lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-10-59104/98

Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 25.06.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-10-59104/98
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
25.06.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1399
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-10-59104

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

25.06.2014, Tallinn

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Kaupo Paal

Tsiviilasi

AB bankas SNORAS (Akcine bendrove bankas SNORAS) (pankrotis) pankrotiavaldus Corvus Holding OÜ (OÜ Severi Holding õigusjärglane) pankroti väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 06.12.2013 määrus Corvus Holding OÜ pankroti välja kuulutamiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Corvus Holding OÜ määruskaebus Võlausaldaja AB bankas SNORAS (pankrotis), (Leedu registrikood 112025973), esindaja vandeadvokaat Kadri Michelson Võlgnik Corvus Holding OÜ (registrikood 10997885), esindaja vandeadvokaat Siim Roode Ajutine pankrotihaldur Ly Müürsoo Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

1.Jätta Pärnu Maakohtu 06.12.2013 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud Corvus Holding OÜ kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruskaebuse kättetoimetamisest alates (PankrS § 32). Asjaolud ja menetluse käik
1.AB bankas SNORAS (pankrotis) (võlausaldaja) esitas 25.11.2010 Pärnu Maakohtule avalduse, milles palus kuulutada välja OÜ Severi Holding (Severi, varasemad ärinimed AS Severi Holding, aktsiaselts SEVERI KAUBANDUS) pankrot. Pankrotiavalduse kohaselt sõlmisid võlausaldaja ja Severi käenduslepingu, millega Severi kohustus käendama võlausaldaja ja OÜ Ehitusfaktor (pankrotis, põhivõlgnik) vahel 02.01.2010 sõlmitud laenulepingust tulenevaid põhivõlgniku kohustusi. 01.02.2010 kuulutati välja põhivõlgniku pankrot. Pankrotimenetluses jäi võlausaldajal saamata 497 734 eurot 44 senti. Kuna võlausaldaja ei saanud oma nõuet põhivõlgniku pankrotimenetluses täies ulatuses rahuldatud, esitas ta nõude Severi kui käendaja vastu. Severi ei ole võlga tasunud ka pärast pankrotihoiatust. Severi on püsivalt maksejõuetu.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
2.Severi vaidles pankrotiavaldusele vastu ja palus jätta pankrotiavalduse rahuldamata ning ajutise pankrotihalduri nimetamata. Võlausaldaja nõue ei ole selge. Vaidlus nõude tekkimise aluse ja suuruse üle tuleb lahendada hagimenetluses. Võlausaldaja nõue on täies ulatuses viivisenõue. Võlgnikul on õigus nõuda VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel viivise vähendamist mõistliku suuruseni. Põhjendatud ei ole käendusnõude laiendamine viivisenõudele, eelkõige põhivõlgniku saneerimismenetluse ajal arvestatud viivisenõudele. See nõue tekkis Severist kui käendajast sõltumatutel asjaoludel. Lisaks piisab põhivõlgniku pankrotivarast nõude täielikuks rahuldamiseks.
3.Pärnu Maakohus nimetas 17.01.2011 määrusega võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Ly Müürsoo. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on Severil likviidset vara 964 eurot 78 senti ja kohustusi 623 547 eurot 34 senti. Severi majandustegevus on peatunud. Severi on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
4.04.03.2011 kanti äriregistrisse Severi ühinemine Corvus Holding OÜ-ga (võlgnik), mille tulemusel Severi kui ühendatav äriühing kustutati registrist.
5.Võlausaldaja oli seisukohal, et menetluse lõpetamiseks ei ole alust, sest Severi ei lõppenud õigusjärgluseta. ÄS § 391 lg 4 järgi läheb ühinemisel ühendatava ühingu vara, sh kohustused, tervikuna üle ühendavale ühingule. Kuna võlgnikul on maksuvõlg ja ta on lõpetanud majandustegevuse, siis tuleb menetlust võlgniku suhtes jätkata. Ajutisel halduril on võimalik selgitada välja võlgniku vara ja anda hinnang tema maksejõulisusele.
6.Võlgnik vaidles pankrotiavaldusele vastu ja palus jätta selle läbi vaatamata, alternatiivselt jätta pankrot välja kuulutamata. Võlausaldaja nõue on aegunud, sest aegumine oli küll peatunud pankrotiavalduse menetlemise ajal, kuid peatumise toime langes ära selle aja möödumisel, mille jooksul pidi kohus tegema ühe PankrS § 27 lg-s 5 nimetatud lahenditest. Lisaks jäi võlgnik kõigi Severi esitatud vastuväidete ja seisukohtade juurde.
7.Pärnu Maakohus lubas 03.04.2013 määrusega astuda menetlusse võlgnikul kui Severi õigusjärglasel ja tegi ajutisele pankrotihaldurile ülesandeks selgitada välja võlgniku varaline seisund. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul likviidset vara 1921 eurot 94 senti, kohustusi aga 596 479 eurot 86 senti. Viimane majandusaasta aruanne on esitatud äriregistrile 2010. Alates 20.02.2012 ei ole võlgnik esitanud käibedeklaratsioone ja alates 11.06.2012 tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioone. Seega on võlgnik lõpetanud majandustegevuse. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tema pankrot tuleb välja kuulutada. 16.10.2013 esitatud ajutise pankrotihalduri seisukoha järgi on võlgnikul likviidset vara 4281 eurot 94 senti ja kohustusi 514 791 eurot 27 senti, millest võlausaldaja nõue moodustab 497 734 eurot 44 senti. Maakohtu määrus
8.Pärnu Maakohus rahuldas 06.12.2013 määrusega pankrotiavalduse ja kuulutas välja võlgniku pankroti. PankrS § 31 lg 1 ja § 1 lg-te 2 ja 3 kohaselt tuleb juriidilise isiku pankroti väljakuulutamisel kindlaks teha juriidilise isiku maksejõuetus. Juriidilistele isikutele ei laiene PankrS § 31 lg 2, mille kohaselt jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb PankrS § 15 lg-s 3 nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise alus. Pankrotiavalduse aluseks olev nõue on viivisenõue, mis ei ole selge. Seega ei saa võlgniku maksejõulisuse hindamisel selle nõudega arvestada. Ilma võlausaldaja nõudeta on võlgnikul kohustusi 17 056 eurot 59 senti, vara aga ca 10 281 eurot 94 senti. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, ta on ise kahel korral esitanud kohtule oma pankrotiavalduse, kuid puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu ei ole neid avaldusi menetlusse võetud. Seega on võlgnik ka ise tuvastanud enda maksejõuetuse. Eeltoodust tulenevalt tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada.

Määruskaebus

9.Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta pankrot välja kuulutamata või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohtu määrus oli õigusvastane, kuna käenduslepingust ja laenulepingust tulenev viivitusintresside tasumise nõue võlgniku vastu ei olnud selge ning seetõttu ei olnud võimalik selle alusel võlgniku püsivat maksejõuetust tuvastada. Kuna viivisenõue ei olnud selge, oli see vaidlustatav VÕS § 113 lg-s 8 ning §-s 162 sätestatud korras, mida saab teha üksnes hagimenetluse korras.
10.Ajutine pankrotihaldur palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
11.Võlausaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda.
12.Pärnu Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Vahepealne menetluse käik
13.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 13.03.2014 määrusega maakohtu määruse ja jättis pankrotiavalduse rahuldamata.
14.Riigikohus tühistas 10.06.2014 määrusega Tallinna Ringkonnakohtu 13.03.2014 määruse TsMS § 701 lg 3 alusel ja saatis asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. TsMS § 693 lg 2 järgi on Riigikohtu seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
15.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks ega tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Määruskaebuses on tuginetud asjaolule, et kuna võlausaldaja nõue võlgniku vastu ei ole selge, siis ei ole selle alusel võimalik võlgniku püsivat maksejõuetust tuvastada. Nõude ebaselgus seisnes käenduslepingust ja laenulepingust tuleneva viivitusintresside tasumise nõude ebaselguses ja laenulepingu alusel tasumisele kuuluva viivise nõude ebamõistlikus suuruses. Riigikohus on käesolevas asjas tehtud lahendi p-s 16 selgitanud PankrS § 31 lg 1 koostoimes lg-ga 2 tõlgendamise kohta järgmist. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Alates 01.01.2010 kehtiva PankrS § 31 lg 2 esimese lause järgi jätab kohus olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest pankroti välja kuulutamata, kui esineb PankrS § 15 lg-s 3 nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise alus. Muu hulgas on PankrS § 15 lg 3 p 1 järgi selliseks aluseks olukord, kus võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. PankrS § 31 lg-st 2 tuleneb selgelt, et eelnimetatud säte ei kohaldu juriidilisest isikust võlgniku puhul. Muudatuse sätestanud kohtutäituri seaduse eelnõu (462 SE) seletuskirja järgi oli PankrS § 31 muutmise eesmärgiks lihtsustada pankroti väljakuulutamise eeldusi ja võimaldada alustada pankrotimenetlust iga juriidilisest isikust võlgniku vastu, kes on maksejõuetu. Selliselt sooviti tagada, et tsiviilkäibes ei osaleks maksejõuetud juriidilised isikud. Seega hinnatakse juriidilisest isikust võlgniku puhul nõude selgust PankrS § 15 lg 3 p 1 järgi üksnes ajutise halduri määramisel.

PankrS § 31 lg 1 esmane eesmärk on maksejõulisuse hindamine. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus rikkunud asja lahendamisel menetlusnorme ega kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Kohus on põhjendatult tõendeid hinnates tuvastanud võlgniku püsiva maksejõuetuse, lähtudes võlgniku varast, kohustustest, majandustegevusest ja muudest asjakohastest asjaoludest, arvestamata seejuures võlausaldaja viivisenõuet 497 734 eurot 44 senti. PankrS § 31 lg 1 koostoimes lg-ga 2 kohustab kohut kuulutama püsivalt maksejõuetu juriidilise isiku pankroti välja ka juhul, kui võlgnik vaidleb nõudele vastu ja kohus leiab, et nõue ei ole selge. Maakohus ei ole pidanud võlausaldaja viivitusintressi nõuet piisavalt selgeks ja ei ole sellega püsiva maksejõuetuse hindamisel arvestatud. Seega ei anna määruskaebuse väide, et võlausaldaja viivitusintressi nõue ei ole selge ning see ei saa olla maksejõuetuse tuvastamise aluseks, olla määruskaebuse rahuldamise aluseks. Maksevõlgnevuse väidetav tasumine pärast pankroti väljakuulutamist ei oma määruskaebuse lahendamise hetkel tähtsust, sest võlausaldaja on kirjalikus vastuses määruskaebusele selgitanud, et nõuded sellega ei lõppenud, vaid olid läinud üle võlgniku juhatuse liikmele, kes esitas pankrotimenetluses enda nõudeavalduse summas, millises tasuti maksevõlgnevus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendusega võlgniku püsiva maksejõuetuse tuvastamisel ja ei pea vajalikuks määruse motiive korrata. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad kaebuse esitaja kanda.

Ulvi Loonurm

Margo Klaar

Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja