Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja palub jätta kõrvale hageja poolt esitatud elektrienergia müügi ja võrguteenuste osutamise leping nr xxxxxxxx/x kui asjasse mittepuutuv. Nimetatud leping on sõlmitud 31.05.2010 ja seda ei ole hageja kunagi asunud täitma. Nimetatud lepingu alusel ei ole kostjale ühtegi teenust osutatud. Samuti tuleb jätta kõrvale hageja poolt esitatud tüüpleping madalpingele kuni 63 A. Hageja nõuded on alusetud (I kd, tl 52). KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD, TEHTUD JÄRELDUSED JA

PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Pooltevahelisest lepingust nähtuvalt (I kd, tl 60-61) sõlmisid hageja kostjaga 18.01.2001 elektrienergia müügi ja võrguteenuste osutamise lepingu nr 372767002 tarbimiskohaga V. V. vald. Hageja seletuse kohaselt see leping lõpetati 17.11.2009, sest kostja soovis lepingu ümber sõlmida; kostjale saadeti lepingu pakkumised, aga kostja ei tagastanud allkirjastatud lepinguid ega tulnud Eesti Energia AS-i klienditeenindusse lepingut sõlmima, kuid jätkas elektrienergia tarbimist. Lepingust (I kd, tl 6-7) nähtuvalt allkirjastas kostja 31.05.2010 elektrienergia müügi ja võrguteenuste osutamise lepingu nr xxxxxxxx/x, mille p 3 kohaselt jõustus leping alates 17.11.2009 ehk päeval mil kostja lõpetas eelmise lepingu ja jätkas elektrienergia tarbimist. Kohus nõustub hagejaga, et kostja on võtnud 31.05.2010 lepingu allkirjastamisel lepingu üldsätete p 3 kohaselt endale nimetatud lepingust nr xxxxxxxx/x tulenevad kohustused alates 17.11.2009. Kohus nõustub kostjaga, et asjakohased ei olnud koos hagiavaldusega hageja poolt esialgu esitatud Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ tüüptingimused madalpingel kuni 63 A (I kd, tl 822), kuna sõlmitud lepingus valiti võrguteenus 0,38 kV liinil üle 63 A ning sellisel juhul on asjakohased tüüptingimused Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ tüüptingimused madalpingel üle 63 A, mille on hageja täiendavalt esitanud (I kd, tl 62-71).

2 (8)

Vastavalt VÕS § 37 lg 1 on tüüptingimused lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Lepingu nr xxxxxxxx/x p 2 kohaselt on lepingu lahutamatuks osaks OÜ Jaotusvõrk võrgulepingu tüüptingimused ja Eesti Energia AS elektrilepingu tüüptingimused müügikohustuse alusel (edaspidi tüüptingimused) ning vastavalt õigusaktidele kehtestatud võrguteenuse ja elektrienergia hinnakirjad. Tüüptingimustes ja hinnakirjades sätestatu on pooltele täitmiseks kohustuslik. Vastavalt pooltevahelise lepingu nr xxxxxxxx/x lahutamatuks lisaks olevate tüüptingimuste p 10.1. maksab ostja võrguettevõtjale võrguteenuste eest ja muud võrgulepingust tulenevad tasud arvete alusel nendel märgitud maksetähtpäevadeks, viidates arvel olevale viitenumbrile. Seega on hageja lepingu alusel kohustatud kostjale müüma elektrienergiat ning kostja on kohustatud tarbitud elektrienergia eest nõuetekohasel viisil ja tähtaegadel tasuma. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja on elektrienergiat edastanud ja võrguteenust osutanud, esitanud tasumiseks arved ning kostja saadud elektrienergia ja võrguteenuse eest tasunud ei ole. Kostja on esitanud vastuväite, et hageja nõue on alusetu kuna energia tarbimise mõõtmine ei olnud nõuetekohane, kuna kostja asukohas asunud mõõteseade ei ole mõeldud töötama õhutemperatuuril alla –20 kraadi, mille tõendamiseks on kostja esitanud demonteeritud voolumõõtja foto (I kd, tl 97). Hageja vaidleb vastu, et arvesti tüüp E600-1DNZ.... töötab külmaga kuni – 40 0C ning esitas selle tõendamiseks Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni poolt koostatud mõõtevahendi tüübikinnituse (I kd, tl 101-104), mille kohaselt 3-faasiliste neljakvadrandiliste arvestite seeria E 600- 1DNZ- (antud juhul P2rs232) on mõeldud kasutamiseks õhutemperatuuril -40...+70 kraadi vahemikus (lisa 1 lk 2) ja Rootsi riikliku testimise ja uurimise instituudi poolt välja antud sertifikaadi nr 18 02 19 (I kd, tl 113-115, tõlge I kd, tl 195-198), mis kinnitab, et arvestile seeria E 600 –1DNZ on teostatud täiendav ekspertiis, mis kinnitas arvesti vastavust ka Eesti Standardikeskuse poolt välja antud Eesti standardi EN62053-21:2003 seatud nõuetele p 8.2 seadme töö täpsusele käitamise puhul tingimustes -40 C kuni +70 kraadi C. Vastavalt Mõõteseaduse § 8 lg 1 enne turule laskmist ja kasutusele võtmist mõõteseaduse § 7 lõikes 1 nimetatud otstarbel peavad läbima tüübikinnituse metroloogilise kontrolli nimistusse kantud need mõõtevahendid, millele ei kohaldu Mõõteseaduse §-s 71 sätestatud vastavushindamise nõue. Mõõteseaduse § 9 lg 1 kohaselt Eesti siseriiklik tüübikinnitustunnistus väljastatakse mõõtevahendi kohta, millele kohaldatakse käesoleva seaduse § 7 lõike 2 punkti 4 ja mis on saanud legaalmetroloogilisel ekspertiisil positiivse tulemuse. Kohtule esitatud TJI poolt 13.03.2003.a. kinnitatud mõõtevahendi tüübikinnitusest TJI 5-3/09.16.03 nähtuvalt on kinnitatud firma ENERMET elektroonsete 3-faasiliste neljakvadrandiliste arvestite seeria E600... lisatud tüübikirjelduses loetletud mudelite tüüp (s.h. E600-1DNZ) ja lubatud selle kasutuselevõtt Eesti Vabariigis peale iga eksemplari esmataatlust, mõõtevahendi tüübi kasutustingimuseks on õhutemperatuur -

3 (8)

40..+70 kraadi C; tüübikinnitus kehtib kuni 19.02.2013.a. (I kd, tl 101-104). Mõõteseaduse § 11 lg 1 kohaselt hinnatakse mõõtevahendi taatlemisel, kas metroloogilisele kontrollile kuuluv mõõtevahend vastab asjakohases õigusaktis esitatud ja EÜ tüübihindamistunnistuses või tüübikinnitustunnistuses kindlaksmääratud nõuetele. Kohtule TJA poolt esitatud AS Elektrokontrollikeskuse 20.10.2005.a taatlusprotokollist nr 2005/42 nähtuvalt on teostatud vaidlusaluse elektriarvesti E600-1DNZ-P2rs232 nr 26026223 taatlemine (I kd, tl 161). Seega vastavalt mõõteseaduse § 11 lg 1 on kinnitanud arvesti taatleja, et arvesti vastab tüübikinnituses kindlaksmääratud nõuetele. Kuna antud arvesti tüübikinnitus näeb ette nõuded, et arvesti peab vastama kasutustingimustele -40 ...+70, siis kinnitab arvesti taatluskleebis, et vaidlusalune arvesti vastab tüübikinnitusele. Arvesti esmataatlus on teostatud oktoobris 2005, mis on näha kohtule esitatud arvesti paigaldamise töökäsust ja kostja poolt esitatud arvesti pildil (taatluskleebis AE 030129).

Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni tüübikinnituse lisas leht1(3) lõigus MÕÕTEVAHEND on fikseeritud markeeringus E600-1DNC... voolumõõtjate puhul KASUTUSALA: elektrienergia ost-müük NB! Käesolev tüübikinnitus laieneb ainult arvesti näidikult loetud näitudele; väljundid ja liidesed on tehnoloogiliseks otstarbeks. TJA on esitanud kohtule tõendi (I kd, tl 160, 161), milles on selgitanud, et Eesti siseriikliku mõõtevahendi tüübikinnituse nr TJI 5-3/09.16.03, mis on väljastatud Enermet elektroonsetele elektriarvestitele seeria E600..., tüübikirjelduse kasutusala kirjeldus tähendab järgmist: „elektrienergia ost-müük“ – mõõtevahend on kasutamiseks elektrienergia ostumüügitehingutes elektrienergia koguse mõõtmiseks; „NB! käesolev tüübikinnitus laieneb ainult arvesti näidikult loetud näidule; väljundid ja liidesed on tehnoloogiliseks otstarbeks“ – tehingute tegemisel võetakse aluseks arvesti näidikul kuvatav näit, võimalikud lisaseadmed andmete edastamiseks ei ole kuulu selle tüübikinnituse alla. Seega kui võimalike lisaseadmete abil edastatud andmed erinevad arvesti näidikul kuvatavast näidust, siis võetakse tehingu tegemisel aluseks arvesti näidikul kuvatav näit. Elektrikontrollikeskuse OÜ (praegune Inspecta Eesti OÜ) 20.10.2005 teostatud taatluse taatlusprotokoll nr 2005/42 sisaldab elektriarvestite tüüp E600-1DNZ-P2rs232 taatluste tulemusi, loetelu eelviimasel real on toodud vaidlusaluse arvesti nr 26026223 taatlustulemused (I kd, tl 161). OÜ Tehnokontrollikeskuse poolt koostatud mõõtevahendi erakorralise kontrolli protokollist nr 170-0-233 nähtuvalt on vaidlusalust elektriarvestit 16.04.2010 OÜ Tehnokontrollikeskuse poolt erakorraliselt kontrollitud ja tuvastatud, et arvesti metroloogilised omadused on lubatud vea piirides ja arvesti on korras. Hageja ja OÜ Tehnokontrollikeskus poolt kohtule esitatud mõõtevahendi erakorralise kontrolli protokollid (I kd, tl 77, 158) on sisult identsed ja sisaldavad andmeid elektriarvesti tüüp E 600-1DNZ-P2rs232 nr 26026223 kohta. Kostja märgib, et Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni tüübikinnituse lisa kohaselt tähendab markeeringus E600-1DNC... nr 1, et tegemist on esimese täpsusklassi mõõteriistaga, aga hageja poolt kohtule esitatud Tehnokontrolli protokolli kohaselt on protokoll koostatud teise täpsusklassi mõõteriista

4 (8)

kohta. Kohus leiab, et asjaolu, et mõõtevahendi erakorralise kontrolli protokollis on mõõtevahendi tehnilistes andmetes mõõtevahendi tüübi, mis sisaldab õiget täpsusklassi numbrit, puhul järgnevalt täpsusklassiks ilmselt ekslikult märgitud muu, ei mõjuta kontrollitava mõõtevahendi identifitseerimist. Kohus nõustub kostjaga, et tehingute tegemisel võetakse aluseks arvesti näidikul kuvatav näit, võimalikud lisaseadmed andmete edastamiseks ei ole kuulu selle tüübikinnituse alla. Seega kui võimalike lisaseadmete abil edastatud andmed erinevad arvesti näidikul kuvatavast näidust, siis võetakse tehingu tegemisel aluseks arvesti näidikul kuvatav näit. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et arvesti näidud on fikseeritud kauglugemise teel. Kohtuistungil selgitab hageja, et vaidlusalusel perioodil hageja arvesti kontrollnäite ei käidud võtmas, kuid andmete õigsust tõendavad arvesti mahamonteerimisel fikseeritud näidud, mis langevad kokku kostjale esitatud arvetega. Tööülesandest nr 10-75043 (I kd, tl 84) nähtuvalt on elektriarvesti E6001DNZ-P2rs232 nr 26026223 lõppnäidud mahamonteerimisel 08.04.2010 01.00-34717; 02.00-28476; 03.00-3; 04.00-3; 05.00-6088; 06.00-5331. Hageja selgituste kohaselt ei mahtunud niipalju näite blanketi kitsasse lahtrisse ja ei olnud võimalik seetõttu vastavasse lahtrisse ära mahutada, vaid tuli blanketi vabasse ossa kirjutada (II kd, tl 45). Paljasõnalised ja tõendamata on kostja väited, et vana arvesti lõppnäite ei fikseeritud. Tööülesandel fikseeritud vana arvesti lõppnäidud on kooskõlas hageja poolt arvel nr 52255216 06.05.2010 esitatud arvesti näitudega (I kd, tl 28, 89) ning teistel arvetel olevate näitudega. Samuti on elektriarvesti erakorralise kontrolli protokollis 16.04.2010 fikseeritud samasugused elektriarvesti näidud (I kd, tl 77). Ka arvesti E600-1DNZ-P2rs232 paigaldamise tööülesandel nr 08-12642 (I kd, tl 127) on märkuste lahtris märgitud 24.01.2008.a. paigaldatud arvesti näidud. Paljasõnaline ja tõendamata on kostja väide, et lisaks voolumõõtjale kehtestatud nõuetele ei vasta kostja arvates nõuetele ka voolumõõtja paigaldus.

Kostja on esitanud väite, et hageja poolt on kohtule tõendina esitatud 22.septembri 2005.a. väljastatud Rootsi sertifikaat, TJI 13.03.2003.a. mõõtevahendi tüübikinnituse järgi peaks Rootsi tüübikirjelduse sertifikaat nr 18 02 19 olema aga dateeritud 19.veebruar 2003.a. Kohus juhib poolte tähelepanu sertifikaadi nr 18 02 19 kehtivusele, milles on selgitatud, et esimene sertifikaat väljastati 19.veebruaril 2003.a., sertifikaat kehtib kuni tühistamiseni, kehtivuse kinnitamiseks korraldatakse järjepidevalt seadme töö hindamisi, mille tulemused peavad igal aastal olema rahuldavad. Kohus nõustub kostjaga, et kuna elektriarvestite seeria E600... TJI poolsel 13.03.2003.a. mõõtevahendi tüübikinnitusel on viidatud SP (Rootsi) 19.02.2003 sertifikaadile nr 18 02 19 ei ole hageja poolt esitatud sertifikaat TJI 13.03.2003 tüübikinnituses viidatud Rootsi 19.02.2003 tüübikinnituse kohta, vaid tegemist on ilmselt Rootsis sama mõõteriista tüübi kohta järgnevalt 22.09.2005.a. väljastatud sertifikaadiga. Samas kohus leiab, et Rootsi sertifikaadi näol on ka TJI mõõtevahendi tüübikinnitusest nähtuvalt tegemist vaid tüübikinnitusega teises riigis (Rootsis) ning käesolevas asjas on oluline kohtule hageja poolt esitatud Eesti Vabariigis väljaantud kehtiv tüübikinnitus. Kuna kohtule hageja poolt esitatud 22.09.2005 Rootsis väljastatud sertifikaat ei ole

5 (8)

käesolevas vaidluses asjakohane, jätab kohus tähelepanuta kostja väite, et hageja poolt viidatud ja lisatud Rootsi sertifikaat nr 18 02 19 käsitleb nelja esimese ja kahte teise klassi voolumõõtjat, kuid mitte vaidlusalust P2rs232 väljundite ja liidestega arvestit; samas sertifikaadi lisa selgitustest nähtuvalt on P2 2-impulsiline ja rs232 RS-232 jadaport (I kd, tl 196). Kostja vaidleb vastu mõõtevahendi laboris teostatud erakorralise kontrollimise arve nr 51958711 30.04.2010 (I kd, tl 27) tasumisele summas 620 krooni (39,63 eurot). Asja materjalidest nähtuvalt algas poolte vaidlus 03.02.2010 ja selle põhjuseks oli, et elektri tarbimise arved olid kostja arvates liiga suured ja kostja taotles 06.04.2010 kontrollida voolumõõtja töötamise õigsust temperatuuril alla -200 C (I kd, tl 83). Kostja leiab, et kontrollimise eest esitas hageja talle arve, kuid nõutud kontrolli ei tehtud, sest tehnokontrolli protokolliga ei ole kontrollitud voolumõõtja töötamise õigsust temperatuuril alla -20 kraadi. OÜ Tehnokontrollikeskuse poolt 16.04.2010 koostatud mõõtevahendi erakorralise kontrolli protokollist (I kd, tl 77) nähtub, et on läbi viidud elektriarvesti tüüp E 600-1DNZ-P2rs232 nr 26026223 ülevaatus ja metroloogiliste omaduste kontroll, lähtudes Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt akrediteeritud (K012) kalibreerimismetoodikast. Kohus nõustub kostjaga, et sellest protokollist ei nähtu, kas on kontrollitud voolumõõtja töökindlust -20 kraadist madalamatel temperatuuridel, mis oli poolte viimane vaidlusobjekt, mistõttu ei ole põhjendatud selle kontrollimise eest tasu kostjalt väljamõistmine. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja väite kohaselt ei tööta vaidlusalune elektriarvesti õigesti õhutemperatuuril alla -20 kraadi. Kohus tegi kostjale 9.jaanuari 2012.a. istungil ettepaneku sellekohase ekspertiisi taotlemiseks ja lükkas asja arutamise edasi (I kd, tl 94), kuid kostja ei taotlenud kohtu poolt määratud aja ning asja edasise menetlemise jooksul ekspertiisi. TsMS § 293 lg 1 kohaselt on kohtul ainult menetlusosalise taotlusel õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks. Seega puuduvad tõendid, et vaidlusalune elektriarvesti ei tööta õhutemperatuuril alla -20 kraadi õigesti. Kohus ei saa lugeda usaldusväärseks kellegi poolt elektriarvestile kantud kirjet -20 + 70o C, mis on vastuolus mõõtevahendi tüübikinnitusega ja vaidlusaluse mõõtevahendi vastavust tüübikinnitusega kinnitavate taatlustulemustega. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt pooltevahelise lepingu nr xxxxxxxx/x lahutamatuks lisaks olevate tüüptingimuste p 10.1. maksab ostja võrguettevõtjale võrguteenuste eest ja muud võrgulepingust tulenevad tasud arvete alusel nendel märgitud maksetähtpäevadeks, viidates

6 (8)

arvel olevale viitenumbrile. Hageja on esitanud arved nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx võrguja elektrilepingu alusel osutatud teenuste eest perioodil 19.11.2009- 25.01.2011 tasumiseks kogusummas 817,07 eurot (I kd, tl 23-26, 28-36, 89-91). Hageja on selgitanud ampritasu arvestamist (I kd, tl 82), et arvel nr 50590649 on ampritasu arvestatud perioodi 14.11.2009- 31.01.2010 eest, amprid on arvestatud 2 täiskuud (dets ja jaan) ning 14 päeva (17.11.2009-30.11.2009) amprite eest; kahe täiskuu eest on ampritasu 2 x 80 amprit = 160 + (14 päeva amprid); 14 päeva amprite arvestus saadakse kui 80 A / 30 päevaga X 14 päevaga = 37,337; kokku 160 + 37,337 =197,337. Arve nr 55269541 on väljastatud perioodi 01.09.2010-31.10.2010 eest, seega 2 x 80 A = 160 A. Arve nr 56350371 on väljastatud perioodi 01.01-24.01.2011 eest, ülaltoodud valemi alusel = 61,935 A. Vastavalt kehtivale võrgu- ja elektrilepingule nr xxxxxxxx/x on kostjal valitud võrguteenus 0.38 kV liinil üle 63A ajatariifide ja võrguühenduse kasutamise ampripõhise tasuga (VML2). Samuti vastavalt lepingu tüüptingimuste p 7.8 ei vabasta võrguühenduse katkestamine ostjat võrguühenduse kasutamise tasude maksmise kohustusest, kui võrguettevõtja osutab võrguteenused vastavalt kvaliteedinõuetele ja elektrivarustuse kindluse nõuete rikkumise korral vähendab võrgutasu punktis 3.10. - 3.12. sätestatu kohaselt, mistõttu oli hagejal õigus esitada kostjale arveid võrguteenuste eest ka ühenduse katkestamise ajal. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid teenuste eest tasu arvestamisele, vaid on vaidlustanud elektrinäitude kindlaksmääramise. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et ta oleks eelnimetatud arvete alusel hagejale teenuste eest tasunud. Kohus leiab, et pooltevahelise võrgu- ja elektrilepinguga, hageja arvetega ja tööülesandega nr 10-75043 on hageja poolt kostjale osutatud võrgu- ja elektriteenuste tasu 817,07 euro nõue tõendatud ning kuulub kostjalt väljamõistmisele. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa (kuni 15.04.2013 seitse) protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooltevahelise lepingu lisaks olnud tüüptingimuste p 10.3 kohaselt, kui ostja ei maksa arvet märgitud maksetähtpäevaks, maksab ta võrguettevõtjale kõigi tasude täieliku laekumiseni viivist tasunata summalt 0,1% päevas. Viivist hakatakse arvestama maksetähtpäevale järgnevast päevast ja lõpetatakse tasude laekumise päeval. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hagi esitamise ajaks oli sissenõutavaks muutunud viivis 329,43-14,82= 314,61 eurot, mille hagejapoolseid arvutusi ei ole kostja vaidlustanud. Alates 24.05.2011- 09.06.2014.a. 7 (8)

on lepinguline viivis 0,1 % tasumata summalt päevas 1112x 817,07x 0,001= 908,58; 314,61+908,58= 1223,19 eurot. Kuna hageja on nõudnud viivist mitte rohkem kui põhinõude summa, mis on kooskõlas kohtupraktikaga, kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis kogusummas 817,07 eurot. Selliseid viiviseid ei saa kohus lugeda ebamõistlikult suureks ja kostja ei ole taotlenud ka viiviste vähendamist VÕS § 162 alusel. Neil asjaoludel leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ja kostjalt mõista välja hageja kasuks võlgnevus 817,07 eurot ja viivised 817,07 eurot. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi 95% ulatuses tuleb hageja menetluskuludest jätta 95 % kostja kanda ja 5 % kostja menetluskuludest jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik

8 (8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.