2-12-28277
Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-12-28277
Määruse tegemise aeg ja koht
18.oktoober 2013, Narva kohtumaja
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Pille Aver
Kohtuasi
AS Narva Vesi hagi Svenska Handelsbanken AB vastu nõude tunnustamata jätmise nõudes AS Kreenholmi Valduse (pankrotis) pankrotimenetluses
Hagihind
3500 eurot
Kohtuistung
18.09.2013
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Narva Vesi (RK 10369373), asukoht Kulgu 4, Narva Hageja lepinguline esindaja: Igor Sumarok (IK XXX), elukoht Rebasesaba 4/2, Tallinn, e-post: XXX Kostja: Svenska Handelsbanken AB (RK 502007-7862) Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaali kaudu (RK 11199418), asukoht Harju 6, Tallinn Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Paul Keres, XXX
2-12-28277
Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.
AS Narva Vesi esitas 19.07.2012 Viru Maakohtule hagiavalduse Svenska Handelsbanken AB vastu nõudega jätta tunnustamata panga nõue summas 4 185 456,38 eurot Kreenholmi Valduse AS (pankrotis) pankrotimenetluses. Kreenholmi Valduse AS (pankrotis) pankrotimenetluses toimus 02.03.2011 võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek, mille käigus vaidlustas võlausaldaja Cleopatra Haldus OÜ Svenska Handelsbanken AB nõude Kreenholmi Valduse AS (pankrotis) pankrotimenetluses. Pank esitas hagi oma nõude tunnustamiseks. Käesolevas asjas hageja, Kreenholmi Valduse AS (pankrotis) võlausaldajana, arvates, et panga nõue põhineb võltsitud andmetel, esitas 21.05.2012 Kreenholmi Valduse AS (pankrotis) pankrotihaldurile avalduse nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumiseks ja panga nõude uuesti läbi vaatamiseks PankrS § 106 lg 2 alusel. Pankrotihaldur avaldusele ei vastanud, nõue jäi uuesti läbi vaatamata. Hageja nõude õiguslik alus on PankrS § 106 lg 2, mille kohaselt juhul, kui ilmneb, et nõude või pandiõiguse tunnustamine põhineb võltsitud andmetel või kui nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel või selle pidamisel on oluliselt rikutud seadust, vaatab nõuete kaitsmise koosolek nõude või pandiõiguse tunnustamise uuesti läbi. Kui koosolek nõuet läbi ei vaata, otsustab nõude tunnustamise kohus (PankrS § 106 lg 3). Hageja leiab, et kostja nõue pankrotimenetluses tugineb võltsitud andmetel, kuna võlausaldaja (Svenska Handelsbanken AB) esitas oma nõude aluse tõendamiseks 12.05.2009 ja 01.07.2008 sõlmitud laenulepingud, mis on seotud kontodega nr 44261799 ja nr 43847099, mille väljavõtetest nähtub, et juba enne laenulepingute allakirjutamist liikusid kontodel lepingutes kokkulepitud rahasummad ning laenulepingud on sõlmitud tagantjärele. Hageja leiab, et kohtul lasub PankrS § 106 lg 2 järgi kohustus kontrollida nõude tunnustamise õiguspärasust võlausaldajal tekkinud andmete võltsituse kahtluse korral nõude omandamiseks pankrotimenetluses. Pankrotihaldurile esitatud nõudeavalduse ja sellele lisatud dokumentide põhjal näib hagejale, et esitatud laenulepingute puhul on tegemist näilike tehingutega, mida varjatakse võltsitud dokumentidega. Laenulepingutes näidatud nõudeid ei eksisteeri, laenulepingud on vormistatud teiste võlausaldajate suhtes soodsa positsiooni saamiseks. Võltsimine on tõendatud asjaoluga, et võlgnik, AS Kreenholmi Valdus (pankrotis), on kaks kuud enne pankrotiavalduse esitamist saanud pangalt järjekordse väidetava laenu ning pole usutav, et pank andis laenu äriühingu maksevõimet eelnevalt kontrollimata. Hageja leiab, et on piisav alus väita, et pank esitas seega võltsitud dokumente, et varjata näilikke tehinguid. Hageja leiab samuti, et nõude tunnustamise üle peetava vaidluse puhul on võlausaldajal, kes ei ole tehingu pool, õigus tugineda vastuväitele, et tehing on näilik. Hageja arvates on kõik kostja poolt esitatud dokumendid tehtud näilike tehingute varjamiseks. Kostja esitatud nõudeavalduse tekst ja 2(6)
2-12-28277 esitatud lepingud ei tõenda nõudesumma suurust. Lepingute järgsed kulukohustused ja nõudeavalduses kajastatud summad erinevad, mistõttu on tõendatud, et väidetavad lepingulised kohustused ei ole seotud esitatud lepingutega ja pankrotivõlgnik ei ole laenu saanud. Esitatud laenulepingute puhul on tegemist võltsitud dokumentidega, kuivõrd lepingutes näidatud nõuet ei eksisteeri ning laenulepingud ja laenu andmine on vormistatud teiste võlausaldajate suhtes soodsa positsiooni saamiseks. Tegemist on intellektuaalse võltsimisega. Hageja leiab, et PankrS § 106 lg-3 sätestatud juhul peab kostja esitama kohtule tõendid nõude tunnustamise õigsuse kontrollimiseks.
Kostja nõuet ei tunnista, palub jätta hagi rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda. Hageja väide, et kostja ja Kreenholmi Valduse AS vahel 12.05.2009 ja 01.07.2008 sõlmitud krediidilimiidiga valuutakontolepingutest tulenevad andmed on võltsitud seetõttu, et lepingud on sõlmitud tagantjärgi, on ainetu. Eesti õiguses eristatakse intellektuaalset ja materiaalset võltsimist. Hagist ei nähtu viiteid kummagi etteheidetava väidetava võltsimise koosseisule. Intellektuaalse võltsimisega on tegemist juhul, kui dokumendi koostajana näidatud ja koostamiseks õigustatud isik kannab formaalselt ehtsasse dokumenti sisuliselt ebaõigeid andmeid. Materiaalne võltsimine on dokumendi järele- või ümbertegemine, mis on sarnane originaaliga. Krediidilimiidiga valuutakontode lepingute sõlmine pärast seda, kui lepingute esemeks olnud raha oli Kreenholmi Valduse AS juba enda kasutusse saanud, oli seotud varasemate kohustuste refinantseerimisega, millega pikendati perioodi, mille vältel Kreenholmi Valduse AS-l oli õigus jätkata kasutuses oleva raha kasutamist ja kostjal õigus nõuda selle eest intressi. Isegi juhul, kui enne 01.07.2008 ja 12.05.2009 lepingute sõlmimist oleks raha kasutamine Kreenholmi Valduse AS poolt olnud alusetu, lubab VÕS § 396 lg 2 võlausaldajal ja võlgnikul kokku leppida, et muul alusel võlgnetav kohustus võlgnetakse laenuna. Hageja ei väida, et lepingutel olevad allkirjad oleksid võltsitud, et neid oleks õigustamatu isiku poolt pärast koostamist ja allkirjastamist muudetud, et need dokumendid iseenesest ei oleks koostatud ja allkirjastatud dokumendil näidatud kuupäeval, et nende koostajana näidatud isikud ei olnud õigustatud sellist dokumenti koostama vms. Seega saaks antud juhul lepingute intellektuaalse võltsimisega olla tegemist juhul, kui need oleksid küll ehtsad (panga ja kliendi vahel sõlmitud ja nende poolt allkirjastatud) lepingudokumendid, ent sisaldaks tõele mittevastavaid andmeid. Hageja väide, et võltsimine toimus selliselt, et krediidilimiidiga valuutakontode lepingud sõlmiti pärast seda, kui Kreenholm oli lepingute esemeks olnud raha enda kasutusse saanud, on kehtiva õiguse raames aktsepteeritavaga vastuolus. Tegemist on varasemate kohustuste refinantseerimisega, millega pikendatakse perioodi, mille vältel Kreenholmil oli õigus jätkata kasutuses oleva raha kasutamist ja kostjal õigus nõuda selle eest intressi. Hageja nõue on vastuoluline, leides, et puudustega on üksnes 01.07.2008 ja 12.05.2009 sõlmitud lepingud, taotleb hageja kogu nõude tunnustamata jätmist. Hageja tegelikuks eesmärgiks on pankrotimenetluse venitamine tekitamine.
ja selliselt kostjale kahju
3(6)
2-12-28277
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg 2 järgi, kui ilmneb, et nõude või pandiõiguse tunnustamine põhineb võltsitud andmetel või kui nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel või selle pidamisel on oluliselt rikutud seadust, vaatab nõuete kaitsmise koosolek nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja, võlgniku või halduri nõudel uuesti läbi. PankrS § 106 lg 3 järgi, kui nõuete kaitsmise koosolek ei ole nõude või pandiõiguse tunnustamist uuesti läbi vaadanud ühe kuu jooksul arvates läbivaatamise nõude esitamisest, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja, võlgniku või halduri hagi alusel kohus. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul alates päevast, millal möödus üks kuu uue koosoleku kokkukutsumise nõude esitamisest. Kui haldur on koosoleku kokkukutsumisest keeldumisest teatanud enne ühe kuu möödumist nõude esitamisest, hakkab ühekuuline tähtaeg kulgema keeldumisest arvates. Selles asjas on kostjaks võlausaldaja, kelle nõude või pandiõiguse tunnustamist on vaidlustatud. Kohus leiab, et halduri poolt vaikimisi koosoleku kokkukutsumata jätmine seaduses sätestatud ühekuulise tähtaja jooksul kvalifitseerub kokkukutsumisest keeldumisena. Kohus loeb tuvastatuks hageja poolt Kreenholmi valduse AS (pankrotis) Svenska Handelsbanken AB nõuete uuesti läbivaatamiseks avalduse esitamise kuupäevaks 21.05.2012. Hagi esitati kohtule 19.07.2012, s.o tähtaegselt. Hagi põhjenduste kohasel esitas kostja Kreenholmi pankrotimenetluses nõude omandamiseks hageja subjektiivse hinnangu kohaselt võltsitud andmeid ning kostja nõue on seetõttu tõendamata ja tuleb jätta tunnustamata. Vaidlus puudub selles osas, et nõuete kaitsmise koosolekul ei esitanud hageja kostja nõudele ühtegi vastuväidet. PankrS § 105 järgi ei saa tunnustatud nõuet ja selle rahuldamisjärku üldreeglina hiljem vaidlustada, väljaarvatud PankrS § 106 lg-s 2 sätestatud võimalusel. Nimetatud sättele saab kohtu arvates tugineda vaid juhul, kui on täidetud vähemalt üks PankrS § 106 lg 3 rakendumiseks vajalik eelduslik tingimus: nõude võltsitud andmetel põhinemise ilmnemine või nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel või selle pidamisel seaduse oluline rikkumine. Nimetatud eeldused või vähemalt üks neist peavad olema ilmnenud enne hagimenetluse algatamist ning olema tuvastatavad hagimenetluses. Sellise järelduseni jõuab kohus PankrS § 106 lg 2 sõnastuse tõlgenduse teel, mille kohaselt enne õiguskaitse saamiseks kohtu poole pöördumist peavad avaldajale olema tõsikindlalt teatavaks saanud (ilmnenud) asjaolud, millega ta haginõuet põhjendab ja milliste tõenditega ta neid asjaolusid tõendada soovib. Hageja seisukoht, et kohus peaks pankrotimenetluses kontrollima tunnustatud nõude aluseks olevate andmete õiguspärasust lihtsalt sellepärast, et hageja ̋arvab ̋ andmed võltsitud olevat, põrmustaks tunnustatud nõude õiguskindluse printsiibi pankrotimenetluses ja on seega ekslik. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et pooled peavad hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited. Hageja ei ole tõendanud, et kostja omandas Kreenholmi pankrotimenetluses nõude kasutades selleks võltsitud dokumente. Hageja ei ole esitanud tõendeid mitte ühegi dokumendi võltsituse kohta, kuigi just hagejal lasus võltsituse tõendamise koormus. Hageja on esitanud dokumendid, ent mitte tõendeid, et need on võltsitud. Dokumendi võltsitus 4(6)
2-12-28277 tähendab dokumendi järeletegemist või ebaehtsa dokumendi loomist. Kumbagi asjaolu ei ole väidetud ega tõendatud. Intellektuaalse võltsituse nõude korral peavad kohtule olema nähtavaks saanud faktilised asjaolud, mille tõendatuse korral on tuvastatav formaalselt õigesse dokumenti kantud andmete sisuline ebaõigsus. Kohtule on need asjaolud nähtamatud. Hageja püüd sisustada võltsituse asjaolusid viitega tehingute näilikkusele on PankrS § 106 lg 2 mõttega vastuolus. Kohus jättis rahuldamata hageja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks ja laenutoimikute väljanõudmiseks nimelt sel põhjusel, et hageja taotluses puudusid konkreetsed faktiväited, mida hageja üldse tõendada soovib. Näilikkus on pealegi õiguslik kategooria, mida ei saagi tõendada. Sama kehtib ka taotluse kohta laenutoimikute väljanõudmiseks. Nõude omandamine võltsitud andmetele tuginedes vastab KarS § 345 sätestatud süüteokoosseisule – võltsitud dokumendi kasutamine eesmärgiga omandada õigusi. Seega on pankrotimenetluses nõude omandamise eesmärgil võltsitud dokumentide kasutamise näol tegemist asjaoluga, mida oleks saanud tuvastada uurimisastutus vastavalt esitatud asjakohasele kuriteokaebusele või kohus. Käesoleval hetkel ei ole jõustunud ühtegi sellekohast lahendit, mis tähendab, et antud tsiviilasja faktilistele asjaoludele tuginedes, kirjeldatud tõendamisviisi kasutamata, ei ole hageja väited väidetava võltsimise kohta tõendatud. Vastasel juhul lasub võltsituse tõendamise koormus hagimenetluses hagejal. Seda kinnitab ka hageja kohtule esitatud Tartu Ringkonnakohtu 17.05.2013 määrus tsiviilasjas nr 2-10-54810, millega hageja soovis põhjendada oma nõude lubatavust. Kohus leiab, et Tartu Ringkonnakohus ei ole selgitanud PankrS § 106 lg 2 sisu sellisena, nagu hageja soovib seda näha. Ringkonnakohus on oma lahendis asunud seisukohale, et nõude aluseks olevate dokumentide võltsimine ei pea olema tuvastatud ainuüksi jõustunud kohtulahendiga, vaid võltsituse fakti saab kohus tuvastada ka PankrS § 106 lg 3 kohases hagimenetluses. TsMS § 5 lg 2 teine lause sätestab, et pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega ta neid asjaolusid tõendab. Asjaoluks, mille tõttu hageja peab 12.05.2009 ja 01.07.2008 laenulepinguid võltsituks on hageja arvamus, et kostja poolt tehtud tehingud on tehtud näilike tehingute varjamiseks (t.l 86). Hageja on väitnud vastuoluliselt: “Fakt, et pooled kirjutasid laenulepingu, ei tähenda veel et laenulepingus märgitud summad on kätte saanud” (t.l 86). Hageja võtab sellega omaks, et laenulepingud on allkirjastatud poolte poolt (selles osas ei esine võltsimist). Hageja kahtleb sellegipoolest selles, kas laenulepingute alusel on kostja Kreenholmi Valduse AS’ile laenu andnud. Samas on kostja oma hagiavalduses väitnud, et laenulepingutega seotud kontodelt nähtus laenu võtmine, ent kuna krediit oli võetud kasutusse enne laenulepingute sõlmimist, pidi tegemist olema võltsitud tehingutega. “Hageja on seisukohal, et esitatud krediidilimiidi lepingute järgi ei ole pankrotivõlgnikule laenu antud. Esitatud laenulepingu puhul on tegemist võltsitud dokumendiga, kuivõrd laenulepingutes märgitud nõuet ei eksisteeri ning laenulepingud ja laenu andmine on vormistatud teiste võlausaldajate suhtes soodsa positsiooni saamiseks.” (t.l 81). Seega, hageja arvates ei ole nõue lihtsalt piisavalt tõendatud ning tuleks jätta tunnustamata sel põhjusel (t.l 85). Sellisel juhul on aga tegemist PankrS § 106 lg 1 nimetatud vaidlusega, mille kohaste vastuväidete esitamise õiguse minetas hageja vaikimisega nõuete kaitsmise koosolekul.
5(6)
2-12-28277 Kohus nõustub kostjaga selles osas, et pankrotiseaduse mõtte ja eesmärgiga ei saa olla kooskõlas PankrS § 106 lg 2 tõlgendus, mille kohaselt piisaks juba tunnustatud nõude vaidlustamiseks üksnes pankrotimenetluse paljasõnalisest arvamusest, nagu on see toimunud käesolevas tsiviilasjas. Eeltoodust tulenevalt jõuab kohus järeldusele, et hageja eesmärk on vaidlustada nõue, mille osas on juba õiguskindlus saabunud, hagi on tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Materiaalõigusliku vaidluse avamine, mis ei seondu kitsalt PankrS § 106 lg 2 asjaoludega, ei ole pärast nõude tunnustamist võimalik.
Kooskõlas TsMS § 469 lg 1 tunnistab kohus poole taotlusel otsuse viibimatult täidetavaks tingimusel, et see pool annab täitmise tagatise. Vastavalt TsMS § 198 lg 1 p 1 ja § 205 lg 1 on poolteks hageja ja kostja, kelle on võrdne õigus esitada TsMS § 469 lg 1 kohane taotlus. Käesolevaks ajaks on Kreenholmi pankrotimenetlus kestnud peaaegu kolm aastat. Kuna otsuse jõustumiseni võib kuluda veel määratlemata aeg ning Kreenholmi pankrotimenetlus seisab käesolevas asjas tehtava lahendi jõustumise ootuses, tuleb kostja taotlus rahuldada. Viivitamatu täitmise tingimuseks on TsMS § 469 lg 1 ja lg 2 kohaselt tagatise andmine, mis peab olema piisav teisele poolele otsuse viivitamatust täitmisest või täitmise vältimiseks tekkida võiva kahju katmiseks. Tagatis on vajalik selleks, et katta kahju, mis tekib kohtuotsuse järgi kohustatud isiku poolt ettenähtud toimingu (majanduslikku sisu omava soorituse) tegemisest. Otsuse viivitamatu täitmisega kaasneks antud juhul võimalus kinnitada jaotusettepanek ja teha pankrotivarast väljamaksed. Hagejale tekkida võiv negatiivne tagajärg saab olla see, et pankrotimenetluses tehakse välja maksed isikule, kelle nõue osutus mittetunnustatuks ja seetõttu ei õnnestu rahuldada tunnustatud nõuete võlausaldajate, s.h. hageja nõudeid. Kohtu hinnangul on hagejale tekkida võiva kahju katmiseks piisavaks tagatiseks kostjapoolne garantii, et ta tagastab käesolevas asjas hagi rahuldamise korral tsiviilasjas nr 210-54810 kinnitatud jaotusettepaneku alusel tehtud väljamaksed summas 3 352 486,31 eurot. Garantii järgi õigustatud isikuks saab olla pankrotihaldur, kuna hagejal oleks õigus jaotisele läbi pankrotimenetluse.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Pille Aver Kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.