Kohtulahend

2(7)

Maakohtu määrus Maakohus rahuldas nii hageja kui ka kostja avaldused osaliselt ning mõistis välja kostjalt hageja kasuks menetluskulu 2032,80 eurot ja hagejalt kostja kasuks 7455,47 eurot. Kohus tasaarvestas hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud ning mõista kostjalt hageja kasuks välja 5422,67 eurot. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldustest nähtub, et hageja menetluskuluks on riigilõiv hagiavalduselt 8308,51 eurot ja hagi tagamise avalduselt 28,76 eurot, kokku 8337,27 eurot. Kohtutoimikust nähtub, et hageja on vastavad summad tasunud. Kostja vastuväide, et hageja vähendas menetluse käigus oma nõuet ca 30 000 euro võrra, mistõttu puudub tal õigus nõuda esialgu esitatud nõudelt tasutud riigilõivu täies ulatuses hüvitamist, tuleb jätta tähelepanuta. Riigilõiv kuulub hüvitamisele Harju Maakohtu 09.11.2012 otsuses märgitud tsiviilasja hinnast 164 942,51 eurot lähtuvalt. Hagi esitamise ajal (07.02.2012) kehtinud riigilõivuseaduse kohaselt tuleb juhul, kui tsiviilasja hind on 159 779,13 – 191 734,94 eurot, riigilõivu tasuda 8308,51 eurot. Kuivõrd hageja nõude suurus jäi ka pärast nõude vähendamist selle vahemiku sisse, on hageja tasunud riigilõivu õigesti, mitte ülemääraselt nagu kostja viitab. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga. Hageja esindajatel tekkis seoses asja menetlusega ringkonnakohtus sõidu- ja kontorikulu 250 eurot ning transpordikulu 111 eurot. Hageja esindaja selgituste kohaselt on sõidukulu 215 eurot tekkinud hageja osanikega kohtumisel Venemaal. Kuivõrd hageja esindaja antud kulu tõendada ei suutnud, loobus ta 21.10.2013 e-kirjas kõnealusest nõudest. Samas e-kirjas märkis hageja esindaja, et kontorikulu suuruseks on 35 eurot. Kontorikulud ei ole õigusabikulud TsMS § 175 lg. 1 mõistes, mistõttu vastaspool ei pea neid hüvitama. Kõikvõimalikud kantselei- või bürookulud on juba arvestatud esindaja tunnihinna sisse ning puudub alus nende eraldi vastaspoolelt väljamõistmiseks. Seega selles osas jäi taotlus rahuldamata ning kontorikulud 35 eurot kostjalt välja mõistmata. Ka OÜ Advokaadibüroo Advocatus transpordikulu 111 eurot (käibemaksuga) jäi kostjalt välja mõistmata selle tõendamatuse tõttu. Hageja esindajal kulus 21.05.2012 kirjaliku vastuse koostamiseks 2 tundi. Antud dokumendi allkirjastas pankrotihaldur Aivar Leismann. Edaspidise menetluse käigus allkirjastas A K a menetlusdokumente hageja lepingulise esindajana, mistõttu 21.05.2012 dokumendi koostajaks ei ole A K a. Seega ei kuulu vastav kulu kostjalt väljamõistmisele. Hageja esindajal kulus kostja taotlusega tutvumiseks ning sellele kirjaliku vastuse koostamiseks kokku 4 tundi. Märgitud ajakulu on ülemäärane. Hageja vastuse ning kostja taotluse mahtu ja sisu ning neile lisatud tõendeid arvestades on taotlusega tutvumise põhjendatud ajakuluks 0,5 tundi ning sellele vastuse koostamise ajakulu 1,5 tundi. Antud toimingute märgitud ajakulu on 2 tunni ulatuses põhjendamatu. Hageja esindajal kulus kohtule konto väljavõtete saatmiseks kokku 12 tundi. Märgitud ajakulu on ülemäärane. Hageja esindaja saatis kohtule erinevaid pangakonto väljavõtteid ning 2 mõnelauselist e-kirja selgitustega. Arvestades väljavõtete mahtu ning nende saamise mõistlikku aega, on antud toimingu põhjendatud ajakuluks 8 tundi, toimingu märgitud aega tuleb vähendada 4 tunni võrra. Hageja esindajal kulus kostja vastusega tutvumiseks 2 tundi. Märgitud ajakulu on ülemäärane. Kostja vastuse mahtu (2 lk) ja sisu arvestades on taotlusega tutvumise põhjendatud ajakuluks 1 tund ning 1 tunni ulatuses on antud toimingu märgitud ajakulu põhjendamatu.

3(7)

Hageja esindajal kulus seisukoha koostamiseks kostja 13.08.2012 vastusele 2 tundi. Märgitud ajakulu on ülemäärane. Hageja vastuse mahtu (0,5 lk) ja sisu arvestades on vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks 0, 75 tundi. Antud toimingu märgitud ajakulu on 1,25 tunni ulatuses põhjendamatu. Kokku on hageja lepingulise esindaja kulud seoses kohtumenetlusega maakohtus põhjendatud 25,85 tunni (36,1 – 10,25) ulatuses, mis vastab hageja esindaja tunnihinda (100 eurot käibemaksuta) arvestades 2585 eurole. Hageja menetluskulud maakohtus on kokku 10 922,27 eurot (riigilõivud 8337,27 eurot + lepingulise esindaja kulu 2585eurot). Kostjalt kuulub hageja kasuks välja mõistmisele 6116,47 eurot (tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu 05.06.2013 otsuse menetluskulude jaotusest 56% menetluskulude summast 10 922,27 eurot). Hageja esindajal kulus 20.03.2013 kostja seisukohaga tutvumiseks 2 tundi. Kohtutoimikust ei nähtu, et kostja esitas vastaval perioodil mingeid seisukohti. Kostja esitas kohtule vaid apellatsioonkaebuse ning hageja on sellele vastanud. Järgmine menetlustoiming on juba kohtuistung. Seega on antud õigusabikulu 2 tunni ulatuses mittevajalik ja põhjendamatu. Hageja esindajal kulus 19.04.2013 istungil osalemiseks 1 tund. Kohtutoimikust ja kohtuinfosüsteemist (KIS) ei nähtu, et antud kuupäeval oleks käesolevas asjas mõni istung toimunud. Võib eeldada, et hageja esindaja pidas silmas 30.04.2013 istungit. Antud istung kestis protokolli kohaselt 33 minutit, mistõttu ajakulu 1 tund on ülemäärane. Antud ajakulu võiks olla põhjendatud, kui selle sisse arvestada ka istungiks valmistumise ajakulu, kuid hageja esindaja on juba varem antud istungiks 1 tunni ulatuses valmistunud. Istungil osalemise põhjendatud ajakulu on 33 minutit, toimingu märgitud aega tuleb 27 minuti võrra vähendada. Hageja esindajal kulus Tallinna Ringkonnakohtu 21.05.2013 istungil osalemiseks 2 tundi. Antud istung kestis protokolli kohaselt 36 minutit, mistõttu ajakulu 2 tundi on ülemäärane. Antud ajakulu võiks olla põhjendatud, kui selle sisse arvestada ka istungiks valmistumise ajakulu, kuid käesoleval juhul on hageja esindaja juba varem antud istungiks 1 tunni ulatuses valmistunud. Istungil osalemise põhjendatud ajakulu on 36 minutit, toimingu märgitud aega tuleb 1 tunni 24 minuti võrra vähendada. Hageja selgitustest nähtub, et hagejal tekkis seoses esindaja Katrin Prüki osalemisega Tallinna Ringkonnakohtu 21.05.2013 istungil kulu 500 eurot (käibemaksuga, arve nr. 13058). Käesolevas asjas ei ole põhjendatud mitme esindaja kasutamine. TsMS § 175 lg. 3 kohaselt hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kui need olid tingitud asja keerukusest või esindaja vahetumise vajadusest. Lahendis nr. 3-2-1-112-09 märkis Riigikohus, et tsiviilasja ei muuda iseenesest keerukaks asjaolu, et menetlusosalised kasutavad mitut esindajat, vaid keerukus peab tulenema asja olemusest ja mahust. Käesolevas asjas ei olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms, mis annaks alust lugeda tsiviilasja keerukaks eelkõige TsMS § 175 lg. 3, aga osaliselt ka lg. 1 tähenduses õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel. Samas, asja keerukus võib seisneda ka tõendite hindamises, eelkõige kui hinnatavate tõendite maht on suur. Käesoleva vaidluse puhul on tõendeid kohtule esitatud tavapärases mahus. Riigikohtu hinnangul võib teise esindaja õigusabikulude väljamõistmine poolelt tulla kõne alla eelkõige siis, kui teisel esindajal on teatud valdkonnas eriteadmised, mis on asjaolude või tõendite hindamiseks vajalikud. Kuna käesoleva asja puhul on tegemist tavapärase vaidlusega, kus ei ole esitatud keerukaid tõendeid, ei ole mitme lepingulise esindaja kulude hüvitamine hagejale põhjendatud. Antud õigusabikulu on 5 tunni (500 euro) ulatuses mittevajalik ja põhjendamatu.

4(7)

Hagejal tekkis seoses esindaja Katrin Prüki poolt kassatsioonkaebusega tutvumisega ja sellele hinnangu andmisega kulu 400 eurot (käibemaksuga, arve nr. 13090). Riigikohus leidis lahendis nr. 3-2-1-158-12, et TsMS § 677 lg. 2 p. 2 ja § 678 lg. 1 koostoimes tekib vastustajal kohustus kassatsioonkaebusele vastata alles siis, kui Riigikohus teda selleks kohustab. TsMS § 679 lg 2 võimaldab Riigikohtul otsustada kaebuse menetlusse võtmise ka ilma vastustajalt sellele vastust küsimata. Praeguses asjas on Riigikohus jätnud kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ega ole hagejalt kostja kassatsioonkaebusele vastust küsinud ega vastamiseks tähtaega andnud. Seega lepingulise esindaja kulusid, mis on tekkinud seoses kassatsioonkaebusega tutvumisega ja selle osas hinnangu kujundamisega, ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks olukorras, kus hageja ei olnud kohustatud kassatsioonkaebusele vastama. Antud õigusabikulu on 4 tunni (400 euro) ulatuses põhjendamatu ja mittevajalik. Ülejäänud osas on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ning vajalikud. Kokku on hageja lepingulise esindaja kulud seoses kohtumenetlusega ringkonnakohtus ja Riigikohtus põhjendatud 13 tunni 39 minuti (26 tundi 30 minutit – 12 tundi 51 minutit), mis vastab hageja esindaja tunnihinda (100 eurot käibemaksuta) arvestades 1339 eurole. Hageja menetluskulud on kokku 7455,47 eurot (maakohtu kulud 6116,47 eurot + ringkonnakohtu kulud 1339 eurot). Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jäi rahuldamata 7502,80 euro ulatuses. Kostja esindajal kulus maakohtu otsusega tutvumiseks ja kohtu järelduste analüüsimiseks 4 tundi. Märgitud toimingu ajakulu on ülemäärane. Arvestades otsuse sisu, mahtu (põhjendused 6,5 lk-l) ja asjaolu, et kostja esindaja oli menetlusega varasemalt tuttav, on antud toimingu põhjendatud ja mõistlikuks ajakuluks 2,5 tundi, toimingu märgitud aega tuleb 1,5 tunni võrra vähendada. Kostja menetluskulude nimekirjast on põhjendamatud järgmised õigusabikulud: apellatsioonkaebuse koostamine 3 tundi; taotluse koostamine hagi läbivaatamata jätmiseks 0,5 tundi; apellatsioonikohtu kahel istungil osalemine koos istungiteks ettevalmistumisega 3 tundi; ringkonnakohtu otsusega tutvumine, analüüs, kliendile otsuse sisu ning perspektiivi seletamine 1 tund. Antud õigusabikulud on põhjendamatud, kuna ringkonnakohtu ja Riigikohtu menetluskulud jäid kostja kanda. Kokku on põhjendamatud õigusabikulud 7,5 tunni ulatuses. Ülejäänud osas on kostja lepingulise esindaja kulud vajalikud ja põhjendatud. Kokku on kostja lepingulise esindaja kulud seoses kohtumenetlusega põhjendatud 46 tunni 20 minuti (55 tundi 20 minutit – 9 tundi) ulatuses, mis vastab kostja esindaja tunnihinda (100 eurot käibemaksuta) arvestades 4620 eurole. Hagejalt kuulub kostja kasuks väljamõistmisele 2032,80 eurot (tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu 05.06.2013 otsuse menetluskulude jaotusest 44% menetluskulude summast 4620 eurot). Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jäi rahuldamata 1467,20 euro ulatuses. Tsiviilasja hind oli 164 942,51 eurot. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr. 137 § 1 lõigete 1 ja 2 kohaselt on tsiviilasjas, mille hind on kuni 169 600 eurot, maksimaalselt nõutav lepingulise esindaja kulu 23 480 eurot. Seega ei ületa hageja ja kostja põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulude hüvitis kehtestatud piirmäära.

Määruskaebus Hageja palub määruskaebuses maakohtu määruse osaliselt tühistada ja uue määrusega rahuldada tema avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks täiendavalt järgmises osas: 5(7)

kulud õigusabile maakohtus 10,25 tundi (1025 eurot), kulud õigusabile ringkonnakohtus 500 eurot (käibemaksuga) ja transpordikulud 111 eurot (käibemaksuga) ning vähendada kostja kasuks välja mõistetud õigusabikulu maakohtus nii, et see ei ületaks hageja kasuks välja mõistetud õigusabikulu maakohtus. Kohus pidas maakohtus hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks 25,85 tundi ja kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks 46,2 tundi. Sellega on hagejat ja kostjat koheldud oluliselt ebavõrdselt. Kohus on ajakulu põhjendatuse hindamisel vaadelnud hageja ja kostja menetluskulu isoleeritult. Ta on võtnud aluseks menetlusosaliste tööaja arvestuse ja võrrelnud seda istungi/menetlusdokumendi pikkusega. Selline lähenemine on õigustatud vaid osaliselt. Pikkusele lisaks tuleb hinnata sisukust ja vajalikkust ning arvestada poolte võrdse kohtlemise põhimõttega (TsMS § 7). Hageja 36,1 tunnine ajakulu maakohtus on vaidluse keerukust arvestades põhjendatud. Juhul kui ringkonnakohus asub seisukohale, et hageja menetluskulu on teatud osas põhjendamatu, tuleks vastavalt korrigeerida ka kostja menetluskulu. Millegagi ei ole põhjendatud lõpptulem, justkui kostja oleks õigustatult kulutanud sama asja ajamisele maakohtus 20 tundi rohkem aega kui hageja. Põhjendamatu on kohtu seisukoht, et tegemist oli tavapärase vaidlusega ning täiendava esindaja kulu ringkonnakohtus ei olnud põhjendatud. Kahju hüvitamise asjad on enamasti väga keerukad ja kahju hüvitamise asjadest on juhatuse liikme kahju hüvitamise asjad omakorda ühed keerukamad. Vaidlusega kaasnes täiendav keeruline õiguslik küsimus. 30.04.2013 istungil juhtis kohus tähelepanu asjaolule, et pankrotimenetluses on kõik võlausaldajate nõuded rahuldatud. Seetõttu leidis kohus, et ilmselt on hagi alus ära langenud ja hagi oleks õige jätta läbi vaatamata. Sellega seoses lükkas kohus istungi ka edasi. Hageja küsis tekkinud spetsiifilises küsimuses õiguslikku arvamust adv. Katrin Prükilt, kes muuhulgas on Tartu Ülikoolis pankrotiõiguse õppejõud. Täiendav esindaja selgitas kohtule, miks kujunenud olukorras ei ole hagi alus ära langenud ja menetlust tuleb jätkata. Kohus nõustus sellega, jätkas asja menetlemist ja jättis hagi rahuldamise jõusse. Seega, tegemist oli keeruka asjaga, mille lahendamise käigus tekkis eriteadmisi nõudvaid küsimusi ja täiendava esindaja kaasamine ringkonnakohtus oli põhjendatud. Seega tuleb täiendava esindaja kulu ka hüvitada. Ekslik on kohtu seisukoht, et transpordikulu 111 eurot (käibemaksuga) on tõendamata. Hageja edastas kohtule advokaadibüroo Advocatus arve nr. 13058, mis tõendab, et hagejal tekkis muuhulgas transpordikulu hüvitamise kohustus. Tegemist on lepingulise esindaja sõidukuluga büroo asukohast Tartus ringkonnakohtusse Tallinnas ja tagasi. Transpordikulu suurus on leitud järgmise arvestusega: läbitud vahemaa 185 km x 2 x 0,25 eurot. Kilomeetri hind mahub Rahandusministri 13.01.2011 määrusega nr. 2 kehtestatud vahemikku. Vastus kaebusele Hageja vaidles määruskaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 punktiga 1 ja §-ga 659 tuleb kohtumäärused jätta muutmata ning määruskaebused rahuldamata.

6(7)

TsMS § 659 ja § 651 lg. 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, millega hageja avaldus jäeti rahuldamata. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel tuleb kooskõlas TsMS § 175 lõikega 1 seega hinnata, kas õigusabi osutamiseks tehtud töö maht ja kulud on mõistlikud ja põhjendatud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg. 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Maakohus on käsitlenud hageja ja kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldustes loetletud tööde sisu ja nimetatud töödele väidetavalt kulunud aega ning avaldustes esitatud tööde sisu ja ajakulu analüüsides jõudnud järeldusele, et hageja esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks saab lugeda 12 261,27 eurot ja kostja esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks saab lugeda 4620 eurot. Põhjendamatu on hageja seisukoht, et kohus pidas maakohtus hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks 25,85 tundi ja kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks 46,2 tundi. Kohtu arvestuste järgi oli kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu kõigis kohtuastmetes kokku 46 tundi 20 minutit ning hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu kõigis kohtuastmetes kokku 39 tundi 30 minutit. Vastavale järeldusele on kohus jõudnud iga avaldustes nimetatud töö sisu ja sellele väidetavalt kulunud aega hinnates. Määrusest nähtub, et kohtu hinnangud põhjendatud ja vajaliku ajakulu osas põhinevad hageja ja kostja esindajate tööde kirjeldusel ja toimiku materjalidel. Ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu põhjendustega mitte nõustuda ja menetluskulusid välja mõista hageja taotletud ulatuses.

Tiit Kollom

Ulvi Loonurm

Ele Liiv

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.