2-10-54810/14 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

2-10-54810 58 250 000 krooni, mis moodustab 100 % aktsiakapitalist; kommertspant nr 005 summas 17 000 000 krooni, teine järjekoht, Svenska Handelsbanken AB kasuks, kommertspant nr 006 summas 17 000 000 krooni, teine järjekoht, Svenska Handelsbanken AB kasuks. kommertspant nr 007 summas 281 000 000 krooni, kolmas järjekoht, Boras Wäfveri AB kasuks. kommertspant nr 008, summas 17 804 523,33 krooni, kolmas järjekoht, AS Narva Vesi kasuks; põhitegevusala: kodutekstiili tootmine, sh voodipesu, köögirätikud, kardinad, akna sisekatted jm eesriided, riidekudumine (139211 / EMTAK 2008). Maksejõuetuse tekkimine Kreenholmi Valduse AS on Eesti suurim ja Euroopa üks suuremaid tekstiilitööstuse ettevõtteid, mis kandis enne 1995. aastat nimetust Puuvillakombinaat "Kreenholmi Manufaktuur". Detsembris 1994 sõlmiti "Kreenholmi Manufaktuuri" erastamisleping ning "Kreenholmi Manufaktuuri" varad anti üle 1. jaanuaril 1995 .a. "Kreenholmi Manufaktuuri" erastajaks oli Rootsi ettevõtja Boras Wäferi AB, kelle osalus tänaseks on 100%. Ettevõttes oli kaheksa vabrikut, neist uuemad olid viimistlusvabrik ja õmblusvabrik. Ettevõte kasutas päevas 60 tonni puuvilla, maksumusega 1,45 miljonit krooni. Puuvill toodi Riia sadama kaudu SRÜ Kesk-Aasia vabariikidest jt lõunapoolsetest riikidest. Kreenholmi Valduse Aktsiaselts kanti äriregistrisse 11.12.1996 (ettevõtteregistri kood 15110326). Võlgniku põhitegevusalaks on kodutekstiili tootmine, sh voodipesu, köögirätikud, kardinad, akna sisekatted jm eesriided, riidekudumine. Ajutine pankrotihaldur märgib, et tema valduses on võlgniku 2009. a majandusaasta aruanne, mis on juhatuse liikmete poolt allkirjastamata ja millel puudub audiitori järeldusotsus. 2009. a majandusaasta aruanne on seega kinnitamata ning äriregistrisse edastamata. Nimetatud aruande kohaselt oli võlgniku põhitegevuseks 2009. a mitmesuguste puuvillakangaste töötlemine ja turustamine. Samuti neist kangastest õmblustoodete valmistamine ja turustamine. Ettevõte turustas suurema osa oma toodangust välisriikidesse. Kreenholmi Valduse AS andis 2009. a lõpus tööd ligikaudu 665 inimesele. Kreenholmi Valduse AS-i emaettevõtteks on Borås Wäfveri AB, mis on registreeritud Rootsis. Boras Wafveri AB aktsiad on noteeritud Stockholmi börsil (WAFVB). Kreenholmi Valduse AS-i 2009. a müügitulu kokku oli 353,5 miljonit krooni. Võrreldes 2008. aastaga (588 miljonit krooni ) oli müügitulu langus 234,5 miljonit krooni ehk ligi 40 %. Müükide osatähtsuse järgi olid suurimad turud Rootsis (30%), Soomes (33%), Eestis (13%) ja Saksamaal (7%), muud riigid kokku (9%). 2009. aastal märkimisväärseid investeeringuid pole tehtud. Renoveeriti tootmishooneid ca 3 miljoni krooni eest. Töötajate nimestikuline arv vähenes 2009. a lõpus 665-le. Töötajatele arvestatud töötasu ja koondamishüvitiste üldsumma oli 2009. a 80,1 miljonit krooni, 2008. a 140,3 miljonit krooni. Juhatuse liige alates novembrist 2007. a kuni 30.01.2009. a oli P J C, perioodil 30.01.2009. a kuni 15.04.2009. a - I P, ning alates 15.04.2009. a on K U. 2009. aastal Kreenholmi Valduse AS-i nõukogu liikmete tööd ei tasustatud. Juhatuse liikmete tööd tasustati 2009. aastal summas 314 355 krooni. Vastavalt Kreenholmi Valduse AS-i aktsionäride 2007. aastal tehtud otsusele, suleti mais-juunis 2008. a ketrus-kudumis- ja frotee vabrikud. Vabrikute sulgemine on läinud plaanipäraselt, suletud vabrikute masinate ja seadmete müük lõppes 2010. a alguses. Sellega on ettevõtte restruktureerimine lõpetatud, edaspidi soovis võlgnik keskenduda müügimahtude suurendamisele. 2009. a jooksul on kogu tootmine koondatud endise viimistlusvabriku hoonesse, alates novembrist 2009. a asub seal ka ettevõtte peakontor. Kreenholm jätkab 2009. a majandusaasta aruande 3(15)

2-10-54810 kohaselt kulude minimiseerimise poliitikat, kompenseerimaks energeetiliste ressursside, keskkonnakaitse-alaste meetmete, transpordi ja muude teenuste kallinemist. Võlgnik on märkinud oma 2009. a majandusaasta aruandes lisaks, et klientide hulgas on märgata suurenenud huvi ökoloogilisest puuvillast valmistatud toodete järele. Perspektiivne on suurendada vastavat tootegruppi, eeldusel, et kallima ökoloogilise puuvilla eest on kliendid nõus maksma ka vastavalt kõrgemat hinda. Kreenholmi eesmärgiks on olla lähiaastatel konkurentsivõimeline eelkõige Skandinaavia ja Baltimaade turgudel. Samuti otsida võimalusi müükide suurendamiseks Venemaale. Peamiseks eesmärgiks 2011. aastal on taastada müügi- ja tootmismahud 2009. aasta tasemel. Selleks on 2010. aasta jooksul emaettevõtte struktuuris tehtud olulised muutused, siinkohal tuleb mainida, et kontserni müügistrateegia eest vastutab emafirma. 2009. aastal moodustas võlgniku müügitulu 353 538 015 krooni. Võlgniku 2009. a puhaskahjumiks kujunes -34 915 747 krooni. Võlgniku omakapital oli 31.12.2009. a seisuga 30 032 097 krooni, võlgnikul oli vara kokku 244 136 158 krooni ja kohustusi kokku 214 104 061 krooni. Võlgniku 2008. a majandusaasta aruande kohaselt oli võlgniku põhitegevuseks 2008. aastal samuti mitmesuguste puuvillakangaste töötlemine ja turustamine. Samuti neist kangastest õmblustoodete valmistamine ja turustamine. Ettevõte turustas suurema osa oma toodangust välisriikidesse. Kreenholmi Valduse AS andis 2008. aasta lõpus tööd ligikaudu 1000 inimesele. Kreenholmi Valduse As-i emaettevõtteks on Borås Wäfveri AB, mis on registreeritud Rootsis. Boras Wafveri AB aktsiad on noteeritud Stockholmi börsil (WAFVB). Kreenholmi Valduse AS-i 2008. a müügitulu kokku oli 588 miljonit krooni. Võrreldes 2007. aastaga (775,3 miljonit krooni) oli müügitulu langus 187,3 miljonit krooni ehk ligi 24,1 %. Müükide osatähtsuse järgi olid suurimad turud Rootsis (33%), Soomes (26%), Eestis (15%) ja Saksamaal (8%), ülejäänud riigid 18%. 2008. aastal märkimisväärseid investeeringuid pole tehtud. Töötajate nimestikuline arv vähenes 2008. aasta lõpus 1065-le. Töötajatele arvestatud töötasu ja koondamishüvitiste üldsumma oli 2008. a 140,3 miljonit krooni, 2007. a 197,9 miljonit krooni. Juhatuse liige alates novembrist 2007. a kuni 30.01.2009. a oli P J C, perioodil 30.01.2009. a kuni 15.04.2009. a I P, ning alates 15.04.2009. a on juhatuse liige K U. 2008. a Kreenholmi Valduse AS-i nõukogu ega juhatuse liikmete tööd ei tasustatud. Juhatuse liikmete tööd tasustati 2007. a summas 1,5 miljonit krooni. 31.12.2008. a bilansi kohaselt moodustas võlgniku müügitulu 588 049 902 krooni. Võlgniku 2008. a puhaskahjumiks kujunes -764 118 krooni. Võlgniku omakapital oli 31.12.2008. a seisuga 64 947 844 krooni, võlgnikul oli vara kokku 330 866 823 krooni ja kohustusi kokku 265 918 979 krooni.

11.detsembril 2007. a 95 468 EUR (mis on ekvivalentne 1 493 749,61 krooniga Eesti Panga ametliku kursi alusel), kokku 129 212 735,53 krooni. Võlgniku 2007. a majandusaasta aruande kohaselt oli võlgniku põhitegevuseks 2007. aastal samuti mitmesuguste puuvillakangaste töötlemine ja turustamine. Samuti neist kangastest õmblustoodete valmistamine ja turustamine. Ettevõte turustas suurema osa oma toodangust välisriikidesse. Kreenholmi Valduse AS andis 2007. aasta lõpus tööd ligikaudu 2 800 inimesele. Kreenholmi Valduse As-i emaettevõtteks on Borås Wäfveri AB, mis on registreeritud Rootsis. Kreenholmi Valduse AS-i 2007. a müügitulu kokku oli 775,3 miljonit krooni. Võrreldes 2006. aastaga (885 miljonit krooni) oli müügitulu langus 109,7 miljonit krooni ehk ligi 12,4 %. Müükide osatähtsuse järgi olid suurimad turud Rootsis (36%), Soomes (17%), Eestis (15%) ja Saksamaal (7%), ülejäänud riigid 25%. Investeeringute üldsumma 2007. a oli 9,6 miljonit krooni, sh masinad ja seadmed 1,7 miljonit krooni ja hooned ja ehitised 7,9 miljonit krooni. Töötajate nimestikuline arv vähenes 2007. aasta lõpus 2715-le võrreldes 3078-ga 2006. aastal (vähenemine 11,8 %). Töötajatele arvestatud töötasu ja koondamishüvitiste üldsumma oli 2007. aastal 197,9 miljonit krooni, 2006. aastal 179,7 miljonit krooni. Juhatuse liikmete tööd tasustati 2007. aastal summas 1,5 miljonit krooni. Seoses kogu kinnisvara müügiga 2007. a langevad ära suure hulga hoonete hooldus-ja ekspluateerimiskulud. Viimistlus ja õmblusvabrikud jätkavad oma tootmistegevust rentnikena endistel pindadel. 31.12.2007. a bilansi kohaselt moodustas võlgniku müügitulu 775 316 476 krooni. Võlgniku 2007. a puhaskahjumiks kujunes 52 583 587 krooni. 2007. a põhivara kulum ja väärtuse langus 150,9 miljonit krooni sisaldab 86 miljonit krooni põhivara väärtuse langust seoses 2007. a vastuvõetud otsusega sulgeda 2008. a mais-juunis ketrus-, kudumis- ja froteevabrikud. Kasumit saadi Narva-Jõesuu asuva kinnisvara müügist 26,1 miljonit krooni ja Narvas asuva kinnisvara müügist 99,1 miljonit krooni. Kinnisvara müükidest saadud rahaga maksti ennetähtaegselt tagasi kõik laenud pankadele ja vähendati oluliselt laenukohustusi emaettevõtte ees. Võlgniku omakapital oli 31.12.2007. a seisuga 65 711 962 krooni, võlgnikul oli vara kokku 514 719 266 krooni ja kohustusi kokku 449 007 304 krooni. Suurimad tellijad on 2009/2010 võlgniku esindaja andmetel Anttila, Marimekko, Inex, Eurokangas, Meira Nova, Kangastus, Hobby Hall, Suveka, Muotineule, CN Publishing jne. Võlgniku juhtimine ja toodete müük toimus peamiselt Rootsist, samuti oli faktooring Rootsis. Eestis toimus ainult alltootmine. Käesolevaks hetkeks on võlgnikul laos valmistoodangut tellijatele vääruses ca 7,6 miljonit krooni eest, mis ootab tarnimist. Enamus võlgniku tellijatest on väliskliendid. Vedajate poolt on arestitud kaupasid ca 1,2 miljoni krooni väärtuses. Eesti turule jaemüügiks mõeldud kauba turuväärtus on umbes 7,5 miljonit krooni, arvestades, et kaup realiseeritakse esinduskaupluste vahendusel. Kaup asub Tallinnas, Tartus ja Narvas. Valmistoodangu turuväärtus Narva laos on umbes 5 miljonit krooni. Leedu filiaalis on laoseis turuväärtuses ligikaudu 1,5 miljoni krooni. Materjale on summas 9 miljonit krooni. Võlgnikul on lisaks Narvas asuvale toomisüksusele müügiesindused Tallinnas, Tartus, kauplus „Järve keskuses“ Tallinnas, outlet „Mustika keskuses“ Tallinnas ja Aleksandri kauplus Tartus. Kauplusepinnad on käesolevaks ajaks suletud üürivõlgnevuste tõttu.

2-10-54810 Ajutisele haldurile teadaolevalt olid võlgnikul ja emaettevõttel tütarettevõtjad Saksamaal (algatatud pankrotimenetlus, mille kohta on ajutisele haldurile edastatud vastavasisuline avaldus), Suurbritannias (likvideerimisel), ja Venemaal, filiaalid Leedus ja Lätis (suletud 2008. a). Samuti on algatatud võlgniku emaettevõtja Boras Wäfveri AB ja Boras Wäfveri Holding AB pankrotimenetlus ning pankrotihalduriks on määratud Catharina Wikloff. Võlgnik on lisanud pankrotiavaldusele bilansi seisuga 30. september 2010. a, uuemat bilanssi ajutisele haldurile aruande esitamise tähtajaks esitatud ei ole. Ajutise halduri teabenõudele on võlgniku esindaja toonud välja lisaks pankrotiavalduses mainitule maksejõuetuse tekkimise põhjusteks: globaalsed faktorid, tekstiilitööstuse liikumise Euroopast odava tööjõu ja tootmiskuludega Aasia riikidesse nagu Indiasse ja Pakistani, juhtkonna poolt minevikus tehtud vead, Maailmapangast võetud laenu ja selle kasutamise. Võlgniku esindaja on oma vastuses märkinud, et enamus võlgniku poolt tehtud investeeringutest olid ebaõnnestud – loodetud kulude kokkuhoiu ja müügi suurenemise asemel saavutati kulude suurenemine. Samuti mõjusid võlgnikule negatiivselt erimeelsused saastetasude osas AS-ga Narva Vesi. Selle asemel, et AS-ga Narva Vesi ja Narva Linnavalitsusega kokku leppida, alustati lootusetut vaidlust, mis kaotati ja läks seetõttu võlgnikule maksma kümneid miljoneid kroone. Lisaks eeltoodule leiab võlgnik, et maksejõuetuse ja süveneva kahjumi peamiseks põhjuseks oli eelkõige ebapiisav tegelemine müügitööga. Selle asemel, et müüki suurendada vähendati iga aasta tootmist ja koondati töötajaid. Samas oli võlgnik tootmise kokkutõmbamise ja töötajate koondamisega kogu aeg aasta võrra maas, mis ei toonud seetõttu loodetud positiivset tulemust. Võlgniku müügikäibed on viimase seitsme aastaga vaid langenud ning ettevõte tootis ainult kahjumit. Lootuseks muutus olukord viimastel aastatel, kus müügiorganisatsioonidel polnud enam mingit nägemust müügi arengust (v.a. Soome agent Bobi Engström) ja ei tehtud ka müügiplaane. Võlgniku varad Võlgniku 30.09.2010. a bilansi kohaselt olid võlgnikul 30.09.2010. a seisuga (pankrotiavaldus esitati 11.11.2010. a) järgmised varad kogusummas 154 808 430 krooni: kassa ja pangakontod 872 268 krooni; ostjatelt laekumata arved 20 368 308 krooni; ostjatelt laekumata arved 26 698 334 krooni, sh ebatõenäoliselt laekuvad arved - 6 330 026 krooni; muud nõuded 27 633 853 krooni; nõuded tütar- ja emaettevõtetele 26 848 671 krooni; muud lühiajalised nõuded 785 182 krooni; ettetasutud kulud 970 830 krooni; varud 45 952 299 krooni; tooraine ja materjal 14 849 352 krooni; lõpetamata toodang 8 519 761 krooni; valmistooted 17 373 345 krooni; kaup ostetud edasimüügiks 1 330 128 krooni; ettemaksed tarnijatele 3 879 713 krooni; pikaajalised finantsinvesteeringud 499 906 krooni; sidusettevõte aktsiad 4 430 krooni; pikaajaline võlg sidusettevõttelt 495 476 krooni; materiaalne vara 58 510 721 krooni; tehnilised võrgud 20 145 584 krooni; seadmed 224 138 732 krooni; muud seadmed 5 182 945 krooni; koguamortisatsioon 193 750 332 krooni; lõpetamata ehitus 1 614 685 krooni; materiaalse vara ettemaksed 1 179 107 krooni; ostetud load jmt 245 krooni. Võlgniku 2009. a majandusaasta aruande kohaselt olid võlgnikul 31.12.2009. a seisuga järgmised varad kogusummas 244 136 158 krooni alljärgnevalt: raha 3 401 759 krooni; nõuded ja ettemaksed 95 924 275 krooni; varud 69 309 737 krooni; müügiootel põhivara 1 287 131 krooni; põhivara 74 213 256 krooni; pikaajalised finantsinvesteeringud 499 906 krooni; materiaalne põhivara 73 712 425 krooni; immateriaalne põhivara 925 krooni. Võlgniku 2008. a majandusaasta aruande kohaselt olid võlgnikul 31.12.2008. a seisuga järgmised varad kogusummas 330 866 823 krooni: raha 6 625 748 krooni; nõuded ja ettemaksed 95 712 985 krooni; varud 101 214 297 krooni; müügiootel põhivara 36 665 240 krooni; põhivara 90 648 553 6(15)

2-10-54810 krooni; pikaajalised finantsinvesteeringud 4 430 krooni; materiaalne põhivara 90 635 481 krooni; immateriaalne põhivara 8 642 krooni. Võlgnik omab järgmisi arvelduskontosid: arvelduskonto nr xxx AS-is SEB Pank, mille saldo oli 0,00 krooni 16.11.2010. a seisuga. Üleöödeposiit konto nr xxx, mille saldo oli 2 438 481,13 krooni ja 732,42 EUR 16.11.2010. a seisuga. Väärtpaberikonto nr xxx aktsiat/osakut 0,0000 ja VP2700 aktsiat/ osakut 0,0000. Arvelduskontod on arestitud 15.11.2010.a. Kohustused panga ees puuduvad; arvelduskontod nr xxx ja xxx Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, mille saldo oli 0,00 krooni ja 0,00 EUR 15.11.2010. a seisuga. Kontod on arestitud 16.11.2010. a.; multivaluuta arvelduskonto Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaalis avati 30.10.2007. a ja jääk 16.11.2010. a seisuga on 6 183,11 krooni. 11.0.2008. a avati multivaluuta arvelduskontod IBAN xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaalis. Kontod arestitud 16.11.2010. a. Alates kontode avamisest on kontode käsutamise õigus pangakontoris olnud M A J H ́l (240949-257N) ning P J C ́il (510318-2977). Internetipõhiselt oli kuni 28.02.2009. a multivaluuta arveldusarvet volitatud kasutama A M (ik xxx); arvelduskonto nr xxx Swedbank AS-is, mille saldo oli 1 901 576,30 krooni, 383,10 EUR, 11,03 SEK 19.11.2010. a seisuga. Arvelduskonto nr xxx, mille saldo oli 0,00. Kohustused panga ees puuduvad. Kontode käsutamise õigust omasid: A K (isikukood xxx), Matti A J H (isikukood xxx), K B U (isikukood xxx), I P (isikukood xxx), L B (isikukood xxx), A B (isikukood xxx). Kontode käsutamise õigust omavad: M Õ (isikukood xxx) alates 12.02.2009. a, C-H K (isikukood xxx) alates 21.09.2010. a, T L (isikukood xxx) alates 21.09.2010. a, A B (isikukood xxx) alates 04.08.2010. a. Kontod on arestitud 15.11.2010. a seisuga; Danske Bank A/S Eesti filiaalis, AS-is UniCredit Bank Eesti filiaalis, AS-is Marfin Bank Eesti, BIGBANK AS-is, Bank DnB NORD A/S Eesti filiaalis, Tallinna Äripangas, AS Citadele banka Eesti filiaalis, LHV Pangas, AS-is Eesti Krediidipank Võlgnik arvelduskontot ei oma. Ajutine haldur on andnud 24. novembril 2010. a oma nõusoleku tasumata oktoobrikuu töötasude välja maksmiseks summas 1 299 208,87 krooni, millest Swedbank AS-i kontolt 942 618,40 krooni ja AS-i SEB Pank kontolt 356 590,47 krooni. Sellest tulenevalt on kontode jääk vähenenud. Maanteeameti andmetel on võlgniku nimele liiklusregistris 18.11.2010. a seisuga registreeritud 14 sõidukit. ́Liiklusregister läks alates 19.04.2010. a üle uuele infosüsteemile. Andmebaasi korrastamise eesmärgil ei kantud sinna üle sõidukeid, mille viimane registritoiming on teostatud enne 23.11.1999. a ning millel puudus ammu tehnoülevaatus või andmed olid puudulikud ja uuendamata, mis on märk sellest, et teeliikluses need ei osale või ei ole neid tegelikult olemaski. Seega ei kuvata taolisi sõidukeid infosüsteemide keskkonnas ehk X-tees. Endises andmebaasis on nimetatud sõidukid olemas, kuid keelumärget sinna ei seata, kuna see ei ole aktiivne. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgnikule kinnisvara ei kuulu. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel on võlgnikule kuulunud 17 kinnisasja ja 5 korteriomandit. Ajutine haldur märgib lisaks, et nimetatud kinnistutest ja korteriomanditest on enamus võõrandatud 7. novembril 2007. a Narva Gate OÜ-le kokku hinnaga 350 000 000 krooni AS-i DnB NORD Liising andmetel võlgnikul kehtivaid liisinglepinguid ei ole. Nordea Finance Estonia AS-ilt ja ALG Liising AS-ilt ei ole ajutine haldur käesoleva aruande koostamise ajaks vastust saanud. AS-i Eesti Väärtpaberikeskus teatel on võlgniku nimel avatud väärtpaberikonto nr xxx, mille kontohaldur on AS SEB Pank, kuid kontol väärtpabereid ei ole ja viimase viie aasta jooksul tehinguid tehtud ei ole. Käesolevaks hetkeks on võlgnikul laos valmistoodangut tellijatele vääruses ca 7,6 miljonit krooni eest, mis ootab tarnimist. Enamus tellijatest on väliskliendid. Vedajate poolt arestitud kaupasid on 7(15)

2-10-54810 krooni väärtuses. Eesti turule jaemüügiks mõeldud kauba turuväärtus on umbes 7,5 miljonit krooni, arvestades, et kaup realiseeritakse esinduskaupluste vahendusel. Kaup asub Tallinnas, Tartus ja Narvas. Valmistoodangu turuväärtus Narva laos on umbes 5 miljonit krooni. Leedu filiaalis on laoseis turuväärtuses ligikaudu 1,5 miljoni krooni. Materjale on summas 9 miljonit krooni. Kokku on varude väärtuseks ligikaudu 30,6 miljonit krooni. Ostjatelt on laekumata arveid 30.09.2010 .a seisuga 20 368 308 krooni, millest osad on kindlasti ebatõenäoliselt laekuvad. Nõuded ema-ja tütarettevõtjate vastu on ebatõenäoliselt laekuvad kuna emaettevõtja ja tütarettevõtjad on alustanud pankrotimenetlusi. Seadmete väärtuseks on Invest Consult pakkunud 1,2 miljonit EUR. Võttes arvesse asjaolu, et lähima 1000 km raadiuses puudub samalaadse suurusega tootmine, siis võib seadmete väärtus olla ka madalam ning nende võõrandamine võib olla komplitseeritud. Võlgniku peamise vara moodustavad kaubavarud (sh tooraine, materjal, lõpetamata toodang, valmistooted), toomisseadmed ning ostjatelt laekumata arved. Ajutise halduri hinnangul on varade väärtus kokku käesoleval ajal ca 60 miljonit krooni. Võlgniku kohustused (võlad) Võlgniku poolt esitatud bilansi kohaselt oli võlgnikul 30.09.2010. a seisuga kohustusi kokku kogusummas 139 577 392 krooni alljärgnevalt: lühiajalised kohustused 135 960 636 krooni; võlakohustused 64 422 287 krooni; pikaajalised võlakohustused 21 044 krooni; lühiajalised laenukohustused 61 021 134 krooni; laenud Boras sidusettevõtetelt 3 380 109 krooni; ostjate ettemaksed 3 566 454 krooni; maksmata arved tarnijatele 49 494 679 krooni; võlgnevus sidusettevõtetele 2 330 649 krooni; maksukohustused 8 270 484 krooni; võlad 6 900 989 krooni; palgavõlad 3 349 032 krooni; muud võlad 3 551 957 krooni; reserv 975 094 krooni; pikaajalised kohustused 3 616 756 krooni; pikaajalised laenukohustused 152 842 krooni; muud mittelikviidsed reservid 3 463 914 krooni. Võlgniku 2009. a majandusaasta aruande kohaselt (aruanne kinnitamata!) oli võlgnikul 31.12.2009. a seisuga kohustusi kokku kogusummas 214 104 061 krooni alljärgnevalt: lühiajalised kohustused 183 283 765 krooni; laenukohustused 100 638 269 krooni; võlad ja ettemaksed 79 139 468 krooni; lühiajalised eraldised 3 506 028 krooni; pikaajalised kohustused 30 820 296 krooni; muud pikaajalised võlad 27 356 380 krooni; pikaajalised eraldised 3 463 916 krooni. Võlgniku 2008. a majandusaasta aruande kohaselt olid võlgnikul 31.12.2008. a seisuga järgmised kohustused kogusummas 265 918 979 krooni: lühiajalised kohustused 165 632 454 krooni; laenukohustused 72 816 221 krooni; võlad ja ettemaksed 87 720 605 krooni; lühiajalised eraldised 5 095 628 krooni; pikaajalised kohustused 100 286 525 krooni; muud pikaajalised võlad 93 924 058 krooni; pikaajalised eraldised 6 362 467 krooni. Võlgnik on esitanud võlanimekirja seisuga 30.09.2009. a, mille kohaselt on võlgnikul võlgnevused tarnijatele kokku summas 45 986 931 krooni ja 39 senti. Võlgniku esindaja selgituste kohaselt on lisaks eeltoodule suurimaks võlausaldajaks Handelsbanken summas ca 60,9 miljonit krooni. Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 16.11.2010. a teatise kohaselt on võlgnikul maksuvõlgnevus 6 445 760,43 krooni, mis koosneb erijuhtude tulumaksust, intressist, käibemaksust, kinnipeetud tulumaksust, kogumispensionimaksetest, sotsiaalmaksust, töötuskindlustusmaksete võlgnevustest. Maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress on 80 535,40 krooni. 8(15)

2-10-54810 Swedbank Liising AS-i teatel on võlgniku ja Swedbank Liising AS-i vahel sõlmitud 07.12.2009. a liisingleping nr 01122854L, liisinguese on sõiduauto Renault Laguna 2.0, reg. märk xxx, ehitusaasta 2005, maksumus 3 899,69 EUR koos käibemaksuga (61 016,88 EEK), lepingu tähtaeg on 15.05.2011. a. Swedbank Liising AS-i ja võlgniku vahel on viimase kolme aasta jooksul kehtinud liisingulepingud nr 0079140L ja 0115262L. Liisingulepingu nr 0079140L objektiks oli sõiduauto Peugeot Partner XT 1,6, ehitusaasta 2004, sõiduki maksumus koos käibemaksuga 12 079,30 EUR. Liisingulepingu nr 0115262L objektiks oli sõiduauto Renault Laguna 2.0, ehitusaasta 2005, sõiduki maksumus koos käibemaksuga 19 173,49 EUR. AS SEB Liising teatise kohaselt on võlgniku ja AS-i SEB Liising vahel ajavahemikus 2002. a kuni 2006. a lõppenud 17 liisingulepingut. Käesoleval ajal ei ole AS-il SEB Liising nõudeid võlgniku vastu, järelikult lõppesid liisingulepingud kohase täitmisega. Enamus lepinguesemetest olid sõidukid. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja teatise (täitemenetluse registri väljavõte seisuga 16.11.2010. a) kohaselt toimuvad võlgniku suhtes järgmised täitemenetlused: kohtutäitur Andrei Krek ́i menetluses on võlgniku suhtes avatud 31.05.2010. a toimik nr 066/2010/992, peamine sissenõudja on L T ning nõude summa on 39 728 krooni; kohtutäitur Andrei Krek ́i menetluses on võlgniku suhtes avatud 13.04.2009. a toimik nr 066/2009/1307, peamine sissenõudja on A I. Lõpetatud on alljärgnevad täitemenetlused: kohtutäitur Terje Tšapis ́a menetluses oli võlgniku suhtes avatud 13.02.2008. a toimik nr 169/2008/157, peamine sissenõudja oli Ida Politseiprefektuur Ida Politseiosakond ning nõude summa oli 12 500 krooni; kohtutäitur Terje Tšapis ́a menetluses oli võlgniku suhtes avatud 19.04.2007. a toimik nr 169/2007/85, peamine sissenõudja oli L P ning nõude summa oli 3 627,90 krooni; kohtutäitur Natalja Malahhova menetluses oli võlgniku suhtes avatud 26.02.2008. a toimik nr 042/2008/663, peamine sissenõudja oli Ida- Eesti Päästekeskus ning nõude summa oli 17 000 krooni; kohtutäitur Jaanika Pajuste menetluses oli võlgniku suhtes avatud 15.04.2003. a toimik nr 185/2003/315, peamine sissenõudja oli Tartu Linnavalitsuse Linnamajanduse osakond ning nõude summa oli 240 krooni; kohtutäitur Terje Tšapis ́a menetluses oli võlgniku suhtes avatud 22.12.2003. a toimik nr 169/2003/4436, peamine sissenõudja oli AS Falck Eesti avalike teenuste divisjon ning nõude summa oli 480 krooni; kohtutäitur Krista Järvet ́i menetluses oli võlgniku suhtes avatud 06.09.2005. a toimik nr 167/2005/1999, peamine sissenõudja oli A R ning nõude summa oli 445 krooni; kohtutäitur Risto Kütt ́i menetluses oli võlgniku suhtes avatud 21.10.2008. a toimik nr 072/2008/3553, peamine sissenõudja oli Nero International GMBH HRB ning nõude summa oli 714 833,69 krooni. kohtutäitur Andrei Krek ́i menetluses oli võlgniku suhtes avatud 10.05.2010. a toimik nr 066/2010/753, peamine sissenõudja oli J P ning nõude summa oli 13 000 krooni; kohtutäitur Natalja Malahhova menetluses oli võlgniku suhtes avatud 29.03.2010. a toimik nr 042/2010/697, peamine sissenõudja oli Ida- Eesti Päästekeskus ning nõude summa oli 100 000 krooni; kohtutäitur Marek Laanemets ́a menetluses oli võlgniku suhtes avatud 03.12.2007. a toimik nr 014/2007/1286, peamine sissenõudja oli AS Narva Vesi; kohtutäitur Andrei Krek ́i menetluses on ekslikult avatud võlgniku suhtes 25.03.2009. a toimik nr 066/2009/1000, peamine sissenõudja on A I. Boras Wäfveri AB ja Boras Wäfveri Holding AB pankrotihalduri kirja kohaselt on Boras Wäfveri AB-l nõue võlgniku vastu summas 6 502 520,18 SEK, mis on ekvivalentne ligikaudu 10 905 116 krooniga ja Boras Wäfveri Holding AB-l 39 331 EUR, mis on ekvivalentne ligikaudu 615 396 krooniga Ajutise haldur hindab võlgniku teadaolevate kohustuste mahuks ca 110 miljonit krooni. Finantsanalüüs 9(15)

Majandusliku olukorra hindamise aluseks on võetud võlgniku 30.09.20010. a, 31.12.2009. a ja 31.12.2008. a bilansid. Lühiajalise võla kattekordaja (maksevõime üldine tase) = käibevarad/lühiajalised kohustused. Lühiajalise võla kattekordaja väljendab ühe krooni käibevarade võimet tasuda lühiajalisi kohustusi. Ettevõttel peab olema normaalseks funktsioneerimiseks lühiajaliste võlgade tähtajaliseks tasumiseks vajalikud käibevahendid. Kuna iga ettevõtte peamine eesmärk on kasumi saamine, on pideva likviidsuse tagamine ettevõtte eksisteerimise vältimatu tingimus. Lühiajalise võla kattekordaja loetakse heaks, kui ta on üle 1,60, vahemikus 1,20 kuni 1,59 rahuldavaks, alla 0,90 aga juba nõrgaks, millele võib järgneda ettevõtte pikemaajaline maksevõimetus. Võlgniku puhul oli näitaja vaadeldud aastatel rahuldav olles 31.12.2008. a seisuga 1,450; mitterahuldav olles 31.12.2009. a seisuga 0,927 ja 30.09.2010.a seisuga 0,705. Käibekapitali puudujäägi katmise peamiseks allikaks on järgnevate aastate majandustegevusest saadav puhaskasum. Kuivõrd võlgniku majandustegevus oli kõikidel vaadeldud aastatel kahjumis, siis käesoleval hetkel puuduvad võimalused käibekapitali defitsiidi katmiseks. Likviidsuskordaja (likviidsussuhe, maksevõime kordaja) = (käibevarad – kauba- ja tootmisvarud) / lühiajalised kohustused. Likviidsuskordaja näitab mitme krooni ulatuses on olemas kõrge likviidsusega varasid lühiajaliste kohustuste tasumiseks. Reeglina peaks see näitaja olema üle ühe – see tähendab, et ettevõte on võimeline rahaliselt katma kõik lühiajalised võlad. Võlgniku puhul oli näitaja kõigil vaadeldud aastatel alla lubatud piiri, olles 2008. a 0,839, 2009. a 0,549 ja 30.09.2010. a seisuga 0,367. Käibekapitali näitaja (Working kapital) = käibevarad – lühiajalised kohustused. Käibekapitali näitaja väljendab käibevarade osa, mis on finantseeritud pikaajaliste kohustuste arvelt. Ta näitab summaliselt, millises ulatuses ei piisa lühiajaliste kohustuste täitmiseks likviidseid vahendeid. Võlgniku puhul oli käibekapitali näitaja positiivne 2008. a 74 585 816, kuid negatiivne 2009. a -13 360 863 ja 30.09.2010. a seisuga -40 163 078, mis tähendab, et äriühingul on suur käibekapitali defitsiit. Võlakordaja (üldine võlasuhe) = kohustused/ koguvarad. Üldine võlasuhe näitab kui suur osa ettevõtte varast on finantseeritud võlgadega. Mida väiksem on näitaja, seda rohkem on kreeditorid firma likvideerimisel kahjudest kaitstud. Kui omakapital moodustab rohkem kui 50% kogupassivast, toimub ettevõtte tegevuse finantseerimine võõrkapitali arvelt lubatud piirides. Omakapitali minimaaltase ei tohiks olla aga alla 20-30%, mis tähendab, et üldine võlasuhe ei tohiks olla üle 0.7 – 0.8, sest sel juhul oleks ettevõtte sõltuvus võõrkapitalist väga kõrge, mis ei ole aga positiivne. Võlgniku puhul on sõltuvus võõrkapitalist normi piiridesse jääv 2008. a olles 0,804 ja 2009. a 0,877, kuid näitaja oli üle normi 30.09.2010. a seisuga olles 0,902. Võõr- ja omakapitali suhe = lühi- ja pikaajalised kohustused/ omakapital Näitab mitu krooni välisinvesteeringuid on ühe krooni omaniku kapitali kohta ning ta kajastab seega võlausaldajate riskimäära. Kui omakapital moodustaks kogupassivast 50 % või rohkem, mis on eelmise punkti andmetel lubatud piirides, on näitaja soovitavaks suurimaks suuruseks üks, samas ei või näitaja olla negatiivne, kuna sel juhul oleks negatiivne ka omakapital. Võlgniku puhul 10(15)

2-10-54810 oli võõr- ja omakapitali suhe 2008. a 4,094, 2009. a 7,129 ja 30.09.2010. a seisuga 9,164. Seega on võlgniku puhul võlausaldajate riskimäär lubamatult suur. Arvamus maksejõuetuse tekkimise ja pankroti väljakuulutamise kohta Ajutise halduri esialgsel hinnangul ei ole maksejõuetust põhjustanud pankrotikuritegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku poolt esitatud viimase bilansi kohaselt esineb võlgnikul rahavooline maksejõuetus, kuid võttes arvesse võlgniku vara tegelikku (mitte bilansilist väärtust), siis ületavad ka võlgniku kohustused võlgniku vara. Võlgnikul puudub vara kõigi kohustuste täitmiseks ning kasumlik majandustegevus kohustuste täitmiseks (viimased 7 aastat on võlgniku tegevus tootnud kahjumit) ning kohustused vaid kasvavad intresside ja viiviste näol. Võlgniku majandusaastate kahjumid on olnud järgnevad: 2010. a puhaskahjum -14,8 miljonit krooni, 2009. a puhaskahjum 34,9 krooni, 2008. a puhaskahjum -764 118 krooni, 2007. a puhaskahjum -52,5 miljonit krooni. Finantsanalüüsi kohaselt võib rahavoolise maksejõuetuse tekkimise perioodiks pidada 2009. a. Pankrotimenetluses võlausaldajate nõuete rahuldamiseks realiseeritava vara moodustavad kaubavarud (sh tooraine, materjal, lõpetamata toodang, valmistooted), toomisseadmed ning ostjatelt laekumata arved. Võttes arvesse asjaolu, et lähema 1000 km raadiuses puudub sarnane tootmine, siis võib osutuda keeruliseks realiseerida eelkõige spetsiifilisi tootmisseadeid. Maksejõuetuse põhjustajaks võib pidada eelkõige ebapiisavat tegelemist müügitööga. Selle asemel, et müüki suurendada vähendati iga aasta tootmist ja koondati töötajaid. Samas oli võlgnik tootmise kokkutõmbamise ja töötajate koondamisega kogu aeg aasta võrra maas, mis ei toonud seetõttu loodetud positiivset tulemust. Võlgniku müügikäibed on viimase seitsme aastaga vaid langenud ning ettevõte tootis ainult kahjumit. Lootuseks muutus olukord viimastel aastatel, kus müügiorganisatsioonidel polnud enam mingit nägemust müügi arengust (v.a. Soome agent Bobi Engström) ja ei tehtud ka müügiplaane. Samuti on maksejõuetuse kujunemisele kaasa aidanud globaalsed faktorid, tekstiilitööstuse liikumine Euroopast odava tööjõu ja tootmiskuludega Aasia riikidesse nagu Indiasse ja Pakistani, juhtkonna poolt tehtud väärad juhtimisotsused ning Maailmapangast võetud laenu kasutamine. Samuti emaettevõtjale ja Saksamaa tütarettevõtjale tagatiseta antud laenud. Enamik võlgniku poolt tehtud investeeringutest olid ebaõnnestud – loodetud kulude kokkuhoiu ja müügi suurenemise asemel saavutati kulude suurenemine. Samuti mõjusid võlgnikule negatiivselt erimeelsused saastetasude osas AS-iga Narva Vesi. Selle asemel, et AS-iga Narva Vesi ja Narva Linnavalitsusega kokku leppida, alustati lootusetut vaidlust, mis kaotati ja läks seetõttu võlgnikule maksma kümneid miljoneid kroone. Võlgnik ei ole suuteline igapäevase majandustegevusega olemasolevaid kohustusi katma ning aktsionär ei ole valmis tegema ka täiendavaid investeeringuid. Võlgnik ei suuda täita oma majandustegevusega võetud kohustusi. Võlgniku enamik töötajaid on lõpetanud töö 12. novembril 2010. a ning võlgniku tootmistegevus on peatatud. Peatatud on enamjaolt tootmishoone kommunikatsioonidega varustamine välja arvatud vesi ja elekter, mida vahendab Narva Gate OÜ. Samuti on suletud üürivõlgnevuste tõttu võlgniku kauplused ning tarned tellijatele on peatatud. Ajutine haldur märgib, et lähima 1000 km raadiuses puudub sarnane suuremahuline tootmine ning võlgniku toomisel on väga palju eeliseid Aasias asuvate tootmiste ees. Kuna võlgniku suurimateks tellijateks on Eesti (13%) ja lähiriigid nagu Rootsi (30%), Soome (33%) ja Saksamaa (7%), siis on 11(15)

2-10-54810 tellijatel toodangu tarnimise lähedus ja kindlus. Samuti pikaajaline koostöö ja harjumused. Võrreldes Aasia riikidega on võlgnikul valmidus toota väikeseid koguseid. Võlgnikul on kaubamärgiõigused toodetele, samuti ei esine Eestis mitmeid Aasia riikidele omaseid sotsiaalseid probleeme, nt lapstööjõu kasutamine. Erinevad isikud on üles näidanud huvi tootmise jätkamise vastu, kuid see vajab suuri investeeringuid ja muudatusi tootmise ja müügi struktuuris. Ajutise halduri hinnangul tuleks tarnida tellijatele spetsiaalselt nende jaoks valmistatud toodang ja pankrotimenetluse ajaks tuleks avada võlgniku kauplused. Selleks tuleb taastada koostöö võlgniku partneritega (üürileandjad, kommunikatsiooniteenuste pakkujad, valveteenuse osutaja, side, sularaha vedu, puhastusteenus, transport, joogivesi ja kontoritarbed). Kui täiendavaid investeeringuid tootmistegevuse jätkamiseks ei kaasata, siis leiab ajutine haldur, et võlgniku vara tuleks võlausaldajate nõuete rahuldamiseks võõrandada. Ajutine haldur juhib tähelepanu asjaolule, et võlgniku omakapital oli lubatu piiri peal juba 2009. a lõpus st 30 820 296 krooni (aktsiakapital 58 250 000 krooni). Võlgniku viimase 30.09.2010. a bilansi kohaselt oli võlgniku omakapital alla lubatud piiri st 15 231 038 krooni. Ajutisel halduril puuduvad 2010. a vahebilansid, kuid võlgniku omakapital võis olla alla lubatud piiri (st pool aktsiakapitalist) juba 2010. a alguses, mis tähendab, et võlgniku juhatuse liikmed oleksid juba sel ajal pidanud tarvitusele võtma äriseadustiku § 176 nimetatud meetmed – kaasama täiendavad investeeringuid või esitama võlgniku pankrotiavalduse. Võttes arvesse asjaolu, et tegemist on äärmiselt mahuka menetlusega, siis tuleb vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused välja selgitada edasise menetluse käigus. Hetkel selgeid tagasivõitmise nõudeid ajutine haldur tuvastanud ei ole. Edasise menetluse käigus tuleb välja selgitada kinnistute müügitehingu asjaolud ja õiglane hind ning võlgniku tehingud emaettevõtja ja tütarettevõtjate vahel. Ajutine haldur palub välja kuulutada Kreenholmi Valduse AS pankrot; nimetada Kreenholmi Valduse AS pankrotihalduriks Martin Krupp (pankrotihalduri tõend 120, aadress Estonia pst 1, Tallinn, Cavere Õigusbüroo OÜ, elektronpost [email protected] , telefon 507 2034) ja määrata pankrotivarast ajutise halduri tasu ja kulutused vastavalt esitatud aruandele; määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Aruanne tööst ajutise pankrotihaldurina Viru Maakohtu 11. novembri 2010 kohtumäärusega nimetati Kreenholmi Valduse AS ajutiseks pankrotihalduriks Martin Krupp. Ajutine pankrotihaldur kulutas pankrotiseaduse § 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 80 tundi. Võlgniku varade ja võlgade kindlaks tegemiseks, majandusliku olukorra hindamiseks tegi ajutine haldur järgmisi toiminguid: suhtles ja kohtus võlgniku esindajaga – 10 h; suhtles ja kohtus võlausaldajatega – 8 h; tutvus võlgniku varadega Narvas – 8 h; suhtles võlgniku töötajatega – 2 h; tutvus suhtles Töötukassa esindajatega – 1,5 h; suhtles võlgniku välismaal asuvate klientidega – 12 h; tutvus ja vastas elektronpostile – 6 h; tutvus võlgniku poolt esitatud dokumentidega – 6 h; tutvus võlgniku registri ja arhiivimaterjalidega – 5,5 h; koostas ja lähetas päringud registritesse ja krediidiasutustesse – 2 h; töötles päringute vastuseid – 7 h; koostas ajutise pankrotihalduri aruande – 12 h. Ajutine haldur palub kohtul otsuse tegemise korral välja mõista ajutise pankrotihalduri Martin Kruppi tasu 80 töötunni eest 96 000 krooni (arvestusega 1 tund = 1200 krooni) ja vajalike kulutuste (sidekulud, kontoritarbed, koopiad, ruumide kasutamine, päringud, transport) katteks 8131,80 krooni, kokku 104 131,80 krooni. 12(15)

Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 ja lg 4 kohaselt, kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Lähtuvalt PankrS § 1 lg 2, võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiavalduse on esitanud võlgnik ning seega tuleb eeldada, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetust kinnitab ka ajutise halduri aruanne, mille kohaselt on võlgniku teadaolevate varade väärtuseks kokku ca 60 milj krooni ja teadaolevad kohustused kokku ca 110 milj krooni, mis võivad suureneda kuni 130 milj kroonini, s.o võlad ületavad vara väärtust ligikaudu 2 kordselt. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on kestvalt maksejõuetu. Ajutise halduri esitatud finantsanalüüsist selgub, et võlgniku majandustegevus oli kõikidel vaadeldud aastatel kahjumis, käesoleval hetkel puuduvad võimalused käibekapitali defitsiidi katmiseks, äriühingul on suur käibekapitali defitsiit, ettevõtte sõltuvus võõrkapitalist on väga kõrge ja võlausaldajate riskimäär on lubamatult suur. Käesolevaks ajaks teadaolevatel andmetel ei ole võlgniku maksejõuetuse põhjuseks raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu. Kohtuistungil teatas ajutine haldur, et võlgniku majandustegevus on lõppenud ja seetõttu võib eeldada, et maksujõuetus ei ole ajutine. Võlgnik ajutise halduri aruandele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga ning seetõttu tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot. Vastavalt PankrS § 31 lg 5 ja lg 6, pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise 13(15)

Võlgniku pankroti kuulutab kohus välja 30. novembril 2010 kell 16.00. Võlgniku pankrotihalduriks tuleb nimetada Martin Krupp, Martin Krupp on esitanud kohtule sellekohase nõusoleku. Võlausaldajate esimene üldkoosolek tuleb korraldada 16. detsembril 2010 kell 15.00 Viru Maakohtu Narva kohtumaja saalis nr 2. Enne pankroti väljakuulutamist kohaldatud hagi tagamise abinõud tuleb jätta kehtima. Menetluskulud PankrS § 150 lg 1 p 1, p 2 ja p 5 ning lg 2, pankrotimenetluse kulud on menetluskulud, ajutise halduri tasu, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kõik menetluskulud tuleb täies ulatuses jätta võlgniku kanda. Ajutine haldur esitas kohtule taotluse ajutise halduri tasu saamiseks ja oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamiseks vastavalt aruandele lisatud ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestusele. PankrS § 23 lg 1, lg 2 ja lg 3 kohaselt, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 1500 krooni. Vastavalt ajutise halduri aruandele kulutas ajutine pankrotihaldur oma ülesannete täitmiseks 80 tundi ja ajutine haldur nimetab tunnitasu määraks 1200 krooni. Kohus, arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi, leiab, et halduri tasu suurus on põhjendatud, ajutise halduri nimetatud tunnitasu määr on seaduses sätestatud tunnitasu ülemmäärast väiksem. Halduri tasu suuruseks tuleb kinnitada 80 töötunni eest 96 000 krooni. Ajutise halduri vajalike kulutuste (sidekulud, kontoritarbed, koopiad, ruumide kasutamine, päringud, transport) suuruseks märgib ajutine haldur 8131 krooni. Kohus leiab, et ajutise halduri tehtud kulutused on põhjendatud ja vajalikud. Võlgnik ajutise halduri tasu ja kulutuste osas vastuväiteid ei esitanud. Ajutise halduri tasu suuruseks tuleb määrata 96 000 krooni ja kinnitada ajutise halduri põhjendatud kulutuste suuruseks 8131,80 krooni. Võlgniku pankrotivarast tuleb välja mõista ajutise halduri kasuks ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitis kokku 104 131,80 krooni. 14(15)