2-14-19831/9 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

12.Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Harju Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud ja võlgniku avaldus XXXOÜ esitas 21.05.2014 kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus määras 28.05.2014 ajutise pankrotihalduri. Ajutise halduri aruanne Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgneva aruande: XXXOÜ on registrisse kantud 24.04.2009 aastal. XXXOÜ põhitegevusalaks on elektrienergia jaotus. XXXOÜ juhatuse liikmeks on alates 15.08.2012 XXX, isikukood XXX. Võlgniku tegevusalaks on elektrienergia jaotus. XXXOÜ varade suuruseks on seisuga 20. mai 2014.a. märgib võlgnik 197 628,25 eurot, samas on varade tegelik turuväärtus ja likviidsus oluliselt madalam. Seisuga 20. mai 2014. a on XXXOÜ kohustuste suuruseks kokku summa suuruses 664 227,36 eurot. Tulenevalt võlgniku 21.05.2014 pankrotiavaldusest ning võlgniku juhatuse liikme selgitustest, on maksejõuetuse tekkimise aja ja põhjused alljärgnevad: XXXOÜ on kantud Harju Maakohtu registriosakonna poolt peetavasse äriregistrisse registrikoodi XXX all alates 24. aprillist 2009. a. XXXOÜ (endise ärinimega XXXOÜ) osales XXXOÜ jagunemisel omandava ühinguna. XXXOÜ jagunemine toimus 22. detsembril 2010. a XXXOÜ ja XXXOÜ vahel sõlmitud jagunemislepingu alusel. XXXOÜ peamiseks majandustegevuseks on võrguteenuse osutamine. 2013.a. majandusaasta-aruande kohaselt on XXXOÜ Tallinnas Pärnu mnt., Kohila, Türi ja Saku tänavate vahel asuva piirkonna Elektrituruseaduse alusel elektrienergia edastusteenust osutav ettevõte. 22. detsembri 2010. a sõlmiti XXXOÜ ja XXXOÜ vahel jagunemisleping. Äriseadustiku ÄS § 447 lg 1 kohaselt vastutavad enne jagunemise kandmist jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse tekkinud jaguneva ühingu kohustuste eest jagunemisel

osalevad ühingud solidaarselt. Ülaltoodust tulenevalt oli XXXOÜ vastutav XXXOÜ kohustuste eest. Jagunemise põhjuseks oli Konkurentsiameti poolt mitme perioodi jooksul kinnitamata jäänud tariifitaotlused, mida viimane motiveeris keeruka kulude jaotusega mitme tegevusalaga ettevõttes. Reaalne tegevus algas aprillist 2011 aastal. Harju Maakohtu 08. mai 2012. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-12-2534 kuulutati välja XXXOÜ pankrot. Peale XXXOÜ pankroti väljakuulutamist on paljud XXXOÜ (pankrotis) võlausaldajad pöördunud oma rahaliste nõuetega XXXOÜ vastu. Kokku on XXXOÜ tasunud (või võtnud kohustuse tasuda) kolmandatele isikutele XXXOÜ (pankrotis) võlgnevuste ja kohustuste katteks (48 030,39 eurot + 12 160,23 eurot + 8 244,40 eurot + 31 955 eurot + 500 000 eurot) summa suuruses 600 390,02 eurot. Samuti on XXXOÜ vastu kolmandate isikute poolt esitatud hagisid XXXOÜ (pankrotis) võlgnevuste ja muude XXXOÜ (pankrotis) kohustuste XXXOÜ-lt väljamõistmisega seoses kokku (134 313,36 eurot + 25 568,44 eurot) summas 159 881,80 eurot. Arvestades XXXOÜ poolt vabatahtlikult kolmandatele isikutele XXXOÜ (pankrotis) võlgnevuste ja kohustuste katteks tasutud summasid ja kohtusse esitatud hagiavaldusi on XXXOÜ olemasolevate ja võimalike jagunemislepinguga kaasnevate lisakohustuste suuruseks (600 390,02 eurot + 159 881,80 eurot) summa 760 271,82 eurot. Maksejõuetuse põhjuseks loeb võlgnik seega XXXOÜga sõlmitud jagunemislepingust ja seadusest tulenevalt võlgnikule üle kandunud kohustusi, mille täitmiseks võlgnikul vahendid puuduvad. Seejuures on võlgnik endiselt tegutsev ettevõte. 2013.a. majandusaasta aruande järgi oli võlgniku 2012.a. käive 119 730 eurot ja 2013.a. käive 85 181 eurot. Siiski ei võimalda võlgniku käibemahud täita sissenõutavaks muutunud kohustusi ka pikemas perspektiivis. Kompromissläbirääkimised võlausaldajatega ei ole tulemusi andnud. Haldur olles muuhulgas tutvunud äriühingu dokumentatsiooniga, nõustub juhatuse liikme poolt antud põhjustega võlgniku maksejõuetuse tekkimise osas. Lisaks võib maksejõuetuse põhjusena märkida võlgniku võlausaldajate ees esmalt kohustatud isiku ja tegeliku põhivõlgniku XXXOÜ (pankrotis) maksejõuetust, mis omakorda on põhjustanud nõuete esitamise XXXOÜ kui solidaarvõlgniku vastu. XXXOÜ-l puuduvad rahalised vahendid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, kohustuste suuruseks märgib võlgnik pankrotiavalduses 760 271,82 eurot. Võlgniku juhatuse liikme selgitust arvesse võttes ja dokumentidega tutvudes võib teha järelduse, et püsiv maksejõuetus kujunes välja hiljemalt 2014.a. alguseks, kui oli selge, võlgniku äritegevus ning käibemaht ei võimalda kohustusi täita võlausaldajate poolt nõutavas ulatuses. Haldur ei välista varasemat maksejõuetuse tekkimise aega, kuid leiab, et ajutise menetluse raames ei ole võimalik seda lõplikult välja selgitada. Ajutise halduri ettekande koostamise aja seisuga tulenevalt ajutise halduri päringu vastustest, on võlgnikul teadaolevaid kohustusi kokku 1 302 394,9 eurot. Maksu- ja Tolliameti maksuvõlgade 30.05.2014 tõendi kohaselt on võlgnikul maksuvõlgnevus summas 1230,22 eurot ning maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress 25,33 eurot. Seega moodustub võlgniku maksuvõlgnevus kokku summas 1255,55 eurot. Võlgnevused krediidiasutustele puuduvad. Täitemenetluse registri 02.06.2014 andmetel on võlgniku suhtes 11.01.2012 algatatud täiteasi nr 027/2012/178 (sissenõudja XXXOÜ nõue summas 638 923,26 eurot). Ajutises pankrotimenetluses kogutud materjalidest nähtuvalt on võlgnikul alljärgnevad kohustused: Ajutises pankrotimenetluses kogutud materjalidest nähtuvalt on võlgnikul alljärgnevad kohustused: Võlausaldaja

Kokku moodustavad võlgniku kohustused 663 471,68 eurot. Ajutise halduri ettekande koostamise aja seisuga on võlgnikul vara summas 121 996,07 eurot. AS-s Swedbank omab võlgnik arvelduskontot nr XXX, mille saldo 04.06.2014 seisuga on 11,54 eurot. Kohustused Swedbank AS-i ja Swedbank Liising AS-i ees puuduvad. Maanteeameti 30.05.2014 vastuse kohaselt võlgniku nimele või vastutavas kasutuses sõidukeid ega väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu, jette, liiklusregistris registreeritud ei ole. Äriregistri teabesüsteemi andmetel võlgnikul osalused teistes äriühingutes puuduvad. Elektroonilise kinnistusraamatu väljatrüki kohaselt võlgnikule kinnisvara ei kuulu ja ei ole kuulunud. Võlgniku seadusliku esindaja andmetel kuulub võlgnikule nõue XXXOÜ (pankrotis) vastu summas 113 333,63 eurot (nõude põhiosa vastavalt 60179,12 ja 44738,15 eurot ning intressid 8416,36 eurot). Võlgniku poolt esitatud andmetel moodustuvad tarnijate jooksvad võlgnevused võlgniku ees summas 5150,90 eurot. Juhatuse liikme poolt antud andmete järgi kuulub võlgnikule põhivarana elektrienergia alajaam nr. XXX, mis koosneb kolmest trafost võimsusega 630kvA, jaotusseadmest ning ca 2,5 km pikkusest maakaablist. Nimetatud varade väärtus jagunemislepingu alusel moodustas 92 566,63 eurot. Võlgniku selgituste kohaselt hinnati käesoleval aastal seadmete väärtuseks 3500 eurot. 14.01.2014 Harju Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-13-49352 tehtud kompromissist tulenevalt on nimetatud varale seatud kommertspant I järjekohale pandisummaga 600 000 eurot võlausaldaja XXX OÜ kasuks. Võlgniku juhatuse liikme antud selgituste kohaselt on alajaam käesoleval hetkel endiselt kasutusel ning alajaama kaudu vahendatavat teenust kasutavad endiselt mitmed lepingulised kliendid. Seega omab võlgnik alajaama kaudu pakutava elektriteenuse osutamisest püsivat käivet ning võlgniku igakuised sissetulekud (puhaskasum) alajaama kaudu vahendatava teenuse eest pärast kulude maha arvamist on suurusjärgus 1000-2000 eurot, sõltuvalt aastaajast. Ajutise menetluse maht ei võimalda esitada selget tehingut või tehingute loetelu, mis oleksid kindlasti tagasivõidetavad. Samas on pangakontode ülevaatamise käigus ilmnenud korrapärased väljamaksed võlausaldajatele XXXOÜ-le ning XXX OÜ-le 500-, 1000- ja 1500 eurostes väljamaksetes pankrotiavaldusele eelnenud 6 kuu jooksul (seejuures ka vahetult pankrotiavalduse esitamisele eelnenud ajal). Maksete selgituseks on märgitud vastavalt „nõude osaline vähendamine“ või „laenu tagasimakse“. Kuivõrd võlgnikul oli eelnimetatud ajal olemas ka teisedki võlausaldajad, võib tegemist olla ühtede võlausaldajate eelistamisega teistele, mistõttu võib ajutise pankrotihalduri esialgsel hinnangul olla tegemist tagasivõidetavate tehingutega. Samuti on ajutisele pankrotihaldurile teatavaks saanud, et 14.01.2014 kinnitati Harju Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-13-49352 kompromiss, mille alusel seati kogu võlgniku varale kommertspant I järjekohale pandisummaga 600 000 eurot võlausaldaja XXX OÜ kasuks. Ka nimetatud tehingu asjaolusid arvesse võttes, võib tegemist olla võlausaldajate huve kahjustava tagatise andmisega ajutise pankrotihalduri nimetamisele eelnenud 6 kuu jooksul, mille andmiseks võlgnikul kohustus puudus ning mida võib seeläbi käsitleda tagasivõidetava tehinguna. Siiski ei võimalda ajutise pankrotimenetluse maht eelnevalt nimetatud tehingute tagasivõidetavust tõsikindlalt kinnitada. Käesoleval ajal ei ole ajutisel halduril veel kindlaid

andmeid selle kohta, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võiks olla kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Kokkuvõttes on võimalik väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetus kujunes välja hiljemalt 2014.a. alguseks, kui oli selge, võlgniku äritegevus ning käibemaht ei võimalda kohustusi täita võlausaldajate poolt nõutavas mahus. Pankrotihaldur ei välista varasemat maksejõuetuse väljakujunemise aega, kuid ajutise menetluse raames ei ole seda võimalik välja selgitada. Maksejõuetuse põhjuseks on XXXOÜ-ga sõlmitud jagunemislepingust ja seadusest tulenevalt võlgnikule üle kandunud kohustuste tekkimine, mille täitmiseks võlgnikul vahendid puuduvad. Olgugi, et võlgnik on hetkel tegutsev ettevõte, et võimalda käibemahud täita sissenõutavaks muutunud kohustusi ka pikemas perspektiivis. Kompromissläbirääkimised võlausaldajatega ei ole tulemusi andnud. Lisaks võib maksejõuetuse põhjusena märkida võlgniku võlausaldajate ees esmalt kohustatud isiku ja tegeliku põhivõlgniku XXXOÜ (pankrotis) maksejõuetust, mis omakorda on põhjustanud võlausaldajate nõuete esitamise XXXOÜ kui solidaarvõlgniku vastu. XXXOÜ-l puuduvad rahalised vahendid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, kohustuste suuruseks avalduse esitamisel on 1 302 394,9 eurot ning varasid kuulub võlgnikule ajutise pankrotihalduri esialgsel hinnangul summas 121 996,07 eurot. Realiseerimisväärtusega vara koosseisu moodustavad peamiselt võlgnikule kuuluv elektrienergia alajaam ning alajaama kaudu toimivast ettevõtlusest tulenevad võlgnikule makstavad igakuised tasud vahemikus 1 000 – 2 000 eurot. Võlgniku vara hulka võib kuuluda ka debitoorseid nõudeid, mille tegelikku väärtust ei ole ajutise pankrotimenetluse raames võimalik kindlaks määrata. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ning see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur leiab, et olemasolevatest andmetest piisab võlgniku maksejõuetuse tuvastamiseks, mis on iseenesest täiesti ilmne. Samuti kinnitab võlgnik ise maksejõuetuse olemasolu. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlausaldajate nõudeid on võimalik rahuldada võlgnikule kuuluva vara realiseerimise teel. Arvestades eeltoodut teeb haldur ettepaneku kuulutada välja XXXOÜ (registrikood XXX) pankrot PankrS § 31 lg 1 alusel. Ajutisel halduril kulus pankrotiasja menetluses toimingute tegemiseks ja kohtuistungil osalemiseks kokku 10 töötundi. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 10 töötunni eest 950 eurot ja kulude suuruseks 85 eurot, kokku 1035 eurot, millele lisandub käibemaks summas 207 eurot. Ajutine haldur palub halduri töötasu ja kulud kanda Advokaadibüroo Kraavi&Partnerid pangakontole AS-is Swedbank. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada XXXOÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Maire Arm ́i. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Halduri aruande kohaselt on haldurile teadaolevalt võlgnikul kohustusi kokku 663 471,68 eurot ja vara 121 996,07 eurot. Võlgnik on käesoleva seisuga püsivalt maksejõuetu. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul ajutise menetluse maht ei võimalda esitada käesoleval juhul selget tehingut või tehingute loetelu, mis oleksid kindlasti tagasivõidetavad. Ajutisel halduril puuduvad seni andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 90 kohaselt, kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-is 86 sätestatut