lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-56588/7

Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 26.08.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-13-56588/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.08.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1365
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Narva Gate OÜ11417217(Vastustaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

26. august 2014. a, Tartu

Tsiviilasja number

2-13-56588

Tsiviilasi

Kreenholmi Valduse AS (pankrotis) pankrotihaldur Martin Kruppi hagi Narva Gate OÜ vastu tehingu tagasivõitmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 3. juuli 2014 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kreenholmi Valduse AS (pankrotis) pankrotihaldur Martin Kruppi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): Kreenholmi Valduse AS (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp Vastustaja (kostja): Narva Gate OÜ (registrikood: 11417217)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Kreenholmi Valduse AS (pankrotis) pankrotihaldur Martin Kruppi määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 3. juuli 2014 määrus muutmata.

Edasikaebamise kord

Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.

ASJAOLUD

1.Kreenholmi Valduse AS (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp esitas hagi Narva Gate OÜ vastu tehingu tagasivõitmiseks. Hageja palus mh tunnistada 7. novembril 2007 sõlmitud hüpoteekide lõpetamise lepingud ja kinnistute müügilepingud, ühishüpoteegi seadmise lepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavaldused kehtetuks osas, millega Kreenholmi Valduse AS müüs OÜ-le Narva Gate kinnistud ja andis Narva Gate OÜ-le üle kinnistute omandi. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista 4 385 067,29 eurot. Hagiavalduses palus hageja vabastada Kreenholmi Valduse AS (pankrotis) täielikult riigilõivu tasumisest. Hageja on seisukohal, et kuivõrd tehingud tehti lähikondsete vahel ning äärmiselt ebamõistlikel tingimustel, on tagasivõitmise hagi põhjendatud. Hageja pankrotimenetluses on tunnustatud nõudeid kokku summas 7 912 140,85 eurot. Antud juhul ei ole põhjendatud katta menetluskulusid pankrotihalduri valitsetavast varast, kuivõrd riigilõivu summa on väga suur. Samuti kujuneks menetlusabi andmata jätmisel praktika, mille järgi võiksid ulatuslikud

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium

tagasivõitmise hagiavaldused esitamata ja menetlemata jääda üksnes selle tõttu, et tasutava riigilõivu määr on pankrotipesale ja võlausaldajatele liiga koormav. Hageja selgitas täiendavalt, et ka pankrotitoimkonna esimees on oma kirjas märkinud, et pankrotivara arvelt ei ole põhjendatud riigilõivu kulutuse kandmine, kuivõrd pankrotimenetluses tehtud väljamaksed ei tohi ületada PanrkS § 153 lg 2 sätestatud piirmäära, kuid juba käesolevaks hetkeks on pankrotimenetluse kulud nimetatud piirmäära ületanud. Pankrotitoimkonna esimees on ka tõdenud, et kõik senised kulutused on toimkonnaga kooskõlastatud ning seni tehtud kulutused on toimkonna hinnangul põhjendatud, kuid täiendavate kulude tegemist pandieseme müügist saadud summadest toimkond kooskõlastanud ei ole ja ei kooskõlasta. Eelnevast tulenevalt ei ole põhjendatud ega võimalik hagejal kanda kulutusi ettenähtud riigilõivule (tl 169).

MAAKOHTU LAHEND

2.Viru Maakohtu 3. juuli 2014 määrusega jäeti Kreenholmi Valduse AS (pankrotis) pankrotihaldur Martin Kruppi menetlusabi taotlus rahuldamata. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole taotleja tõendanud, et võlausaldajatel puuduvad eelduslikud võimalused ja huvi kanda menetluskulusid haginõude esitamiseks. Hageja ei ole kohtule tõendanud, et ükski võlausaldaja ei suuda tasuda riigilõivu. Pankrotivõlgnikele menetlusabi andmise kohta on Riigikohus 9. aprilli 2008 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-18-08 (p 17) ja tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07 (p 40) leidnud, et eeldatakse, et varalist huvi omav isik saab menetluskulusid kanda. Pankrotivõlgnikule on võimalik menetlusabi anda vaid juhul, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotivarast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja vastu varalist huvi omavad isikud, eelkõige pankrotivõlausaldajad. Objektiivselt pole pankrotivõlgnikul alust eeldada, et võlausaldajad ei ole huvitatud menetluskulude kandmisest, kui eduka kohtuasja tulemusena on võimalik suurendada pankrotivara. Pankrotihaldur ei ole kohtule esitanud põhjendusi, miks ei ole näiteks juhatuse liige, aktsionärid, pankrotivõlausaldajad vm isikud, kes on nimetatud TsMS § 183 lg-s 2, tasunud pankrotis aktsiaseltsi eest riigilõivu. Ainuüksi asjaolu, et aktsiaselts on pankrotis, ei anna alust menetlusabi andmiseks. Seetõttu tuleb hageja taotlus menetlusabi saamiseks jätta rahuldamata ja anda hagejale tähtaeg riigilõivu tasumiseks.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3.Kreenholmi Valduse AS (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 3. juuli 2014 määruse tühistamist ja menetlusabi andmist, vabastades Kreenholmi Valduse AS (pankrotis) riigilõivu tasumisest täies ulatuses. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus tõlgendanud õigusnorme valesti. Juba TsMS § 180 lg 1 p 1 annab kohtule vabaduse otsustada ise, kas isikule antakse menetlusabi või ei. Hageja on seisukohal, et tagasivõitmise hagi on põhjendatud, kuivõrd tehingud tehti lähikondsete vahel ning äärmiselt ebamõistlikel tingimustel. Hagejal ei ole põhjendatud ega võimalik kanda kulutusi ettenähtud riigilõivule, kuid kohtul on oma äranägemisel võimalik siiski hagejale menetlusabi anda; 2) on hageja pankrotivõlgnik, kelle pankrotimenetluses on tunnustatud nõudeid ca 7,9 miljonit eurot ning menetlusabi andmata jätmisel peaks pankrotivõlgnik tasuma hagiavalduselt väga suure riigilõivu (10 000 eurot). Ka pankrotitoimkond, kes kaitseb pankrotimenetluses kõikide

võlausaldajate huve, on kinnitanud, et pankrotitoimkond ei anna nõusolekut täiendava kulutuse summas 10 000 eurot tegemiseks, et tasuda käesolevas tsiviilasjas ära riigilõiv. Eelnevast tulenevalt on ilmne, et hagejal ei ole võimalik maksta riigilõivu summas 10 000 eurot pankrotivara arvelt; 3) ei saa eeldada, et pankrotivõlgniku juhatuse liikmed, endised juhatuse liikmed, aktsionärid või nõukogu liikmed võtaksid isiklikult kohustuse maksta ära 10 000 euro suurune riigilõiv. Samamoodi ei saa eeldada riigilõivu summas 10 000 eurot tasumist võlausaldajatelt isiklikult, kes niigi omavad Kreenholmi Valduse AS vastu suuri nõudeid ja on kaotanud oma rahalisi vahendeid märkimisväärses suuruses; 4) kujuneks menetlusabi andmata jätmisel praktika, mille järgi võiksid ulatuslikud tagasivõitmise hagiavaldused esitamata ja menetlemata jääda üksnes selle tõttu, et tasutava riigilõivu määr on pankrotipesale ja võlausaldajatele liiga koormav. Kokkuvõttes kujuneks olukord, kus võlgniku vara võõrandamisel teadlikult alla turuhinna ja võlgnikule kahju tekitades on nimetatud tehingus osalenud ja tehingust kasu saanud isikutel võimalik igasugusest vastutusest vabaneda. See ei saa aga olla seadusandja mõtteks ega eesmärgiks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 3. juuli 2014 määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukoha ja põhjendustega, et menetlusabi taotleja ei ole tõendanud, et võlausaldajatel puuduvad eelduslikud võimalused ja huvi kanda kulusid haginõude menetlemise eesmärgil.
5.TsMS § 183 lg 2 esimese lause kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Viru Maakohtu 9. detsembri 2013 määrusega käesolevas tsiviilasjas jäeti hageja menetlusabi taotlus käiguta ja anti tähtaeg nõuetekohase menetlusabi taotluse esitamiseks ja põhjendamiseks, miks ei saa kulusid katta pankrotihalduri valitsetavast varast ega saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud. Hageja on põhjendanud üksnes seda, et kulusid ei saa katta pankrotihalduri valitsetavast varast, sest pankrotitoimkond ei pea põhjendatuks täiendavate kulutuste tegemist (tl 171). Asjas puuduvad aga tõendid selle kohta, et eeldada ei saa Kreenholmi Valduse AS (pankrotis) pankrotivõlausaldajate poolt riigilõivu tasumist hagiavalduse esitamisel. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa võlausaldajate võimaluse ja nõusoleku puudumist riigilõivu tasumiseks eeldada üksnes selle põhjal, et neil on nõuded pankrotivõlgniku vastu ja nad on niigi kaotanud oma rahalisi vahendeid märkimisväärses suuruses.
6.Kohtute infosüsteemist nähtuvalt 30. juunil 2014 tsiviilasjas nr 2-10-54810 (Kreenholmi Valduse AS (pankrotis) pankrotimenetlus) esitatud jaotusettepaneku kohaselt on käesolevaks ajaks lõppenud kõik kohtuvaidlused nõuete tunnustamise üle. Kreenholmi Valduse AS-i (pankrotis) pankrotimenetluses on tunnustatud nõudeid kokku summas 7 912 140,85 eurot (jaotusettepaneku p 1.13). Pankrotimenetluse kestel on pankrotivara müügist laekunud 4 156 809,50 eurot (jaotusettepaneku p 4). Pankrotihalduri väide, et võlausaldajatel on niigi suured nõuded pankrotivõlgniku vastu ja nad on kaotanud oma rahalisi vahendeid märkimisväärses suuruses, mistõttu ei saa eeldada riigilõivu summas 10 000 eurot tasumist võlausaldajatelt isiklikult, ei anna alust vabastada hageja riigilõivu tasumisest. Käesolevas tsiviilasjas nõude rahuldamise korral oleks võimalik oluliselt suurendada pankrotivara, mis

võimaldaks ka rahuldada võlausaldajate nõudeid tunduvalt suuremas ulatuses. Seega tuleb eeldada võlausaldajate varalise huvi olemasolu käesoleva vaidluse vastu. Eeldatakse, et varalist huvi omav isik saab menetluskulusid kanda. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et võlausaldajad ei oleks nõus või ei oleks võimelised riigilõivu tasuma.

7.Käesolevaks ajaks on jaotusettepaneku p 2 kohaselt pankrotimenetluses tehtud kulutusi 1 175 539,50 euro ulatuses, mis pankrotitoimkonna esimehe kinnitusel ületab PankrS § 153 lg 2 nimetatud piirmäära (tl 171). Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kui pankrotihaldur ei oleks viivitanud tagasivõitmise hagi esitamisega Narva Gate OÜ vastu (vaidlusalused tehing toimus 7. novembril 2007, pankrotihaldur nimetati 30. novembril 2010), oleks käesoleva menetlusega seotud kulusid olnud ilmselt võimalik kanda pankrotivõlgniku vahenditest, arvestades, et pankroti väljakuulutamise seisuga (30. november 2010) oli võlgniku kontol rahalisi vahendeid 354 475,21 eurot (jaotusettepaneku p 4). Selliselt oleks saanud vältida ka hageja kirjeldatud olukorda, kus tasutava riigilõivu määr on pankrotipesale ja võlausaldajatele liiga koormav. Praegusel juhul tuleb aga hagi menetlemiseks leida vahendeid võlausaldajatel, kelle varalise huvi olemasolu tuleb eeldada (vt käesoleva määruse p 6).
8.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb TsMS § 172 lg 1 alusel jätta määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud määruskaebuse esitaja enda kanda.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja