Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

Avaldaja esitas 07.11. ja 15.11.2012 kaebused kohtutäituri tegevuse peale. 07.11.2012 kaebuses taotles võlgnik täitemenetluse lõpetamist selle põhjendamatul alustamisel täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu. 15.11.2012 kaebuses heitis avaldaja kohtutäiturile ette seda, et ta polnud avaldajale kätte toimetanud töötasu arestimise akti. 07.11.2012 kaebuse rahuldas 30.11.2012 otsusega kohtutäitur osaliselt, lugedes täiteasjas sissenõudja nõude suuruseks 520,26 eurot, millele lisandub täitedokumendiga sissenõudja kasuks mõistetud viivis. Kohtutäitur leidis, et puudub alus täitemenetluse lõpetamiseks ning menetlusdokumendid on võlgnikule kätte toimetatud kooskõlas TMS-s ja TsMS-s sätestatuga. Avaldaja 15.11.2012 kaebuse jättis kohtutäitur 30.11.2012 otsusega rahuldamata, asudes seisukohale, et sissenõude pööramine võlgniku sissetulekule (töötasule) oli õiguspärane ning 14.11.2012 aresti tulemusena laekunud 42,07 eurot ei kuulu arestist vabastamisele. Avaldaja esitas 17.12.2013 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäituri 30.11.2012 otsuste tühistamiseks. Avaldaja leidis, et otsused on koostanud selleks mittepädev isik kohtutäituri abi Viljo Konsap. Seaduse kohaselt saab kaebuseid lahendada üksnes kohtutäitur isiklikult. Sundtäitmine oleks õigustatud vaid juhul, kui võlgnik pärast kohtuotsuse jõustumist võlgnevuse tasumist ilmselgelt ignoreeriks. Pank ei võtnud enne kohtutäituri poole pöördumist võlgnikuga ühendust. Kohtutäitur on täitedokumendina avaldajale saatnud tavalise ärakirja ilma kinnitusteta, mille võib ka igaüks ise trükkida. Seega on see tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 307 lg 1 kohaselt õigustühine ning täitemenetluse algatamine ebaseaduslik. Dokumendid on toimetatud ebakorrektselt võõrastele aadressidele. Tänu sellele on kohtutäitur lugenud kättetoimetamise ja tähtaja kulgemise valesti, mistõttu tuleks menetlus lõpetada ja viia algstaadiumisse. Võlgnik on aastaid samas kohas elanud. On mõistetamatu, miks proovis kohtutäitur avaldajat kätte saada mobiiltelefonilt. Avaldajal pole mobiili. Väide, et 09.10.2012 kell 18.30 keegi ei vastanud, ei saa olla tõene, sest avaldaja elab koos vanematega, kes pärast 16.30 enam kuskil ei käi. Kodusele lauatelefonile numbril XXXXXXX helistamine pole kuskil fikseeritud. Jääb arusaamatuks, miks oli vaja pühapäeval 14.10.2012 tulla kohtutäituril avaldajat otsima, kui seda oli võimalik teha ka argipäeval. Kohtutäitur selgitas, et 14.10.2012 majaust ei avatud, samas sai ta mingi paberi majja sisse minnes postkasti panna. Mingit kirja postkastis pole. On õigusvastane, et keegi on andnud avaldaja e-posti aadressi kohtutäiturile kasutamiseks ilma avaldaja loata. Avaldajal pole kodus arvutit ja see aadress pole kasutamiseks ette nähtud. Eposti aadressil saatmist ei saa lugeda kättetoimetamiseks. Täitmisteate sai avaldaja oma ülemuselt alles 01.11. Kiri oli lahti tehtud ning lisatud kellegi poolt pitsatijäljend märkega 15.10.2012. Sellega ei saa lugeda täitmisteadet kättetoimetatuks. Avaldaja pole saanud ühtegi dokumenti tema töötasu arestimise kohta. Ekslik on kohtutäituri seisukoht, mille kohaselt saadeti see dokument tööandjale – seda ei tunnista ka tööandja raamatupidaja. Kohtutäitur selgitas, et 30.11.2012 otsused toimetas postitöötaja võlgnikule allkirja vastu kätte 04.12.2012 kell 10.30. Seega oli viimane kaebuse esitamise päev 14.12.2012, kuid võlgnik esitas kaebuse 17.12.2012. Menetlusosalise kaebusele otsuse tegemine ei kuulu kohtutäituri seaduse (KTS) § 7 lg-s 1 sätestatud toimingute hulka, mida kohtutäitur peaks tegema isiklikult. Seega on kohtutäituri abi

KTS § 23 lg 3 kohaselt pädev koostama ja allkirjastama otsust kohtutäituri tegevusele esitatud kaebusele. Võlgnik pole kohtule esitatud esitanud ühtegi TMS §-s 48 sisalduvat alust täitemenetluse lõpetamiseks. Täitemenetluse lõpetamise aluseks ei saaks olla ka TMS § 48 lg 1 p 7 täitemenetluse põhjendamatu algatamine. Kohtutäitur peab lähtuma formaliseerituse printsiibist, mis tähendab, et tal on kohustus formaalsetele nõuetele vastava täitedokumendi ja sissenõudja avalduse alusel alustada täitemenetlust. Kui võlgnik leiab, et tema suhtes käimasolev täitemenetlus on lubamatu, on tal õigus esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Täitemenetluse algatamise ning menetlusdokumentide kättetoimetamise seisuga oli võlgniku registrijärgseks aadressiks XXXXXX XX-X, Tallinn. Kohtutäituri büroo töötaja käis sellel aadressil 09.10.2012 kell 18.30 ja 14.10.2012 kell 11.24. Kummalgi korral uksetelefonile ei vastatud ning ust ei avatud. Sellest tulenevalt hoiustas kohtutäituri büroo töötaja 14.10.2012 kell 11.24 nimetatud eluruumi juurde kuuluvasse postkasti teate täitemenetluse kohta. Kuna sissenõudja oli täitmisavalduses märkinud võlgniku võimalikud telefoninumbrid, helistas kohtutäitur neil, kuid ei saanud võlgnikku kätte. TsMS § 322 lg 2 võimaldab menetlusdokumendid kätte toimetada mh saaja tööandjale. Kohtutäitur toimetas täitmisteate ja täitedokumendi kätte AS-i G registrijärgsel aadressil XXXXXXXXXX XXX XX, Tallinn. Dokumendid võttis vastu võlgnikule edasiandmiseks AS-i G administraator 14.10.2012, millest alates luges kohtutäitur täitmisteate kättetoimetatuks. Kohtutäitur edastas krediidiasutustele võlgniku konto arestimise akti 25.10.2012 ning sai krediidiasutuselt vastuse aresti seadmise kohta 29.10.2012. Sellest tulenevalt ning kooskõlas TMS §-ga 115 edastas kohtutäitur võlgnikule 29.10.2012 teate arvelduskontole sissenõude pööramise kohta. Kuivõrd selleks ajaks polnud võlgnik avaldanud oma kontaktandmeid, siis kooskõlas TMS § 10 lg-ga 1 edastas kohtutäitur võlgnikule teate arvelduskontole sissenõude pööramise kohta enda valitud viisil Maksu- ja Tolliameti ametlikust andmebaasist tulenevale võlgniku e-posti aadressile XXXXXXXXX. Arusaamatuks jääb kaebuses sisalduvate kättetoimetamist puudutavate etteheidete eesmärk olukorras, kus võlgnik on kõik nimetatud aktid lisanud kohtu esitatud kaebusele juurde ning on kinnitanud korduvalt aktide kättesaamist nii oma kaebuses kohtutäiturile kui ka kohtule. Võlgniku 15.03.2013 sooviavalduse ja sissenõudja 18.03.2013 nõusoleku alusel on kohtutäitur koostanud maksegraafiku võlgnevuse osade kaupa tasumiseks. Võlgnik pole põhjendanud, kuidas kohtutäituri tegevus täitmisteate kättetoimetamisel või arestimise aktide edastamisel on võlgniku subjektiivseid õigusi riivanud. Väär on võlgniku väide, et kohtutäitur pole edastanud tööandjale võlgnikule adresseeritud töötasu arestimise akti koopiat. Seda tõendab e-kiri võlgniku tööandjale töötasu arestimise akti edastamisel. Sissenõudja leidis, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. Sissenõudja põhjendatud huvi on, et ta saaks oma nõude rahuldatud ning täitemenetluse algatamiseks ei pea sissenõudja küsima võlgniku nõusolekut ega sellest teda eelnevalt teavitama. Avaldaja pidi võlgnevuse tasumata jätmisel arvestama selle sissenõudmisega kaasnevate kuludega. Ükski avaldaja väide täitedokumendi osas ei anna alust täitemenetluse lõpetamiseks. Segaseks jääb kaebuse esitamise eesmärk.

Esimese astme kohtu määrus 29.08.2013 määrusega jättis Harju Maakohus kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. TMS § 11 lg 1 p 4 järgi kuulub avalduse lahendamine kohtu pädevusse. TMS § 218 lg 1 kohaselt võib esitada kohtule kaebuse kohtutäituri otsuse peale. Avaldaja poolt kohtule esitatud avaldus tuleb lahendada hagita asjana kooskõlas TsMS § 475 lg 1 p-ga 15 ja TMS § 218 lg-ga 2. Kohtutäitur esitas vastuväite, et kaebus 30.11.2012 otsuste peale on esitatud pärast TMS § 218 lg-s 1 sätestatud kümnepäevast tähtaega. Avaldaja selgituste kohaselt sai ta otsused kätte allkirja vastu postkontorist 07.12.2012. Postiteatisest nähtuvalt on avaldajale väljastatud saadetis 07.12.2012. Samal teatisel on märge kättetoimetamise katse kohta 04.12.12 kell 10.30, kuid saaja allkirja kõrvale on märgitud kuupäev 07.12.2012, samuti on postitöötaja templil kuupäev 07.12.2012. Seega sai AV saadetise kätte 07.12.2012 ning kaebus on kohtule esitatud tähtaegselt. Kohus nõustus kohtutäituri seisukohaga, et avaldaja esitatud kaebused võis koostada ja allkirjastada kohtutäituri abi. KTS § 7 sätestab toimingud, mida kohtutäitur peab tegema üksnes isiklikult, ning võlgniku kaebuste lahendamine nende hulka ei kuulu. KTS § 23 lg 3 teise lause kohaselt on kohtutäituri abi pädev tegema kohtutäituri nimel ja vastutusel kõiki ametitoiminguid, mida kohtutäitur ei pea käesoleva seaduse § 7 lõike 1 kohaselt tegema isiklikult. Seega oli kohtutäituri abi pädev lahendama avaldaja esitatud kaebused. Kohus leidis, et ekslik on avaldaja seisukoht, et sundtäitmist tulnuks alustada vaid juhul, kui on ilmselge, et võlgnik võlgnevust ei tasu. Seadus ei pane sissenõudjale kohustust enne täitemenetluse alustamist võlgnikuga võlgnevuse osas ühendust võtta ning kohtutäituril on kohustus sissenõudja avalduse ja formaalselt nõuetele vastava täitedokumendi olemasolul alustada täitemenetlust. Asjakohatu on avaldaja väide, et talle tulnuks täitemenetluse alustamiseks kätte toimetada täitedokument, mille ärakiri oleks kinnitatud. Selline kohustus ei tulene seadusest. Samuti pole avaldaja täitedokumendi ehtsust kahtluse alla seadnud. Avaldaja esitatud asjaoludest nähtus, et ta on täitemenetluse dokumendid, sh täitmisteate, täitedokumendi, keelumärke seadmise avalduse ning vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akti, kätte saanud tööandja kaudu ning e-posti teel, kuid ta pole rahul sellega, et neid ei toimetatud kätte tema kodusel aadressil. TMS § 10 lg 2 sätestab, et dokumentide kättetoimetamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui täitemenetluse seadustikust ei tulene teisiti. TsMS § 322 lg 2 sätestab, et menetlusdokumendi võib saaja asemel toimetada kätte mh saaja tööandjale. Vaidlus puudus selles, et avaldaja sai täitmisteate ja täitedokumendi kätte tööandja kaudu ning keelumärke seadmise avalduse ja vara arvel arestimise akti kätte e-posti teel. Asjaolu, et täitmisteadet sisaldav ümbrik oli kättesaamise hetkeks sekretäri poolt avatud, ei mõjuta kuidagi täitemenetlust ega pole täitemenetluse lõpetamise ega kohtutäituri otsuse tühistamise aluseks. Avaldaja õigusi ei saa üldjuhul rikkuda ainuüksi kättetoimetamise viisi valik. Avaldaja pole tuginenud sellele, et talle ebasobiva kättetoimetamisviisi tõttu oleks tal tekkinud mingisugune kahju või jäänud liiga lühike aeg kohtutäituri tegevuse/otsuse peale kaebuse esitamiseks, mistõttu pole tuvastatav avaldaja õiguslik huvi (subjektiivne õigus) talle ebasobiva kättetoimetamisviisi valikule tuginemiseks.

Avaldaja väitis, et ta pole saanud ühtegi dokumenti tema töötasu arestimise kohta. TMS § 111 sätestab, et sissetuleku pööramiseks nõudele arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. TMS § 114 lg 3 kohaselt toimetab kohtutäitur arestimisakti võlgniku suhtes kolmandale isikule kätte. Võlgnikule toimetab kohtutäitur arestimisakti kätte viivitamata pärast akti kättetoimetamist võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule. Sama sätte lg 4 kohaselt on nõue arestitud, kui arestimisakt on võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule kätte toimetatud. Nähtuvalt kohtutäituri e-kirjast on tõendatud töötasu arestimise akti edastamine 29.10.2012 avaldaja tööandja e-posti aadressil. Ka avaldaja ise tunnistab, et tema töötasust kantakse raha nõude rahuldamise katteks, mistõttu on selge, et töötasu arestimise akt on avaldaja tööandjale kätte toimetatud. Kohtutäituri otsuse kohaselt toimetas ta sissetuleku akti kätte tööandja kaudu seetõttu, et aresti seadmise ajaks polnud avaldaja avaldanud kohtutäiturile oma kontaktandmeid ning kohtutäitur otsustas kooskõlas TMS § 10 lg-ga 1 ja TsMS § 322 lg-ga 2 toimetada teate kätte tema enda poolt valitud viisil. Tööandjale edastatud 29.10.2012 kirjast ei nähtu siiski selgelt, et töötasu arestimise akt on mõeldud tööandja poolt ka avaldajale edastamiseks. Sellegipoolest ei ole see alus kohtutäitur otsuse tühistamiseks, kuna kohtutäitur on otsuse resolutsioonis jõudnud õigele järeldusele, et puudub alus töötasult tehtud mahaarvestuste tagastamiseks. Seadus ei loe töötasu arestimise kehtivuse eelduseks mitte selle kätte toimetamist võlgnikule, vaid tööandjale - TMS § 114 lg 4. Puudused töötasu arestimise akti kättetoimetamise osas võlgnikule võiksid olla aluseks eelkõige akti vaidlustamise tähtajaga seonduvale, kuid mitte nõude rahuldamise katteks arvestatud töötasu tagastamisele ega arestimise tühistamisele. Seega pole alust kohtutäituri otsuste tühistamiseks. Määruskaebus AV palub Harju Maakohtu määruse tühistada. Avaldaja on seisukohal, et kohtutäituri abi ei või teha ametitoiminguid, mida täitur peab TMS § 7 järgi tegema isiklikult. Kõik kohtutäituri nimele esitatud avaldused ja kaebused peab vaatama läbi kohtutäitur isiklikult. Sissenõudja ei otsinud võlgnikuga kontakti ega andnud võimalust nõuet täite enne kohtutäituri poole pöördumist. Kõigepealt oleks tulnud fikseerida võlgniku selge nõude täitmisest keeldumine. Ebaõige on olukord, kus koormatakse võlgnikku veel kohtutäituri tasudega. TSM ei kohusta sissenõudjat koheselt kohtutäituri poole pöörduma. Kohus jättis põhjendamata, miks oli kohtutäituril vaja kasutada arusaamatuid kättetoimetamise viise. Kontrollimata on, kas saadetis sellises olukorras saajani jõudis. Saadetis jõudis võlgnikuni tööandja kaudu, see ei ole võlgnikule üle antud isiklikult. Täitmisteate oleks pidanud saatma posti teel, mis on kõige kindlam viis. Elukoha aadressi olemasolu korral ei ole õige otsida kättetoimetamise võimalusi telefoni või e-posti teel. Maakohtule jäi võlgniku taotlustest vale mulje. Võlgnik ei taotlenud sundtäitmise lubamatuks tunnistamist vaid ajutist täitemenetluse lõppemist või täitmisteate kättetoimetamise ennistamist, et võlgnikul oleks võimalik täita nõue vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul. Kohtutäitur luges vabatahtliku täitmise tähtaega valesti, kuna võlgnik sai teate kätte alles 01.11.2012. Avaldaja leiab, et kohtutäitur oleks pidanud temale kätte toimetama täitedokumendi kinnitatud ärakirja, temale toimetati aga kätte dokument ilma pädeva kohtuametniku kinnituseta, mis hiljem siiski oli kohtule esitatud dokumendil olemas ja mis annab aluse kahtluseks, et kohtutäitur on kohtumenetluse käigus dokumente ilmselgelt võltsinud.

Kohtutäitur jättis võlgniku töötasu arestimisest korrektselt teavitamata ja arestimise akti temale ei saadetud. Arestimisakt on oma olemuselt haldusakt ja selle peale on võlgnikul õigus esitada vastuväiteid ja kaebusi, võlgnikule oleks pidanud tema õigusi ja kohustusi seoses selle aktiga selgitama. Võlgnik jäi ilma võimalusest hakata võlgnevust vabatahtlikult kustutama. Kohtutäituri vastuväited Kohtutäitur palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Täitemenetlus on lõppenud võla tasumise tõttu ja seetõttu pole kaebusega taotletavat eesmärki enam võimalik saavutada. Edasine menetluse käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis kaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus on piisavalt motiveeritud, kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 üle. Vastuseks määruskaebusele selgitab kolleegium, et toimiku materjalide kohaselt oli A. V teadlik täitedokumendist ehk kohtuotsusest ning rahalise kohustuse täitmise olemasolust. Ekslik on avaldaja arvamus, et sissenõudja oleks pidanud enne dokumendi sundtäitmisele pööramist ära ootama võlgniku nõude täitmisest selgesõnalise keeldumise. Sellist kohustust seadus sissenõudjale ette ei näe. Võlgnik ei ole võlgnevuse olemasolu ka ise eitanud ning käesolevaks ajaks on nõue täidetud ja täitemenetlus lõpetatud. Õige ei ole võlgniku arvamus, et kõik täitemenetluse dokumendid peab kohtutäitur võlgnikule isiklikult kätte toimetama. Vastavalt TMS § 10 lg-le 2 kohaldatakse dokumentide kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut. TsMS § 322 lg 2 järgi võib menetlusdokumendi saaja asemel kätte toimetada mh saaja tööandjale ja seega loetakse dokument saajale kättetoimetatuks (lg 3). Maakohus on määruses vastanud määruskaebuses olevatele väidetele ning selgitanud, miks ta leiab, et kohtutäituri abi oli õigustatud lahendama esitatud kaebust, viidades KTS § 7 lg-le 1 ja § 23 lg-le 3. Kolleegium nõustub maakohtuga. Määruskaebuse menetluskulud tuleb jätta selle esitaja kanda ( TsMS § 171 lg 1).

Gaida Kivinurm

Margo Klaar

Mare Merimaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.