Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

15 210 13 803 15 464 15 694

-16 865 -6635

2 844 3 161 -13 704 -20 339

Viimaste majandusaastate finantsandmete analüüsist nähtub, et kuni majandusaasta 2012 lõpuni oli äritegevus kasumlik, 2013. aasta aga lõppes ülisuure kahjumiga ja omakapital muutus negatiivseks. Võlgniku bilansis seisuga 30.04.2014 oli real „raha“ näidatud 40 eurot, kuid võlgniku kinnitusel võeti see raha pangakontolt Maksu- ja Tolliameti ning Swedbank AS nõuete täitmiseks. Võlgnikul puudub igasugune vara, sealhulgas selgus et pangakontod on tühjad, puuduvad osalused äriühingutes ja muud väärtpaberid, puuduvad sõidukid. Võlgniku vara arvelt pankrotimenetluse kulusid katta ei saa, sest vara puudub. Võlgniku poolt esitatud võlanimekirjas on võlgade suuruseks 20379,29 €, sealhulgas võlgnevus

Harjumaa Ühistranspordikeskus MTÜ ́le 9838, Loksa linnavalitsusele 4858, Maksu- ja Tolliametile 1530 ja endisele töötajale 867,47 eurot. Krediidiinfo andmetel tekkisid võlgnikul esimesed maksehäired juba 2009.aasta keskel ning 2011. ja 2012. aastal need aina suurenesid. Seega on tänaseks teadaolevate võlgade suurus vähemalt 20379,29 €, mis veelgi suureneb kuni pankroti väljakuulutamise hetkeni lisanduvate viiviste ja intresside võrra. Majandusaasta aruannet 2013. aasta kohta ei ole võlgnik äriregistrile esitanud, kuid on lisanud selle pankrotiavaldusele. Ajutisele haldurile on võlgnik esitanud 2014. aasta aruande. Raamatupidaja ülesandeid täidab juhatuse liige ise. Kohtule ja haldurile esitatud dokumendid on ülevaatlikud ja korrektsed. Seni puuduvad ajutisel halduril andmed, et juhtorgani liige oleks äriühingu juhtimisel teadvalt kahjustanud äriühingu huve või jätnud kasutamata jõukohased võimalused võlgniku eesmärkide realiseerimisel. Võlgnik ei ole õigeaegselt esitanud pankrotiavaldust. Aina suurenev üüri- ja muud võlgnevused ning kahjumlik majandustulemus pidi olema võlgnikule nähtav juba 2013. aasta keskpaigas ning 2013. aasta teises pooles oleks ta pidanud esitama pankrotiavalduse, ootamata üürilepingu lõpetamist pikaajalise võlgnevuse, st lepingu rikkumise tõttu. Võlgniku majandustegevus lõppes 30.04.2014. Võlgnik on esitanud pankrotiavalduse, mille puhul eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Võlgniku omanikul/juhtkonnal puuduvad rahalised vahendid ja konkreetne äriplaan edasiseks. Võlgnikul puudub vara ja tema omakapital on negatiivne, mistõttu majandustegevuse jätkamiseks, ettevõtte tervendamiseks ja võlgade tasumiseks ei ole mingit võimalust. Ka töölepingute jätkamine töötajatega ei ole võimalik. Võlgniku seaduslik esindaja, kes on esitanud pankrotiavalduse, on seisukohal, et äriühing on alaliselt maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu, sest võlgade suuruseks on enam kui 20379,29 €, kuid vara, mille arvelt saaks rahuldada võlausaldajate nõudeid ja katta menetluskulud, võlgnikul puudub, võlgniku netovara väärtus ei ole vastavuses ÄS § 176 nõuetega, puuduvad asjaolud, mis võimaldaksid võlgniku suhtes saneerimismenetluse läbiviimist või kompromissi, võlgniku majandustegevus on lõppenud, võlgniku omakapital on negatiivne ja võlgnik tunnistab oma alalist maksejõuetust ning on esitanud pankrotiavalduse, mistõttu majandustegevuse jätkamiseks, ettevõtte tervendamiseks ja kõigi võlgade tasumiseks ei ole mingit võimalust. Pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 märgitud tähenduses on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“. Ajutise halduri esialgsel hinnangul viis maksejõuetuseni võlgniku nõrk äriplaan, sest kohviku nii väikese külastatavuse ja käibe juures ei ole äriühingul võimalik kasumlikult majandada. Omakapital muutus negatiivseks ja polnud võimalik kauba ja teenuste eest lepingupartneritele tasuda. Pikaajaliselt olid tasumata äripinna üür, mis viis üürileandja poolt lepingu lõpetamiseni ja tõi kaasa võlgniku majandustegevuse katkemise. Ajutise halduri hinnangul pidi püsiv maksejõuetus võlgnikule selge olema juba 2013. aasta teises pooles. Ajutise halduri esialgsel hinnangul tagasivõitmiseks ja tagasinõudmiseks võimalused puuduvad. Ajutisel halduril seni puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Kuna võlgnikul arvestatav vara puudub ning puuduvad ka vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused, tuleks kaaluda käesoleva menetluse lõpetamist raugemisega PankrS § 29 alusel. Võlgniku dokumentatsiooni hoiustajaks palub haldur määrata võlgniku juhatuse liikme. Ajutisel halduril kulus aruande ettevalmistamiseks 10 töötundi. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri tasuks 900 eurot, mis tasutakse Kodukontor AT OÜ kontole nr (Swedbank). Kuna ajutise halduri tasu ei saa katta pankrotivara arvelt, palub haldur 397 € suurune osa välja maksta riigi vahenditest, ülejäänud 503 € palub haldur välja mõista võlgnikult ja selle juhatuse liikmelt solidaarselt. Kohtu põhjendused. Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning

eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku võlgade suuruseks enam kui 20 379,29 eurot ja vara võlgnikul puudub. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. Ajutisel halduril puuduvad seni andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Alalise maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 19.06.2014. ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2500 eurot hiljemalt 27.06.2014. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks XXX ́e (ik XXX). PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1-4 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus

kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). TsMS § 146 lg 2 kohaselt menetluskulud kannab isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 900 eurot. Kohus, leiab, et ajutise halduri tasu taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuivõrd võlgnikul puudub vara, millest tasuda ajutise pankrotihalduri tasu, tuleb ajutise halduri tasust 397 eurot tuleb välja mõista riigi vahenditest ning 503 eurot võlgnikult ja võlgniku juhatuse liikmelt solidaarselt.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.