Tartu Maakohus
Kohtunik
Zakaria Nemsitsveridze
Määruse tegemise aeg ja koht 21.aprill 2026.a Tartu kohtumaja Tsiviilasja number
2-26-2543
Tsiviilasi
H.Q ja V.B pankrotiavaldus JTOsma OÜ vastu
Menetlustoiming
pankrotimenetluse lõpetamine ajutist haldurit nimetamata
Menetlusosalised ja nende esindajad
võlgnik: JTOsma OÜ (likvideerimisel) (rk 12127409 Olevi 38 Kohtla-Järve 30325 XXX) Avaldaja: H.Q
(ik XXX)
V.B (ik XXX) Esindaja Vitali Denikin (ik 38603050294, XXX)
Võlausaldajad esitasid 02.02.2026. avalduse endise tööandja JTOsma OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Avaldajate nõuded põhinevad pooltevahelisel töösuhtel, mille kohta on esitatud erinevaid kaudseid tõendeid, sh töövaidluskomisjoni otsused, milles on avaldajate ühepoolsete väidete põhjal kindlaks tehtud töösuhte olemasolu ja avaldajate saamata jäänud rahalised nõuded tööandja vastu.
Kohus edastas pankrotiavalduse võlgnikule, likvideerija on selle kätte saanud 05.03.2026. Kohtule ei ole esitatud võlgniku kirjalikku seisukohta pankrotiavaldusele. Kohus määrusega 03.03.2026 kohustas huvitatud isikut tasuma kohtu tagatiskontole 1500 eurot ajutise halduri tasu ja kulude katteks. Määruse koostamise kuupäeva seisuga ei ole nõutud summat kohtu tagatiskontole tasutud. Kohus leiab, et PankrS § 15 lg 4 1 kohaselt tuleb jätta ajutine haldur nimetamata ja menetlus asjas lõpetada. Võlausaldajad on oma nõude tõendamiseks esitanud kohtule rea dokumente, mis võivad tõendada töösuhte olemasolu, kuid ebaselge on nõude põhjendatus ja täpne suurus. Nõude osas on esitatud Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni otsused, kuid tegemist on nn tagaseljaotsustega, milles tööandja ei ole sisulist seisukohta avaldanud. Kohus tegi 17.03.2026 avaldajatele ettepaneku tõendada nõude suurus täiendavate tõenditega. Avaldajad esitasid rea dokumente, kuid ükski neist tõenditest ei kinnita veenvalt töösuhte olemasolu ja poolte vahel kokkulepitud palga suurust. Tegemist võib olla ja muudel õiguslikel alustel tehtud juhuslike väljamaksetega, mis nähtub avaldajate pangakontodel. Usutav ei ole, et avaldajad suutsid tegutseda Saksamaal väidetavalt tööandjalt mingeid makseid saamata või tööalaseid juhiseid saamata. Kohus selgitab lisaks, et töövaidluskomisjoni ostus on siduv üksnes selle osapooltele. Maakohtule ei ole selles ettemääratud tõendi jõudu TsMS § 232 lg 2 kohaselt. Kohus leiab, et välistatud ei ole poolte vahel töösuhte või sellele sarnase suhte olemasolu minevikus. Kuid selle õigussuhte võimalikust ebakohasest täitmisest tulenev rahalise nõude on antud juhul töövaidluskomisjon kindlaks määratud üksnes huvitatud poole kirjaliku avalduse ja tuletatud andmete (piirkondlik keskmine palk) põhjal. Pankrotimenetluses on nõuete kindlaksmääramisel ette nähtud erikord. Kohus leiab, et avaldajate poolt püstitatud asjaolud (tööõigussuhe) võib lugeda põhistatuks TsMS § 235 tähenduses, kuid tõendmaata on avaldajate nõude suurus. Kohus leiab et, avaldaja ei ole oma rahalise nõude olemasolu piiavalt tõendanud PankrS § 15 lg 41 kohaselt. Asjaolu, et võlgnik ei ole pankrotiavaldusele esitanud kirjalikku vastust, ei ole piisav nõude tõendamiseks, kuna vastamata jätmisest ei tulene võlgnikule otseseid negatiivseid rahalisi tagajärgi. Kohus leiab samas, et avaldaja poolt lisatud tõenditega on kinnitamist leidnud võlgniku püsiv maksejõuetus, kuid vara ja muude vahendite puudumise tõttu ei saa nimetada ajutist haldurit asjaolude täpsemaks väljaselgitamiseks. Avaldaja ei ole soovinud oma nõude suuruse täpseks kindlakstegemiseks ja seaduses ette nähtud rahalise hüvitise saamiseks kohtu poolt nõutud deposiidi maksmist. Pankrs § 15 lg 7 kohaselt ajutist haldurit ei nimetata ja menetlus pankrotiasjas lõpeb, sama sätte lg 6 kohaselt kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.