2-10-54810/102 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Tartu Ringkonnakohus - lahend.ee

3.Viru Maakohus jättis 03. aprilli 2014 määrusega Kreenholmi Valduse AS (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud esialgse jaotusettepaneku kinnitamata ning tagastas selle pankrotihaldurile. Maakohtu põhjenduste kohaselt rikub esialgses jaotusettepanekus kajastatud nõuete jaotis võlausaldajate õigusi. Esimese järgi nõudeks on märgitud Svenska Handelsbanken AB nõue. KIS-i andmete kohaselt on tsiviilasjas nr 2-12-28277 AS Narva Vesi esitanud hagi Svenska Handelsbanken AB vastu nõude tunnustamata jätmiseks Kreenholmi Valduse AS (pankrotis) pankrotimenetluses. Menetlus antud tsiviilasjas pole veel lõpetatud ning menetlus Svenska Handelsbanken AB nõude osas ei ole veel jõustunud lahendiga lõppenud. KIS andmete kohaselt ei ole kostja Svenska Handelsbanken AB täitnud kohtu poolt otsuse viivitamatult täidetavaks tunnistamiseks pandud kohustust tasuda kohtu deposiitarve kohtu määratud summat. Sellest tulenevalt ei saa Viru Maakohtu 18.10.2013 otsust viivitamatult täita. Seega ei saa lugeda, et võlausaldaja Svenska Handelsbanken AB nõude tunnustamine Kreenholmi Valduse AS (pankrotis) pankrotimenetluses oleks üheselt selge. Esialgses jaotisettepanekus märgitud jaotised ei ole õiged. Esialgse jaotusettepaneku alusel ei saa teha väljamakset võlausaldajale Svenska Handelsbanken AB-le, kuna tema nõude osas kestab kohtumenetlus. Kui Svenska Handelsbanken AB nõue leiab tunnustamist, on nimetatud äriühing ainuke võlausaldaja, kellele saab väljamakse teha. Nõude tunnustamata jätmise korral on võimalik teha väljamakseid võlausaldajatele, kelle nõuded on samuti pandiga tagatud. Kohtu pädevusse ei kuulu jaotusettepaneku muutmine. Esialgne jaotusettepanek tuleb PankrS § 145 lg-de 2 ja 5 alusel jätta kinnitamata ning tagastada pankrotihaldurile. Vastuseks võlausaldaja Svenska Handelsbanken AS seisukohtadele selgitas kohus, et kohus ei lahenda pankrotimenetluse järelevalvemenetluses nõuetega seotud vaidlusi. Vastavalt PankrS §-le 106 lahendatakse vaidlused nõuete osas hagimenetluses. Kohus viitas Tartu Ringkonnakohtu poolt käesolevas tsiviilasjas 17.05.2013 tehtud määruse punktile 8, mille kohaselt nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et pankrotihalduri esitatud esialgne jaotusettepanek ei vasta pankrotiseaduse nõuetele ja rikub võlausaldaja õigusi, kuna esialgse jaotusettepaneku alusel saaks pankrotivarast teha väljamakse vaid ühele võlausaldajale, kelle nõude tunnustamine ei ole selge kuni tsiviilasjas nr 2-12-28277 lahendi tegemiseni.

Maakohus oleks pidanud sõltumata AS Narva Vesi poolt tsiviilasjas nr 2-12-28277 esitatud hagist jaotusettepaneku kinnitama, kuivõrd Svenska Handelsbanken AB nõue on tunnustatud; 3) on maakohus ekslikult asunud seisukohale, et Svenska Handelsbanken AB ei ole täitnud temale 18.10.2013 kohtuotsuse viivitamatult täidetavaks muutmiseks pandud nõuet ega väljastanud garantiid/tasunud nõutud summat deposiiti. Svenska Handelsbanken AB on väljastanud nõutud garantiikirja 08.11.2013; 4) on maakohus jätnud AS Narva Vesi väidetavate õiguste rikkumise sisuliselt kontrollimata. Kohtul on jaotusettepaneku osas lahendi tegemisel kohustus kontrollida iseseisvalt, kas see võib rikkuda vastuväite esitanud võlausaldaja õigusi vastuväites esitatud ajaoludel (PankrS § 145 lg 2); 5) ei ole AS Narva Vesi hagiavalduses välja toodud asjaolude piires sisuliselt vaidlustanud Svenska Handelsbanken AB nõuet 1 595 864,47 euro ulatuses. Kohtumäärusest ei selgu, kuidas üldse saaks Svenska Handelsbanken AB nõue ulatuses, milles seda ei vaidlustatud tsiviilasjas nr 2-12-28277, rikkuda AS Narva Vesi õigusi. AS Narva Vesi ei saanud tulenevalt PankrS § 103 lg-st 4 vaidlustada Svenska Handelsbanken AB pandiõigust, kuna tegemist oli registrisse kantud kommertspandiga. Isegi AS Narva Vesi väidete õigsust eeldades kuuluks Svenska Handelsbanken AB-le väljamaksmisele 1 595 864,47 eurot; 6) oleks maakohus pidanud tulenevalt PankrS § 3 lg-st 3 ja § 145 lg-st 2 hindama ka seda, kas AS Narva Vesi hagi omab üldse mingit perspektiivi. Hüpoteetiliselt saaks AS Narva Vesi tugineda vaid võltsimisele PankrS 106 lg 2 mõttes. TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel tuleks selline hagi jätta läbi vaatamata, jaotusettepaneku kinnitamise otsustamisel tuleks aga vastuväited jätta tähelepanuta; 7) on kohus liiga laialt tõlgendanud PankrS § 106 lg-st 2 tulenevalt võimalust juba tunnustatud nõuet hiljem vaidlustada. PankrS § 106 lg 2 sõnastusest tulenevalt peab olema ilmne, et nõue põhineb võltsitud dokumentidel. Üksnes kahtlus ei anna õigust nõuet uuesti vaidlustada. Eesmärgi poolest on PankrS § 106 lg 2 kujul tegemist teistmise analoogiga pankrotimenetluses. Võlausaldaja saaks PankrS § 106 lg 2 alusel tugineda vaid kohtulahendile, millega võltsitus on ilma igasuguse kahtluseta tuvastatud.