Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hageja nõue ja selle põhjendused. AS Krediidikassa esitas 28.12.2012.a Pärnu Maakohtule hagiavalduse T.P. vastu võla 554,53 € ja intressi ja viivise nõudmiseks. Hagiavalduse kohaselt AS Krediidikassa ja kostja T.P. sõlmisid 8.10.2007.a. laenulepingu, mille punkti 2.1 kohaselt laenuandja andis laenusaajale laenu summas 958,67 eurot, mille laenusaaja kohustus laenuandjale koos intressidega tagastama lepingus toodud tingimustel. Vastavalt lepingule kohustus kostja lepingus ja selle maksegraafikus kirjeldatud ulatuses ja tähtaegadel tasuma laenu-ja intressisummasid ning nende mitte tasumise korral leppetrahvi ja viiviseid. Kostja ei täitnud laenulepinguga võetud kohustust tagastada laenusummat maksegraafikus kindlaksmääratud kuupäevadel, mistõttu hageja edastas kostjale meeldetuletuskirjad. Hagiavalduse kohtusse esitamise seisuga on kostjal tasumata põhivõlg summas 554,53 eurot. Kostjal on tasumata ka laenulepingus kokkulepitud intressid summas 100,98 eurot. Lisaks põhivõla ja intresside nõudele on hagejal õigus nõuda kostjalt laenu tagastamisega viivitamise korral viiviseid. Kuna kostja ei ole käesoleva hetkeni korrektselt oma kohustusi täitnud, on hageja sunnitud viimase vahendina oma õiguste kaitseks pöörduma kohtu poole. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Laenulepingust mittekinnipidamisega ja laenu tagastamata jätmisega on kostja VÕS § 100 mõttes rikkunud lepingust tulenevat kohustust tagastada laenuandjale laenusumma tähtaegselt ning jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled leppisid laenulepingu punktis 1.3.1. kokku, et kostja tasub laenu kasutamise eest hagejale intressi arvestusega 4,00% kuus. Intressi arvestatakse tagasimaksmata laenu summalt. Intressiarvestus on toodud laenulepingu lisaks nr 1 olevas maksegraafikus. Kui võlgnik on kohustust rikkunud VÕS § 100 tähenduses, siis on võlausaldajal õigus VÕS § 101 lg 1 p-st 1 tulenevalt õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ja VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

Tsiviilasi nr 2-12-56151 võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt poolte vaheliste lepingute punktides 1.8.1 ja 1.3.1 kokkulepitud viivisemäärale, on viiviste arvestus järgmine: võlg x viivitatud päevade arv x viivisemäär %. Hageja arvestab viiviseid vastavalt lepingu üldtingimuste punktides 1.8.1 ja 1.3.1 ettenähtud määrale 4,00% kuus, so 0,13% päevas. Hageja nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 453,52 eurot. Hageja on seisukohal, et viivisenõue on põhjendatud ja õiglane, kuna kostja on jätnud pika perioodi jooksul võlgnetava summa alusetult tasumata. Hagiavalduse esitamise seisuga võlgneb kostja AS-le Krediidikassa sõlmitud laenulepingu alusel kokku: Põhivõlg 554,53 eurot, intress 100,98 eurot ja viivis 453,52 eurot. Eeltoodu alusel palub hageja välja mõista kostjalt T.P. hageja AS Krediidikassa kasuks põhivõlgnevus 554,53 eurot, intressid 100,98 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 453,52 eurot. Välja mõista kostjalt T.P. hageja AS Krediidikassa kasuks menetluskulud, sealhulgas riigilõiv 150,00 eurot ja AS Krediidikassa poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 351,51 eurot ning mõista välja kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Hageja on 20.02.2013.a. avalduses esile toonud, et hagi ei ole aegunud. TsÜS § 146 lg 1 järgi tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. § 147 lg 1 järgi aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega ning lg 2 järgi nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. VÕS § 82 lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Hageja ja kostja vahel oli 08.10.2007.a. sõlmitud Laenuleping, mille laenu tagastamise graafiku järgi oli kostja kohustatud alates 15.11.2007 kuni 15.10.2010 teostama laenu katteks tagasimaksed. Kostja ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud, mistõttu hageja saatis kostjale 25.11.2009.a. Võlateatise, milles palus võlgnevus summas 2965,29 krooni (189,52 eurot) likvideerida hiljemalt 02.12.2009.a. Kuna kostja ei ole antud tähtajaks võlgnevust likvideerinud ja oma lepingulisi kohustusi täitma asunud, siis 27.01.2010.a. ütles hageja laenulepingu üles ning saatis kostjale selle kohta Teatise laenulepingu ülesütlemisest, millega palus tasuda koguvõlgnevus summas 15627,96 krooni (ehk 998,80 eurot) hiljemalt 03.02.2010.a. Seega lepingu järgi nõutavad summad muutusid sissenõutavateks 03.02.2010.a. ning nõude aegumistähtajaks oli 03.02.2013.a. Vastavalt TsÜS § 160 lg-le 1 aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks. Hageja on Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja T.P.e vastu esitanud 27.12.2012.a. ning leiab, et nõue ei ole aegunud. 16.05.2013.a täiendas hageja oma seisukohta järgmiselt. TsÜS § 154 näeb ette, et korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Käesolevas tsiviilasjas hageja palub välja mõista kostjalt osamaksed aastast 2009 ning 2010. 2009 aasta osamaksete aegumise tähtaeg algas 31.12.2009 kell 00.01. Nõue oleks aegunud seisuga 31.12.2012 kell 00.00 või 01.01.2013 kell 00.01. Samuti tuleb märkida, et lepingu ülesütlemine oli 27.01.2010 ning võlgnevuse tasumise tähtajaks oli 03.02.2010, sellepärast nõude aegumine algas 03.02.2010 ning oleks aegunud 03.02.2013. Hageja veel kord kordab, et TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub hagi esitamisega nõude rahuldamiseks. Hageja esitas hagiavalduse 27.12.2012. Seega peatus hagi

Tsiviilasi nr 2-12-56151 aegumistähtaeg nii 2009 osamaksete kui ka 03.02.2010 sissenõutavaks muutunud summa osas hageja jaoks 27.12.2012 ning hagi kirjeldatud nõuete osas ei ole aegunud. Hageja ei lükka edasi kunstlikult aegumise tähtaega ning tugines vastuses tõendile, mis oli tõepoolest jäänud ekslikult esitamata koos hagiavaldusega. Kuna teatis laenulepingu ülesütlemise kohta oli kostjale saadetud ning selle ta sai ka kätte, on kostja viide riigikohtu lahendile asjakohatu. Hageja esitab koos selle vastusega e-kirjavahetuse, milles on näha, et kostja reageeris saadetud teatisele laenulepingu ülesütlemisest ning soovis tasuda maksegraafiku alusel (mille ise pakkus välja). Viimane kirjavahetus oli 15.02.2010 ning kostja enam ei reageerinud hagihoiatustele ning ei võtnud telefonitoru. Hageja on arvamusel, et vastused on ammendavad, nõue ei ole aegunud, ning palub kohtul hagi rahuldada täies ulatuses ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited. Kostja esitas hagile vastuväited 29.01.2013.a, 19.04.2013.a. ja 14.11.2013.a. ja 19.03.2014. Kostja on seisukohal, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 tuleneva üldpõhimõtte kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat, millest tulenevalt ei ole kostja kohustatud AS Krediidikassa esitatud nõudeid täitma, kuna vastavalt TsÜS § 146 lg 1 aegus käsitletav nõue kostja vastu 03.12.2012.a. Kostja on seisukohal, et antud nõue muutus sissenõutavaks 02.12.2009 aastal, hageja poolse võlateatise saatmisega kostjale, mis on käesoleva hagi esitamise aluseks kostja vastu ja aegus 03.12.2012.a. Aluseks tuleb võtta hageja poolt esitatud algseid dokumente ja hagi lisasid, mis on hagi aluseks. Kostja on seisukohal, et hageja 20.02.2013 esitatud lisadokumendid hagi lisana (s.o. 27.01.2010.a. hageja teatis laenulepingu ülesütlemisest) on hageja poolne aegumistähtaja kunstlik edasilükkamine, kuna algselt ei ole hageja sellisele dokumendile viidanud ja on nõude aluseks võtnud siiski 27.12.2012 esitatud hagi lisa nr. 2. Samuti on kostja öelnud, et aegumine algas hageja poolse sissenõude esitamisega kostjale 25.11.2009. Lisaks lükkab kostja ümber hageja tõendi e-kirja näol, kuna peale 25.11.2009.a saadetud hageja poolset nõuet kogu summa tagastamisele ei ole kostja saanud ühtegi hageja poolset kirjalikku teadet. Hageja poolt välja toodud e-kirjavahetuses on olnud hageja kostja abikaasaga, kelle tarbeks sai antud laen kunagi ka võetud. Antud e-kiri on saadetud perekondlikult ühiskasutatava emaili pealt ning siiani ei olnud kostja sellest teadlik ega võta omaks kirjavahetuse pidamist hagejaga e-kirja teel. Kirjavahetusest on ka selgelt välja lugeda, et pikendust palutakse laenu tegelikule saajale (kostja võttis laenu abikaasa tarbeks), kelleks ei ole kostja. Kuna kostja sellest kirjavahetusest siiani teadlik ei olnud ei saa seda ka lugeda vettpidavaks tõendiks ega kostja poolseks kohustusega nõustumiseks hageja kasuks. Lisaks soovib kostja kohtul pöörata tähelepanu asjaolule, et hageja ootas nõude kohtusse esitamisega peaaegu 3 aastat, millega püüdis tahtlikult kasvatada nõudele lisanduvaid viiviseid ja intresse. Siinkohal palub kostja kohtul arvesse võtta ka hageja pahatahtlikkust ning tuginedes (VÕS) § 1045 lg 8-le, mis viitab heade kommete vastasele tahtlikule käitumisele kostja suhtes. Kostja palub tehingust tuleneva nõudele aegumistähtaja kohaldamist vastavalt TsÜS § 146 lg 1 ning lõpetada menetlus tsiviilasjas. Samuti palub kostja jätta hagi rahuldamata ning jätta menetluskulud hageja kanda. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, ja seadused, mida kohus kohaldas. Poolte poolt 08.10.2007.a. sõlmitud laenulepingu punkt 1.1 järgi hageja annab kostjale laenu summas 15 000 krooni s.o. 958.57 €. Laenusaaja kohustus laenu tagastama koos intressidega lepingus toodud tingimustel. Lepingu sõlmimise tasu on 300.- krooni. Sama lepingu p 1.1.2 järgi laenusaaja kontole on üle kantud 14700 krooni s.o. 939.50 €. Kostja võttis endale kooskõlas laenulepingu punktiga 1.2 kohustuse tagastada saadud rahaline laen ja intressid vastavalt lepingu lisas 1 toodud graafikule 15.10.2010.a. Laenulepingu punkt 1.3.1 kohaselt leppisid osapooled kokku selles, et kostja tasub laenusaajana intressi 4,00%

Tsiviilasi nr 2-12-56151 kuus. Kostja kohustus tasuma laenu põhiosa ja intressi iga kuu 15. kuupäevaks hageja pangakontole. Lepingu p 1.8.1 kohaselt lepingu rikkumisel kohustus kostja tasuma viivist tarbijalaenule sätestatud maksimummääras. Lepingu p 4.1.2 kohaselt laenuandjal on õigus leping erakorraliselt üles öelda kui laenusaaja on olnud osaliselt või täielikult viivituses vähemalt 3 üksteisele järgneva osamaksega ja laenuandja on andnud talle täiendavalt 14 päeva võlgnetava summa tasumiseks ja vaatamata sellele ei ole laenusaaja oma võlgnevust tasunud. Kuni 15.07.2009.a. oli kostja poolt tasutud põhiosa ja intressid. 15.08.2009.a. tekkis kostjal esimene võlgnevus. Hageja poolt kostjale koostatud 25.11.2009.a. võlateate kohaselt kostja on jätnud tasumata graafikujärgsed maksed ning seisuga 25.11.2009.a. on põhivõlg 1727.34 krooni, intressivõlg 949.87 krooni ning viivisevõlg 88.08 krooni. Hageja palus tasuda võlg hiljemalt 02.12.2009.a. Kostja võlga ei tasunud ning hageja esitas kostjale teatise lepingu ülesütlemise kohta 27.01.2010.a., mis on kohtule esitatud 20.02.2013.a. ja kostja ei ole selle kättesaamist oma 19.04.2013.a. vastuses vaidlustanud ning teatise kostja aadressile saabumine on kinnitust leidnud e-posti kirjavahetusega tl 51-52, ning teatisest nähtub, et seisuga 27.01.2010.a. on põhiosa ja intresside võlg 10072.87 krooni. Võlg kokku summas 15627.96 krooni paluti ära tasuda hiljemalt 03.02.2010.a. Hageja nõue on kostjalt sisse nõuda põhivõla osamaksed alates 15. augustist 2009.a. kuni 15.01.2010.a. kokku summas 177.54 € ning intressivõlg alates 15. septembrist 2009.a. kuni 27.01.2010.a. kokku summas 100.98 €. Lepingu ülesütlemisega muutus 04.02.2010.a. sissenõutavaks kõik senini tasumata põhivõla osamaksed summas 376.99 € (TsÜS § 135 lg 1 kohaselt tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.). Kokku põhivõla nõue summas 554.53 €. Viivis seisuga 27.12.2012.a. (alates 16.08.2009.a. kuni 27.12.2012.a.) on 539.89 €, millest hageja nõuab 453.52 € (põhivõla, intressi ja viivise arvestus- tl 62, 63). Kostja on tunnistanud lepingu rikkumist ja lepingust tuleneva võlasuhte lõpetamist hageja poolt (VÕS § 186 p 6). Kostja hageja poolt antud tähtajaks võlga ei olnud suuteline likvideerima ning pooled läbirääkimistel kokkuleppele ei saanud. Võla suuruse osas kostja arvestuslikke muid seisukohti ei ole esitanud. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled on kokku leppinud intressi maksmises ja selle suuruses. Seega laenulepingust tulenevalt kostjal on laenu tagasimaksmise ja laenu kasutamise eest intressi laenuandjale maksmise kohustus. Eelpool nähtuvalt laenu tagasimaksmise ja intressi maksmise kohustused on muutunud sissenõutavaks. Kostja on rikkunud osamaksete ja laenu tagasimaksmise kohustust, millise nõude aluseks lisaks eelpooltoodule on veel VÕS § 100, § 108 lg 1, § 101 lg 1 p 1, 4, ja intressi maksmise kohustust selle tasumata jätmisega ning hagejal on õigus nõuda selle kohustuse täitmist VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 alusel. Hagejal on õigus nõuda viivist § 113 lg 1, § 101 lg 1 p 6 alusel, sest kostjal on tagastamata laen summas 554.53 €, millega on rikkunud laenu tagasimaksmise kohustust. Maksegraafiku alusel makstavad osamaksed muutusid sissenõutavaks poolte poolt lepingus kokkulepitud ajal s.o. iga kuu 15. kuupäeval. Eristada tuleb nõudeid, mis muutusid sissenõutavaks lepingu ülesütlemisega. Laenuleping on üles öeldud ja sellega seonduvalt on sissenõutavaks muutunud tasumata põhivõla osamaksed summas 376.99 € 04.02.2010..a. (TsÜS § 135 lg 1). Seega osamaksete ja laenu tagastamise nõue seoses lepingu ülesütlemisega on muutunud sissenõutavaks VÕS § 399 lg 1, § 397 lg 1 ja § 82 lg 7 ( Kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist.) järgi.

Tsiviilasi nr 2-12-56151 TsÜS § 147 lg 2 järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Lepingu kohaselt tuli tagastada krediidisumma ja maksta intressi lepingule lisatud maksegraafiku alusel. Kuivõrd maksegraafiku järgi tuli krediit tagastada ja intress tasuda osamaksetena, siis seetõttu on tegemist korduvate kohustustega (kostjal oli kohustus iga kuu tasuda kindlaks määratud summa). Seetõttu tuleb aegumistähtaja ja selle alguse leidmisel kohaldada TsÜS § 154, mille järgi on korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Seega osamaksete aegumistähtaeg algas 2009.a. osamaksete osas vastavalt kell 01.01.2010.a. kell 00.00 (aegumistähtaja lõpp 31.12.2012.a. kell 24.00) ning 2010.a. osamaksete osas vastavalt 01.01.2011.a. kell 00.00 (aegumistähtaja lõpp 31.12.2013.a. kell 24.00). TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Kuivõrd hagiavaldus on kohtule esitatud 28.12.2012.a., siis osamaksete osas ei ole nõue TsÜS § 154 järgi aegunud. Lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud nõude puhul ei ole tegemist korduva kohustusega, mistõttu selline nõue aegub TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 1 esimese lause järgi kolme aasta jooksul nõude sissenõutavaks muutumisest. Seega lepingu ülesütlemisega 04.02.2010.a. sissenõutavaks muutunud nõue summas 376.99 € ei ole arvestades 3.aastast tähtaega samuti hagi esitamise ajaks s.o. 28.12.2012.a. aegunud. Viivise osas kostjal tekkis laenulepingu kohaselt kohustus tasuda viivist iga viivitatud kalendripäeva eest. Seega tegemist korduvate kohustusega. Viivituse periood on 16.08.2009.a. kuni 27.12.2012.a. ja nõutav summa 453.52 € (Viivise nõude algusajaks on VÕS § 113 lg 1 alusel nõude sissenõutavus. Osamaksete sissenõutavaks muutumise aeg oli iga kuu 15 kuupäev ning lepingu ülesütlemisega nõude sissenõutavaks muutumise aeg oli 04.02.2010.a.) Seega analoogselt eelpool esitatuga ei ole ka viivisenõue TsÜS § 154 järgi aegunud. Hageja on 16.05.2013.a. esitanud kohtule e- kirjavahetuse (tl 51-52, e-posti aadress x), mille kohaselt kostja e-posti aadressilt on 04.02.2010.a. kirjutatud seoses T.P.e võlgnevuse ja lepingu ülesütlemisega. E-kirjaga antakse teada, et lahendusena sobiks väljapakutud maksegraafik, millega hageja ka 05.02.2010.a. nõustus. Selles e-kirjas märgitu nõude osas ühtib 27.01.2010.a. lepingu ülesütlemise teatise sisuga, mis on saadetud aadressil x, ja see on kostja aadressiks käesoleva ajani. 15.02.2010.a. on T.P.e samalt e –posti aadressilt antud teada, et võlga maksta ei ole olnud võimalik ja palutakse maksepikendust, millele hageja on 15.02.2010.a. teatatud, et uusi kokkuleppeid enam ei sõlmita. Samuti on kostja e-posti aadressiks senini x. 15.02.2010.a. T.P.e e –kirjas antakse teada järgmist:“ Kirjutan, kuna pidin maksma graafikust esimese makse, aga laenu tegelikul saajal hetkel raske ja palus, et ehk võimalik oodata kuu lõpuni või siis maksab järgmisel kuul (märts) kaks osa korraga, ehk siis, mis praegu pidi maksma u 1500.00 ja ka järgmise 1000.00. Lgp T.P. (xxxxxxxxxxx)“. Kohus saab antud kirjast aru nii, et kirja kirjutaja selgitab, et laenu tegelik saaja laenumakseid ei ole teinud ja soovib seetõttu täiendavat aega. TsÜS § 158 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Sellest lähtudes samuti ei oleks hageja nõue aegunud, kuid kostja kirjavahetust siiski ei tunnista ja ainuüksi kirjavahetustest lähtuda ei ole võimalik, mistõttu kohus ongi aegumise küsimuses esitanud eelpool märgitud seisukoha. Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja on hagi esitanud nõude aegumistähtaja piires, siis sellist käitumist ei saa pidada hagejapoolseks pahatahtlikkuseks ega heade kommete vastaseks käitumiseks. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi. Menetluskulude jaotus.

Tsiviilasi nr 2-12-56151 TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Tartu Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.