Ühinguõigus › Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 20.06.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number: 2-13-61157/17
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Ühinguõigus › Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 20.06.2014
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 2123

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-12-54427

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse avalikult teatavaks- 20. juuni 2014.a, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht 2-12-54427 Tsiviilasja number Tsiviilasi

E.R. hagi R.E. , A.R. ja Eesti Vabariik Tartu Maavanema kaudu vastu ostu-müügilepingu käsutustehingu osalise tühisuse tuvastamiseks, omandiõiguse tunnustamiseks ja kinnistusraamatu ebaõige kande parandamiseks

Menetlusosalised ja nende Hageja: E.R. (ik XXX, elukoht: XXXX); esindajad Hageja esindaja: Marko Paabumets (Advokaadibüroo In Jure OÜ, Riia 15b, 51010 Tartu, e-post: [email protected]); Kostja 1: R.E. (ik XXXX, elukoht: XXXXX); Kostja 2: A.R. (ik XXXXX, elukoht: XXXX) Kostjate 1 ja 2 esindaja: Karina Lõhmus-Ein (Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus, Ülikooli 4, 51003 Tartu, e-post: [email protected]) Kostja 3: Eesti Vabariik Tartu maavanema kaudu (Tartu maavalitsus, Riia 15, 51010 Tartu, e-post: [email protected]) Kohtuistung

23. november 2013. a

RESOLUTSIOON

1.Jätta E.R. hagi R.E. , A.R. ja Eesti Vabariik Tartu Maavanema kaudu vastu ostu-müügilepingu käsutustehingu osalise tühisuse tuvastamiseks, omandiõiguse tunnustamiseks ja kinnistusraamatu ebaõige kande parandamiseks rahuldamata.

2.Tühistada kohtuotsuse jõustumisel 17. aprilli 2013 a Tartu Ringkonnakohtu hagi tagamise määrus.

Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

Sarnased lahendid

Ühinguõigus

astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest (TsMS § 632 lg1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hageja nõue ja põhjendused Hageja ja R.E. (kostja1) abielu lahutati 21.12.1984. Poolte ühisvarasse kuulus elamu asukohaga XXXXX, Tartu maakond, mis jagati hageja ja kostja1 vahel võrdsetes osades (tl 44). Kostja1 on XXXX maatüki koos selle oluliste osadega (XXXX kinnistu) ostueesõigusega erastanud Tartu maavanema 02.06.1999.a korralduse nr 2145 ja Eesti Vabariigiga 16.06.1999 sõlmitud ostu-müügilepingu (tl 23-24) alusel. Kostja1 on 16.06.1999 kinnistamisavalduse alusel 07.09.1999 kantud kinnistusraamatusse XXXX kinnistu omanikuna. Elamualuse maa kinnistamisega muutus elamu kinnisasja oluliseks osaks ning hageja kaotas elamu omandiõiguse. Hagejal elamu kaasomanikuna olnuks õigus erastada elamu juurde maad ning kinnistada see enda nimele 1⁄2 ulatuses. 16.06.1999 sõlmitud ostu-müügilepingu käsutustehing on tehingu tegemise ajal kehtinud TsÜS § 66 lg 2 alusel osaliselt tühine. Kostja1 on 16.06.1999. a ostu-müügilepingu sõlmimisel pahatahtlikult varjanud XXXX elamu omandiõigusega seotud küsimusi, saavutamaks maatüki erastamine enda nimele. XXXX kinnistu omandamise aluseks olevad toimingud ei ole kooskõlas seadusega ja kehtivad, mistõttu on kinnistusraamatu kanne olnud ebaõige. Hageja sai XXXX kinnistu erastamisest kostja1 poolt teada 2010. a novembris. 19.08.2011.a on R.E. (kostja1) ja A.R. (kostja2) sõlminud kinkelepingu ja isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu, mille kohaselt kostja1 on kinkinud kinnistu kostjale 2 ning pooled on koormanud kinnistu tähtajatu tasuta isikliku kasutusõigusega kostja1 kasuks. 26.08.2011.a on kostja2 kantud 19.08.2011.a asjaõiguslepingu alusel kinnistusraamatusse XXXX kinnistu omanikuna. Kostjal 1 puudus kinnistu käsutamise ajal käsutusõigus 1⁄2 XXXX kinnistu osas. TsÜS § 114 lg 1 alusel ei ole käsutus osaliselt kehtiv. Hageja palub tuvastada 16.06.1999. a ostu-müügilepingu käsutustehingu osaline tühisus, tunnustada hageja omandiõigust 1⁄2 osale XXXX kinnistust, muuta kinnistusraamatu kannet, kanda hageja 1⁄2 kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse, kustutada kinnistusraamatusse R.E. kasuks kantud isiklik kasutusõigus ning kohustada A.R. i ning R.E. i andma nõusolek vastavate kannete tegemiseks. Alternatiivselt on hageja esitanud 1⁄2 elamu väärtusest (32 000 eurot) hüvitamisele suunatud nõude kostja2 vastu alusetu rikastumise või kahju tekitamise sätete alusel. Alusetust rikastumisest tulenev nõue kostja2 vastu põhineb asjaolul, et kostja2 sai 19.08.2011 sõlmitud kinkelepingu alusel XXXX kinnistu omanikuks, millega rikuti hageja omandiõigust 1⁄2 osale elamust ning kostja2 on rikkumise tulemusena alusetult rikastunud. Hagiavalduses (tl 1-17) on hageja esitanud kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude kostjate 1 ja 2 vastu. Kostja1 õigusvastane tegevus seisnes selles, et ta ei olnud õigustatud

subjektiks maatüki erastamiseks ainuomandisse, kostja1 ei teavitanud hagejat õigeaegselt ostu-müügilepingu sõlmimisest, ta on pahatahtlikult ostu-müügilepingu sõlmimisel varjanud elamu omandiõigusega seonduvaid tegelikke asjaolusid ning esitanud teadlikult ebaõigeid andmeid ja tõendeid, mistõttu hageja kaotas maa ostueesõigusega erastamise võimaluse ning elamu omandiõiguse. Kuivõrd XXXX kinnistu omandamise aluseks olnud tehingud ja toiminguid ei ole kooskõlas seadusega ja kehtivad ning kinnistusraamatu kanne oli ebaõige, puudus kostjal1 omandiõiguse üleandmiseks kinkelepingu sõlmimisel käsutusõigus 1⁄2 XXXX kinnistu osas. Kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue kostja2 vastu tuleneb asjaolust, et kostja2 oli kinkelepingu sõlmimise ajal hageja omandiõigusest teadlik, kuid jätkas koos kostjaga1 pahauskselt hageja kahjustamist, sõlmides kinnistu kinkelepingu ja isikliku kasutusõiguse lepingu. 18.11.2013 avalduses on hageja märkinud, et alusetust rikastumise ja kahju hüvitamise nõuded ei ole aegunud. Hageja on esitanud alusetust rikastumisest ja kahju hüvitamise nõude kostja2 vastu. Aegumistähtaega alusetu rikastumise ja kahju hüvitamise nõudes tuleb hakata arvutama alates kinnistusraamatus kande tegemisest, s.o 26.08.2011. Kostjate seisukohad Kostjad hagi ei tunnista. Kostja1 ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud maa ostu-müügilepingu aluseks on Tartu Maavanema 02.06.1999. a korraldus nr 2145, millega on otsustatud erastada kostjale 1 ostueesõigusega XXX asuv maatükk üldpindalaga 0,2 ha. Kostja ei ole korraldust vaidlustanud. Riigikohtu 21.05.2012. a seisukohast tsiviilasjas nr 3-2-1-57-12 tuleneb, et kui maa ostueesõigusega erastamise lepingu aluseks olev maavanema korraldus on kehtiv, on kehtiv ka maa ostu-müügileping, sh asjaõigusleping. Kehtiv on ka kostjate vahel sõlmitud kinkeleping ning kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamiseks ei pidanud olema hageja nõusolekut. XXX maatüki kostjale 1 erastamise otsustamise ja maa ostu-müügilepingu sõlmimise ajaks oli selge, et hageja ei soovi maad erastada. Maa erastamisavalduse esitamata jätmine oli hageja teadlik valik. Avaldus maa ostueesõiguse esitamiseks tuli esitada hiljemalt 1.jaanuariks 1998, hageja ei ole avaldust esitanud. Maa erastamine toimus 1999, seega ei saanud see mõjutada hageja õigust maa erastamise osas. Hageja oli maa erastamisest kostjale1 teadlik. Hageja on juba aastal 2000 seoses kostjale1 maa erastamisega Rõngu vallavalitsuse poole pöördunud. Nii alusetu rikastumise kui kahju hüvitamise nõuded on aegunud. Kinkelepinguga ei ole hagejale kahju tekitanud, kinkelepingust ei saa tuleneda ka alusetu rikastumise nõuet. Omandiõiguse kaotuse ning kinkelepingu sõlmimise vahel puudub põhjuslik seos. Kohtuistung 23.11.2013. a Kostja1 selgituste kohaselt pidi ta maa erastamiseks laskma uue projekti teha. Kui kostja1 lasi projekti teha, siis oli hageja kodus ja nägi seda, ta oli kõigest teadlik, ütles, et kui on vaja allkirja, siis võib selle anda. Ta teadis, et kostja1 soovis maad erastada. Samuti pöördus hageja juba 2002 Rõngu valla poole. Kostja1 kutsuti valda ning näidati 1984.a abielu lahutuse paberit, öeldi, et kui hageja oleks dokumendiga varem valda tulnud, ei oleks kotjale 1 maad erastatud. Kohtu seisukoht

2.Hageja hinnangul on R.E. i (kostja1) ja Eesti Vabariigi (kostja3) 16.06.1999 sõlmitud ostumüügilepingu käsutustehing seadusega vastuolus ning tehingu tegemise ajal kehtinud TsÜS § 66 lg 2 alusel osaliselt tühine. Sellest tulenevalt on ka 19.08.2011 sõlmitud kinkelepingu käsutustehing TsÜS § 114 lg 1 alusel osaliselt kehtetu. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. 16.06.1999. a kehtinud TsÜS § 66 lg 2 sätestas, et seadusega vastuolus olev tehing on tühine, välja arvatud, kui seadust ei ole oluliselt rikutud. Riigikohus on 23.20.2001. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-108-10 lugenud TsÜS § 66 lg 2 alusel tühiseks vara tagastamine isikule, kes ei ole tagastatava vara suhtes omandireformi õigustatud subjekt, kuivõrd sellise tegevusega on oluliselt rikutud omandireformi aluste seadust. Erinevalt käesolevast juhust oli viidatud kohtuasjas eelnevalt tunnistatud kehtetuks linnavalitsuse korraldus vara tagastamise kohta. Kuivõrd käesoleval juhul on käsutustehing toimunud kehtiva haldusakti alusel, ei saa see olla TsÜS § 66 lg 2 alusel tühine. Esmakinnistamise ajal, 07.09.1999. a kehtinud AÕS § 57 lg 1 kohaselt oli kinnistusraamatu kanne ebaõige, kui see oli tehtud õigusliku aluseta, kui see alus on hiljem ära langenud või kanne on valesti muudetud või kustutatud. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 11 lg 3 järgi kantakse pärast asjaõigusseaduse rakendamisega seotud õigusaktide muutmise seaduse jõustumist erastatud maa kinnistusraamatuse asjaõiguslepingu, maaüksuse omandamist tõendava dokumendi, maakatastri andmete ja teiste kinnistamiseks vajalike dokumentide alusel. Asja materjalide kohaselt oli XXXX elamu hageja ja kostja1 kaasomandis, 16.06.1999. a sõlmiti ostu-müügileping üksnes kostjaga1. Kinnistu ostumüügilepingu kohaselt on selle aluseks Tartu maavanema 02.06.1999. a korraldus nr 2145. Korraldus kehtib ning on müügilepingu ja selle alusel tehtud kinnistusraamatu kande õiguslikuks aluseks. AÕSRS § 11 lg 5 alates 29. märtsist 2001 kehtiva redaktsiooni kohaselt on isikul, kelle õigusi on vale kandega rikutud, õigus nõuda kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigust parandamine puudutab, kui maa erastamise aluseks olnud otsus puudutab, kui maa erastamise aluseks olnud otsus tühistatakse pärast maa esmakinnistamist ja kinnistusraamatu kanne muutub seetõttu ebaõigeks. Tulenevalt Riigikohtu 02.10.2000. a otsusest tsiviilasjas nr 3-2-197-00, kehtis sama põhimõte ka maa esmakinnistamise ajal 07.09.1999. a. Riigikohus on 21.03.2005. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-16-05 (p 19) märkinud, et maa tagastamise ja erastamise üldistel juhtudel tuleb kinnistusraamatusse kantud kinnistu omandiõiguse vaidlustamiseks esmalt vaidlustada ettenähtud korras kinnistamise aluseks olnud maa tagastamise või erastamise haldusakt või erastamisleping. Kinnistamise aluseks olnud Tartu maavanema 02.06.1999. a korraldust ei ole vaidlustatud ning see on kehtiv. Sellest tulenevalt oli esmakinnistamine õiguspärane ning kinnistu omanikuks sai kostja1. Sellest tulenevalt tuleb hageja omandiõiguse tunnustamisele suunatud nõue jätta rahuldamata.

3.1⁄2 elamu väärtuse hüvitamise nõudes on hageja nõude alusena välja toonud nii alusetu rikastumise kui kahju õigusvastase tekitamise. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) §-ide 22 ja 23 kohaselt kohaldatakse võlaõigusseaduses kahju õigusvastase tekitamise ning alusetu rikastumise kohta sätestatut juhul, kui kahju põhjustanud tegu või sündmus pandi toime või leidis aset või alusetu rikastumine toimus pärast 1. juulit 2002. Alusetust rikastumisest tulenev nõue kostja2 vastu põhineb asjaolul, et kostja2 sai 19.08.2011 sõlmitud kinkelepingu alusel XXXX kinnistu omanikuks, millega rikuti hageja omandiõigust 1⁄2 osale elamust ning kostja2 on rikkumise tulemusena alusetult rikastunud. Kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue kostja2 vastu tuleneb asjaolust, et kostja2 oli kinkelepingu sõlmimise ajal hageja omandiõigusest teadlik, kuid jätkas koos kostjaga1 pahauskselt hageja kahjustamist, sõlmides kinnistu kinkelepingu ja isikliku kasutusõiguse lepingu. VÕS § 1037 lg 1 kohaselt peab õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) hüvitama õigustatud isikule rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekkimises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kuivõrd kohus on eelnevalt jätnud rahuldamata hageja omandiõiguse tunnustamise nõude ning leidnud, et alates 07.09.1999. a oli kinnistu ainuomanikuks kostja1, ei saanud 19.08.2011. a kinkelepingu sõlmimine hageja õigusi rikkuda. Selleks oleks hageja pidanud olema kinnistu omanik. Sellest tulenevalt tuleb nii alusetust rikastumisest kui ka kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue kostja2 vastu jätta rahuldamata.