2-14-14313/12 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

17.aprilli 2014 määrusega nimetas kohus Jevgeni Levtšenkole ajutiseks pankrotihalduriks Mart Sikuti. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning Jevgeni Levtšenko pankrot välja kuulutada. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust eeldatakse. Jevgeni Levtšenko on kinnipeetav Tartu Vanglas, karistuse lõpptähtpäev on 13. märts 2018. Võlgnik on vangistuses riigi ülalpidamisel, tema kontole laekuvad maksed lähedastelt. Isikukonto väljavõttest nähtub, et laekunud on makseid nt ca XXX eurot kuus. 2013 märtsis-juulis on laekunud töötasu XXX eurot. Vastavalt VangS §-le 38 kindlustab vanglateenistus võimalusel kinnipeetava tööga, aga reaalselt on enamikel kinnipeetavatel töö leidmise võimalused vähesed. Ajutine pankrotihaldur ei ole võlgnikul tuvastanud registervara olemasolu, tõenäoliselt puudub võlgnikul ka muu vallasvara. Võlgniku pangakontodel puuduvad rahalised vahendid. Võlgniku vanglasisesel isikukontol on 7. mai 2014 seisuga vabu vahendeid XXX eurot, vabanemisfondis on XXX eurot. Vabanemisfondi vahenditele ei saa pöörata sissenõuet, need vahendid on sihtotstarbelised ja ette nähtud väljamaksmiseks vanglast vabanemisel. Ajutise halduri poolt on välja selgitatud võlgnikul vähemalt järgmised kohustused: Riigi Tugiteenuste Keskus 2142,01 eurot; Tele2 Eesti AS 139,37 eurot; EMT AS 559,70 eurot; eraisikud Sarapuu ja Harin 1661,63 eurot; kokku vähemalt 4502,71 eurot. Nõuetele võivad lisanduda kohtutäiturite tasud. Ajutisele haldurile kättesaadavate andmete põhjal ei esine võimalusi vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. Võlgniku võlad on tekkinud eelkõige väljamõistetud trahvidest, sunnirahadest ja menetluskuludest. Võlgnikul puudub igasugune vara, mille arvelt oleks võimalik täita kohustusi võlausaldajate ees või katta pankrotimenetluse kulusid. Võlgnikul puuduvad sissetulekud ja reaalsed väljavaated kinnipidamisasutuses töökohta leida. Kinnipidamisasutusest vabanemisel 2018 saab võlgnik asuda tööle ja alustada võlausaldajatele maksete tegemist. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid.

Võlgnik on esitanud kohtule 20. mail 2014 avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Arvestades tsiviilasjas nr 3-2-1-1-13 Riigikohtu 27. veebruari 2013 määruses antud suuniseid, tuleb Jevgeni Levtšenko pankrot PankrS § 171 lg 11 alusel välja kuulutada. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lg 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse katteks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lg-te 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik olla kohtu loata tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri tasuks 440 eurot, millele lisandub käibemaks 88 eurot, ja hüvitatavate kulutuste suuruseks 15,60 eurot koos käibemaksuga. Ajutine haldur on arvestanud töötundideks 5,5 tundi tunnitasuga 80 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, on tema tööks kulunud aeg põhjendatud ja Mart Sikutile tuleb tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 440 eurot, millele lisandub käibemaks 88 eurot, ning hüvitiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste katteks 15,60 eurot koos käibemaksuga. Töötasu ja hüvitatavad kulutused tuleb määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Sikuti Advokaadibüroo. Töötasu 397 euro ulatuses tuleb maksta riigi vahenditest ja ülejäänud ulatuses välja mõista võlgnikult. Kohus nimetab pankrotihalduriks Mart Sikuti, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik