Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

hoiustatu puudub, vara kogumispensionikontodel ei ole tuvastatud. Pärandvara inventuuri aktis on kohtutäitur loetlenud OÜ XXX (registrikood XXX ), osa väärtusega 2500 eurot. Pärandaja oli nimetatud äriühingu ainuosanik alates 17.05.2013, ja ühe kalendrikuu, perioodil 17.05.2013 kuni oma surmani XXX, jõudis ta olla ka selle äriühingu juhatuse liige. Alates 29.11.2013 on XXX OÜ juhatuse liige XXX , kelle kohus nimetas XXX OÜ taotlusel juhatuse ajutiseks liikmeks juhatuse liikme puudumise tõttu. Samast kohtumäärusest ilmneb ka XXX OÜ-l nõue XXX OÜ vastu summas 29980,04 eurot. Oma vastuses ajutise halduri päringule teatas XXX , et nimetatud äriühing on varatu. Seega on pärandvarasse kuuluva XXX OÜ omakapital negatiivne ja osaluse turuväärtus null. Registripäringutest ei nähtu, et pärandaja nimel oleks mingit muud vara. Pärandvaras reaalne vara puudub, sh puuduvad kinnisasjad ja sõidukid. Võlgniku vara arvelt pankrotimenetluse kulusid katta ei saa. Pärandvara nimekirjas on järgmised kohustused: nr

Võlausaldaja

Nõue, €

Märkused Tallinna Linnakohtu 13.06.2003 otsus krim.asjas 1-1310/03 Tallinna Linnakohtu 13.10.2005 lahend ts.asjas 2/220-9891/05 Harju Maakohtu 31.07.2007 lahend ts.asjas 2-07-8850/507 Harju Maakohtu 24.11.2009 lahend ts.asjas 2-08-41400 Tallinna Linnakohtu 13.06.2003 otsus krim.asjas 1-1310/03 5 x 19,18, ei sisalda kohtutäituri tasu

Tallinna Pensioniamet

69,28

Aktiva Finats OÜ

433,61

EMT AS

646,60

Aktiva Finats OÜ

51,84

Eesti Haigekassa

383,47

Täitemenetluste algatamise tasud

KOKKU

95,90 1680,70

Pankrotiavaldusele lisatud pärandvara inventuuri aktis loetletud nõuded, milliste sissenõudmiseks on algatatud täitemenetlused, ei ole üheselt selged. Kohtutäitur E.Vilippuse koostatud inventuuriaktist ei selgu, milline oli võlausaldajate täpne algne nõue, kui suured on aktis igale nõudele lisatud kohtutäituri tasud ja millest need kohtutäiturite tasud koosnevad. Sõnastatud on need nõuded aktis järgmiselt: „Võlgnevus täitekuludega kokku 1680.70 eurot“. Ajutise halduri hinnangul on arvatud täitekulude hulka peale menetluse algatamise tasu ka kohtutäituri tasu. Ka ei nähtu aktist, kui suures ulatuses või kas üldse õnnestus kohtutäituritel aktis näidatud summasid sisse nõuda. Kuid kohtutäituri seaduse § 32 lg 5 kohaselt tuleneb kohtutäituri tasu suurus sissenõutud summast ja kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Kui võlgnikult ei ole sentigi õnnestunud sisse nõuda, on kohtutäituri tasu nõuded alusetud. Seega saab pärandvara inventuuri aktis loetletud kohtutäiturite nõuetest põhjendatuks esialgu lugeda kõigi viie menetluse alustamise tasud kogusummas 95,90 € ( 5 x 19,18). Kohtutäiturid ise ei ole oma kohtutäituri tasude alust põhjendanud ega nõudeid esitanud. Lisaks on kohtutäituri poolt koostatud pärandvara nimekirjas on pärandvarasse kuuluva kohustusena loetletud ka XXX OÜ kohustus summas 29980,04 €. Ajutise halduri hinnangul puudub alus selle nõude kajastamiseks pärandvarasse kuuluva kohustusena. Peale ülaltoodute ei ole haldur võlgnikul muid täitmata kohustusi tuvastanud. Tänaseks teadaolevad võlad suurenevad veelgi kuni pankroti väljakuulutamise hetkeni lisanduvate viiviste ja intresside võrra.

Ajutise halduri hinnangul on pärandvara pankrot vältimatu, sest tänaseks teadaolevate võlgade suuruseks on 1680,70 €, kuid igasugune vara, mille arvelt saaks katta menetluskulud ja rahuldada võlausaldajate nõudeid, pärandvaras puudub. Ajutise halduri esialgsel hinnangul viisid pärandvara maksejõuetuseni pärandaja surm ja tema poolt varasemalt tekkinud kohustused, mida ta enam surma tõttu täita ei saanud. Ajutise halduri esialgsel hinnangul tagasivõitmiseks ja tagasinõudmiseks võimalused puuduvad. Ajutisel halduril seni puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Kuna pärandvaras vara puudub ning puuduvad ka vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused, tuleks kaaluda käesoleva menetluse lõpetamist raugemisega PankrS § 29 alusel. Ajutisel halduril kulus aruande ettevalmistamiseks 6 töötundi. Ajutine pankrotihaldur palub tasuks määrata 540 eurot. Kuna ajutise halduri tasu ei saa katta pankrotivara arvelt, palub haldur määrata 397 euro suurune osa tasumisele riigieelarve vahenditest ja määrata see tasumiseks Kodukontor AT OÜ kontole nr (Swedbank). Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära avaldaja ning ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku pärandvara koormavate kohustuste maht 1680,70 eurot ja vara puudub. Vara tagasivõitmise võimalusi ei ole ajutine pankrotihaldur tuvastanud. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuritegu. Seega tuleb lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning samuti puuduvad tagasivõitmise võimalused. Võlausaldajad ega kolmandad isikud kohtudeposiiti menetluskulude katteks kohtu poolt määratud summat tasunud ei ole. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1-4 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 540 eurot. Kohus, leiab, et ajutise halduri tasu taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuivõrd võlgnikul puudub vara, millest tasuda ajutise pankrotihalduri tasu, tuleb ajutise halduri tasust 397 eurot välja mõista riigi vahenditest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.