2-09-41697
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Kristel Pedassaar
Määruse tegemise aeg ja koht
27. juuni 2014.a. Kuressaare
Tsiviilasja number
2-09-41697
Tsiviilasi
OÜ United Real Estate pankrotimenetluses
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik OÜ United Real Estate (pankrotis) (registrikood 11020193, asukoht Tallinna 58 Kuressaare), pankrotihaldur Terje Eipre (Advokaadibüroo Eipre & Partnerid, asukoht Juhkentali 8, 10132 Tallinn, [email protected]); Lõpparuandele vastuväite esitanud võlausaldaja: AS Eesti Krediidipank, reg. kood 10237832, Narva mnt 4, 15014 Tallinn, tel. 6690996, Võlausaldaja esindajad: Kristi Toommägi ja Aase Sammelselg; Narva mnt 4, 15014 Tallinn, tel. 6690914, e-post: [email protected]; [email protected]
Menetlustoiming
lõpparuande kinnitamine, lõpparuande kinnitamisele lahendamine, kirjalik menetlus
võlausaldaja poolt esitatud vastuväite
Juhindudes Pankrotiseaduse §-dest 157 p5, 162, 163, 164 lg1,2 ja 165 kohtunik määras:
1 (29)
2-09-41697
NIMI AS Krediidipank
(KR)
Eesti 8 136 165,77 519 995,77 336 429,43
(KR)
NIMI AB Entsik & Partnerid 45 405,00 2 901,91 2 901,91 AS Eesti Energia 2 160,80 138,05 138,05 OÜ Omax Credit 3 500,00 223,69 223,69 OÜ Lomax Kinnisvara 7 803,64 498,74 498,74 OÜ Kaks Finants 1 000,00 63,91 63,91 OÜ Raja Arendus 2 500,00 159,78 159,78 SS 124 274,60 7 942,60 7942,60 UAB Lion Invest 7 466 461,41 477 193,86 477 193,86 OÜ Lion Invest 14 160,00 905,00 905,00
17 314 835,00 1 106 619,65 1 106 619,65 AS Swedbank 59 945 593,74 3 831 221,72 3 831 221,72 AS Swedbank Liising 72 728,87 4 648,22 4 648,22
2 (29)
2-09-41697 Swedbank Autopargi 346 609,74 Juhtimise AS AS Kolle 7 321 842,00 Kokku 92 668 874,72
22 152,40 467 951,00 5 922 620,55
22 152,40 467 951,00 5 922 620,55
Kokku on teises rahuldamisjärgus tunnustatud võlausaldajate nõuete rahuldamata jäänud osa OÜ United Real Estate (pankrotis) pankrotimenetluses seega 5 922 620,55 eurot (92 668 874,72 krooni).
NIMI AS Elion
(KR)
6 758,58 431,95 431,95
3 (29)
2-09-41697 Edasikaebe kord Määrusele on õigus esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates määruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule, määruse teinud Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kaudu. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlausaldaja võib pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitada, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastuväite. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I. 1.1.Asjaolud, menetluse käik Pärnu Maakohus algatas United Real Estate OÜ pankrotimenetluse 26.augusti 2009.a määrusega ning nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Terje Eipre. Pärnu Maakohus kuulutas võlgniku pankroti välja 17. septembri 2009.a kohtumäärusega ning nimetas pankrotihalduriks vandeadvokaat Terje Eipre. OÜ United Real Estate (pankrotis) pankrotiteade ilmus ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 17.09.2009.a. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajas 12.oktoobril 2009.a. Üldkoosolekul kinnitati pankrotihalduriks vandeadvokaat Terje Eipre ning valiti 3-liikmeline pankrotitoimkond koosseisus: R J, A K ja E L. Üldkoosolekul otsustati lõpetada võlgniku tegevus ja likvideerida osaühing pankrotimenetluse lõpuks. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 12. veebruaril 2010.a, nõuete kaitsmise koosoleku toimumise kuulutus ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kokku esitati võlausaldajate nõudeid 100 811 799 krooni suuruses summas ja tunnustati neid nõuete kaitsmise koosolekul 100 811 799 krooni suuruses summas. Vastavalt PankrS § 143 lg 2 esitab haldur jaotusettepaneku kohtule ja pankrotitoimkonnale 60 päeva jooksul viimase nõuete kaitsmise koosoleku toimumisest arvates. Haldur koostas jaotusettepaneku ja avaldas 07. juunil 2010.a vastavalt PankrS § 143 lg-le 5 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate andmetega, kus ja millal võib jaotusettepanekuga tutvuda. Kohus kinnitas jaotusettepaneku 16. septembri 2010.a määrusega. Pankrotitoimkonna varasem liige E L on teatanud, et ei soovi olla enam toimkonna liige, kuna ei tööta enam Krediidipangas. Lähtudes eeltoodust, on alates 11.04.2012.a. üldkoosolekust OÜ Unites Real Estate (pankrotis) pankrotitoimkonna koosseis järgmine:
4 (29)
2-09-41697
5 (29)
2-09-41697 25.03.2014.a. Määrusega jättis kohus halduri poolt esitatud lõpparuande kinnitamata ja tagastas lõpparuande haldurile uue lõpparuande koostamiseks arvestades määruse motiveerivas osas märgitut (tl.73-85 IV kd). 05.05.2014.a. saabus kohtule võlausaldaja AS Krediidipangalt vastuväide halduri 25.04.2014.a. Lõpparuandele (tl.91-94 IV kd). 05.05.2014.a. saabus kohtule pankrotihaldurilt taotlus 25.04.2014.a. lõpparuande kinnitamiseks ja lõpparuanne koos lisadega (tl. 95-153 IV kd). Peale seda on nii vastuväite esitanud pankrotihaldur kirjalikud selgitused vastuväite esitanud võlausaldaja vastuväidetele, kui pankrotitoimkonna esimehe seisukoht vastuväidetele kui ka võlgniku seisukoht lõpparuande osas, sh. halduritasu osas (tl.143-144,145-160 IV kd).
2-09-41697
2-09-41697 13 000 krooni ehk 830,85 eurot (Snorge OÜ, registrikood 11410868, esitanud järgmised arved: arve nr 64 summas 4 300 krooni+KM, 11/2009, arve nr 72 summas 6 800+KM eurot, 02/2010, arve nr 73 summas 1 900 eurot+KM, 02/2010). Vastavad kuludokumendid on haldur kohtule eelnevalt esitanud. Tekkivate kulutuste kohta andis oma nõusoleku ka pankrotitoimkond. Samuti on vastavalt linnavalitsuse soovile sõlmitud hooldus-ja haldamisleping (ettevõttega Pindi Kinnisvarahaldus) Tartus Jõe tn 13 kinnistu hooldamiseks ja haldamiseks pankrotimenetluse kestel, millega on kaasnenud erinevad kulutused, s.h sügisene krundi korrastamine, lume koristamine, kevadel kaasnes sellega ka muru niitmine. Kokku on erinevad haldamise ja hooldamisega seotud kulud 2 236,91 eurot ehk 35 000 krooni (223,69 eurot ehk 3500 krooni kuus, lisandus käibemaks, Pindi Kinnisvarahaldus OÜ poolt on esitatud arve nr 24936). Haldurile teadaolevalt veesüsteemid toimisid kinnistu üleandmise hetkel, ostja oli kinnistu enne ostu sooritamist üle vaadanud ning pretensioone ei esitatud. Raamatupidamisteenus – teenuse tellimine on kinnitatud pankrotitoimkonna esimesel koosolekul, vastav koosoleku protokoll kohtule edastatud 08.08.2012. Jaotusettepanekus toodud raamatupidamiskulud ei kajasta tegelikke kulutusi terve menetluse vältel, vaid jaotusettepaneku esitamise kohustus tuleneb PankrS §.st 143 lg 4, mille kohaselt koostab haldur jaotusettepaneku pärast pandieseme müüki, kajastades selles menetluse hetkeseisuga PankrS §s 146 lg 1 nimetatud väljamaksed ja ka pandipidajale väljamakstava summa suuruse, millega antud menetluses pandipidaja oli nõus. Pärast jaotusettepaneku kinnitamist aga menetlus jätkub, millega kaasnevad kulud kuni menetluse lõpetamiseni vastava kohtumäärusega. Jooksvate kulutuste kinnitamisega tegeleb pankrotitoimkond, kelle võlausaldaja on koosolekul valinud ennast menetluses esindama. Raamatupidamisteenus summa 677,46 eurot on haldur nõus kandma halduri tasu arvelt. Bürookulud – tegemist on jooksvate kuludega, mis tekivad seoses halduri töö tegemise kohaga ja sellega otseselt seotud materiaalsete kuludega (valveteenus, rent, koristus, prügivedu, kontoritarbed, sidekulud, büroomasinad jne). Kulud on kinnitatud pankrotitoimkonna otsusega. Toimkond on halduri tegevuse üle järelvalvet teostav organ, kelle suunistest lähtuvalt haldur tegutseb. Bürookulu summa 1533,88 eurot on haldur nõus kandma halduri tasu arvelt. Transpordikulu – jaotusettepaneku koostamise ajal ei olnud veel kõiki transpordikulusid arvesse võetud. Lisaks haldurile käis halduri volikirja alusel Jõe tn 13, Tartu kinnistut näitamas ja sellega seotud probleeme (veeprobleem, pumba vahetamine) lahendamas ka halduri volitatud isik A. Uuli ning tema esitas oma kuludokumendid haldurile alles pärast jaotusettepaneku koostamist. Transpordikulu summa 641,82 eurot on haldur nõus kandma halduri tasu arvelt. Kuludokumendid on kohtule kontrollimiseks esitatud. Lähtudes eeltoodust palub haldur kohtul kinnitada pankrotimenetluse kulud summas 39 252,95 eurot, sh. kinnitada pankrotihalduri lõplik tasu 18 094,24 (brutotasu, millele lisandub sotsiaalmaks) eurot. Haldur kannab oma tasu arvelt bürookulud summas 1 533,88 eurot, raamatupidamiskulud summas 677,46 eurot ja transpordikulud summas 641,82 eurot haldurile makstava tasu arvelt, kokkuvõttes kuulub haldurile väljamaksmisele halduri töötasu summas 14 619,41 eurot. Ülejäänud osas kuuluvad bürookulud, raamatupidamiskulud ja transpordikulud tasumisele pankrotivara arvelt. Pankrotihalduri (halduri) õigus saada tehtud töö eest õiglast tasu on üldtunnustatud põhimõte ja sätestatud PankrS §-s 65, mille kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Arvestades käesoleva menetluse mahtu, keerukust, kestust, pankrotihalduri 8 (29)
2-09-41697 kutseoskusi ja tegevust vara suurendamisel (üürimine ja teises pankrotimenetluses osalemine), pankrotivara väärtust ja spetsiifilisust ja käesolevas menetluses teostatud kõikide erinevate tööde suuri mahte ning asjaolu, et osad reaalselt kantud kulud kuuluvad osaliselt halduri tasu hulka ei ole käesoleval juhul pankrotihalduri arvates PankrS § 651 lõikes 1 nimetatud halduri tasu alammäära kohaldamine õiglane ja tasu ülemmääras määramiseks esinevad kaalukad argumendid. Tasule lisandub vastavalt maksuseadustele sotsiaalmaks Lisa 5, Lasse Lehise arvamus). 08.01.2014 pankrotitoimkonna protokollis lõpparuande kinnitamise kohta on pankrotitoimkond nõus pankrotihalduri lõpliku tasuga ülemmääras 18 094,24. Kinnitan kohtule, et ei tööta FIEna ning seega lisandub minu pankrotihalduri tasule sotsiaalmaks. Olen lisanud ka Lasse Lehise arvamuse, et pankrotihalduri tasule (kes pole FIE) lisandub sotsiaalmaks vastavalt kehtivatele maksuseadustele (lisa 5). Riigikohtu 26.05.2013 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-48-13 punktis 14 on märgitud: Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et pankrotiseadusega on määratud halduri tasu piirmäärad, piirmääras halduri tasu sisaldab ka makse ning regulatsiooni eesmärk on kaitsta võlausaldajaid, st isikuid, kellele tehtavad väljamaksed sõltuvad pankrotivara suurusest. Kuigi selles otsuses ei nimetata otseselt käibemaksu, tuleb seda seisukohta tõlgendada koostoimes Eesti Vabariigis kehtivate maksuseadustega ning arvestada käibemaksu ja sotsiaalmaksu erisusi. Sotsiaalmaksuseadus ega antud Riigikohtu lahend ei anna alust maksu maksmata jätmiseks ka siis, kui see oleks võlausaldajatele või haldurile kasulik ja/või nende huvides. Ka ei poolda seda seadusega mitte kooskõlas olevat Riigikohtu seisukohta enam Kohtunike Ühing (lisa 7), nõustudes käibemaksu lisandumisega vastavalt maksuseadustele. Lisaks pole meie kohtusüsteemis lahendid automaatselt kohaldatavad teistes tsiviilasjades, vaid need sõltuvad alati konkreetsetest asjaoludest. Samuti on Riigikohtu otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-48-13 käsitlus vastuolus õiguskindluse ja õigusselguse põhimõttega, mille olulisust on Riigikohus varasemalt oma lahendites korduvalt jaatanud. Õigusselguse põhimõtte kohaselt peab isikul olema võimalik piisava selgusega ette näha, missuguse õigusliku tagajärje üks või teine tegu kaasa toob (RKPJKo 15.12.2005, 3-4-1-16-05, p 20; 20.03.2006, 3-4-1-33-05, p 21; 31.01.2007, 3-41-14-06, p 23). 2009. aastal märkis põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium (RKPJKo 19.03.2009, 3-4-1-17-08, p 26), et õigusselgus ehk kindlus kehtiva õiguse sisus on üks õigusriigi alustalasid. Ligikaudu 10 aastase kohtu- ja õiguspraktika jooksul on kohtud alati mõistnud lisaks pankrotihalduri tasule pankrotivarast välja ka halduri tasult makstava sotsiaalmaksu. Seega on Riigikohtu uuenenud käsitlus sotsiaalmaksu halduri tasu hulka arvamisest vastuolus ka põhiseadusliku õigusselguse- ja õiguskindluse põhimõttega, õiguspärase ootuse printsiibiga. Ajutise halduri tasule lisandub füüsilise isikuna tegutsedes sotsiaalmaks sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punkti 9 kohaselt. Pankrotihalduri tasule lisandub füüsilise isikuna tegutsedes sotsiaalmaks sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punkti 4 kohaselt. Kuivõrd haldur füüsilise isikuna tegutsedes ei ole käibemaksukohustuslane, kuulub temale määratavalt tasult maksmisele sotsiaalmaks seaduses ette nähtud korras. Riigikohus on oma 17. jaanuar 2007. a lahendis nr 3-2-1-133-06 (vt p. 16) sõnaselgelt leidnud, et sotsiaalmaksu maksja on tööandja (SMS § 4) ja kindlustatav on tasu, tulu või hüvitist saanud isik, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu (SMS § 5).
9 (29)
2-09-41697 Kuivõrd sotsiaalmaks on olemuslikult ja ka sotsiaalmaksuseaduse kohaselt tööandja maks, on maksuseadustega vastuolus olukord, kus pankrotihaldur ise ehk SMS tähenduses kindlustatu (juhul kui ta ei tegutse büroo kaudu, ega FIE-na) on PankrS § 65 1 järgides kohustatud oma tasult maha arvestama tasumisele kuuluva sotsiaalmaksu. Kuivõrd Pankrotiseadus ei sisalda erinorme maksuseaduste suhtes, on just pankrotivõlgnik (ehk tööandja SMS § 4 tähenduses) kohustatud tasuma pankrotihalduri eest sotsiaalmaksu tulenevalt SMS §-st 4. Vastasel juhul oleks tegemist vastuoluga PS §§-des 10 ja 113 sätestatuga, kuivõrd Põhiseaduse §-de 10 ja 113 koostoimes ei tohikski ükskuid maksuõiguse norme paigutada väljapoole maksuseadusi. Eelkõige tuleb tuvastada, kas maksu tasumise kohustus on tasu saajal (st pankrotihalduril või tema bürool) või tasu maksjal (st pankrotivõlgnikul). Maksude tasumise kohustus sõltub muuhulgas ka sellest, millises õiguslikus vormis pankrotihaldur tegutseb. Kui pankrotihaldur ei tegutse füüsilisest isikust ettevõtjana, kuulub temale välja makstud tasu maksustamisele tulumaksuseaduse § 13 lg 2 ja sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 1 p 4, § 4 p 1 ja § 9 lg 2 kohaselt. Pankrotihaldur on sel juhul juriidilise isiku juhtorgan TuMS § 9 tähenduses. Tulumaksu kohustus sisaldub pankrotihalduri tasus (pankrotivõlgnik peab tasult tulumaksu kinni). Sotsiaalmaksu tasub sel juhul juriidilisest isikust pankrotivõlgnik ning sotsiaalmaksu summa lisandub tasule. „Tasu“ PankrS § 65 lg 1 tähenduses on sel juhul tasu ilma sotsiaalmaksuta. Selline on pikaajaliselt välja kujunenud tava. Samas PankrS § 23 lg. 4, mis käsitleb ajutise halduri tasu ütleb, et ajutise halduri tasule lisandub sotsiaalmaks, seega tulumaks selles sisaldub. Pole mingit põhjust arvata, et halduri tasu puhul peaks see teisiti olema (selline käsitlus on ka kehtivate seaduste vastane). Ka on käesolevas menetluses kohtu poolt varasemalt kinnitatud, et halduri tasule lisandub sotsiaalmaks ning tasutud maksude tagasi saamiseks riigilt alus puudub. Pankrotihaldur kinnitab endiselt, et ta on vastavalt PankrS § 55 lg-le 2 täitnud oma kohustusi korralikule ja ausale haldurile omase hoolega ning arvestades kõigi võlausaldajate ning võlgniku huve. Lõpparuanne on koostatud igati õigesti ja kooskõlas kehtivate maksuseadustega. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes pankrotiseaduse § 162 lg 1, 2, 3; § 163 lg 3, 4 ja 5; §-st 165 lg 3 p a l u b haldur:
10 (29)
2-09-41697 I. Andmed võlgniku kohta, pankrotimenetluse käik Pärnu Maakohus algatas United Real Estate OÜ pankrotimenetluse 26.augusti 2009.a määrusega ning nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Terje Eipre. Pärnu Maakohus kuulutas võlgniku pankroti välja 17. septembri 2009.a kohtumäärusega ning nimetas pankrotihalduriks vandeadvokaat Terje Eipre. OÜ United Real Estate (pankrotis) pankrotiteade ilmus ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 17.09.2009.a. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajas 12.oktoobril 2009.a. Üldkoosolekul kinnitati pankrotihalduriks vandeadvokaat Terje Eipre ning valiti 3-liikmeline pankrotitoimkond koosseisus: R J, A K ja E L. Üldkoosolekul otsustati lõpetada võlgniku tegevus ja likvideerida osaühing pankrotimenetluse lõpuks. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 12. veebruaril 2010.a, nõuete kaitsmise koosoleku toimumise kuulutus ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kokku esitati võlausaldajate nõudeid 100 811 799 krooni suuruses summas ja tunnustati neid nõuete kaitsmise koosolekul 100 811 799 krooni suuruses summas. Vastavalt PankrS § 143 lg 2 esitab haldur jaotusettepaneku kohtule ja pankrotitoimkonnale 60 päeva jooksul viimase nõuete kaitsmise koosoleku toimumisest arvates. Haldur koostas jaotusettepaneku ja avaldas 07. juunil 2010.a vastavalt PankrS § 143 lg-le 5 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate andmetega, kus ja millal võib jaotusettepanekuga tutvuda. Kohus kinnitas jaotusettepaneku 16. septembri 2010.a määrusega. Pankrotitoimkonna varasem liige E L on teatanud, et ei soovi olla enam toimkonna liige, kuna ei tööta enam Krediidipangas. Lähtudes eeltoodust, on alates 11.04.2012.a. üldkoosolekust OÜ Unites Real Estate (pankrotis) pankrotitoimkonna koosseis järgmine:
11 (29)
2-09-41697 II. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (sh pandieseme müügist saadu kohta), pankrotivara valitsemisest Pankrotivara hulka kuulus kinnistu asukohaga Jõe tn 13, Tartu linn, mis müüdi enampakkumisel 204 517,28 euroga (3 200 000 krooni). Kinnistule oli seatud hüpoteek AS Eesti Krediidipank kasuks. Lisaks laekus pankrotivarasse alates pankroti väljakuulutamisest kuni 30. aprill 2010.a igakuiselt üüritulu koos käibemaksuga kokku 13 731,75 eurot (214 855,16 krooni) Tartus Jõe tn 13 kinnistu üürimisest. Üüritulu ilma käibemaksuta (20%) oli 11 443,12 eurot. Samuti võõrandas haldur nelja võlgnikule kuulunud äriühingu osad (Päikeseoru OÜ, Sõbra Korterid OÜ, Amico Holding OÜ ja UAB United Real Estate), mis müüdi enampakkumisel kokku 255,65 euroga (4 000 krooni). Kuna haldur osales ka Permanent Arendus OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses, siis laekus 25.05.2011 pankrotivarasse Permanent Arendus OÜ (pankrotis) jaotusettepaneku alusel 492,60 eurot. Pankrotivara suurenes ka pangaintresside näol kokku summas 143,28 eurot ning Rahandusministeerium tagastas kautsjoni summas 28,76 eurot. Normaalperioodi käibemaksu ettemaks oli 887,70 eurot. Raha oli kontodel 2 762,28 eurot. Kokku moodustab pankrotivara maht käesolevas menetluses seega 222 819,30 eurot. Lähtudes eeltoodust on ammendatud võimalused pankrotivara täiendavaks moodustamiseks. III. Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed (PankrS § 146) Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed kinnitamiseks kokku summas 39 252,95 eurot on järgmised:
riigilõiv 25,56 kuulutused AT-s ja mujal 51,15 pangakulu, s.h väärtpaberi konto hooldustasu 245,27 transpordikulud, kütus, jm. (jaotusettepanekus kinnitatud 617,49 summas)* Jõe 13, Tartu, elekter 3 852,49 Jõe 13, Tartu halduskulud, s.h veepump ja hüdrofor 3 067,76 12 (29)
2-09-41697 arvestuslik sotsiaalmaks ajutise halduri t.-lt arvestuslik sotsiaalmaks halduri tasult arvestuslik sotsiaalmaks toimkonna liikmete tasudelt maamaks Kokku
569,45 4 824,40 1 651,41 129,23 15 034,21
*tegelik transpordikulu 1 259,31 eurot.
ajutise halduri menetluskulud (jõustunud kohtumäärus) 249,06 ajutise halduri tasu 1 725,61 halduri tasu (bruto)** 14 619,41 toimkonna liikmete tasud (bruto) 5 004,28 pankrotimenetluse bürookulud (jaotusettepanekus kinnitatud 766,94 summa)*** raamatupidamisteenus (jaotusettepanekus kinnitatud 1 853,44 summa)**** Kokku 24 218,74 **halduri tegelik arvestuslik tasu 18 094,24 eurot; **tegelik bürookulu 2 300,82 eurot; ***tegelik raamatupidamiskulu 2 530,90 eurot. Pankrotihalduri tasu maksmise kord ja piirmäärad on sätestatud pankrotiseaduse §-des 65 ja 651 , mille kohaselt arvutatakse halduri tasu pankrotivara suurusest. PankrS § 65 järgi arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Pankrotimenetluse kestel on pankrotihaldur taganud võlgniku vara säilimise ja tegelenud vara realiseerimisega ja haldamisega (sh. remont). Võlgnikule kuuluva kinnistu müük oli suhteliselt keeruline ja haldur leidis sellele hoonele kuni müügini üürniku, mis suurendas pankrotivara. Haldur pidi tegelema väga intensiivselt müügitööga ja pidama palju läbirääkimisi, et leida Tartus potentsiaalselt huvitatud isikuid/äriühinguid, kes oleksid võimelised ka ostma kinnisasju, mitte vaid kinnistut üürima. Haldur tegeles võlgnikule kuuluva maja haldamisega (linnavalitsuse soovil sai niidetud muru ja eemaldatud ka talvel palju lund, jm.). Pankrotimenetluse kestel teostati ka hoonele remonti seoses veeprobleemidega ning paigaldati hüdrofor ja veepump. Haldur esitas üürnikele ka menetluse kestel arveid. Lisaks, tuli halduril tutvuda ka suure hulga lepingutega, mis olid võlgniku poolt sõlmitud välismaiste äriühingutega. Haldur on analüüsinud võlgniku raamatupidamisdokumentatsiooni, lepinguid välisriikide äriühingutega (14 suurt kausta, osad dokumendid Läti, Leedu või inglise keeles), samuti võlgniku juhtorganite tegevust tehingute tegemisel ning varade soetamisel ja säilitamisel pankrotimenetluse algatamisele eelnenud perioodil. Samuti suhtles haldur võlgniku juhatuse liikmega ja võlausaldajatega ning analüüsis 13 (29)
2-09-41697 võlgnikule kuuluvate osade väärtust (4 osaühingut) ja võlausaldajate poolt esitatud nõudeavaldusi. Kooskõlas pankrotiseadusega hindas haldur nende lepingute sõlmimise õiguspärasust, turuhinda või heale äritavale vastavust, tagasivõitmise võimalusi ning otstarbekust. Halduril tuli selleks tutvuda põhjalikult raamatupidamisdokumentidega ja suure hulga lepingutega, esitada järelepärimisi, suhelda lepingute osapooltega. Lisaks pidi haldur antud menetluses suhtlema võlgniku endiste töötajatega, väljastama nendele vajalike tõendeid. Haldur korraldas ja viis läbi võlausaldajate üldkoosolekuid (võlausaldajate esimese üldkoosoleku, nõuete kaitsmise koosoleku) ja vara enampakkumised, vormistas pankrotimenetluse toimingutega seotud dokumente, koostas ja esitas kohtule aruandeid, korraldas jooksva raamatupidamise pidamise ning tagas seadusele vastava pankrotimenetluse. Lisaks eeltoodule, pidi haldur suhtlema palju pankrotitoimkonna liikmetega nii kirjalikult, kui suuliselt, vastama toimkonna liikmete küsimustele, viibima pankrotitoimkonna koosolekutel. Samuti esitas haldur toimkonna liikmetele kulude aruandeid ja vastavalt nende soovile pankrotimenetlusega seotud infot. PankrS § 65 lg 1 sätestab, et, „Halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb“. PankrS § 65 lg 5 kohaselt võib kohus põhjendatud juhul määrata haldurile alammäärast suurema tasu. PankrS § 65 lg-s 51 sätestab, et „Kohus võib määrata haldurile käesoleva seaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammäärast suurema tasu, mis ei ületa sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülemmäära, kui:
14 (29)
2-09-41697 Pankrotihalduri tasu ülemmäär pankrotivaralt on PankrS § 651 lg 2 kohaselt: 220 057,02 – 128 001 = 92 056,02 x 4 % = 3 682,24 eurot. Seega on käesolevalt pankrotivaralt ettenähtud halduri tasu ülemmäär 18 094,24 (3 682,24 + 14 412) eurot (ehk 283 113 krooni). Pankrotitoimkond on oma 10.06.2010.a otsusega kinnitanud jaotusettepaneku ning seal on märgitud kulud koos pankrotihalduri tasuga summas 15 604,22 eurot (244 153,05 krooni), mis on aga alla miinimummäära. Seega palub haldur kinnitada õiglase tasu ülemmääras 18 094,24 eurot (lisandub sotsiaalmaks). Halduri tasu on kinnitatud toimkonna 08.01.2014 otsusega. Käesoleva pankrotimenetluse reaalsed kulud on suuremad: bürookulud on kokku summas 2 300,82 eurot, raamatupidamisteenuse kulud summas 2 530,90 eurot ja transpordikulud summas 1 259,31 eurot. Haldur kannab seega bürookulud summas 1 533,88 eurot, raamatupidamiskulud summas 677,46 eurot ja transpordikulud summas 641,82 eurot haldurile makstava tasu arvelt (kuna võlausaldajale Krediidipank ei jätku muidu 85% pandiesemest väljamakseks raha), kokkuvõttes kuulub arvestuslikult haldurile väljamaksmisele halduri töötasu summas 14 619,41 eurot (lisandub sotsiaalmaks). IV. Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa OÜ United Real Estate (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustati nõuete kaitsmise koosolekul nõudeid kokku summas 6 443 048,27 eurot (100 811 799 krooni), sealjuures pandiga tagatud tähtaegselt esitatud tunnustatud AS Eesti Krediidipank nõue summas 519 995,77 eurot (8 136 165,77 krooni). Vastavalt seadusele rahuldatakse järgmise järgu nõuded pärast eelmise järgu nõuete täielikku rahuldamist. Kui varast ei piisa kõigi ühe järgu nõuete rahuldamiseks, rahuldatakse sama järgu nõuded võrdeliselt nõude suurusega. Vastavalt PankrS § 154 lg-le 2 alustab haldur jaotise alusel võlausaldajatele raha välja maksmist pärast jaotusettepaneku kinnitamist vastavalt raha laekumisele. Raha väljamaksmine toimub pankrotitoimkonna nõusolekul, arvestades PankrS § 146 lõikes 1 nimetatud väljamakseid. Käesolevas pankrotimenetluses tehakse väljamakse üksnes hüpoteegipidajast võlausaldajale AS-le Eesti Krediidipank summas 183 566,34 eurot. Võlausaldaja AS Eesti Krediidipank nõuet summas 519 995,77 eurot tunnustati nõuete kaitsmise koosolekul täies ulatuses I järgu nõudena. Kuivõrd pandiesemeks olnud kinnisvara müügist laekus 204 517,28 eurot ning ka pandiesemeks olnud üürist laekus kokku 11 443,12 eurot (ilma käibemaksuta summa), siis kuulub pandiesemete müügist ja üürist laekunud 215 960,40 eurost (204 517,28+11 443,12) kinni pidamisele maksimaalselt 15% ehk 32 394,06 eurot. Pandipidajale AS Eesti Krediidipank teostatakse väljamakse summas 183 566,34 eurot. PankrS § 153 lg 2 kohaselt pandiga tagatud nõue rahuldatakse esimeses järgus pandieseme müügist saadud raha ulatuses, millest on maha arvatud pankrotiseaduse § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksed võrdeliselt pandieseme müügist saadud rahasumma suhtele pankrotivara müügist laekunud raha kogusummasse, ent mitte enam kui 15/100 ulatuses pandieseme müügist saadud rahasummast. Kõik pankrotimenetlusega seotud väljamaksed jäävad käesoleval juhul PankrS § 153 lg-ga 2 lubatud piirmäära sisse.
15 (29)
2-09-41697 V. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud
NIMI AS Eesti Krediidipank
(KR) 8 136 165,77
519 995,77
336 429,43
NIMI
(KR) 45 405,00 2 160,80 3 500,00 7 803,64 1 000,00 2 500,00
2 901,91 138,05 223,69 498,74 63,91 159,78
2 901,91 138,05 223,69 498,74 63,91 159,78
SS 124 274,60 UAB Lion Invest 7 466 461,41 OÜ Lion Invest 14 160,00
17 314 835,00 AS Swedbank 59 945 593,74 AS Swedbank Liising 72 728,87 Swedbank Autopargi 346 609,74 Juhtimise AS AS Kolle 7 321 842,00 Kokku 92 668 874,72
7 942,60 477 193,86 905,00 1 106 619,65 3 831 221,72 4 648,22 22 152,40
7942,60 477 193,86 905,00 1 106 619,65 3 831 221,72 4 648,22 22 152,40
467 951,00 5 922 620,55
467 951,00 5 922 620,55
AB Entsik & Partnerid AS Eesti Energia OÜ Omax Credit OÜ Lomax Kinnisvara OÜ Kaks Finants OÜ Raja Arendus
Kokku on teises rahuldamisjärgus tunnustatud võlausaldajate nõuete rahuldamata jäänud osa OÜ United Real Estate (pankrotis) pankrotimenetluses seega 5 922 620,55 eurot (92 668 874,72 krooni).
2-09-41697
NIMI AS Elion
(KR) 6 758,58
431,95
431,95
VI. Andmed müümata vara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata vara käesoleval ajal puudub. Pankrotihalduril ei ole infot kolmandate isikute valduses oleva võlgniku vara kohta, seega eeldab pankrotihaldur, et selline vara käesolevas pankrotimenetluses puudub. VII. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Pankrotihaldur ei ole esitanud kohtusse hagisid, kuna perspektiivsed hagi esitamise alused puuduvad. Haldur ei kavatse ka edaspidi hagisid esitada.
VIII. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Kohtukulud puuduvad. Ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks on käsitletud punktis 3. IX. Maksejõuetuse tekkimise põhjusest Võlgniku tegevus on asutamisest alates olnud kinnisvara arendamine, tegutseti nii Eestis, Lätis kui ka Leedus. Projektide arendamiseks loodi tütarettevõtted, mida finantseeriti omanike antud laenudest ja pankadest saadud vahendite arvelt. Kuna 2007.a algas majanduslangus ja pankade laenutingimused karmistusid ning jäid seisma ka arendusprojektid, mis tol hetkel pooleli olid. Halduri hinnangul, arvestades pankrotimenetluse käigus kogutud andmeid, on tegemist maksejõuetuse tekkimisega muudel asjaoludel pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes. Peamiseks maksejõuetuse põhjuseks võib pidada kinnisvaraturu langust ning üldist majandussurutist, mistõttu võlgnik ei suutnud enam teenindada krediidiasutusest võetud laenu ning täita muid rahalisi kohustusi teiste võlausaldajate ees. Eeltoodu tulemusena jäi puudu käibevahenditest, millest tasuda jooksvaid kohustusi ning 2009.a augusti alguseks oli välja kujunenud püsiv maksejõuetus. Pankrotiavaldus on esitatud tähtaegselt.
X. Arvamus pankrotiga seotud kuriteo olemasolu ja andmed kuriteost teatamise kohta Halduril ei ole andmeid pankrotikuritegude kohta KarS §-de 385 või 384 tunnustel ega teiste majandustegevusega seonduvate kuritegude kohta. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes pankrotiseaduse § 162 lg 1, 2, 3; § 163 lg 3, 4 ja 5; §-st 165 lg 3 17 (29)
2-09-41697 p a l u n:
2-09-41697 menetlusega seotud kohtuvaidlused tingitud pankrotivara iseloomust, vaid halduri soovimatusest järgida seadusest tulenevaid nõudeid. Seega puudub alus ka õigusabi mittekasutamise põhjendusel alammäärast suuremat tasu maksta. Võlausaldaja soovib rõhutada, et haldur on mitme aasta kestel jätnud täitmata kohtu korraldused esitada kulutusi tõendavad dokumendid ning koostada lõpparuanne võimalikult kiiresti. Haldur on teinud pankrotitoimkonna liikmetele väljamakseid ilma seaduses ettenähtud aluseta. Võlausaldajat ja kohut eksitades esitas haldur võltsitud võlausaldajate 12.veebruari 2010 üldkoosoleku protokolli. 8.augusti 2012 taotluses kohtule väljendas haldur seisukohta, et pankrotivaras puuduvad mistahes vahendid, mis ei vasta tegelikkusele. Sarnaseid eksimusi ja vastuolusid on kohtule esitatud dokumentides hulgaliselt. Võlausaldaja arusaama järgi ei vasta kirjeldatud tegevus pankrotihalduri ja vandeadvokaadi kutseoskustes sisalduvatele nõuetele. Võlausaldaja juhib kohtu tähelepanu, et pankrotihaldur on tasu arvestuses ja nõudes ekslikult kajastanud käibemaksu ja sotsiaalmaksu arvestust. Nimelt arvestab haldur pankrotivarasse ja sellest tulenevalt ka tasu arvestusse käibemaksu, mis ei ole kooskõlas seadusega. Tasu arvestuses 220 057.02 eurot (204 517.28 + 13 731.75 + 25.65 + 492.60 + 143.28 + 28.76 + 887.70) pidanuks üüritulu kajastuma summas 11 443.12, mitte summas 13 731.75 eurot. Tasu arvestuses tuleb aluseks võtta pankrotivara summas 217 768.39 eurot (220 057.02 – 2 288.63). Sellest tulenevalt on tasu alammäär vastavalt 15 475.86 (3 141.86 + 12 334.00) eurot ja ülemmäär vastavalt 18 002.70 (3 590.70 + 14 412.00) eurot. Pankrotihaldur on tasu nõudele ekslikult lisanud sotsiaalmaksu, mis on vastuolus Riigikohtu 26.juuni 2013 otsuses nr 3-2-1-48-13 väljendatuga. Nimetatud otsuse p-s 14 on Riigikohus selgelt väljendanud, et pankrotiseaduse §-s 651 nimetatud alammäär ja ülemmäär sisaldavad võimalikke makse. - kulutused Võlausaldaja jääb oma seisukoha juurde selles, et mistahes kulu peab olema tõendatud ja menetluse seisukohalt põhjendatud ning vajalik. Pankrotimenetluses tehtud kulutuste hüvitamine on reguleeritud PaS §-ga 66, mille järgi on halduril õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Pankrotimenetluses lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse (PaS § 66 lg.3). Võlausaldaja palub kohtul PaS § 65 lg 8 alusel kontrollida, kas haldur on oma ülesannete täitmiseks teinud pankrotivara arvel põhjendamatuid kulutusi ning arvata halduri tasust maha kõik dokumenteerimata, kõnealuse menetlusega otseselt seostamata ja mittevajalikud kulutused. Võlausaldaja rõhutab, et pankrotimenetluses halduri tehtud kulutused ei muutu õiguspäraseks mitte pankrotitoimkonna ja/või üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisega, vaid tulenevalt nende
19 (29)
2-09-41697 tegemise sisulisest vajadusest. Halduri tehtud kulutuste kirjeldus on valdavas osas üldsõnaline ja kulu tõendavate dokumentidega sidumata. Eelneva alusel palub võlausaldaja kohtult
kinnitada lõpparuanne kinnitada menetluses tehtud kulu üksnes dokumenteeritud ja põhjendatud ulatuses. jätta halduri tasu taotluses nõutud ulatuses kinnitamata.
III Halduri seisukoht võlausaldaja AS Eesti Krediidipank poolt esitatud vastuväitele ning täiendavatele seisukohtadele (tl. 58-62,67 IV kd) Võlausaldaja AS Eesti Krediidipank esitas 05.05.2014.a. Pärnu Maakohtule vastuväite 25.04.2014.a koostatud lõpparuandele. Haldur ei nõustu vastuväitega ja on seisukohal, et see tuleb jätta tähelepanuta. Haldur esitab siinkohal omapoolse seisukoha võlausaldaja kaebustele. Tehtud kulutuste põhjendatus Jõe 13, halduskulud (veepump ja hüdrofoor) - Pankrotimenetluse kestel teostati hoonele remont seoses veeprobleemidega ning paigaldati hüdrofoor ja veepump, kulud kokku summas 13 000 krooni ehk 830,85 eurot (Snorge OÜ, registrikood 11410868, esitanud järgmised arved: arve nr 64 summas 4 300 krooni+KM, 11/2009, arve nr 72 summas 6 800+KM eurot, 02/2010, arve nr 73 summas 1 900 eurot+KM, 02/2010). Vastavad kuludokumendid on haldur kohtule eelnevalt esitanud. Tekkivate kulutuste kohta andis oma nõusoleku ka pankrotitoimkond. Samuti on vastavalt linnavalitsuse soovile sõlmitud hooldus-ja haldamisleping (ettevõttega Pindi Kinnisvarahaldus) Tartus Jõe tn 13 kinnistu hooldamiseks ja haldamiseks pankrotimenetluse kestel, millega on kaasnenud erinevad kulutused, s.h sügisene krundi korrastamine, lume koristamine, kevadel kaasnes sellega ka muru niitmine. Kokku on erinevad haldamise ja hooldamisega seotud kulud 2 236,91 eurot ehk 35 000 krooni (223,69 eurot ehk 3500 krooni kuus, lisandus käibemaks, Pindi Kinnisvarahaldus OÜ poolt on esitatud arve nr 24936). Haldurile teadaolevalt veesüsteemid toimisid kinnistu üleandmise hetkel, ostja oli kinnistu enne ostu sooritamist üle vaadanud ning pretensioone ei esitatud. Raamatupidamisteenus – teenuse tellimine on kinnitatud pankrotitoimkonna esimesel koosolekul, vastav koosoleku protokoll kohtule edastatud 08.08.2012. Jaotusettepanekus toodud raamatupidamiskulud ei kajasta tegelikke kulutusi terve menetluse vältel, vaid jaotusettepaneku esitamise kohustus tuleneb PankrS §.st 143 lg 4, mille kohaselt koostab haldur jaotusettepaneku pärast pandieseme müüki, kajastades selles menetluse hetkeseisuga PankrS §s 146 lg 1 nimetatud väljamaksed ja ka pandipidajale väljamakstava summa suuruse, millega antud menetluses pandipidaja oli nõus. Pärast jaotusettepaneku kinnitamist aga menetlus jätkub, millega kaasnevad kulud kuni menetluse lõpetamiseni vastava kohtumäärusega. Jooksvate kulutuste kinnitamisega tegeleb pankrotitoimkond, kelle võlausaldaja on koosolekul valinud ennast menetluses esindama. Raamatupidamisteenus summa 677,46 eurot on haldur nõus kandma halduri tasu arvelt.
20 (29)
2-09-41697 Bürookulud – tegemist on jooksvate kuludega, mis tekivad seoses halduri töö tegemise kohaga ja sellega otseselt seotud materiaalsete kuludega (valveteenus, rent, koristus, prügivedu, kontoritarbed, sidekulud, büroomasinad jne). Kulud on kinnitatud pankrotitoimkonna otsusega. Toimkond on halduri tegevuse üle järelvalvet teostav organ, kelle suunistest lähtuvalt haldur tegutseb. Bürookulu summa 1533,88 eurot on haldur nõus kandma halduri tasu arvelt. Transpordikulu – jaotusettepaneku koostamise ajal ei olnud veel kõiki transpordikulusid arvesse võetud. Lisaks haldurile käis halduri volikirja alusel Jõe tn 13, Tartu kinnistut näitamas ja sellega seotud probleeme (veeprobleem, pumba vahetamine) lahendamas ka halduri volitatud isik A. Uuli ning tema esitas oma kuludokumendid haldurile alles pärast jaotusettepaneku koostamist. Transpordikulu summa 641,82 eurot on haldur nõus kandma halduri tasu arvelt. Palun lähtudes eeltoodust kinnitada pankrotimenetluse kulud summas 39 252,95 eurot, sh. kinnitada pankrotihalduri lõplik tasu 18 094,24 (brutotasu, millele lisandub sotsiaalmaks) eurot. Haldur kannab oma tasu arvelt bürookulud summas 1 533,88 eurot, raamatupidamiskulud summas 677,46 eurot ja transpordikulud summas 641,82 eurot haldurile makstava tasu arvelt, kokkuvõttes kuulub haldurile väljamaksmisele halduri töötasu summas 14 619,41 eurot. Ülejäänud osas kuuluvad bürookulud, raamatupidamiskulud ja transpordikulud tasumisele pankrotivara arvelt. Pankrotihaldur on kohtule eelnevalt kontrollimiseks esitanud lõpparuandes toodud kulude dokumendid. Pankrotihalduri tasu Pankrotihalduri (halduri) õigus saada tehtud töö eest õiglast tasu on üldtunnustatud põhimõte ja sätestatud PankrS §-s 65, mille kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Arvestades käesoleva menetluse mahtu, keerukust, kestust, pankrotihalduri kutseoskusi ja tegevust vara suurendamisel (üürimine ja teises pankrotimenetluses osalemine), pankrotivara väärtust ja spetsiifilisust ja käesolevas menetluses teostatud kõikide erinevate tööde suuri mahte ning asjaolu, et osad reaalselt kantud kulud kuuluvad osaliselt halduri tasu hulka ei ole käesoleval juhul pankrotihalduri arvates PankrS § 651 lõikes 1 nimetatud halduri tasu alammäära kohaldamine õiglane ja tasu ülemmääras määramiseks esinevad kaalukad argumendid. 08.01.2014 pankrotitoimkonna protokollis lõpparuande kinnitamise kohta on pankrotitoimkond nõus pankrotihalduri lõpliku tasuga ülemmääras 18 094,24 eurot. PankrS § 65 lg 1 ja § 84 koostoimes on pankrotihalduri tasu mõistlikkuse hindamise otsustus kohtu diskretsiooniotsus, millesse saab vaid sekkuda kõrgema astme kohus ning seda juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Eeltoodust tulenevalt on kohtul õigus kinnitada halduri tasu vastavalt oma paremale hinnangule ületamata seaduses ettenähtud piiranguid ja diskretsioonipiire. PankrS § 65 lg 5 kohaselt võib kohus põhjendatud juhul määrata haldurile alammäärast suurema tasu. PankrS § 65 lg-s 51 sätestab, et „Kohus võib määrata haldurile käesoleva seaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammäärast suurema tasu, mis ei ületa sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülemmäära, kui: 1) pankrotivara väärtus oli suur ning arvestades halduri tegevust vara suurendamisel ja tagasivõitmisel ei ole alammäära kohaldamine õiglane; 2) haldur osaleb oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel kohtuvaidlustes ega kasuta täiendavalt õigusabi;
21 (29)
2-09-41697 3) kohus peab seda põhjendatuks.“ Kõike eeltoodu arvestades, on haldur seisukohal, et käesolevas pankrotimenetluses esinevad nii PankrS § 65 lg 51 punktis 1 kui ka punktis 3 nimetatud asjaolud, ehk arvestades käesoleva menetluse mahtu, keerukust, kestust (üle 4 aasta), pankrotihalduri kutseoskusi ja tegevust vara suurendamisel (üürimine ja teises pankrotimenetluses osalemine), pankrotivara väärtust ja spetsiifilisust ja käesolevas menetluses teostatud kõikide erinevate tööde suuri mahte, ei ole käesoleval juhul PankrS § 651 lõikes 1 nimetatud halduri tasu alammäära kohaldamine päris õiglane. Haldur kinnitab kohtule, et ei tööta FIE-na ning seega lisandub pankrotihalduri tasule sotsiaalmaks. Käesolevale vastusele on haldur lisanud ka Lasse Lehise arvamuse, et pankrotihalduri tasule (kes pole FIE) lisandub sotsiaalmaks vastavalt kehtivatele maksuseadustele (lisa 1). Maksuseadused selles osas pole muutunud ja hoolimata Riigikohtu 26.05.2013 segase otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-48-13 sõnastusest puudub pankrotihalduril igasugune alus maksuametilt maksuraha tagasi küsimiseks ning maksude mitte tasumiseks või mingiks muuks maksusegaduseks. Riigikohtu 26.05.2013 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-48-13 punktis 14 on märgitud: Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et pankrotiseadusega on määratud halduri tasu piirmäärad, piirmääras halduri tasu sisaldab ka makse ning regulatsiooni eesmärk on kaitsta võlausaldajaid, st isikuid, kellele tehtavad väljamaksed sõltuvad pankrotivara suurusest. Kuigi selles otsuses ei nimetata otseselt käibemaksu, tuleb seda seisukohta tõlgendada koostoimes Eesti Vabariigis kehtivate maksuseadustega ning arvestada käibemaksu ja sotsiaalmaksu erisusi. Sotsiaalmaksuseadus ega antud Riigikohtu lahend ei anna alust maksu maksmata jätmiseks ka siis, kui see oleks võlausaldajatele või haldurile kasulik ja/või nende huvides. Ka ei poolda seda seadusega mitte kooskõlas olevat Riigikohtu seisukohta enam Kohtunike Ühing (lisa 2), nõustudes käibemaksu lisandumisega vastavalt maksuseadustele. Lisaks pole meie kohtusüsteemis lahendid automaatselt kohaldatavad teistes tsiviilasjades, vaid need sõltuvad alati konkreetsetest asjaoludest. Halduri tasule lisandub sotsiaalmaks, see on õige ja põhjendatud alljärgnevaga: 1) PankrS § 23 lg. 4, mis käsitleb ajutise halduri tasu ütleb, et ajutise halduri tasule lisandub sotsiaalmaks, seega tulumaks selles sisaldub. Ajutise halduri tasule lisandub füüsilise isikuna tegutsedes sotsiaalmaks sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punkti 9 kohaselt. Pole mingit põhjust arvata, et halduri tasu puhul peaks see teisiti olema (selline käsitlus on ka kehtivate seaduste vastane). Ka on käesolevas menetluses kohtu poolt varasemalt kinnitatud, et halduri tasule lisandub sotsiaalmaks ning tasutud maksude tagasi saamiseks riigilt alus puudub.; 2) Maksude tasumise kohustus sõltub muuhulgas ka sellest, millises õiguslikus vormis pankrotihaldur tegutseb. Kui pankrotihaldur ei tegutse füüsilisest isikust ettevõtjana, kuulub temale välja makstud tasu maksustamisele tulumaksuseaduse § 13 lg 2 ja sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 1 p 4, § 4 p 1 ja § 9 lg 2 kohaselt. Pankrotihaldur on sel juhul juriidilise isiku juhtorgan TuMS § 9 tähenduses. Tulumaksu kohustus sisaldub pankrotihalduri tasus (pankrotivõlgnik peab tasult tulumaksu kinni). Sotsiaalmaksu tasub sel juhul juriidilisest isikust pankrotivõlgnik ning sotsiaalmaksu summa lisandub tasule. „Tasu“ PankrS § 65 lg 1 tähenduses on sel juhul tasu ilma sotsiaalmaksuta. Selline on pikaajaliselt välja kujunenud tava. 3) Kehtivate maksuseadustega: Halduri tasu kuulub maksustamisele tulumaksuseaduse § 13 lg 2 ja sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 1 p 4, § 4 p 1 ja § 9 lg 2 kohaselt. Pankrotihaldur on sel juhul 22 (29)
2-09-41697 juriidilise isiku juhtorgan TuMS § 9 tähenduses. Tulumaksu kohustus sisaldub pankrotihalduri tasus (pankrotivõlgnik peab tasult tulumaksu kinni). Kuivõrd haldur füüsilise isikuna tegutsedes ei ole käibemaksukohustuslane, kuulub temale määratavalt tasult maksmisele sotsiaalmaks seaduses ette nähtud korras; 4) Riigikohus on oma 17. jaanuar 2007. a lahendis nr 3-2-1-133-06 (vt p. 16) sõnaselgelt leidnud, et sotsiaalmaksu maksja on tööandja (SMS § 4) ja kindlustatav on tasu, tulu või hüvitist saanud isik, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu (SMS § 5). Seega kuivõrd Pankrotiseadus ei sisalda erinorme maksuseaduste suhtes, on just pankrotivõlgnik (ehk tööandja SMS § 4 tähenduses) kohustatud tasuma pankrotihalduri eest sotsiaalmaksu tulenevalt SMS §-st 4. Puudub alus tasutud maksude tagastamiseks (halduril on väljamaksed ammu tehtud vastavalt kohtu eelnevatele jõustunud kohtumäärustele kulude kinnitamise kohta). Vastasel juhul oleks tegemist vastuoluga PS §§-des 10 ja 113 sätestatuga, kuivõrd Põhiseaduse §-de 10 ja 113 koostoimes ei tohikski ükskuid maksuõiguse norme paigutada väljapoole maksuseadusi. 5) Sotsiaalmaksu tasub juriidilisest isikust pankrotivõlgnik ning sotsiaalmaksu summa lisandub tasule. „Tasu“ PankrS § 65 lg 1 tähenduses on sel juhul tasu ilma sotsiaalmaksuta. Selline on pikaajaliselt välja kujunenud tava. 6) Ka on käesolevas menetluses jõustunud lahenditega kohtu poolt varasemalt kinnitatud, et tasule lisandub sotsiaalmaks ning tasutud maksude tagasi saamiseks riigilt alus puudub. 7) Samuti on Riigikohtu otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-48-13 käsitlus vastuolus õiguskindluse ja õigusselguse põhimõttega, mille olulisust on Riigikohus varasemalt oma lahendites korduvalt jaatanud. Õigusselguse põhimõtte kohaselt peab isikul olema võimalik piisava selgusega ette näha, missuguse õigusliku tagajärje üks või teine tegu kaasa toob (RKPJKo 15.12.2005, 3-4-116-05, p 20; 20.03.2006, 3-4-1-33-05, p 21; 31.01.2007, 3-4-1-14-06, p 23). 2009. aastal märkis põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium (RKPJKo 19.03.2009, 3-4-1-17-08, p 26), et õigusselgus ehk kindlus kehtiva õiguse sisus on üks õigusriigi alustalasid. Ligikaudu 10 aastase kohtu¬ja õiguspraktika jooksul on kohtud alati mõistnud lisaks pankrotihalduri tasule pankrotivarast välja ka halduri tasult makstava sotsiaalmaksu. Seega on Riigikohtu uuenenud käsitlus sotsiaalmaksu halduri tasu hulka arvamisest vastuolus ka põhiseadusliku õigusselguseja õiguskindluse põhimõttega, õiguspärase ootuse printsiibiga. 8) Pankrotimenetluse kulud on summas 39 252,95 eurot, sh. pankrotihalduri lõplik tasu 18 094,24 (brutotasu, millele lisandub sotsiaalmaks) eurot. Haldur kannab bürookulud summas 1 533,88 eurot, raamatupidamiskulud summas 677,46 eurot ja transpordikulud summas 641,82 eurot haldurile makstava tasu arvelt. Ülejäänud osas kuuluvad bürookulud, raamatupidamiskulud ja transpordikulud tasumisele pankrotivara arvelt. Seega peab haldur osaliselt ise raha kontole üle kandma, et Krediidipank saaks lõpparuandes lubatud raha kätte. Eeltoodust tulenevalt oleks ääretult keeruline nüüdseks aru saada, millist maksu ümberarvestust üldse ja kuidas peaks tegema, kui midagi muutma veel hakata. Lõpparuandes toodud ettepaneku tegi haldur seetõttu, et muuta vaidlused lihtsamaks. Seega loodab haldur, et tema seisukohad on jälgitavad ning neile tuginedes saab esitatud lõpparuande ära kinnitada ja menetluse lõpetada. Pankrotihaldur kinnitab endiselt, et ta on vastavalt PankrS § 55 lg-le 2 täitnud oma kohustusi korralikule ja ausale haldurile omase hoolega ning arvestades kõigi võlausaldajate ning võlgniku huve. Lõpparuanne on koostatud igati õigesti ja kooskõlas kehtivate maksuseadustega. 23 (29)
2-09-41697 III Halduri tasu arvutamine pankrotivaralt Võlausaldaja on oma kaebuses viidanud isiklikule seisukohale pankrotihalduri tasu arvestamisel, millest tulenevalt peab haldur vajalikus korrigeerida võlausaldaja väärarusaama pankrotivara müügist laekunud rahalt käibemaksu arvestamise osas. Võlausaldaja on seisukohal, et halduri tasu arvestamine pankrotivaralt, millesse on sisse arvestatud ka käibemaks, ei ole kooskõlas seadusega. Haldur ja ka Justiitsministeerium ei ole antud seisukohaga nõus (Lisa 3).
2-09-41697 - palun jätta AS-i Eesti Krediidipank vastuväide OÜ United Real Estate (pankrotis) lõpparuandele tähelepanuta ning kinnitada OÜ United Real Estate (pankrotis) 25.04.2014 lõpparuanne. IV Pankroti toimkonna esimehe seisukoht võlausaldaja vastuväite osas (tl.155-157 IV kd ). Pankrotitoimkonna esimees on kohtule vastuseks võlausaldaja vastuväitele teatanud, et pankrotitoimkond toetab kohtule halduri poolt esitatud lõpparuannet, sh. Pankrotimenetluse kulude suuruse osas ja palub lõpparuande kinnitada esitatud kujul, võlausaldaja vastuväide jätta tähelepanuta. V Võlgniku esindaja S. Soomuste on teatanud, et vastuväited 24.04.2014.a. pankrotihalduri poolt esitatud lõpparuandele ja halduritasule puuduvad (vt. tl. 160 IV kd).
Pankrotiseaduse § 157 p5 alusel pankrotimenetlus lõppeb lõpparuande kinnitamisega (PankrS § 163). Pankrotiseaduse § 162 lg. 1 kohaselt esitab haldur pankrotitoimkonnale ja kohtule lõpparuande, kui:1) võlausaldajate nõuded on täielikult rahuldatud ;2) pankrotivara on müüdud ja jaotiste alusel raha välja makstud; 3) ei osutunud võimalikuks pankrotivara täielikult müüa ja pankrotitoimkond on andnud nõusoleku lõpparuande esitamiseks. Pankrotihaldur taotleb käesolevas tsiviilasjas pankrotimenetluse lõpetamist PankrS § 162 lg1,2,3 163 lg3,4, 5 ja 165 lg3 alusel. Pankrotihaldur on koostanud United Real Estate (pankrotis) pankrotiasjas 25.04.2014.a. lõpparuande, vastavasisuline teade avaldati Ametlikes Teadaannetes 25. 04. 2014. Lõpparuanne esitati kohtule kinnitamiseks 07.05.2014.a. Lõpparuande kohaselt on OÜ United Real Estate (pankrotis) pankrotimenetluses pankrotivarade maht kokku olnud 222 819,30 eurot. Pankrotimenetlusega seoses on teostatud järgmised väljamaksed, mille kinnitamist taotletakse kokku summas 39252,95 eurot, sh. masskohustused kokku summas 15034,21 eurot ja pankrotimenetluse kulud summas 24218,74 eurot. Müümata pankrotivara puudub. Halduril puuduvad andmed teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta. Käesoleval ajal pooleliolevad vaidlused puuduvad ning täiendavaid hagisid haldur esitada ei kavatse. Pankroti põhjusena ei ole pankrotihaldur tuvastanud kuriteo tunnustega tegu ega rasket juhtimisviga. Võlgnik pankrotistus halduri hinnangul kinnisvaraturu languse ning üldise majandussurutise tõttu, mistõttu võlgnik ei suutnud enam teenindada krediidiasutusest võetud laenu ning täita muid rahalisi kohustusi teiste võlausaldajate ees. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluses lõpparuande kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pankrotihalduri poolt kohtule koos lisadega esitatud lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg2 ja 3 nõuetele, sellest ei ilmne, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Kohus leiab, et OÜ United Real Estate (pankrotis) pankrotimenetluses kohtule esitatud lõpparuanne tuleb kinnitada.
25 (29)
2-09-41697 Pankrotiseaduse § 163 lg. 2 kohaselt vastuväite lõpparuandele võivad võlausaldajad esitada kohtule 10 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate avaldamisest. Võlausaldaja AS Eesti Krediidipank esitas lõpparuandele vastuväite 05.05.2014.a., seega tähtaegselt. Võlausaldaja vastuväited on seotud lõpparuandes märgitud menetluskulude suurusega ja halduritasu arvestusega. Järgnevalt kohus annab hinnangu võlausaldaja vastuväidetele: - seonduvalt halduritasu arvestusega ja suuruse määramisega. Pankrotihalduri tasu piirmäärad on ära määratud Pankrotiseaduse § 65 1, mille kohaselt halduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega 128 001–320 000 € on 12 334 € ja halduri tasu pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt 3,5%. Üle 6400 euro suuruselt pankrotivaralt makstava tasu ülemmäär pankrotivaralt suurusega 128 001–320 000 € on 14 412 € ja halduri tasu pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt 4%. Kohtu poolt kinnitatud jaotusettepaneku kohaselt on pankrotitoimkond määranud haldurile tasu summas 15 604,22 eurot. Pankrotitoimkonna 08.01.2014.a. koosolekul on toimkond nõustunud pankrotihalduri tasuga summas ülemmääras 18094,24 eurot, mis kohtu hinnangul, arvestades pankrotihalduri tegevuse tulemuslikkust, menetluse mahtu, keerukust, kestust, pankrotivara väärtust ja spetsiifilisust, ei ole põhjendamatu. Pankrotihaldur on palunud kinnitada lõpparuandes pankrotihalduri tasu tasuülemmääras s,o. summas 18094,24 eurot (brutotasu, millele lisandub sotsiaalmaks). Kohus lähtub tasu kinnitamisel pankrotihalduri taotlusest ja tasu arvestuse korduvalt esitatud põhjendustest ning arvutustest. PankrS § 65 alusel on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Võlgniku esindaja S. Soomuste on teatanud, et ta on nõus esitatud lõpparuandega, sh. pankrotihalduri tasu suurusega. Pankrotitoimkonna esimees on samuti teatanud, et toimkond on nõustunud lõpparuandes esitatud halduritasu arvestuse ja suurusega ning palub kohtule esitatud lõpparuanne kinnitada halduri poolt kohtule esitatud kujul. Pankrotitoimkonna esimees leiab, et võlausaldaja vastuväites esitatud taotlused on vastuolulised ning neid kõiki korraga rahuldada pole võimalik. Pankrotiseaduse kohaselt on lõpparuanne lõplik dokument, mis käsitleb muu hulgas jaotiseid, kõiki väljamakseid, pankrotimenetluse kulusid , jm (sh. pankrotihalduri tasu). Seega ei saa toimkonna esimehe hinnangul lõpparuannet kinnitada nii, et seal ei sisaldu kõiki kulutusi, sh. halduri tasu suurust. Ka ei ole vastuväite esitanud Eesti Krediidipank võlausaldaja teinud konkreetset ettepanekut halduri tasu suuruse kohta. Lõpparuandele esitatud vastuväites märgib võlausaldaja, et ta ei nõusta halduri taotlusega maksta tasu seaduses ettenähtud ülemmääras, samas kui PankS § 65 lg5 järgi on haldurile tasu maksmise reegelmääraks Pankrotiseaduse § 65-1 lg1 nimetatud alammäär. Vastuväite esitanud võlausaldaja on seisukohal, et halduri nõutava tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele (§ 65 lg5). Haldur ei ole pankrotimenetluses täitnud oma kohustusi vajaliku hoolsusega ja menetlus ei ole keerukas olnud. Haldur on eiranud kohtu korduvaid korraldusi kuludokumentide esitamise kohustuse kohta. Võlausaldaja juhib vastuväites kohtu tähelepanu asjaolule, et pankrotihaldur on tasu arvestuses ja nõudes ekslikult kajastanud käibemaksu ja sotsiaalmaksu arvestust. Mis puutub käibemaksu arvestamisse pankrotivara hulka, siis kohus nõustub siin pankrotihalduri selgitustes lõpparuandele toodud põhjendustega, miks saab halduri tasu alusena arvestada pankrotivara müügist laekunud summat, mis sisaldab käibemaksu ega pea enam vajalikuks hakata määruse motiveerivas osas neid põhjendusi kordama.
26 (29)
2-09-41697 Pankrotihalduri õigus saada tehtud töö eest õiglast tasu on sätestatud PankrS §-s 65. 08.01.2014 pankrotitoimkonna protokollis lõpparuande kinnitamise kohta (tl.123-124 IV kd) on pankrotitoimkond nõustunud pankrotihalduri lõpliku tasuga ülemmääras 18 094,24 eurot. Pankrotitoimkonnal puuduvad kinnitatud summale vastuväited ka peale võlausaldaja vastuväidet. PankrS § 65 lg 5 kohaselt võib kohus põhjendatud juhul määrata haldurile alammäärast suurema tasu. PankrS § 65 lg-s 51 sätestab, et „Kohus võib määrata haldurile käesoleva seaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammäärast suurema tasu, mis ei ületa sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülemmäära, kui: 1) pankrotivara väärtus oli suur ning arvestades halduri tegevust vara suurendamisel ja tagasivõitmisel ei ole alammäära kohaldamine õiglane; 2) haldur osaleb oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel kohtuvaidlustes ega kasuta täiendavalt õigusabi; 3) kohus peab seda põhjendatuks.“ Käesolevas pankrotiasjas on pankrotivara kogumaht üle 200000 (kahesaja tuhande) euro. Haldur on senise pankrotimenetluse kestel taganud võlgniku vara säilimise ja tegelenud vara realiseerimisega ja haldamisega (sh. Remont). Võlgnikule kuuluva kinnistu müük oli halduri selgitustel suhteliselt keeruline ja haldur leidis sellele hoonele kuni müügini üürniku, mis suurendas pankrotivara. Haldur pidi tegelema väga intensiivselt müügitööga ja pidama palju läbirääkimisi, et leida Tartus potentsiaalselt huvitatud isikuid/äriühinguid, kes oleksid võimelised ka ostma kinnisasju, mitte vaid kinnistut üürima. Haldur tegeles võlgnikule kuuluva maja haldamisega (linnavalitsuse soovil sai niidetud muru ja eemaldatud ka talvel palju lund, jm.). Pankrotimenetluse kestel teostati ka hoonele remonti seoses veeprobleemidega ning paigaldati hüdrofor ja veepump. Haldur esitas üürnikele menetluse kestel arveid. Lisaks, tuli halduril tutvuda suure hulga lepingutega, mis olid võlgniku poolt sõlmitud välismaiste äriühingutega. Haldur on analüüsinud võlgniku raamatupidamisdokumentatsiooni, lepinguid välisriikide äriühingutega (14 suurt kausta, osad dokumendid Läti, Leedu või inglise keeles), samuti võlgniku juhtorganite tegevust tehingute tegemisel ning varade soetamisel ja säilitamisel pankrotimenetluse algatamisele eelnenud perioodil. Samuti suhtles haldur võlgniku juhatuse liikmega ja võlausaldajatega ning analüüsis võlgnikule kuuluvate osade väärtust (4 osaühingut) ja võlausaldajate poolt esitatud nõudeavaldusi. Kooskõlas pankrotiseadusega hindas haldur nende lepingute sõlmimise õiguspärasust, turuhinda või heale äritavale vastavust, tagasivõitmise võimalusi ning otstarbekust. Halduril tuli selleks tutvuda põhjalikult raamatupidamisdokumentidega ja suure hulga lepingutega, esitada järelepärimisi, suhelda lepingute osapooltega. Lisaks pidi haldur vastavalt aruandele antud menetluses suhtlema võlgniku endiste töötajatega, väljastama nendele vajalike tõendeid. Haldur korraldas ja viis läbi võlausaldajate üldkoosolekuid (võlausaldajate esimese üldkoosoleku, nõuete kaitsmise koosoleku) ja vara enampakkumised, vormistas pankrotimenetluse toimingutega seotud dokumente, koostas ja esitas kohtule aruandeid, korraldas jooksva raamatupidamise pidamise ning tagas seadusele vastava pankrotimenetluse. Lisaks eeltoodule, pidi haldur suhtlema palju pankrotitoimkonna liikmetega nii kirjalikult, kui suuliselt, vastama toimkonna liikmete küsimustele, viibima pankrotitoimkonna koosolekutel. Samuti esitas haldur toimkonna liikmetele kulude aruandeid ja vastavalt nende soovile pankrotimenetlusega seotud infot. Pankrotimenetlus on kestnud ligi viis aastat. Kohus ei nõustu siin võlausaldaja väitega, et pankrotihaldur on ise pankrotimenetluse venimises süüdi. Kohus leiab, et nii vastuväite esitanud võlausaldaja kui haldur on kasutanud pankrotimenetluses nendele seadusega pandud kohustusi , õigusi ja võimalusi oma parima äranägemise kohaselt ning nende õiguste realiseerimisel tekkinud erimeelsuste lahendamiseks on kasutatud seaduslikke õiguste kaitsevahendeid, millele on kohtul tulnud menetluse käigus hinnanguid anda. Selge on ka see, et selline menetluslike õiguste kasutamine on teinud pankrotimenetluse ka halduri jaoks keerukamaks, aeganõudvamaks ja töömahukamaks, mida samuti tuleb tasu suuruse arvestamisel arvesse võtta. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et arvestades menetluses tehtud 27 (29)
2-09-41697 halduri töö mahtu, pankrotivarade mahtu pankrotimenetluse keerukust ning pikaaegse staažiga pankrotihalduri kutseoskust (PankrS § 65 lg2) on käesolevas pankrotimenetluses olnud halduri töö kogumaht keskmisest pankrotimenetluste mahust suurem ja nimetatud asjaolu võimaldab kohtunikul lõpparuande kinnitamisel PankrS §-s 65 lg51 juhindudes määrata haldurile tasu seadusega lubatud ülemmääras. Halduri töömahu arvestamisel võtab kohus arvesse nii pankrotimenetluse keerukust kui pankrotivara suurust, samuti halduri tegevust pankrotivara suurendamisel. Haldur ei ole kasutanud pankrotimenetluse läbiviimisel täiendavat õigusabi. Haldur on korduvalt kinnitanud kohtule, et ei tööta FIE-na ning seega lisandub tema pankrotihalduri tasule sotsiaalmaks. Halduri seisukohtadele lõpparuandes on lisatud maksuspetsialist Lasse Lehise arvamus, mille kohaselt pankrotihalduri tasule (kes pole FIE) lisandub sotsiaalmaks vastavalt kehtivatele maksuseadustele. Pankrotihaldur on oma selgitustes võlausaldaja vastuväidetele maksuseadustele tuginedes põhjendanud, miks tuleb halduritasule lisada sotsiaalmaks ja miks ei saa see sotsiaalmaks sisalduda halduritasus ja kohus nõustub nende põhjendustega. Sotsiaalmaksu arvestamine lisanduvana halduritasule on kooskõlas ka 11.06.2014.a. seadusandja poolt vastuvõetud Kohtute seaduse muudatustega, millega ühtlasi muudeti ka Pankrotiseaduse sätteid ( täiendati PankrS § -i 65 lg1 lõikega 11 ja §-i 193 lõikega 4). - seonduvalt muude pankrotimenetluse kuludega. PankrS § 66 lg3 kohaselt võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Kulutused, millised on märgitud lõpparuandes on pankrotitoimkonna poolt kinnitatud, protokollid on esitatud kohtule ja kulutuste tegemist kinnitavad dokumentaalsed tõendid on kohtule esitatud. Nii on 27. nov. 2009.a. pankrotitoimkonna koosolekul otsustatud kinnitada Tartu Jõe tn 13 kinnistu veevarustuse taastamisega seotud kulud summas 5160 krooni (329.78 eurot) (tl.111-112 I kd). 29.01. 2010.a. pankroti toimkonna koosoleku otsusega on kinnitatud Tartus Jõe tn13 asuva kinnistu veeprobleemi lahendamiseks vajaliku summa maksmine summas 8160 krooni , milles sisaldub käibemaks (521.52 eurot) (tl. 9-10 II kd). Pankrotitoimkond on ka oma 08.01.2014.a. toimunud koosolekul lisaks halduri tasu suurusele kinnitanud ka lõpparuandes esitatud menetluskulud. Kohus leiab, et pankrotihaldur on oma kirjalikes vastustes võlausaldaja poolt esitatud vastuväidetele andnud põhjalikud selgitused, sealhulgas ka toimkonna tasu väljamaksmisele ja kohus nõustub nende selgitustega ega hakka ülal esitatud halduri selgitusi kordama. Viimase lõpparuande esitamise ajaks ja lõpparuandega koos on haldur esitanud kohtule ka kulutusi kinnitavaid tõendeid, aruandeid ja kohtunik käesolevat määrust tehes oma raamatupidamisteadmistele, kogemustele tuginedes nimetatud dokumente kontrollinud ja selle põhjal ei ole kohtunikul tekkinud kahtlusi halduri tegevuse seaduslikkuse suhtes. Kohtul on olnud läbi pankrotimenetluse usaldus halduri tegevuse suhtes ja kogu aktiivse pankrotimenetluse läbiviimise kestel ei ole võlgnik ega keegi võlausaldajatest kordagi esitanud kaebusi halduri tegevusele või avaldanud tema tegevusesuhtes umbusaldust (PankrS § 56 lg2). Pankrotiasjas on lisaks vastuväite esitanud võlausaldajale ka hulgaliselt teisi võlausaldajaid, kelle poolt ei ole laekunud vastuväiteid lõpparuandele. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul alus kahelda halduri selgitustes kulutuste vajalikkuse kohta, mida ta on teinud pankrotivara säilimise tagamiseks ning selle vara haldamiseks ning kulutustele seoses 28 (29)
2-09-41697 pankrotimenetlusega (bürookulud, raamatupidamisteenuse kasutamine). Käesoleva lõpparuande esitamise ajaks on haldur esitanud ka hinnangu andmiseks vajalikud aruandedkoopiad kuludokumendidest. 12.02.2010.a. on toimkonna otsusega kinnitatud halduri õigust maksta Tartus Jõe tn.13 asuva kinnistu veeprobleemi lahendamiseks vajalik summa vastavalt tekkinud kulude suurusele (tl. 13 II kd). 30.04.2010.a. on haldur esitanud kohtule vahearuande OÜ United Real Estate (pankrotis) kulude kohta vastavalt PankrS § -le 66 lg1 (tl.135-136 I kd). Nimetatud aruandest nähtub, et aruande esitamise aja seisuga on haldur teinud muuhulgas ka kulutusi bensiinile, transpordile summas 4394.01 krooni (280.83 eurot), pankrotimenetluse bürookulud on olnud sel ajal summas 14400 krooni (920.33 eurot), veepump ja hüdrofor, Jõe tn13 Tartu 15600 krooni (997.02 eurot), raamatupidamisteenuse kasutamisele summas 5400 krooni (345.12 eurot). 10.06. 2010.a. on pankroti toimkonna koosolekul kinnitatud pankrotimenetluse kulud jaotusettepanekus kinnitud summas, so. 679474.30 krooni, ehk 43426.32 eurot (tl. 149-150 I kd). Kohus on nimetatud summas ka jaotusettepaneku kinnitanud (tl. 151-156 I kd). Pankrotitoimkonna 18.03.2010.a. koosoleku otsusega on kinnitatud halduri õigus teha kinnitamisele järgneva nelja kuu jooksul täiendavalt bürookulusid summas 3000 krooni (191.73 eurot) kuus (tl.181-182 I kd). Kohus hinnates halduri poolt kogu seni kestnud pankrotimenetluse vältel esitatud aruandeid, pankrotimenetlusega seotud menetlusdokumente, selgitusi, asub seisukohale, et halduri poolt pankrotimenetluses tehtud kulutused, mille suhtes on esitatud vastuväide, on tehtud õiguspäraselt, need kulutused on olnud vajalikud. Pankrotitoimkonna liikmetele tasu maksmise põhjenduse kohta on haldur andnud kirjaliku selgituse koos vastavat küsimust puudutava toimkonna protokolli lisamisega (tl. 28- 35 II kd). Toimkonna liikmete tasu on kinnitatud jõustunud kohtulahendiga. Käesolevas lõpparuandes on haldur võtnud kohustuse büroo kulud summas 1522,88 eurot, raamatupidamiskulud summas 677,46 eurot, transpordikulud summas 641,82 eurot kanda haldurile makstava tasu arvelt, milline kohustus on leidnud kinnitamist ka käesoleva määruse resolutsioonis. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlausaldaja AS Eesti Krediidipank vastuväide tuleb jätta rahuldamata. PankrS § 165 lg. 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna pankrotivara puudub ja ühtki hagi enam menetluses ei ole, ei pea kohus vajalikuks, et pankrotihaldur jätkaks oma tegevust pärast pankrotimenetluse lõpetamist ja ettevõtte registrist kustutamist. PankrS § 130 lg5 on sätestatud, et juriidilise isiku likvideerimisel näeb pankrotihaldur ette vahendid isiku tegevuse tulemusena loodud või saadud dokumentide säilitamiseks ja vastutab nende säilimise eest kuni üleandmiseni säilitamisteenust osutavale isikule või arhiivile. ÄS § 219 lg1 sätestab, et osaühingu dokumendid annavad likvideerijad hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumendihoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. Kõigi dokumentide hoidjaks palub haldur määrata võlgniku juhatuse liikme Sven Soomuste (ik.XXXXXXXXXXXXX, eluk. Tallinn). Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus dokumendihoidja määramiseks tuleb rahuldada. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar kohtunik
29 (29)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.