud laenumaksete tagastamise nõude aegumine katkes tervikuna 28.07.2008 ning algas uuesti täitmisavalduse ja täitedokumendi täitmiseks esitamisele järgnevast päevast tervikuna, so alates 29.08.2008. Laenulepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg möödus 28.07.2011 kell 24.00. TsÜS § 159 lg 1 järgi ei ole tähtis, kui kaua täitemenetlus tegelikult kestis, oluline on üksnes täitedokumendi täitmiseks esitamine. Hageja arusaam TsÜS § 159 lg-st 1 on ekslik. Sisuliselt väidab hageja, et täitedokumendi täitmiseks esitamine on nii katkemise kui ka lisaks peatumise aluseks. Selline käsitlus on vastuolus seaduse mõttega. Kehtivatest õigusaktidest ei tulene laenuandjale kohustust oodata enne nõude esitamist ära kõigi tagatiste realiseerimisega seotud menetluste tulemused. Hageja tsiteeritud Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-93-06 on kohus asunud seisukohale, et nõude kohtulik lahendamine on siiski põhjendatud, kui nõue esitati ajal, mil õiguskaitsevajadus oli seaduse järgi ilmne. Juhul, kui hagejal on võimalik pärast hagi esitamist saada laenu katteks täiendavaid summasid tagatisega seotud täitemenetluses, ei takista see tagatisega tagatud võlaõigusliku nõude maksmapanekut kohtus, sest kostjatel on võimalik see välja tuua nende vastu suunatud hilisemas täitemenetluses, esitades sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi TMS § 221 lg 1 alusel (analoogsele seisukohale on asunud Riigikohus asjas nr 3-2-1-136-12, p-s 19). Hageja tsiteeritud Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-153-10 ongi sedastatud, et aegumine hageja nõude osas, mis ei ole enam hüpoteegiga tagatud ja mis on käesoleva vaidluse esemeks, on katkenud 28.07.2008 ning nõue on seega aegunud 28.07.2011. Täitedokumendi täitmiseks esitamine ühe solidaarvõlgniku suhtes ei mõjuta nõude aegumist teise solidaarvõlgniku suhtes. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-175-13 p-s 11 leidnud, et TsÜS § 159 lg 1 kohaldub üksnes selle isiku suhtes, kelle vastu on esitatud nii võlausaldaja algne nõue kui ka täitedokumendist tulenev nõue. Käesoleval juhul esitati täitedokumendist tulenev nõue üksnes kostja I vastu. Seega pole xxxsuhtes aegumine katkenud ning tema suhtes on nõue igal juhul aegunud juba 17.06.2011.

Laenulepingust tulenevad kohustused olid tagatud hageja kasuks seatud 129 421,09 euro suuruse hüpoteegiga kinnisasjale asukohaga xxx. Seega oli laenukohustus täielikult hageja kasuks seatud hüpoteegiga tagatud. Kuivõrd hüpoteegi seadmisel arvestatakse reeglina tagatisvara väärtust, võidis kostjad eeldada ka seda, et isegi kinnisvaraturu langusest tingitud asjaoludest sõltumata pidanuks tagatisvara müük kostjate kohustused hageja ees katma. Vastavalt 05.06.2008 eksperthinnangule moodustas tagatisvara väärtus 1 700 000 krooni. Asjaolu, et tagatis müüdi hinnaga, mis moodustas ainult 18% tagatisvara turuväärtusest, ei saa olla põhjendatud pelgalt kinnisvaraturu langusega. Hageja pole sissenõudjana toiminud heas usus. Krediidiandja võib olla kohustatud koguma andmeid ja hindama erapooletult, kas krediidist võib tekkida krediiditaotlejale olulisi raskusi ja kokkuvõttes kahjulikke majanduslikke tagajärgi. Alates 01.01.2007 kehtiva krediidiasutuste seaduse (KAS) § 83 lg 3 sätestab, et krediidiasutus on kohustatud laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemise krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-136-12 p-s 24 leidnud, et KAS § 83 l-s 3 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustus on põhimõtteliselt järeldatav ka sätte varem kehtinud redaktsioonist. Hageja oli kohustatud andma hinnangu ka krediiditaotleja esitatud hindamisaktidele ning vajadusel taotlema täiendavat hindamist, samuti informeerima krediiditaotlejat võimalikest riskidest, mis on seotud tagatise turuväärtuse võimaliku langusega. Hageja jättis võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 14 sätestatud kohustuse täitmata. On üldteada asjaolu, et 2008. aastal tabas Eestit raske majanduskriis. Isegi majanduskriisi ajal, so 2008. a juulis moodustas tagatisvara väärtus 1,7 miljonit krooni, so ca 108 650 eurot. Kostjad eeldasid laenates, et nad saavad laenu üksnes tagatise andmise teel ning tagatisvara väärtus katab võimaliku võlgnevuse. Hageja oleks pidanud tagama, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusesse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada vara ja muutuda maksejõuetuks. VÕS § 14 lg-st 1 tulenevate kohustuste rikkumisel saab kahjustatud pool nõuda sellega tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Selle kahju hüvitamise nõude saab tasaarvestada võlausaldaja krediidi tagastamise nõudega. Käesoleval juhul on hageja käitumine otseses põhjuslikus seoses tekkinud kahjuga, sest kui hageja oleks VÕS § 14 lg-s 1 sätestatud kohustusi täitnud, poleks kostjad laenu võtnud. Kostjatel on hageja vastu kahju hüvitamise nõue. Kostjad esitavad tasaarvestuse avalduse ning tasaarvestavad hageja nõude 114 822,16 euro ulatuses.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hageja ja kostjate poolt esitatud kirjalike ja suuliste avaldustega ning tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Pooled ei vaidle, et: 1) hageja ja kostjad sõlmisid 31.08.2006 laenulepingu nr xxx, millega hageja andis kostjatele laenu 92 672 eurot; 2) hageja ja kostjad sõlmisid 11.09.2006 hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, mille kohaselt seati hageja kasuks hüpoteek xxxasuvale kinnistule igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele; 3) kostjad ei täitnud laenu tagastamise kohustust nõuetekohaselt, mistõttu ütles hageja laenulepingu 17.06.2008 lepingu rikkumise tõttu üles ning kostjatele saadeti ülesütlemisteade 19.06.2008; 4) hageja esitas laenulepingust tuleneva nõude täitmiseks Xxx ja xxxsuhtes kohtutäiturile 28.07.2008 täitmisavalduse; 5) täitemenetluses müüdi hüpoteegiks seatud kinnistu, mille müügist kandis kohtutäitur laenu katteks 17 215,90 eurot. Võlgnevuse jääk on kokku 114 822,16 eurot. Pooled ei vaidle nõude suuruse ega arvutuskäigu üle.

Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja nõue on aegunud ning kas hageja järgis laenu andes vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja nõue kostjate vastu tuleneb laenulepingust nr xxx. Laenulepingu p 4.1 alusel kohustusid kostjad maksma laenu põhisumma ja intressi hagejale tagasi järjestikuste osamaksetena iga kuu

hagi mitte võlgnevuse väljamõistmiseks, vaid hüpoteegiga tagatud nõude sundtäitmisele pööramiseks. Riigikohus selgitas enne 2006. a kehtinud täitemenetluse regulatsiooni erisusi võrreldes uuema regulatsiooniga, mille kohaselt saab kohese sundtäitmise kokkulepe olemasolul sissenõudja algatada kohe täitemenetluse hüpoteegi realiseerimiseks, mistõttu pole otstarbekas samasisulise hagi esitamine kohtusse. Hoolimata sellest, et hageja esitas 28.07.2008 täitemenetluse algatamise avalduse, polnud tal takistatud hagi esitamine võlgnevuse väljamõistmiseks, eriti kui hageja nägi, et enampakkumise tulemist ei pruugi piisata võlgnevuse tasumiseks. TMS § 158 lg 3 kohaselt loetakse kinnisasja täitemenetluses müügi korral lõppenuks sissenõudjale kuuluv õigus, millest tuleneva nõude rahuldamiseks sissenõue pöörati. Seega ei saa hageja pärast täitemenetluse läbiviimist ülejäänud võlgnevuse osas tugineda hüpoteegi seadmise lepingust ja tagatiskokkuleppest kui täitedokumendist tuleneva nõude 10-aastasele aegumistähtajale. Kuna kohus leiab, et hageja nõue on aegunud, ei analüüsi kohus lähemalt väiteid, mis puudutavad vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Mis puutub kostjate väidetesse kinnisasja liiga odavalt müümise kohta täitemenetluses, siis need on asjakohatud, kuivõrd kostjad saanuks täitemenetluses kasutada täitemenetluse seadustikus sätestatud võimalust vaidlustada kinnisasjale määratud hind ning esitada kaebus kohtutäituri tegevusele (TMS § 217 lg 1). TMS § 217 lg 6 sätestab, et kui menetlusosaline ei esita lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Kuivõrd kohus leiab, et hageja nõue on mõlema kostja suhtes aegunud, jääb hagi rahuldamata. Hagihind on TsMS § 124 lg 1 ning § 133 lg 1 alusel 114 822,16 eurot, millelt hageja tasus riigilõivu 1 300 eurot. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jätab kohus hageja menetluskulud tema enda kanda ja kostjate menetluskulud hageja kanda. Kooskõlas § 174 lg-ga 1 on kostjatel õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldus 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.