Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Anne Randjärv
Otsuse teatavakstegemise
12.06.2014 Rapla Kohtumaja kantselei kaudu
aeg ja koht Tsiviilasja number
2-11-57299
Hagi ese
Rahalise kohustuse täitmise nõue
Hagi hind
3444.21 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Swedbank Liising AS 10434248 Liivalaia 8 Esindajad: Kerly Küünemäe e-post: [email protected]
asukoht: Tallinn,
Kostja I: Puidu Spetsialist 11247363 asukoht: Kohila, Lõuna 18 Seaduslik esindaja: Siimar-Tanel Rooma xxxxxxxxxxx Kostja II: Margo Maripuu xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxxxx, xxxx, xxxxxxxx x-xx Esindaja: Jaanus Silm Jasitex Law Firm Tallinn, Pärnu mnt. 139e1 e-post: [email protected]
Kohtuistungi toimumise aeg 12.05.2014
Rahuldada hagi osaliselt Välja mõista Puidu Spetsialist OÜ-lt (11247363) ja Margo Maripuu’lt (xxxxxxxxxxx) solidaarselt Swedbank Liising AS (10434248) kasuks 3090 (kolm tuhat üheksakümmend) eurot ja 55 senti. Välja mõista kostjatelt solidaarselt viivis 2858 (kaks tuhat kaheksasada viiskümmend kaheksa) eurot ja 40 senti. Kostjale I toimetada kohtuotsus kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Menetluskulude jaotus Menetluskulud kannavad kostjad solidaarselt. Hagejal on õigus 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates taotleda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle kättetoimetamisest alates. Kostjale I loetakse kohtuotsus kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse Ametlikes Teadaannetes avaldamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta asja arutamist kohtuistungil. Asjaolud ja hageja nõue 1.09.2008 sõlmis hageja Puidu Spetsialist OÜ-ga liisingulepingu nr.0187850L, mille esemeks oli tarbesõiduk Nissan Pick-Up Navara /kd.I, t.l.16-26/. 9.01.2008 sõlmis hageja Margo Maripuu’ga käenduslepingu nr.0187850, mille kohaselt kohustus käendaja tagama solidaarselt liisinguvõtjaga liisingulepingust nr.0187850L ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevaid nõudeid. Käendaja vastutuse piirmääraks lepiti kokku 14 801.21 eurot /kd.I, t.l.62-63/. Kostja I oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, millega seoses saatis hageja kostjale I ja kostjale II 12.04.2010 teatise lepingu ülesütlemise kohta. Nimetatud teatises andis hageja kostjatele täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning teatas kostjale I, et kui 2.maiks 2010 võlgnevust täielikult ei kustutata, loeb hageja lepingu alates 3.05.2010 üles öelduks ning vara tuleb liisinguandjale tagastada 4.05.2010 /kd.I, t.l.49, 64/. Kuna võlgnevust ei tasutud ja vara ei tagastatud, pöördus hageja vara tagastamisega seoses Credit Expert OÜ poole. Vara valdus taastati 30.08.2010. Vara müüdi 15.10.2010 /kd.I, t.l.149, 150/, so poolteist kuud hiljem hinnaga 4207.52 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja
liisingulepingust
tulenev
nõue
kostja
I
vastu on 7883.88 eurot, millest
vara
jääkmaksumus on 6379.96 eurot, debitoorne võlgnevus 878.90 eurot, vara tagastamise ja vahendamisega seotud kulud 351.51 eurot, kindlustusmakse võlgnevus 41.36 eurot ja viivisevõlgnevus 232.15 eurot. Peale vara realiseerimise hinna 4207.52 mahaarvamist on hageja nõue kostjate vastu 3676.36 eurot, mille väljamõistmist ta taotleb, juhindudes VÕS § 367 lg.1 ja 4. Samuti taotleb hageja viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest kuni põhinõude (3444.21 eurot) kohase täitmiseni liisingulepingu p.5.1. sätestatud määras, so 0.25% päevas. Hageja on seisukohalt, et vara realiseerimishind peegeldab selle turuväärtust. Riiklikult tunnustatud ekspert Rein Münt on tuvastatud, et liisingueseme harilik väärtus 2010.a. augustikuus oli 90 000 EEK ehk 5752 eurot (koos käibemaksuga), ilma käibemaksuta 4793.33 eurot. Seega on hageja nõue (7883.88- 4793.33) 3090.55 euro ulatuses igal juhul põhjendatud. Hagejapoolne müügihind erineb eksperdi poolt määratud hinnast 12,21%. Riigikohtu 29.04.2008 otsuse nr.3-2-1-33-08 p.18 väljendatud seisukoha kohaselt on 10% hinnaerinevus turuväärtusest kollegiumi arvates mõistlik ja lubatud. Riigikohtu seisukohta arvesse võttes oleks hageja nõue põhjendatud 3399.60 euro ulatuses. Kostjate seisukoht Kostja I kohtule kirjalikult vastanud ei ole ega ilmunud 12.05.2014 toimunud kohtuistungile, kuhu kostja I oli kutsutud Ametlikes Teadaannetes 3.04.2014 ilmunud kuulutusega. Kostja II on seisukohal, et hagi on alusetu, kuna vara tagastamise ajal 2010.a augustikuus ületas liisingueseme väärtus liisingulepingust tulenevat hageja nõuet. Kuna liisingulepingu üldtingimuste p.3.7 ja 7.4.1 on tühised, kuulub antud asjas kohaldamisele üksnes VÕS § 367. Riigikohtu poolt VÕS § 367 kohaldamiseks antud juhiste (lahendid 3-2-1-5211 ja 3-2-1-33-08) kohaselt peab hageja tõendama vara väärtust selle tagastamise hetkel. Sarnaste kaheukseliste Nissan Navarade keskmine hind (9283.33 eurot) ületab ka käesoleval ajal hageja nõuet (7883.88 eurot), milline asjaolu on tõendatud kostja II 28.09.2012 seisukoha lisaga 2, so Saksamaa müügikuulutustega /kd.I, t.l.132-138/. Arvestades asjaolu, et sõidukite hinnad ajas langevad, saab tänastest hindades lähtudes asuda seisukohale, et liisingueseme turuhind oli ka 2010 aasta augustis mitte vähem kui 9283.33 eurot. Ekspertiisiakti lk.3 asuvas tabelis on liisinguesemega sarnaste sõidukite keskmine hind 9674.43 eurot /kd.II, t.l.4/, ekspertiisiakti lisas 3 olevas hinnavõrdlustabelis on Nissan Navarade keskmine müügihind 2010 aasta teisel poolel 9667 eurot ja mediaanhind 9187 eurot, ekspertiisiaktis leitud sarnaste sõidukite matemaatiline turuhind oli 2010 aasta augustis 8800.63 eurot. Kõik nimetatud hinnad ületavad hageja nõuet. Eksperdi järeldus, et hinnatava sõiduki harilik väärtus 2010 aasta augustis oli 5752 eurot on meelevaldne, ei ole jälgitav ning matemaatiliselt ja muul moel kontrollitav. Ekspert ei ole põhjendanud keskmistest hindadest maha arvestades konkreetse sõiduki remondikulusid, mille
ulatus, vajadus ja maksumus on oletuslikud. Põhjendamatu on konkreetse sõiduki hinna leidmisel kasutada sama sõiduki müügihinda. Küll aga on võimalik tsiviilasja lahendamisel aluseks võtta eksperdi poolt koostatud ja kogutud arvandmeid. Kostja leiab, et ekspertiisis välja toodud hindade ja müügipakkumistega on leidnud tõendamist, et augustis 2010 ületas liisingulepingu esemeks olnud kaheukselise Nissan Navara väärtus liisingulepingust tulenevat nõuet kostja vastu. Kohtu seisukoht Kohus nõustub kostja seisukohaga, et käesolevas vaidluses kuulub kohaldamisele VÕS § 367, millele toetudes on hagi ka esitatud. VÕS § 367 lg.1 järgi peab liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama seaduse lg.3 järgi tuleb lg.1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Seega sõltub kulude hüvitamise kohustuse suurus olulisel määral liisingueseme väärtusest selle tagastamise hetkel, millele on taandunud ka käesolev vaidlus. TsMS § 293 lg.1 järgi on kohtul õigus menetlusosalise taotlusel küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamisel. Käesolevas asjas oli määratud ekspertiis liisingueseme väärtuse kindlakstegemiseks 30.08.2010, so liisingueseme tagastamise päeva seisuga. Ekspertiisiaktist nr.13-154 /kd.II, t.l.2-31/ nähtuvalt oli vaidlusaluse liisingueseme harilikuks väärtuseks 2010 augustis koos käibemaksuga 5752 eurot, ilma käibemaksuta seega 4793.33 eurot. Eksperdi poolt kogutud ja esitatud arvandmete põhjal teeb kostja II järelduse, et sarnase sõidukite turuväärtus nimetatud ajal oli vähemalt 8800.63 eurot, pidades eksperdi järeldust liisingueseme hariliku väärtuse suhtes meelevaldseks ja raskesti jälgitavaks. Eksperdi poolt kohtuistungil antud selgitused /kd.II, t.l.91-92/ kostja arvamust ei muutnud. Kohtul puudub alus kahelda riiklikult tunnustatud eksperdi Rein Münt’i pädevuses ning asub seisukohale, et vaidlusaluse liisingueseme harilik väärtus 2010 aasta augustis oli ekspertiisiga tuvastatud 4793.33 eurot. Liisinguese müüdi hinnaga 4207.52 eurot, seega 12,2 % turuhinnast odavamalt. Nimetatud müügikahju (585.81 eurot) jätmine liisinguvõtja kanda ei ole VÕS § 367 lg.3 järgi põhjendatud. Kõnesoleval juhul ei pea kohus põhjendatuks arvestada Riigikohtu seisukohaga 10% -lise hinnakõikumise lubatavuse kohta, kuna müügiprotsess oli lühike – 1,5 kuud, mistõttu pidanuks tagastamisaegne turuhind olema saavutatav. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele 3090.55 euro ulatuses (7883.88
eurot - 4793.33 eurot). Hageja 7883.88 euro suuruse nõude sisu (sõiduki jääkmaksumus, kostjate debitoorne võlgnevus, vara tagastamise kulud, kindlustusmakse võlgnevus ja viivisevõlgnevus) üle vaidlus puudub. VÕS § 113 lg.1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi ehk viivist. Hageja taotleb viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest (so 30.04.2012) kuni põhivõla kohase täitmiseni liisingulepingus kokkulepitud määras, so 0.25% tasumata summalt päevast. Põhivõlg on 2858.40 eurot (3090.55 – 232.25). VÕS § 113 lg.1 kolmanda lause järgi on lepingujärgse viivise nõue õiguslikult põhjendatud, kuid tekitab kõnesoleval juhul olukorra, kus kohtuotsuse tegemise ajaks kogunenud viivis ületab enam kui kahekordselt põhivõla (2858.40 eurot) suuruse. Väljakujunenud kohtupraktikat arvesse võttes peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja viivis põhivõla ulatuses, so 2858.40 eurot. TsMS § 162 lg.1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et vaatamata hagi osalisele rahuldamisele, peab kõnesoleva kohtumenetluse kulud kandma kostja.
(allkirjastatud digitaalselt) Anne Randjärv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.