2-14-51346/13 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

6.Kohtumäärus saata võlgnikule, ajutisele pankrotihaldurile, Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebe kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud 22.04.2014 esitas XXX Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Harju Maakohus 25.04.2014 kohtumäärustega rahuldas võlgniku esitatud menetlusabi taotluse, võttis pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Oliver Ennoki. Ajutine pankrotihaldur esitas 13.05.2014 kohtule aruande, mille kohaselt võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimisega seotud võimalike kulude katteks. Ajutise pankrotihalduri aruande andmed Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik on 22. mai 2003.a Tallinna Linnakohtu otsusega karistatud KrK § 139 lg3 p1 alusel 3 aasta pikkuse vangistusega 18 kuulise katseajaga. Süüdistuse kohaselt varastas võlgnik 09.04.2001.a Tallinnas Peterburi tee 67a asuvast Elcoteq Tallinn AS laost koos kaaslasega 32 670 LCD-Module displeyd ja 30.04.2001.a Tallinnas Peterburi tee 67a asuvast Elcoteq Tallinn AS laost 38 016 LCDModule displeyd. Nimetatud otsusega mõisteti võlgnikult koos teiste süüalustega solidaarselt välja kannataja kasuks õigusvastaselt tekitatud kahju: (i) Summas 3 310 915, 01 krooni (212 783,7 eurot) (ii) Summas 3 852 943,15 krooni (246 983,5 eurot) Kokku mõisteti võlgnikult solidaarselt koos teiste süüdimõistetutega kannatanu kasuks välja õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitist 7 163 858 krooni (459 221,7 eurot). Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik on 02. juulil 2013.a Harju Maakohtu otsusega Karistusseadustiku § 113 järgi (tapmine) süüdi mõistetud ja karistuseks on mõistetud 8 aastat vangistust. Karistust on vähendatud ühe kolmandiku võrra ja mõistetud põhikaristuseks 5 aastat ja 4 kuud vangistust. Võlgnik tunnistati süüdi selles, et pani toime teise inimese tapmise, mis seisnes selles, et 07.07.2012 lõi kannatanut JS seitse korda noaga, neist vähemalt neli noahoopi rindkere piirkonda, millega tekitas kannatanule eluohtlikud torke-lõikehaavad, mille tagajärjel JS suri sündmuskohal. Seega pani XXX toime teise inimese tapmise, mis on KarS § 113 järgi kvalifitseeritav kuritegu. Otsusega on võlgnikult välja mõistetud õigusvastase kahju tekitamise eest tsiviilhagi summas 1047,20 eurot. Võlgniku suhtes on menetluses 3 täitemenetlust ning neist summaliselt valdava osa moodustavad kahjunõuded, mis tulenevad võlgniku poolt toime pandud süütegudest. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võlgniku ebaseaduslik tegevus, mille tulemusena on võlgnikult kohtulikult välja mõistetud kahjuhüvitised, kohtukulud, kaitsjatasud jms. Ametlikest registritest ja infopäringute vastustest tulenevalt ei nähtu võlgnikul teisi kohustusi peale õigusvastase kahju tekitamise nõuete. Ajutise halduri käsutuses olevatest materjalidest ei nähtu, et võlgnik oleks käinud tööl või muul viisil endale püsivat legaalset sissetulekut hankinud.

Ajutise halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetus välja kujunenud juba 2003.a kui Tallinna Linnakohtu 22. mai 2003.a otsusega kohustati võlgniku solidaarselt teiste süüalustega hüvitama kannatanule õigusvastaselt tekitatud kahju summas 459 221,7 eurot. Võlgniku varad Võlgniku selgituste kohaselt puudub tal vara. Seoses asjaoluga, et võlgnik viibib vanglas, puudub tal töökoht ja sissetulek. Võlgnik osaleb väidetavalt aeg-ajalt vangla tööhõives. Võlgniku poolt esitatud K-RAHA (kinnipeetavale rahaliste vahendite arvestus) väljavõtte kohaselt oli võlgnikul 09.05.2014.a seisuga rahalisi vahendeid 396,08 eurot järgmiselt: 1) vabakasutuskonto 20,34 eurot, 2) vabanemisfond 341,85 eurot, 3) nõuete fond 33,89 eurot. Vangistusseaduse § 44 lg 2 sätestab, et kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest jäetakse 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses, hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena. Krediidiasutustesse tehtud järelpäringutest selgus, et AS-is SEB Pank, Swedbank AS-is, Danske Banks A/S Eesti filiaalis, Bigbank AS-is, Krediidipank AS-is, Versobank AS-is, ASis DNB Pank, Tallinna Äripanga AS-is, AS-is LHV Pank, Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaalis ja AS Citadele Banka Eesti filiaalis võlgnik arvelduskontot ei oma. Krediidipanga Liisingu AS-iga, Swedbank Liising AS-ga, OÜ-ga Citadele Leasing & Factoring, AS-ga SEB Liising, AS-ga Nordea Finance Estonia, SIA UniCredit Leasing Eesti filiaaliga, ja ALG Liisingu AS-ga ei ole võlgnik lepingulistes suhetes olnud. Maanteeameti 06.05.2014. a teatise kohaselt ei ole võlgniku nimele käesoleval hetkel sõidukeid ja väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette registreeritud. Samuti ei ole võlgnik märgitud ühegi sõiduki vastutavaks kasutajaks. Maanteeameti andmetel on võlgnikule kuulunud alljärgnevad sõidukid: reg nr XXX Opel Rekord1979.a. Sõidukile on seatud käsutamise keeld 1.08.2001.a Keskkriminaalpolitsei poolt ning käsutamise keeld 21.05.2004.a kohtutäitur Veiko Kaasik poolt (täiteasi 007/2004/35351); XXX Ford Sierra 1984.a. Sõidukile on seatud käsutamise keeld 1.08.2001.a Keskkriminaalpolitsei poolt ning käsutamise keeld 21.05.2004.a kohtutäitur Veiko Kaasik poolt (täiteasi 007/2004/35351). Võlgniku sõnul ei ole nimetatud sõidukeid enam olemas ja tal ei ole olnud mingisugustki vara juba 10 aastat. AS-i Eesti Väärtpaberikeskus 06.05.2014. a andmetel ei ole võlgniku nimel avatud ühtegi väärtpaberikontot, mistõttu ei ole võlgniku nimele väärtpabereid registreeritud. Võlgnik ei ole liitunud kogumispensioniga.

on kaasnenud ka menetluskulude ja sundraha väljamõistmine ning tsiviilhagide rahuldamise kohustus. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetus välja kujunenud juba 2003.a, kui Tallinna Linnakohtu 22. mai 2003.a otsusega kohustati võlgniku solidaarselt teiste süüalustega hüvitama kannatanule õigusvastaselt tekitatud kahju summas 459 221,7 eurot. PankrS § 31 lg 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse võlgniku maksejõuetust. Võlgnik on kohtule esitatud pankrotiavalduses avaldanud soovi füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tulenevalt PankrS § 169jj. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ning ta kohustub täitma PankrS § 173 nimetatud kohustusi. Vastavalt PankrS § 171 lg 11 kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Ajutine pankrotihaldur peab oluliseks märkida, et võlgniku vanglast vabanemise kuupäev on 29.11.2018. a, seega ei ole võlgnikul reaalselt võimalik täita PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustusi ning selline olukord, kus võlgnik vabastatakse kohustuste täitmisest, kuid samas on teada, et tal ei ole võimalik tegeleda tulutoova tegevusega ning tasuda võlausaldajate nõudeid on selgelt võlausaldajaid kahjustav. Lisaks ei kannaks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine oma eesmärki, sest PankrS § 176 lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused, mida käesoleval hetkel on vähemalt summas 372 592,2 eurot (võlausaldaja Seesam Insurance ja T.S) ehk valdav enamus nõuetest. Lähtudes eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgnikult tuleb täiendavalt uurida, kas ta soovib jääda avalduse juurde võlgadest vabastamise menetluse läbiviimiseks, kuna menetluse tagajärjed ei pruugi täita eesmärki mida võlgnik soovib. Kui võlgnik jääb avalduse juurde, siis on vajalik analüüsida kas arvestades võlgniku pikaaegset vangistust ja kohustuste sisu on tema suhtes võimalik võlgadest vabastamise menetluse läbiviimine. Kui kohus jätkab võlgniku pankrotiavalduse menetlemist, siis arvestades asjaolu, et võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, võiks kohus anda võlausaldajatele tähtaja menetluskulude katteks kohtu deposiiti rahaliste vahendite kandmiseks. Menetluskulude esialgseks suuruseks oleks halduri hinnangul 2000 eurot. Kui võlausaldajad kohtu deposiiti ei tasu palub haldur määrata riigipoolse menetlusabi pankrotimenetluse läbiviimiseks vastavalt PankS § 171 lg 11 ja § 65 lg 11. Ajutise halduri tasu summas 397 eurot palub ajutine pankrotihaldur välja mõista menetlusabi korras riigi vahenditest.

Menetluse käik 23.05.2014 kohtule esitatud avalduses jäi võlgnik oma pankrotiavalduse juurde. Võlgniku palk on 98 eurot kuus, millest 48 eurot maksab võlgnik kohustuste täitmiseks. Karistus lõpeb 2018.aastal. Võlgnik jäi taotluse juurde võlgadest vabastamise menetluse läbiviimiseks. Ajutine pankrotihaldur jäi 08.05.2014 esitatud aruandes väljendatud seisukohtadele. Ajutise halduri hinnangul ei ole tagatud PankrS eesmärk ja mõte võlgadest vabastamise menetluse läbiviimiseks, kui võlgnik viibib kuni 2018.a. vanglas ning ei saa täita PankrS § 173 lg 1 tulenevaid kohustusi. Samuti on võlgniku kohustused seotud õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamisega, millest vastavalt PankrS § 176 lg 2 ei ole võimalik võlgnikku vabastada. Seega jääb täitmata võlgadest vabastamise menetluse eesmärg. Harju Maakohus 29.05.2014 määrusega määras XXXpankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2000 eurot ja tegi ettepaneku XXXpankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda pankrotimenetluse kulude deposiit hiljemalt 10.06.2014. vastav teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 29.05.2014. 03.06.2014 ja 05.06.2014 kohtule esitatud avaldustes jäi võlgnik oma varem esitatud avalduse juurde. Võlgniku igakuine sissetulek on ca 95,87 eurot kuus, seega on võlgnik vanglas tööga hõivatud. Võlgnikul igakuine nõuete fondi makmise võimalus on 27,68 eurot. Menetluskulud saaks võlgnik osaliselt maksta osamaksuna 13 kuu jooksul. Võlgniku poolt kohtule esitatud tööraamatu väljavõttest nähtub, et võlgnikul oli töökoht pidevalt. Ajutine pankrotihaldur jäi varem esitatud seisukohtadele. Vanglas töötasu saamine ei muuda olematuks asjaolu, et oluline osa võlast on õigusvastaselt tekitatud, millistest kohustustest võlgadest vabastamise menetluse teel ei ole võimalik vabaneda. Halduril olid aruande esitamisel olemas viimase 5 aasta andmed ja konto väljavõtted, seega ei saa haldur anda ülevaadet võlgniku varasemate töökohtade, sissetulekute ja tulude saamise kohta. Haldur tugines enda aruandes viimase 5 aasta andmetele. Halduril ei ole midagi vastu, kui võlgnik soovib võla vabastamise menetlust, kuid kohus peaks hindama, kas sellise menetluse eesmärk saab täidetud riigi poolt antava menetlusabi korras. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja.

PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kohus leiab, et kogutud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad – on kindlaks tehtud, et XXXmajandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid, kohustusi on vähemalt summas 372 598,6 eurot ja kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara. Võlgnik on aruandega tutvunud. Vara tagasivõitmise võimalused puuduvad. Kuivõrd puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katmiseks, esineb PankrS § 29 lg 1 sätestatud alus pankrotimenetluse raugemiseks. Pankrotiavalduses on võlgnik taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus leiab, et antud asjas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ei ole õigustatud. Pankrotiavalduse menetlemise käigus ajutise halduri poolt tuvastatud, et valdav enamus võlgniku kohustustest, käesoleval ajal summas 372 592,2 eurot (võlausaldaja Seesam Insurance ja T.S) on õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused. PankrS § 176 lg 2 järgi ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Seega ei ole käesolevas menetluses võlgnikul pankroti väljakuulutamise korral ka kohustustest vabastamise menetlusega võimalik oma eelnimetatud kohustustest vabaneda ja seetõttu ei ole kohtu hinnangul õigustatud kohustustest vabastamise menetluse algatamine ning seega ka pankrotimenetluse läbiviimine. Seega tulenevalt tuvastatud asjaoludest ja PankrS 175 lg 2 p 2 on kohtule juba enne kohustustest vabastamise menetluse algust ette teada, et kohus peab peale kohustustest vabastamise menetlust keelduma võlgnikku kohustustest vabastamast. Kohus leiab, et olukorras, kus on juba ette teada, et kohustustest vabastamise menetlus ei saa lõppeda kohustustest vabastamisega, ei ole õigustatud kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Kohus märgib, et küsimus ei ole selles, kas avaldajat on karistatud vangistusega. PankrS § 169 kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest. Kui võlgnik soovib pankrotimenetlusega võlgadest vabaneda, võib ta kohustustest vabastamiseks esitada avalduse kohtule ka oma pankrotiavalduses (PankrS § 170 lg 1). Võlgnik peab avalduses kinnitama, et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud