Võlaõigus › Töövõtulepingud

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud 23.02.2012 esitas hageja Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu kahju hüvitamiseks. Hageja töövõtjana ja OÜ Reinpaul tellijana sõlmisid 15.09.2008 töövõtulepingu nr 15/092, kogumaksumusega 150 000 krooni ja tähtajaga 15.12.2008, tellija haagise (reg nr 026 DL) ümberehitamiseks. Lepingu p-i 4.2 kohaselt on tellijal õigus nõuda töövõtjalt tööde valmimisega viivitamisel leppetrahvi 0,15% tööde maksumusest iga viivitatud päeva eest. Hageja ja kostja sõlmisid omakorda suulise töövõtulepingu samade tööde tegemiseks. Oktoobris 2008 andis hageja kostjale üle kaks haagist, millest üks haagis kuulus hagejale ning teine OÜ-le Reinpaul. Kostja kohustuseks oli haagiste ümberehitamine. 29.07.2009 esitas kostja Tartu Maakohtule hagi hageja vastu (tsiviilasi nr 2-09-40105). Hagiavalduse kohaselt oli kostja 28.11.2009 esitanud hagejale teostatud tööde eest arve nr 811079 summas 181 814 krooni 4 senti (11 620 eurot 6 senti), mis muutus sissenõutavaks 13.12.2008 ning mida hageja ei tasunud. Tartu Maakohus jättis 21.03.2011 otsusega, mis jõustus 13.07.2011, hagi rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. 29.12.2008, 14.04.2009 ja 10.11.2009 esitatud päringus ja pretensioonides palus OÜ Reinpaul hagejal teatada, millal hageja annab üle OÜ-le Reinpaul kuuluva valmis haagise ning viitas õigusele nõuda hagejalt leppetrahvi 0,15% tööde maksumusest iga viivitatud päeva eest. 20.04.2009 ja 16.12.2009 vastustes teatas hageja, et haagis on endiselt kostja käes, kes ei ole kokkulepitud töid teostanud ning kes esitas hagi kohtusse. 10.05.2010 esitas OÜ Reinpaul leppetrahvi nõude 135 670 krooni 50 sendi (8 670 euro 93 sendi) saamiseks. 16.11.2010 sõlmisid hageja ning OÜ Reinpaul kokkuleppe leppetrahvi nõude vähendamiseks ning leppetrahvi arvestuse lõppemiseks. Hageja tasus 23.11.2010 OÜ-le Reinpaul leppetrahvi 130 000 krooni (8 308 eurot 51 senti). 25.11.2010 saatis hageja kostjale kahju hüvitamise nõude tähitud kirjaga ja e-postiga. 26.11.2010 tuli kinnitus e-kirja lugemise kohta. Hageja palus kostjal hüvitada tekkinud kahju ja hiljemalt 02.12.2010 tasuda 130 000 krooni. Kostja oli teadlik enne suulise töövõtulepingu sõlmimist, et ümberehitatav haagis kuulub kolmandale isikule ning kostja teostab alltöövõttu. Seega võis kostja lepingu sõlmimisel ette näha, et hagejal võib tekkida kahju, kui kostja oma lepingust tulenevaid kohustusi rikub. Poolte vahel küll puudus kokkulepe tööde valmimise konkreetse kuupäeva kohta, kuid samas oli kostja hagejale kinnitanud, et töödega läheb 3-4 nädalat. Poolte vahel oli olemas positiivne koostööpraktika. Hageja sai OÜ-le Reinpaul kuuluva haagise kätte 27.10.2011, seega kolm aastat pärast haagise kostjale üle andmist. Kostja on rikkunud töövõtulepingut, hoides OÜ-le Reinpaul kuulunud haagist õigusliku aluseta enda käes. Kui kostja oleks oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt täitnud, poleks hageja leppetrahvi tasuma pidanud. 25.11.2010 saadetud kahju hüvitamise nõude tähtaeg oli 02.12.2010. Seega muutus nõue sissenõutavaks 03.12.2010 ning VÕS § 113 lg-st 1 tulenev viivise nõue moodustab hagiavalduse esitamise päeva (23.02.2012) seisuga 825 eurot 87 senti. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 8 308 eurot 51 senti ja viivised 23.02.2012 seisuga 825 eurot 87 senti ning alates 24.02.2012 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras, menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Isegi, kui hageja ja kostja vahel oli lepinguline suhe, ei saa lähtuda eeldusest, et need tingimused, mida hageja arvab suulise lepingu tingimusteks, olidki kokku lepitud lepingutingimused ning kostja on lepingust tulenevat kohustust rikkunud. Tõendatud ei ole, et hageja haagise kostjale oktoobris 2008 üle andis, et kostja pidi selle haagisega töid tegema ning, et kostjal

2(6)

oli kohustus millalgi haagis tagastada. Samuti ei ole tõendatud, et hageja oleks kunagi haagist kostjalt välja nõudnud. Hagile on lisatud kirjad, mida on vahetanud omavahel hageja ja OÜ Reinpaul. Isegi 25.11.2010 saadetud nõudekirjas ei ole hageja haagise tagastamist nõudnud, vaid ainult väidetavat tekkinud kahju, mille hageja on tasunud vabatahtlikult OÜ-le Reinpaul. Isegi, kui hageja ja kostja vahel oleks olnud mingi töövõtulepinguline suhe, ei ole täidetud VÕS § 127 lg-st 3 tulenev kahju ettenähtavuse reegel, mis on eelduseks kahju hüvitamisele. Hageja ei ole kunagi kahju tekkimisest seoses OÜ Reinpaul haagisega kostjale teada andnud. Kuna kostjal puudub kohustus tasuda hageja kahjuhüvitis, ei ole õigustatud ka hageja esitatud viivisenõue VÕS § 113 lg 1 alusel. Hagejal puudus kostjaga kokkulepe väidetavate tööde teostamise tähtaja kohta. OÜ Reinpaul on hageja käest korduvalt nõudnud lepingu täitmist, kuid hageja ei ole oma vastustes viidanud kordagi konkreetsele tähtajale, millal kostja pidi haagisega seotud tööd hageja arvates lõpetama. 23.11.2010 ehk sisuliselt 2 aastat peale seda, kui hageja rikkus oma lepingulist kohustust haagise tagastamise näol, maksis hageja OÜ-le Reinpaul leppetrahvi. Tsiviilasjas nr 2-09-40105 tehtud otsusest saab üheselt järeldada vaid seda, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping, mille kohaselt pidi kostja valmistama hagejale haagise ning et pooled ei leppinud kokku haagise valmistamise ajas. Maakohtu otsus ja põhjendused 13.03.2013 otsusega jättis maakohus hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Poolte vahel on vaidlus, kas ja millistel tingimustel on hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtuleping ning kas hagejal on tulenevalt töövõtulepingust kahju hüvitamise nõue kostja vastu. Kohus tuvastas, et poolte vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping haagise valmistamiseks, kuid hageja ei ole tõendanud, milliseks tähtajaks kostjal pidi tellitud töö valmis olema. Hageja seaduslik esindaja väitis 06.12.2012 kohtuistungil, et poolte vahel oli suuline kokkulepe, et haagise valmistamise tähtaeg on 15.10.2008, kuid hageja seadusliku esindaja antud ütlused lepingu täitmise tähtaja osas ei ole usaldusväärsed, kuna hageja seaduslik esindaja ei ole objektiivne kõrvalseisja. Varasema menetluse käigus on hageja möönnud, et konkreetset tähtaega ei olnud kokku lepitud, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et kõnealune kuupäev meenus hageja seaduslikule esindajale alles 06.12.2012. Hageja on oma ütlusi ka ümberhinnanud ning märkinud, et tööde teostamise tähtajaks oli umbes oktoobri lõpp või novembri algus. Seega ei ole tõendamist leidnud, et hageja ja kostja sõlmisid kokkuleppe tööde teostamise tähtaja osas. Lisaks ei ole hageja tõendanud, et ta on haagise väljaandmist kostjalt nõudnud. Hageja ei ole ka pärast lepingu sõlmimist nimetanud tähtaegu, millest kostja peaks töö tegemisel lähtuma, seega puudub alus VÕS § 115 lg 1 kohaldamiseks. Tõendatud ei ole, et hageja on kostjale selgitanud, et haagise tagastamine konkreetseks kuupäevaks on oluline, kuna hageja peab selle üle andma kolmandale isikule ning vastasel korral tasuma kolmandale isikule leppetrahvi. Hageja on esitanud väljavõtte menetlusdokumendist tsiviilasjas nr 2-09-40105, millest nähtuvalt on kostja kinnitanud, et ta oli teadlik, et hageja tellis haagise OÜ-le Reinpalu. Antud asjaolu ei tõenda kostja teadlikkust hageja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud lepingu detailidest, sealhulgas hagejale kaasneda võivatest tagajärgedest. Nähtuvalt hageja esitatud tõenditest informeeris ta kostjat OÜ-le Reinpaul leppetrahvi maksmise kohustusest 25.11.2010, s.o alles siis, kui hageja oli leppetrahvi juba tasunud. Kostja ei saanud ette näha, et hageja tasub kolmandale isikule leppetrahvi enne, kui on kostjat vastavatest asjaoludest informeerinud. Seega ei esine VÕS § 127 lg-s 3 sätestatud kahju hüvitamise eeldusi. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Tsiviilasjas nr 209-40105 esitatud hagiavalduses (t II kd lk 81-83) on kostja märkinud, et „töö valmis 2008.a lõpus,

3(6)

arve nr 811709 on esitatud 28.11.2008.a“. Kostja möönis, et tööd tuli teostada hiljemalt novembriks 2008. Kohus ei analüüsinud, milline oli kostjapoolse kohustuse täitmiseks mõistlik vajalik aeg ning kas kostja on kohustuse mõistliku vajaliku aja jooksul täitnud. Mõistliku aja määramisel oleks pidanud arvestama tsiviilasja nr 2-09-40105 24.03.2011 kohtuistungi protokolli (t II kd lk 85), mille kohaselt väitis kostja töötaja X Xi vande all: „Varasem kogemus Eksoga oli positiivne (eelmine töö kestis umbes 3 nädalat)“. Samuti on hindamata 27.10.2011 vara üleandmise ja vastuvõtmise akt ning hageja seadusliku esindaja vande all antud seletused, mille kohaselt on hageja soovinud korduvalt telefoni teel haagist tagasi saada ning kostjat ka hoiatatud sanktsioonidest OÜ Reinpaul poolt hageja vastu. Kahju peab olema ettenähtav lepingu sõlmimise ajal. Kostja oli lepingu sõlmimisel teadlik, et ta teostab alltöövõtutöid. Kostja pidi ka mõistliku isikuna ette nägema, et juhul kui tema omapoolset kohustust õigeaegselt ei täida, siis võib hagejale tekkida kahju, kuna viimane ei suuda oma kohustusi OÜ Reinpaul ees täita. Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. 29.08.2013 otsusega jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Hageja kassatsioonkaebuse alusel tühistas Riigikohus 13.02.2014 otsusega ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise ja menetlusnormi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse (TsMS § 657 lg 1 p 2). I Riigikohtu suuniste kohaselt peab ringkonnakohus asja uuel läbivaatamisel VÕS § 82 järgi tuvastama, millal pidi kostja oma kohustuse täitma. Maakohus ei pidanud usaldusväärseks hageja seadusliku esindaja E. Viitkini vande all antud seletusi selle kohta, et pooltevaheline leping tuli täita tähtajaks 15. oktoobriks 2008, kuna pooled ei sõlminud kirjalikku lepingut ja hagiavalduses või selle täiendustes oli hageja menetluse jooksul märkinud, et konkreetset kuupäeva kokku ei lepitud, hageja ei olnud tuginenud konkreetsele kuupäevale. Ringkonnakohus nõustub, et konkreetse kuupäeva meenumine hageja seaduslikule esindajale 4 aastat pärast suulise lepingu sõlmimist kohtuistungil on ebatavaline. Kuid isegi kui täpne kuupäev ei ole tuvastatav, on lepingu täitmise tähtaeg tuletatav poolte väidete ja tõendite koosmõjus hindamisel ning selle oleks maakohus saanud tuvastada. Kostja hinnapakkumisega 30.09.2008 on tõendatud, et kostja vastas hageja päringule ja pakkus hinna 185 580 kr + käibemaks haagise valmistamiseks (II kd, tl 134). Hageja seadusliku esindaja E.Viitkini vande all antud seletuste kohaselt sõlmis E.Viitkin lepingu 2-3 päeva jooksul (pärast hinnapakkumise saamist) Aivar Ristiga telefoni teel, lepiti kokku hind ja /töö/ valmimise tähtaeg, hagejal oli selle tööga kiire, kuna hageja ja OÜ Reinpaul vahelise töövõtulepingu tähtaeg oli 15.12.2008. Haagis viidi 2008 septembri lõpus kostja territooriumile ja anti üle kostja tootmisjuhile. Eeldatavalt pidid tööd valmima 3-4 nädala jooksul; E.Viitkin teavitas P.Xi ja kostja seaduslikku esindajat A.Risti nii eelnevalt kui ka pärast 29.12.2008 OÜ Reinpaul päringust ja asjaolust, et soovib kostjalt haagist tagasi saada, kuid kostja keeldus haagise tagastamisest, kostja teadis juba enne tööde alustamist, et vara omanik on kolmas isik (II kd, tl 148-149). Nimetatud seletused on tööde valmimise ligikaudse tähtaja osas kooskõlas pooltevahelises teises tsiviilasjas esitatud Aktsiaselts Ferreks TT hagiavalduse seisukohtadega, mille kohaselt töö valmis 2008 aasta lõpus ja Aktsiaselts Ferreks TT esitas arve nr 811079 28.11.2008, arve muutus tööde teostaja hinnangul igal juhul sissenõutavaks 13.12.2008 (II kd, tl 82, p 11). Tunnistajate ülekuulamise protokollis sisalduvate X Xi ütluste kohaselt tsiviilasjas 2-09-40105 (II kd, tl 84-85) olid 30.09.2008 hinnapakkumise tööd tehtud 2008 aasta sees. Nimetatud tõenditega nende koosmõjus loeb kohus tõendatuks, et pooltel oli kokkulepe tööde valmimise tähtaja osas hiljemalt 28. novembriks 2008, mil Aktsiaselts Ferreks TT

4(6)

esitas hagejale arve tehtud tööde eest. On eluliselt usutav, et hageja käesolevas tsiviilasjas oli huvitatud tähtaja järgmisest OÜ-ga Reinpaul sõlmitud lepingus, mille möödalaskmine oleks toonud kaasa leppetrahvi maksmise. Seetõttu on loogiline eeldada, et hageja leppis kostjaga kokku tööde teostamises enne OÜ-ga Reinpaul kokkulepitud tähtaja (15.12.2008) saabumist. II Vaidlust ei olnud poolte vahel selles, et kostja tellitud haagist töövõtulepingus kokkulepitud tähtajaks ei tagastanud ja hagejal tekkis OÜ Reinpaul ees leppetrahvi maksmise kohustus. Vaidlus on poolte vahel, kas hagejal viivituse tõttu tekkinud kahju oli kostjale VÕS § 127 lg mõttes ettenähtav. Riigikohus on selgitanud käesolevas tsiviilasjas tehtud lahendis VÕS § 127 lg 3 kohaldamist ja leidnud, et kahju ettenähtavuse puhul on käesolevas vaidluses oluline selgitada, kas lepingut rikkunud pool pidi arvestama lepingurikkumise korral selliste tagajärgedega, s.o sellist liiki ja sellise suurusega kahju tekkimisega. Seejuures tuleb kahju ettenähtavust tuvastades arvestada küll üldjuhul seda, kas lepingut rikkunud pool nägi või pidi asjas esile toodud asjaoludel kahju ette nägema, kuid majandus- ja kutsetegevuses lepingut rikkunud poole puhul saab lähtuda ka sellest, mida pidi ette nägema sellel majandus- või kutsealal tegutsev keskmine mõistlik isik VÕS § 7 mõttes. Riigikohtu arvates on majandus- ja kutsetegevuses tegutsevale isikule üldjuhul ettenähtav, et kohustuse rikkumine võib tuua teisele lepingupoolele kaasa vastutuse teiste lepingupartnerite ees, sh võib olla ettenähtav kohustus maksta kohustuse täitmisega viivitamise tõttu leppetrahvi. Juhul kui kohustuse täitmisega viivitanud lepingupoolele ei olnud ega pidanudki olema ettenähtav teise lepingupoole leppetrahvi tasumise kohustus kolmandale isikule, võis talle ettenähtav olla kohustus hüvitada kolmandale isikule kohustuse täitmisega viivitamise tõttu tekkinud kahju. Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et kostjale ei olnud kahju ettenähtav, kuna kostja ei teadnud hageja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud lepingu tingimusi, sh leppetrahvi kokkulepet. Kuna majandus- ja kutsetegevuses ei ole oluline mitte üksnes see, mida kohustust rikkunud isik nägi või pidi lepingurikkumise tagajärjena ette nägema, vaid ka see, mida samal alal tegutsev mõistlik isik pidi ette nägema. Selleks on mh oluline selgitada, kas kostja teadis või pidi teadma, et sõlmib hagejaga alltöövõtulepingu või on muul moel võtnud oma koostööpartnerite ees kohustuse anda kostja tehtud töö tähtaegselt üle. Seda tuvastades saab mh lähtuda nii pooltevahelistest kui ka sel majandusalal kehtivatest üldistest tavadest ja praktikast. Tsiviilasjas 2-09-40105 tunnistajate ülekuulamise protokollis kajastuvate X Xi ütlustega loeb ringkonnakohus tõendatuks, et poolte vahel oli ka varasem koostöö, mis oli olnud positiivne ja eelmine töö oli kestnud 3 nädalat. Margus Sarapi ütluste kohaselt tsiviilasja 2-09-40105 tunnistajate ülekuulamise protokollis (II kd, tl 90) tellis hageja haagise kliendile tellimustööna. Hageja väiteid kostja teadlikkusest kinnitavad Aktsiaselts Ferreks TT tsiviilasjas 2-09-40105 esitatud 15.03.2011 menetlusdokumendi p-s 4.1. sisalduvad väited, et „2009 aastast kaotas kostja huvi hagejalt tellitud haagise suhtes, kuna kostja tellis nimetatud haagise enda kliendile (OÜ-le Reinpaul) ning hagejale /so käesolevas menetluses Aktsiaselts Ferreks TT/ teadaolevalt on OÜ Reinpaul tellimusest loobunud.“ Nimetatuga on tõendatud, et kostja teadis, et sõlmib hagejaga alltöövõtulepingu. Ringkonnakohus leiab, et kostja pidi majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuna ette nägema, et kohustuse tähtajaks täitmata jätmise korral võib hagejal olla kohustus maksta omakorda tellijale leppetrahvi või hüvitama viivitusega tekitatud kahju. Vaidlust ei ole selles, et OÜ Reinpaul ja hageja vahelises lepingus olid pooled leppinud kokku p-s 4.2, et tellijal on õigus töövõtjalt tööde valmimisega viivitamisel nõuda leppetrahvi 0,15 % tööde maksumusest iga viivitatud päeva eest. OÜ Reinapul 10.11.2009 kirjast (I kd, tl 21) nähtub, et OÜ

5(6)

Reinpaul vajas haagist oma igapäevatöös olulisel määral ja tal oli hagejaga pikaajaline koostöösuhe. Vaidlust ei ole selles, et OÜ Reinpaul esitas hagejale leppetrahvi nõude 10.05.2010 (I kd, tl 23) 135 670.50 krooni ning pooled leppisid 16.11.2010 kokku leppetrahvi kindlas suuruses, so 130 000 kr tasumises tähtajaga 24.11.2010 (I kd, tl 24). Maksekorraldusega (I kd, tl 25) on tõendatud, et 23.11.2010 kandis hageja OÜ-le Reinpaul üle 130 000 kr. Nimetatuga on tõendatud hagejale kahju tekkimine seoses sellega, et kostja haagist tähtaegselt ei tagastanud. III Maakohtus on kostja väitnud, et hageja ei ole haagist tagasi nõudnud. Nimetatud väited ei ole eluliselt usutavad ja on vastuolus asjas esitatud asjaolude ja tõenditega. Päringu ja pretensiooniga (I kd, tl 18, 19, 21) on tõendatud, et OÜ Reinpaul nõudis hagejalt korduvalt haagise tagastamist. Hageja kirjaga OÜ-le Reinpaul on tõendatud, et hageja selgitas OÜ-le Reinpaul tekkinud olukorda ja asjaolu, et kostja ei andnud haagist hagejale üle, kuna leidis, et hageja peab eelnevalt tasuma tehtud tööde eest. Kuigi tegemist on kaudse tõendiga, saab sellest järeldada, et hageja nõudis kostjalt haagise tagastamist. IV Hageja nõue käesolevas asjas on kvalifitseeritav VÕS § 115 lg 1 alusel kohustuse täitmise asemel esitatava kahju hüvitise nõudena ja tegemist on kahjuga, mida hageja kandis seoses kostja poolt haagise õigustamatu tagastamata jätmisega. Kahju suuruseks on hageja poolt OÜ-le Reinpaul makstud leppetrahv 130 000 kr. Kahju hüvitamise eesmärgiks on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Põhjuslik seos hagejale tekkinud kahju ja kostja tegevuse vahel seisneb selles, et kostja poolt töövõtulepingu tähtaegse täitmise korral poleks hageja pidanud leppetrahvi oma lepingupartnerile maksma (VÕS § 127 lg 4). Nõude arvestuslikule osale ei ole kostja vastu vaielnud. Seega on hageja nõue kostjalt 8 308.51 euro väljamõistmiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja ei ole vastu vaielnud asjaolule, et hageja kahjunõude avalduse on ta kätte saanud e-postiga 16.11.2010 ja selles anti kostjale tähtaeg kahjunõude hüvitamiseks 02.12.2010. Kahju hüvitamise nõue muutus sissenõutavaks järgmisel päeval pärast kohustuste täitmiseks antud tähtpäeva (VÕS § 82 lg 1 ja 7) ja sellest ajast on hagejal õigus nõuda kostjalt seadusjärgses määras viivist (VÕS § 113 lg 1). Seega kuulub rahuldamisele ka hageja nõue mõista kostjalt välja viivis 23.02.2012 seisuga 825.87 eurot ja edasi alates 24.02.2012 VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. V Seoses maakohtu otsuse tühistamisega kuulub muutmisele ka maakohtu määratud menetluskulude jaotus. Poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad kostja kanda (TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1). Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Ele Liiv

Ulvi Loonurm

Mare Merimaa

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.