lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-12-52225/20

Muud › Muud hagiasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 20.06.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-12-52225/20
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud hagiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.06.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1618
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

20. juuni 2014. a Tartu

Tsiviilasja number

2-12-52225

Tsiviilasi

Eesti Vabariigi hagi MTÜ Aardla Maaparandusühing vastu 2 153,20 euro nõudes Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 19. mai 2014. a kohtumäärus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

MTÜ Aardla Maaparandusühing määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja: MTÜ Aardla Maaparandusühing (registrikood: 80178367; aadress: Riia 17-1, Tartu), seaduslik esindaja juhatuse liige Uno Pauts; Vastustaja: Eesti Vabariik (Tartu Maavalitsuse kaudu) (registrikood: 70000622; aadress: Riia 15, Tartu, esindaja maavanem Reno Laidre

Menetlusosalised ja nende esindajad

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 19. mai 2014 määrus muutmata. Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord

ASJAOLUD

TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid. Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

1.Tartu Maakohtu menetluses oli Eesti Vabariigi (Tartu Maavalitsuse kaudu) hagi MTÜ Aardla Maaparandusühing vastu käsundita asjaajamisena teostatud hooldustööde eest tasutud 2 153,20 (33 690,72 krooni) euro tagasinõudmiseks. Hagiavalduse kohaselt on Eesti Vabariik Tartu Maavalitsuse kaudu MTÜ Aardla Maaparandusühing liige. Ühingu eesmärk on maaparandussüsteemide normaalse toimimise tagamine. 27. juulil 2009. a otsustas ühingu üldkoosolek finantseerida Aardla poldril hooldustöid summas 23 000 krooni. Tegelikult teostati töid 102 766 krooni ulatuses. Kostja esitas hagejale arve nr 913, mille alusel tasus hageja kostjale hooldustööde eest 50 355,60 (sh käibemaks) krooni. Kostja juures 2011. aastal läbiviidud siseauditi kohaselt on hageja poolt tasumisele kuuluv hoiukulu kokku 16 664,88 krooni (sh käibemaks). Hagejale esitatud arve on 33 690,72 krooni võrra suurem. Audiitor tegi hagejale ettepaneku esitada kostjale nõue enammakstud hoiukulude tagastamiseks. Kostja vaidles ettepanekule vastu, leides, et siseaudiitor ei ole arvestanud kõigi hoolduskuludega. Siseaudiitor on arvestanud ainult ühiseesvoolu kraavide hoiutööde maksumusega, arvestamata polderalalt vee pumpamisele kui esmasele hoiutööle tehtud kulutusi. Kui võtta proportsionaalselt arvesse kõiki hoolduskulusid ning hageja omandi suurust, siis on hagejale esitatud arve õige. Kohtumenetluse jooksul teostatud järelauditi tulemusena selgus, et hoolduskulude arvestamine summas 102 766 krooni oli õige. Selle tulemusena tegi hageja kostjale ettepaneku kompromissi sõlmimiseks, mille kohaselt tunnustab hageja kostja poolt hooldustööde tegemist täies mahus, s.o maksumusega 50 355,60 krooni ning loeb nende tegemise õiguspäraseks ja vajalikuks. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Kostja teatas, et ta nõustub kompromissiga juhul, kui temale hüvitatakse menetluskulud.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
28.aprillil 2014. a toimunud kohtuistungil loobus hageja oma nõudest ning palus menetluse lõpetada. Hageja vaidles kostja menetluskulude nõudele vastu ning leidis, et see on põhjendamatu. Kostjal ei olnud menetluse jooksul lepingulist esindajat, kelle menetluskulude hüvitamist TsMS § 175 lg 1 ette näeb. Kostjat esindas kostja töötaja ning selletõttu pole võimalik esinduskulusid välja mõista. Menetluskuludeks saab muuhulgas lugeda üksnes neid menetlusosaliste esinduskulusid, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga. Kohtueelsete kulude hüvitamiseks puudub alus. Kostja palus mõista kostja kasuks hagejalt välja menetluskulud summas 5 437,32 eurot. Kuigi maaparandusühistute tegevuse üle teostab järelevalvet Põllumajandusamet (Maaparandusseaduse § 64 lg 1), teostati 2011. a audit vastavalt Siseministeeriumi korraldusele. 2011. a auditi läbiviimisel esitati audiitorile kõik nõutud dokumendid, kuid audiitor nõudis kostjalt täiendavaid mahukaid selgitusi. Seeläbi oli kostja juhatus sunnitud tegema tasuta tööd, mis on põhiseadusvastane. PS § 29 sätestab, et kedagi ei tohi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle ega teenistusse. Kostja ei nõustu hageja väitega, et menetluskulusid saab arvestada alles hagimaterjalide kättetoimetamisest arvates, kuna tsiviilkohtumenetluse seadustik näeb ette ka kohtueelset menetlust. Kostja palus rahuldada menetluskulude hüvitamise nõude EV PS § 152 arvestades, mille kohaselt jätab kohus kohtuasjas rahuldamata mistahes kohtuakti, kui see on vastuolus seadusega.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2.Tartu Maakohus lõpetas 19. mai 2014. a määrusega tsiviilasjas menetluse hagist loobumise tõttu ning jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 4 kohaselt hageja kanda. Maakohus jättis rahuldamata kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Äriregistri väljavõttest nähtuvalt on Uno Pauts juhatuse liige ja kostja seaduslik esindaja ning tulenevalt TsMS § 175 lõikest 2 puudub alus õigusabikulude väljamõistmiseks.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3.MTÜ Aardla Maaparandusühing esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 19. aprilli 2014. a määrus menetluskulude jaotamise ja kindlaksmääramata jätmise osas ning teha uus määrus, millega mõista vastustajalt määruskaebuse esitaja kasuks välja õigustühise hagi menetlemisega tekitatud kulutused summas 6 104,52 eurot ja riigilõiv 25 eurot. Määruskaebuse kohaselt: 1) oli määruskaebuse esitaja juhatus sunnitud üle kolme aasta oma õiguste kaitseks teostama tasuta kaitsetegevust. MTÜ Aardla Maaparandusühing vastu algatati 12. jaanuaril 2010. a alusetu kahtlustuse alusel kriminaalmenetlus, mis lõpetati kriminaalasja algatamise aluse puudumise tõttu Tartu Ringkonnakohtu poolt 25. märtsil 2013. a. Seoses kriminaalasjaga tegi PRIA toetusraha tagasinõude otsuse, millega nõuti ühingult tagasi õigustatult teostatud tööde eest väljamakstud toetusraha 229 112,81 eurot ja jäeti ühingule tasumata viimase kuludeklaratsiooni kohaselt 14 327,07 eurot. PRIA loobus 03. juuni 2013. a otsusega tagasinõudmisest ning jättis kinnipeetud toetussumma 14 327,07 eurot välja maksmata; 2) peatas määruskaebuse esitaja juhatus 01. jaanuaril 2011. a oma tegevuse ja loobus töötasust, teostades tasuta vabatahtlikult ainult minimaalselt vajalikke hooldustöid. Kuigi järelevalvet maaparandusühistute tegevuse üle teostab Põllumajandusamet, korraldati veel täiendav kontroll Siseministeeriumi poolt (2011. a audit), kellel puuduvad vastavate teadmistega töötajad. Määruskaebuse esitaja juhatus oli sunnitud tasuta täitma audiitori mahukaid nõudeid. Auditi lõppakti tulemusel esitati määruskaebuse esitaja vastu alusetu hagi, millest hageja kohtumenetluses loobus. Määruskaebuse esitaja juhatus oli alusetu hagi tõttu sunnitud aastaid kandma esinduskulusid; 3) on pooled õigusmõistmisel TsMS § 7 kohaselt kohtu ees võrdsed. Kohus katkestas kohtuvaidlustes määruskaebuse esitaja küsimuse, millistel põhjustel ja eesmärgil oli teostatud määruskaebuse esitaja 8-aastase tegevuse kohta audit, mille lõpptulemuste alusel esitati hagi määruskaebuse esitaja vastu; 4) ei ole maakohus arvestanud määruskaebuse esitaja mõistlike esinduskuludega ega kohustanud vastustajat neid kandma. TsÜS § 34 lg 2 ja MTÜS § 27 lg 1 ei sätesta juhatuse liikme kohustust tegema tasuta põhikirjaväliseid töid. Määruskaebuse esitaja juhatust on sunnitud tegema PS § 29 vastaselt tasuta mahukat õigusvaidlustega kaasnevat tööd; 5) ei ole maakohus arvestanud PS §-iga 152, mille kohaselt jätab kohus kohtuasja lahendamisel kohaldamata mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseadusega.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

4.Vastustaja vaidles määruskaebusele vastu ja leidis, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud, määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning määruskaebuse esitaja taotletud kulu 6 129,52 eurot tuleb jätta vastustajalt välja mõistmata.

Vastuse kohaselt:

1) ei ole võimalik käesolevas kohtuasjas käsitleda menetluskuludena kostja väidetavaid kulusid, mis tekkisid seoses 2011. a auditiga. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hagimenetlus algab hagi esitamisega ning TsMS § 362 lõike 1 kohaselt on hagi esitamise ajaks hagi kohtusse jõudmise aeg. Menetluskuludeks TsMS mõttes on vaid need menetlusosaliste esinduskulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga; 2) käsitletakse TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 144 p 1 alusel kohtuväliste kuludena tsiviilasjades tavaliselt põhilise kululiigina menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulusid. Määruskaebuse esitaja ei ole kasutanud lepinguliste esindajate ja nõustajate abi, on asja ajanud täies ulatuses ise oma seadusliku esindaja kaudu ja pole tasu kellelegi maksnud. Seetõttu ei ole vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 ja lõikele 2 alust hagejalt menetluskulusid välja mõista; 3) on arusaamatu, miks käsitletakse määruskaebuses kriminaalasja ja PRIA toetusrahade tagasinõude otsusega seotud asjaolusid. Vaidlus käesolevas asjas ei ole nende asjadega seotud ning vastustaja ei ole nimetatud kriminaalasjas ja haldusmenetlusasjas kogutud teavet hagimenetluses kasutanud ega ei ole ka ise nendes asjades osalenud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses toodud seisukohad ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega uue määruse tegemiseks. Maakohtu vaidlustatud määrus tuleb jätta muutmata.
6.Käesolevas asjas on hageja hagist loobunud ning kohus lõpetas asjas menetluse hagist loobumise tõttu. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 168 lg 4 kohaselt hageja kanda. Selles osas ei ole kaebaja maakohtu määrust vaidlustanud. Asjas ei ole vaidlust selles, et määruskaebuse esitajat esindas kohtumenetluses seaduslik esindaja, juhatuse liige Uno Pauts. Määruskaebuse esitaja taotleb kostjana oma seadusliku esindaja töö kui menetluskulu hüvitamist vastustaja (hageja) poolt. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja nõutavaid kulusid (tasu juhatuse poolt tehtud töö eest) ei saa käsitleda menetluskuludena TsMS § 138 mõttes. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Asja läbivaatamise kulud on ammendavalt loetletud TsMS §-s 143. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Menetluskuludeks tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud (vt ka tsiviilasi nr 3-2-1-162-11). Ringkonnakohus märgib lisaks, et määruskaebuse esitaja poolt nõutav kulu on tekkinud suures osas enne käesoleva asja kohtumenetluse algust (I kd tl 172). Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd 2011. a auditi teostamisel audiitori küsimustele vastamine ei ole otseselt seotud käesoleva asja menetlemisega, ei ole nimetatud kulu hüvitamine menetluskuluna juba seetõttu põhjendatud. Audiitori küsimustele vastamine ei ole ka seaduses sätestatud kohtueelne menetlus (TsMS § 144 p 4), milliste kulude hüvitamist saaks menetlusosaline nõuda. Kuivõrd määruskaebuse esitaja poolt nõutavad kulud ei ole menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes, siis ei saa nõuda käesoleva menetluse raames nende hüvitamist.
7.Iseenesest on õige määruskaebuse esitaja väide, et maakohus ei ole määruskaebuse esitaja taotlust PS § 152 kohaldamiseks lahendanud. Ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et määruskaebuse esitaja poolt nõutavate kulude näol ei ole tegemist menetluskuludega TsMS-i mõttes. PS § 152 järgi jätab kohus kohtuasja lahendamisel kohaldamata mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseadusega. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 14 lg 2 alusel asja lahendamisel kohtuotsuse või -määruse alusel võib Riigikohus tunnistada kehtetuks või põhiseadusega vastuolus olevaks õigustloova akti, välislepingu või selle sätte, samuti õigustloova akti andmata jätmise, mis on kohtuasja lahendamisel asjassepuutuv. Riigikohtu praktika kohaselt on asjassepuutuv säte, mille põhiseadusele mittevastavuse korral peaks kohus otsustama teisiti kui põhiseadusele vastavuse korral (Riigikohtu üldkogu otsuse nr 3-41-5-02 p 15). Määruskaebusest ei selgu, millise asjakohase õigusnormi põhiseaduspärasuse kontrolli kaebaja ringkonnakohtult taotleb. Seetõttu jätab ringkonnakohus taotluse tähelepanuta ning ei võta selle osas seisukohta.
8.TsMS § 178 lg 3 kohaselt käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

Kai Kullerkupp

Viivi Tomson

Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja