lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-14-52547/5

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 19.06.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-14-52547/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
19.06.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
566
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-14-52547

Määruse tegemise aeg ja koht

19. juuni 2014. a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Viljo Junolainen

Kohtuasi

O. K.i avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Menetlusse võtmisest keeldumine

Avaldaja (võlgnik):

O. K. (IK xxx; viibimiskoht: xxx)

RESOLUTSIOON

Keelduda O. K.i pankrotiavalduse menetlusse võtmisest.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

PANKROTIAVALDUS

1.O. K. esitas 27.05.2014. a Viru Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks.
2.Pankrotiavalduse kohaselt on avaldaja maksejõuetu. Võlgnik kannab eluaegset vanglakaristust ning töötab vanglas majandustöölisena. Tema keskmine sissetulek ühes kuus on 100 eurot, millest 70% ulatuses tehakse mahaarvamisi. Võlgniku vastu on erinevaid võlanõudeid, mida tasuda on võimatu. Mingisugust vara võlgnikul ei ole.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
Kohus leiab, et pankrotiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
4.Täitemenetluste registrist nähtub, et võlgniku suhtes toimuvad täitemenetlused seoses kriminaalasjaga 1-09-16587 (täitemenetlused 052/2011/1672, 023/2011/1129, 163/2013/1237, sundraha, kaitsjatasu, ekspertiisitasu, täituri tasud, täitemenetluse alustamise tasud, täitekulud), koguvõlgnevuse jääk 9 828,70 eurot. Tsiviilnõuetest on täitmisel Viru Maakohtu kohtuotsus tsiviilasjas 2-11-49645, täitemenetlus 072/2012/402, 963,39 eurot (solidaarselt V.R. 703,03 eurot, kohtutäituri tasu 241,20 eurot, menetluse algatamise tasu 19,16 eurot) ja täitemenetlus 052/2005/12044, sissenõudja AS Falck Eesti, nõude jääk 44,02 eurot.
5.Avaldaja töötasust arvatakse 50% kohtutäiturite nõuete katteks, 20% vabanemisfondi ning 30% jääb kasutamiseks avaldajale.
6.Kohus leiab, et avaldajal ei ole võimalik vabaneda võlgadest läbi kohustustest vabastamise menetluse. Pankrotiseaduse (PankrS) § 176 lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. 28.11.2011. a kohtuotsusest tsiviilasjas 2-11-49645 nähtub, et Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) hagi aluseks oli kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise regressnõue (surma põhjustamisega tekitatud kahju).
7.Pankrotimenetluse eesmärk on võimaldada ausat võlgniku vabaneda peale võlgadest vabastamise menetluse läbiviimist võlgadest. Riik ei pea andma õiguskaitset isikule, et viimane vabaneks kohustustest riigi ees (sundraha, kohtukulud, Rahandusministeeriumi ja Riigi Tugiteenuse keskuse nõuded), mille võlgnik on ise oma süülise käitumisega põhjustanud. Mõistlik ei ole õiguslik olukord, kus kohus määrab kriminaalmenetluses süüdimõistetule sundraha, kohtulud, tsiviilmenetluses mõistab kohus välja regressi korras kuriteoga tekitatud kahju ning hiljem kohus jällegi vabastab võlgniku nimetatud kohustuste täitmisest.
8.Kohustuste tasumine toimub käesoleval ajal täitemenetluste raames ning vastavalt seadusele arvatakse tema sissetulekust maha 50% nõuete katteks. Sarnane olukord jääks kehtima ka juhul, kui võlgniku suhtes kuulutatakse välja pankrot. Siis laekuks kohtutäituri nõuete katteks minev summa pankrotivarasse. Pankroti väljakuulutamisel ja juhul, kui võlgnik jätkab töötamist kinnipidamisasutuses ning tema töötasu arestitakse nõuete katteks 50% ulatuses, kuluks eelduslikult kogu arestitav summa pankrotimenetluse kulude katteks ning pankrotimenetluse lõppemisel poleks üldse võimalik täita võlausaldajate nõudeid.
9.Antud asjas ei ole võimalik võlgadest vabastamise menetluse läbiviimine, sest avaldajale on määratud eluaegne vangistus. Seega on tema võimalused tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja maksta sellest võlausaldajate nõudeid, oluliselt piiratud (PankrS § 173). Seoses avaldaja eluaegse vabadusekaotusega ei ole avaldajal võimalik vallata oma kontot ja täita usaldusisiku kohustusi. Seega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki võimalik täita.
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta asja menetlusse võtmata, kui avaldus pole esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui avaldusega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
11.Avaldaja eest on 05.06.2014. a tasutud pankrotiavalduse esitamisel riigilõiv 10 eurot. Kohus selgitab, et TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldust ei võeta menetlusse. Riigilõivu tagastamiseks tuleb kohtule esitada riigilõivu tagastamise taotlus (TsMS § 150 lg 4).

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja