Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

eurot ning kanda Causa Õigusbüroo OÜ arveldusarvele

XXXXXXXXXXXXXX.

Teadaanded.

Asjaolud XXXOÜ esitas 24.04.2014 Harju Maakohtule avalduse juriidilise isiku pankrotimenetluse algatamiseks. Alates 2013 aasta detsembrikuust on osaühingul tõsised probleemid likviidsusega, võlgnevus kasvas ja kahjum suurenes. Tulude väiksus oli tingitud ebapiisavast kliendiarvust argipäeviti ja väikesest käibest kliendi kohta. Hetkel seab sellele piiranguid olemasoleva köögi ruumiline väiksus ja ebapiisav tehnikaga varustatus. Osaühingul on kohustusi kokku summas 69853,48 eurot, võlgnevus töötajatele 3314,07 eurot, maksuvõlg 9091 eurot, samuti ettevõtte intressivõlg 213 eurot. Osaühing peab põhjuseks veel veinikäibe kohekordset hinnalangust ja rendipindade hinna suurenemist. Samuti on maksejõuetus tingitud XXX OÜ maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega võlgniku vastu. 11.04.2014 kasutas rendile andja pandiõigust ning sulges ukse. Seetõttu ei ole võimalik majandustegevust jätkata ja võlgnik palub pankroti välja kuulutada. 30.04.2014 Harju Maakohtu määrusega on pankrotiavaldus menetlusse võetud ja nimetatud ajutiseks pankrotihalduriks Rein Vaiksaar. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara 0,00 eurot ning kohustusi on 94858.26 euro ulatuses. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning maksejõuetuse põhjuseks peab ajutine haldur ebaõnnestunud äriplaani ja üürileandja resoluutset käitumist üürivõla nõudmisel, mis on muutnud võlgniku majandustegevuse võimatuks. Seega on tegemist muu asjaoluga PankrS § 22 lg 5 mõttes. Tagasivõitmise võimalusi ei ole tuvastatud. Ajutine haldur palub määrata halduri tasuks ja kulutuste katteks 1000 eurot. Tasu ja kulutuste katteks 1000 eurot palub ajutine haldur välja mõista võlgniku juhatuse liikmelt Imre Innovilt. 22.05.2014 toimunud kohtuistungil jäi ajutine haldur oma aruande juurde. Võlgnik jäi pankrotiavalduse juurde ja nõustus ajutise halduri aruandega. 22.05.2014 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 3000 eurot ning avaldas 22.05.2014 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu seisukoht Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.“

Võlgnikul on vara 0,00 eurot ja kohustusi on 94858.26 euro ulatuses. Seega ületab kohustuste maht oluliselt võlgniku vara mahtu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, puuduvad tagasivõitmise võimalused, samuti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus peab pankrotisituatsiooni väljakujunemise põhjuseks võlgniku ebaõnnestunud äriplaani. Ajutine pankrotihaldur on aruandes märkinud, et raske juhtimisviga PankS § 22 lg 5 mõttes puudub. Karistusseadustiku § 381 1(raamatupidamise kohustuse rikkumine), § 384 (maksejõuetuse põhjustamine) ja § 385 (vara varjamine pankrotimenetluses) teo koosseisu juhatuse liikmete käitumises ei ole haldur olemasolevate andmete alusel tuvastanud. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 alusel on ajutise halduri tasu arvestamise aluseks ülesannete täitmiseks kuluv aeg. Sama paragrahvi 3. lõike järgi ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur palub tasuks ja kulutuste katteks määrata 1 000 eurot. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasule vastuväiteid esitanud. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 12,5 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 80 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab ajutise halduri tasuks ja kulutuste katteks 1 000 eurot. Kulud seisnevad arvestuslikes bürookuludes ja koopiate tegemises. Kohus leiab, et pankrotimenetluses kulutused on põhjendatud ja vajalikud. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Tasu ja kulutuste katteks 1000 eurot palub ajutine haldur välja mõista võlgniku juhatuse liikmelt XXX . TsMS § 146 lg 1 p 2 kohaselt kannab menetluskulud isik, kes on kulud võtnud enda kanda

kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. Võlgniku lepinguline esindaja ei ole teatanud, et ta ei nõustu ajutise pankrotihalduri tasuga ning ei ole vastu vaielnud taotlusele tasu ja kulutuste katteks summa välja mõista võlgniku juhatuse liikmelt. Kohus täpsustab juhatuse liikmelt väljamõistetava summa suurust ning mõistab välja ajutise pankrotihalduri tasuks ja kulutuste katteks 1000 eurot. Tasu ja kulutuste katteks summa 1000 eurot välja maksta Causa Õigusbüroo OÜ kasuks ( SEB nr XXXXXXXXXXXXXX). Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda vastutavale võlgniku seaduslikule esindajale. Dokumendid jäävad võlgniku juhatuse liikme XXXvastutavale hoiule.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.