Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Imbi Sidok-Toomsalu
Otsuse tegemise aeg ja koht
05.06.2013, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-5517
Tsiviilasi
OÜ KXM EST (pankrotis) pankrotihaldur A. L. hagi N. L. vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
106 137,63 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.11.2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
N. L. apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ KXM EST (pankrotis, registrikood 10981200) pankrotihaldur A. L. (asukoht Kentmanni Advokaadibüroo OÜ, Kentmanni tn 15, Tallinn), lepingulised esindajad August Käära ja adv Katrin Prükk Kostja N. (N.) L. (IK XXXXXX, elukoht XXXXXX), lepinguline esindaja Marina SimhesKazakova
Kohtuistungi toimumise aeg
21.05.2013
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 09.11.2012 otsus osaliselt väljamõistetud kahju suuruse osas.
2.Välja mõista N. L. OÜ KXM EST (pankrotis) pankrotihaldur A. L. kasuks 105 818,07 (ükssada viis tuhat kaheksasada kaheksateist) eurot ja 07 senti.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Menetluskulude jaotus Maakohtu menetluskulud jätta 56 % ulatuses kostja kanda ja 44 % ulatuses hageja kanda. Ringkonnakohtu menetluskulud jätta N. L. kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi asjaolud ja menetluse käik
1.07.02.2012 esitas OÜ KXM EST OÜ (pankrotis) pankrotihaldur A. L. hagi Harju Maakohtusse N. L. vastu kahju hüvitamiseks summas 191 143 eurot. Menetluse käigus hageja täpsustas nõuet ja palus kostjalt välja mõista 164 942,51 eurot.
2.Osaühingu pankrot kuulutati välja 10.06.2011 ja pankrotihalduriks määrati A. L. . Haldur viis läbi raamatupidamise revisjoni. Revisjoni käigus selgus, et kostja kui osaühingu osanik ja likvideerija võttis osaühingu kassast välja ja võttis teistelt kohustatud isikutelt vastu rahalisi vahendeid 191 143 eurot, mida ei ole kasutatud osaühingu tarbeks. Kostja sai kassa väljamineku orderite andmetel rahalisi vahendeid
21.11.– 25.12.2010 kokku 27 673,74 eurot; 01.01. - 10.06.2011 kokku 69 864,53 eurot. Osaühingu arveldusarvelt sai kostja 19 547 eurot.
3.2008. a maksti osanikele dividende 402 643,39 eurot. Kostja osalus osaühingus on 25 % ja seega oli saadav tulu 100 660,85 eurot. Kostjale maksti dividendidena välja 140 605,63 eurot, ehk 39 944,78 eurot rohkem. 2009. a maksti osanikele dividende 372 758,30 eurot. Kostja osa sellest sai olla 93 189,57 eurot. Kostjale maksti dividendidena välja 5311,06 eurot vähem. Seega on kostjale enammakstud dividende 34 633,72 eurot. Likvideerija I. Š. tegi kostjale osaühingu likvideerimismenetluse käigus väljamakseid 13 223,52 eurot. Seega on kostja alusetult saanud osaühingust rahalisi vahendeid kokku 164 942,51 eurot.
4.Osaühingu dokumentatsioonis puudub osanike dividendide väljamaksmise aluseks olev otsus. Osaühingu raamatupidamise dokumentatsioonist ja 2009. a majandusaasta aruandest tulenevalt on kõik õigustatud isikud dividende saanud.
5.Kostja 30.04.2010 tööleping on tühine, kuna ta sõlmis selle iseendaga, omamata selleks õiguslikku alust. Osaühingu likvideerimisotsus võeti osanike üldkoosolekul vastu alles 24.05.2010, kuid 30.04.2010 on kostja juhatuse liikmena sõlminud endaga lepingu likvideerimismenetluses likvideerijaks määramiseks, likvideerimise läbiviimiseks ning endale tasu määramiseks. Igal juhul ei ole kostjal õigust saada tasu enne 06.10.2010, kui kostja oli kantud äriregistrisse osaühingu likvideerijana kuni pankrotimenetluse algatamiseni.
6.Osaühingu pankrotimenetluses on jaotusettepanek kinnitatud ning kõikide võlausaldajate nõuded on 100% ulatuses rahuldatud. Kostja oli teadlik dividendide ebaõigest maksmisest. Kostja vastuväited
7.Kostja hagi ei tunnistanud. Dividendide saamine on osaühingu sisene asi ning sellega ei saa tekitada võlausaldajatele kahju. Osaühingul oli pankroti väljakuulutamise ajal piisavalt rahalisi vahendeid, pangakontodel kokku 84 608,88 eurot.
8.Hageja esitatud arvestus on vale. Revidendi aruande kohaselt on likvideerimismenetluse ajal tehtud väljamakseid 130 310,12 eurot. Seega on nõue tõendamata vähemalt 60 832,88 euro osas.
9.Kostja sai juhatuse liikme palka, mis alates 25.03.2010 oli 30 000 krooni kuus. 29.04.2010 osanike üldkoosoleku otsusega nimetati kostja osaühingu tegevdirektoriks. 14.04.2010 üldkoosolekul vastuvõetud otsuse alusel sõlmis kostja töölepingu tegevdirektori kohustuste täitmiseks firma likvideerimise perioodiks palgaga 30 000 krooni. Otsus osaühingu likvideerimiseks oli juba varem osanike poolt vastu võetud. 29.05.2010 määrati osaühingu likvideerijaks I. Š. , kes ei esitanud vastuväiteid selle kohta, et kostja jäi tegevdirektoriks. Kostjale maksis palka likvideerija. Alates 07.10.2010 kuni pankroti väljakuulutamiseni oli kostja äriühingus tegevdirektor ja likvideerija.
10.Kostjale edastati osaühingu 2008. a dividendide väljamaksmise graafik finantsdirektori V. K. poolt. Seisuga 30.05.2010 oli dividendide väljamaksmise võlgnevus: panga järgi – 200 000 krooni ja sularahas 1 861 000 krooni. Kostja andis selle nõude likvideerijale, kes seda aktsepteeris ja hakkas kostjale väljamakseid tegema alates 21.09.2010. Dividendid makstakse välja osaühingu juhatuse otsuse alusel.
11.Kostja ei teinud endale väljamakseid. Kostjal oli kolm seaduslikku alust väljamaksete saamiseks. 25.03.2010 sõlmitud leping, mille järgi oli kostjal õigus saada tasu 30 000 krooni. Nimetatud otsus on allkirjastatud teiste osanike poolt. Kokku oli kostjal õigus saada selle lepingu eest 25.03. - 28.05.2010 tasu 4160,21 eurot (65 093,16 krooni). 30.04.2010 tööleping, mille alusel oli kostja õigustatud saama töötasu 28.05.2010 14.06.2011 kokku 23 966,87 eurot (375 000 krooni). 2008. a majandusaasta eest saamata jäänud dividendid 131 987,80 eurot. Likvideerija nõustus kostja dividendide nõudega ning likvideerimismenetluse ajal asus seda täitma.
12.Osaühingu majandusaasta aruannetes on kajastatud üksnes välja makstud dividendid. Kostja ei võtnud osa dividendide jaotamise otsustamisest ning teda teavitati otsuste sisust esitatud graafikutega. Teistele osanikele maksti samuti dividende välja suuruses, mis kattuvad graafikus märgitud suurusega, mitte aga majandusaasta aruandes märgitud summaga. Seega oli kostjal enne osaühingu pankroti välja kuulutamist õigus saada 160 114,86 eurot. Esimese astme kohtu otsus
13.09.11.2012 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt. Kohus mõistis kostjalt OÜ KXM EST (pankrotis) pankrotihaldur A. L. kasuks välja 106 137,63 eurot. Menetluskulud jättis kohus 56% ulatuses kostja ja 44% ulatuses hageja kanda.
14.Hageja leidis, et kostja sai alusetult dividende 34 633,72 eurot ja kostja on sellest teadlik; kostja sai alusetult osaühingust rahalisi vahendeid kokku 130 308,79 eurot; 30.04.2010 leping on tühine.
15.25.03.2010 sõlmiti osaühingu ja kostja vahel juhatuse liikme leping tasuga 30 000 krooni kuus. Hageja nimetatud lepingut ei vaidlustanud. 14.04.2010 osaühingu üldkoosoleku otsusega määrati kostjale äriühingu ainuesindusõigus. 29.04.2010 osaühingu osanike otsusega määrati osaühingu tegevdirektoriks N. L. . 30.04.2010 on sõlmitud tööleping osaühingu, keda tehingu tegemisel esindas kostja, ja kostja vahel, mille järgi on kostjaga sõlmitud tööleping osaühingu likvideerimise perioodiks tegevdirektori ametikohale töötasuga 30 000 krooni kuus. 24.05.2010 osanike otsusega võeti vastu otsus algatada likvideerimismenetlus. 24.05.2010 otsustati sõlmida leping likvideerimisteenuse osutamiseks OÜ-ga INGOR ÕIGUSBÜROO ja määrata likvideerijaks I. Š. .
16.Kohus leidis, et 30.04.2010 leping on tühine. Nimetatud leping ei ole tehinguks, mis tehakse osaühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel. 29.04.2010 osanike üldkoosolekul otsustati määrata kostja osaühingu tegevdirektoriks. Sõlmida kostjaga lepingut osaühingu likvideerimise läbiviimiseks ei otsustatud. Sellist otsust ei ole vastu võetud ka 24.05.2010 üldkoosolekul. Seega ei olnud kostjal õigust saada 30.04.2010 töölepingu alusel igakuist töötasu 30 000 krooni kuni osaühingu pankrotimenetluse algatamiseni. Samas aga oli kostjaga 25.03.2010 sõlmitud tööleping, mille kehtivust hageja ei vaidlusta, ning mille alusel oli kostjal õigus saada töötasu 30 000 krooni kuni osaühingu likvideerimiseni. 25.03.2010 lepingu alusel tehtud makseid hageja tagasi ei nõua.
17.Vaidlus puudus selles, et puuduvad protokollilised osanike otsused dividendi väljamaksmise kohta ning kostja tugines dividendide saamisel graafikutele. Hageja tunnustas osaühingu majandusaasta aruannetes märgitud dividende. Kohus leidis, et arvestada tuleb ÄS § 158 lg 2 erandiga, sest osaühingu suhtes on läbi viidud pankrotimenetlus ning 28.03.2012 määrusega kinnitati jaotusettepanek. Kõikide võlausaldajate nõuded rahuldati. Kostjalt ei saa väljamakse tagastamist nõuda, kui osanik väljamakset saades ei teadnud ega pidanudki teadma selle alusetusest.
18.Kohus leidis, et tõendatud ei ole, et kostja teadis või pidi teadma, et pangaülekandega tehtud väljamaksed dividendina on alusetud. Tunnistaja juhatuse liikme S. L. ütluste järgi maksti dividende välja vastavalt olukorrale ning 2007 ja 2008. a dividendide väljamaksmise kokkulepe oli pigem suuline. Kuigi tunnistaja väitis, et kostja teadis dividendide kokkulepetest, majandusaasta aruannetes on kajastatud väljamakstavad dividendid ja enne likvideerimismenetlust olid kõik dividendid välja makstud, ei osanud ta selgitada, miks on osaühingu raamatupidaja kostjale välja maksnud dividende rohkem, kui on sätestatud majandusaasta aruandes. Tunnistaja V. K. ütluste järgi ei olnud dividendide määramise osas viimasel aastal (2008) protokollilisi otsuseid ja dividendide väljamaksmisega tegeles raamatupidaja. Tunnistaja ütluste järgi oli üks kord graafik dividendide kohta. Tunnistaja ei osanud selgitada, kuidas sai dividende välja maksta suuremas summas, kui kajastati majandusaasta aruandes ja kinnitas, et osanikel ei olnud võimalik iseendale dividende välja maksta. Mõlemad tunnistajad kinnitasid, et dividende maksti välja pangaülekandega.
19.Tunnistajad avaldasid, et kostja võttis osanike üldkoosolekutest osa, kus otsustati dividendide väljamaksmine, kuid samas pole kumbki tunnistajatest neid asjaolusid täpsemalt kirjeldanud. Kohus leidis, et tunnistajate ütlused koosolekute ja dividendide väljamaksmise otsuste vastuvõtmise kohta on ebamäärased ja vastuolulised, et nende alusel lugeda tuvastatuks asjaolu, et kostja võttis osa osanike koosolekutest, kus otsustati dividendide väljamaksmine ja suurus.
20.S. L. selgitas, et dividende maksis välja raamatupidaja tema kontrollimisel. Samas ei osanud tunnistajad selgitada 2007 ja 2008. a eest suuremas summas dividendide väljamaksmist ega ka asjaolu, mis alusel väljamakseid tehti, kui puudusid protokollilised osanike otsused. Seega ei saa lugeda tõendatuks, et osaühingu majandusaasta aruannetes kajastatud summad on osanike otsusega ettenähtud dividendid. Seda ei lükka ümber ka asjaolu, et dividendide võlgnevust polnud raamatupidamises kajastatud.
21.Väljamakseid ei teinud endale kostja, vaid seda tegi kas likvideerija või teine juhatuse liige. Teistele osanikele tehti hageja arvutuste kohaselt väljamakseid: S. L. – vastavalt jaotusele 3 163 090 krooni, reaalne makse 3 435 000 krooni, mis on 271 910 krooni (17 378,22 eurot) rohkem; ZAO Trest KXM – vastavalt jaotusele 3 033 100 krooni, reaalne makse 3 147 326,89 krooni, mis on 114 226,89 krooni (7300,43 eurot) rohkem; V. F. – vastavalt jaotusele 1 451 555 krooni, reaalne makse 1 504 884,51 krooni, mis on 53 329,51 krooni (3408,38 eurot) rohkem; G. L. – vastavalt jaotusele 1 451 555 krooni, reaalne makse 1 504 884,51 krooni, mis on 53 329,51 krooni (3408,38 eurot) rohkem.
22.Eeltoodu näitab, et pangaülekannetega välja makstud dividendid ei kattu hageja poolt välja toodud dividendide jaotuse ega ka kostja poolt esitatud graafikutega. Mõlemad tunnistajad kinnitasid, et dividende maksti välja üksnes pangaülekandega. Kostja on selgitanud, et üks summa kuulus väljamaksmisele pangaülekandega ja teine sularahas „Неоф“. Kohus leidis, et kuna kostja tugines graafikutele ning teadmata on tegelik dividendidena väljamaksmisele kuuluv summa, siis ei pidanud kostja teadma, et pangaülekannetega tehtud väljamaksed on alusetud. Seega tuleb hageja nõue 34 633,72 eurot jätta rahuldamata.
23.Kostja on kassa väljamineku orderitele tuginevatel andmetel saanud osaühingu rahalisi vahendeid järgnevalt: 21.11.2010 arve nr 26 - 27 15 000 krooni, 21.11.2010 arve nr 26 27 60 000 krooni, 28.11.2010 arve nr 28 -29 36 000 krooni, 05.12.2010 arve nr 30 65 000 krooni, 14.12.2010 märkimata 55 000 krooni, 15.12.2010 märkimata 93 000 krooni, 25.12.2010 märkimata 109 000 krooni, 15.02.2011 arve nr 37 - 1000 eurot, 08.03.2011 arve nr 41 - 43 9500 eurot, 31.03.2011 arve nr 37 -42 400 eurot, 18.04.2011 arve nr 46 - 2200 eurot, 20.04.2011 arve nr 47 - 3350 eurot, 21.04.2011 arve nr 48 3000 eurot, 25.04.2011 arve nr 49 - 1200 eurot, 01.05.2011 arve nr 53 -55 900 eurot, 03.05.2011 arve nr 65 - 6000 eurot, 10.05.2011 arve nr 60 - 3234 eurot, 11.05.2011 arve nr 60 - 3234 eurot, 16.05.2011 arve nr 57 - 600 eurot, 18.05.2011 arve nr 58 - 3900 eurot, 23.05.2011 arve nr 59 - 61 300 eurot, 23.05.2011 arve nr 59 - 61 1702 eurot, 23.05.2011 arve nr 59 - 61 400 eurot, 24.05.2011 arve nr 66 - 3835.20 eurot, 24.05.2011 arve nr 66 - 3196 eurot, 31.05.2011 arve nr 65- 6000 eurot, 06.06.2011 arve nr 67 2080 eurot, 07.06.2011 arve nr 67 – 1733,33 eurot, 07.06.2011 arve nr 41- 70 2000 eurot, 08.06.2011 arve nr 41 - 70 2000 eurot, 09.06.2011 arve nr 41 - 70 3000 eurot, 10.06.2011 arve nr 68 - 72 5100 eurot. Kostja väljamaksed ei vaidlustanud.
24.OÜ Danske Bank A/S arveldusarvelt nr XXXXXX on kostja arveldusarvele perioodil
11.04.– 30.04.2011 kantud rahalisi vahendeid 19 547 eurot: 11.04. ja 18.04.2011 kokku 17 780 eurot selgitusega dividendid; 11.04.2011 selgitusega ülekanne 1600 eurot; 14.04.2011 - 167 eurot selgitusega transpordikulud. Osaühingu raamatupidamise dokumentide hulgas ei esine aruannet, mille alusel oleks saanud selliseid makseid sooritada.
26.Kohus leidis, et kostja ei tõendanud, et tal oli õigus saada osaühingu kassast dividende ning õigus nõuda selliste summade väljamaksmist. Asjaolu, et teistele osanikele oleks sularahas kassa väljamineku orderiga dividende välja makstud, tuvastatud ei ole. Graafikus „Неоф“ märgitud summad pidid kostjale näitama, et tegemist on alusetute maksetega. Kassa väljamineku orderites pole väljamakse aluseks märgitud „dividendid“, vaid viidatud on erinevatele arvetele või on makse alus jäetud märkimata. Seega pidi kostja likvideerijana teadma õigusliku aluseta väljamaksest, kuna väljamakse aluseks märgiti muu alus, mitte dividendid.
27.Osaühingu raamatupidamise revisjoni tulemused näitavad, et puuduvad andmed, et kassast väljavõetud sularaha ja pangaülekannetega saadud raha oleks kasutatud osaühingu huvides. Samas summade, mis on kostja pangakontole välja makstud selgitusega „dividendid“ kokku 24 171,16 eurot, tagasi nõudmiseks alus puudub. Summade osas, mis maksti kostjale välja sularahas ning kassa väljamineku orderitel oli märgitud väljamakse aluseks arve number või alus on märkimata, pidi kostja teadma, et tegemist ei ole õiguslikul alusel tehtavate väljamaksetega ning nende tagasi nõudmiseks on õiguslik alus olemas.
28.Kohus leidis, et tõendatud on kahju tekkimine ning põhjusliku seose olemasolu rikkumise ja kahju vahel. Hageja raamatupidamises puuduvad dokumendid, mis
kinnitaksid 106 137,63 euro väljamaksmise seaduslikkust ning osaühingu pangaülekannete ja kassast sularahas saadud raha kasutamist osaühingu huvides. Eeltoodu põhjal tuleb lugeda osaühingust välja võetud summasid VÕS § 127 lg 1 tähenduses osaühingu kahjuks, kuna 106 137,63 euro võrra oleks osaühingul käibevara rohkem. Tekkinud kahju ärahoidmine oli likvideerija kohustuste eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus on tekkinud (VÕS § 127 lg 2). Samuti pidi kostja taolise kahju tekkimist kohustuste rikkumise võimaliku tagajärjena ette nägema ning kostja on kohustusi rikkudes olnud raskelt hooletu (VÕS § 127 lg 3). Sellest tulenevalt kuulub hagi oaliselt rahuldamisele ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele (164 942,51 – 34 633,72 – 17 780 – 6391,16) 106 137,63 eurot.
29.Kohus leidis, et esitatud asjaoludest ei nähtu osaniku vastutuse eelduste esinemist, et dividendidena makstud summad kahjuna osaühingu kasuks välja mõista. Apellatsioonkaebus
30.N. L. palub maakohtu otsuse tühistada ja saata tsiviilasi uueks arutamiseks esimese astme kohtule.
31.Esmalt vaidleb apellant vastu otsuse tegemisele pankrotihalduri kasuks. Hagi oli esitatud äriühingu nimel ja selle ühingu õiguste kaitseks. Just nimelt äriühing esines menetluses hagejana, keda esindas pankrotihaldur, edasises menetluses aga lepinguline esindaja. Otsuse tegemine isiku kasuks, kelle staatus hagejana pole olnud menetluses kindlaks tehtud, on aluseks otsuse tühistamiseks.
32.Võttes arvesse, et pankrotimenetluse käigus selgus, et pankrotivara ületab nii võlausaldajate nõuete suurust kui ka pankrotimenetlusega seotud kulude suurust, tuleb lugeda hagi esitatuks pankroti huvides ehk siis selle osanike huvides, kellel on õigus pankroti vara saamisele pärast pankrotimenetluses ning menetlusega seotud väljamaksete teostamist, st et hagi on esitatud faktiliselt ka apellandi huvides. Juba sel põhjusel oli tema vastu nõude esitamise põhjendatavus enam kui kaheldav.
33.Maakohus tuvastas ebaõigesti 30.04.2010 sõlmitud töölepingu tegevdirektori ülesannete täitmiseks tühisuse. Lähtuvalt hageja poolt esitatud seisukohtadest oli leping tühine mitte sel põhjusel, et selle sõlmimiseks puudus osanike nõusolek, vaid seetõttu, et leping likvideerimise läbiviimiseks ei saanud olla sõlmitud enne likvideerimise otsuse vastuvõtmist. Kostja vastuväited seisnesid selles, et sellist lepingut tuleb lugeda tingimuslikuks, jõustunuks vaid likvideerimise otsuse vastuvõtmise juhul ja alates likvideerimise alustamisest. Väidet, et lepingu sõlmimiseks puudus osanike nõusolek, pole hageja menetluses esitanud. Apellant leiab, et hinnates iseseisvalt, ilma hageja taotluseta, lepingut sellest vaatenurgast, ületas esimese astme kohus hagi piire.
34.Kohtu käsitlus on ebaõige ka seetõttu, et tegemist on töölepinguga, kuna alates likvideerimise alustamisest kuni apellandi likvideerijaks määramiseni puudub alus lugeda lepingut sõlmituks juhtorgani liikmega. Seega tegemist on tasulise lepinguga. Selle lepingu järgi saadu tagastamiseks kohustamine on alusetu. Hageja pole ka esitanud vastuväiteid tasu suurusele.
35.Samuti vaidleb apellant vastu sellele, et temale kõik, peale seletusega „dividendid” märgitud, tehtud väljamaksed kuuluvad tagastamisele sel põhjusel, et need olid välja makstud ilma aluseta. Selline järeldus on vastuolus sama otsuse järeldusega selle kohta, et tuginedes dividendide saamisel graafikutele ning teistele osanikele tehtud väljamaksetele, ei saanud apellant teada, et temale tehtavad väljamaksed on väidetavalt alusetud. Küll otsuse kohaselt puudutab see pangaülekannetena tehtud dividendide väljamakseid, kuid jääb arusaamatuks, miks ei laiene nimetatud järeldus teistele väljamaksetele, võttes arvesse seda, et iseendale apellant neid väljamakseid ei teinud. Ka hageja nõustus nende väljamaksete käsitlusega dividendidena, taotledes nende tagastamist sel põhjusel, et nende suurus ületab majandusaastate aruannetes näidatu.
Võttes arvesse, et apellant sai makseid kolmandatelt isikutelt, on ebaõiglane süüdistada teda maksete ebakorrektses vormistamises.
36.Dividendide nõue oli tunnustatud likvideerimise menetluses ja nende väljamaksete teostamist oli alustatud teise likvideerija poolt varem, kui sai apellant likvideerijaks. Ka kohtuotsusega on tuvastatud, et apellant ei teadnud ega pidanudki teadmata nende väljamaksete väidetavast alusetust.
37.Kohus jaotas menetluskulud proportsionaalselt haginõude rahuldamise ulatusele, kusjuures lähtus haginõude suuruse kindlakstegemisel mitte sellest nõude suurusest, milles oli hagi esitatud, vaid täpsustatud suurusest. Nõue vähenes just nimelt seoses kostja menetlustoimingutega ja nõude vähendamine kujutab endast hageja nõusolekut kostja vastuväitega nõude suurusele ehk siis võttis hageja omaks nõude suuruse osalise alusetuse. Teisiti öeldes loobus hageja osast nõudest, mis ei või olla aluseks tema menetluskulude kandmisest vabastamiseks. Vastustaja seisukoht
38.Hageja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu põhjendused
39.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada väljamõistetud kahju suuruse osas. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus.
40.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud, see on osas, milles hagi rahuldati.
41.Ringkonnakohtu arvates on maakohus ebaõigesti kohaldanud ÄS § 168 lg 1 p 10, mille järgi kuulub osanike pädevusse juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine ja tehingu tingimuste määramine. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et kostjaga töölepingu sõlmimiseks puudus osanike otsus. Õige on apellatsioonkaebuse väide, et hageja ei ole nõude alusena esile toonud osanike nõusoleku puudumist töölepingu sõlmimiseks. Vastupidine järeldus ei tulene ka toimiku materjalist. Vastupidi, 29.04. 2010 on vastu võetud osaühingu osanike poolt otsus (I kd, tl 71), millega määrati osaühingu tegevdirektoriks N. L. . Seega oli osanike otsene soov sõlmida N. L. tegevdirektori tööleping. N. L. juhatuse liikmena, kellel oli osaühingu ainuesindamise õigus, oli pädev endaga töölepingut sõlmima. Põhjendatud ei ole ka hageja seisukoht, et 30.04.2010 leping on tühine seetõttu, et selle lepinguga on N. L. ennatlikult määranud end osaühingu likvideerijaks, kuna likvideerimisotsus võeti osanike poolt vastu alles 24.05.2010. N. L. ei ole määranud end likvideerijaks, vaid sõlmis tegevdirektori töölepingu, mille kohta oli olemas osanike otsus. Töölepingu kohaselt on töö sisuks likvideerimismenetluses osaleja. Kostja väidetel olid osanikud juba eelnevalt kokku leppinud osaühingu likvideerimises, ehkki likvideerimisotsus võeti vastu alles 24.05.2010. Kui osanikud ei oleks arvestanud ühingu likvideerimisega, poleks olnud vajadust kostjat, kellega oli 25.03.2010 sõlmitud juhatuse liikme leping tasuga 30 000 krooni kuus, määrata täiendavalt veel tegevdirektoriks. Hageja ei ole vaidlustanud töölepinguga määratud töötasu suurust. Seega puudub alus likvideerimismenetluse ajal 29.10.2010 kostjale töötasuna väljamakstud 5000 krooni (319,56 euro) tagasinõudmiseks.
42.Ülejäänud osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
43.Maakohus on õigesti käsitlenud hagejana võlgniku pankrotihaldurit ja mõistnud kahju välja pankrotihalduri kasuks. PankrS § 541 lg 1 järgi teeb pankrotihaldur pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid. Halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks on võlgnik, kui seadusest ei tulene teisiti. Haldur osaleb oma ülesannetest tulenevalt poolena võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes.
44.PankrS § 55 lg 1 järgi kaitseb haldur kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve. Kuna võlausaldajate nõuded on kõik rahuldatud, kaitseb haldur käesoleval juhul jätkuvalt võlgniku huve.
45.Maakohus on õigesti leidnud, et tuginedes dividendide saamisel graafikutele ning teistele osanikele tehtud väljamaksetele, ei saanud kostja teada, et temale tehtavad väljamaksed on väidetavalt alusetud, kuid see ei laiene väljamaksetele, kus pole märgitud, et tegemist on dividendidega. Nende puhul pole tõendatud, mille alusel väljamakse on tehtud ja kostja likvideerijana vastutab alusetute väljamaksete tegemise eest. Vaidlust pole selles, et kostja oli osaühingu likvideerija alates 06.10.2010 kuni pankroti väljakuulutamiseni 10.06.2011 ja kahju hüvitamise nõue likvideerija vastu on esitatud sel perioodil tehtud väljamaksete osas. Menetluskulude jaotus ja selgitus
46.Maakohus jaotas õigesti menetluskulud proportsionaalselt nõude rahuldamise ulatusele vastavalt TsMS § 163 lg-le 1. Maakohus lähtus nõude suurusest, milles hagi oli esitatud, mitte täpsustatud suurusest, nagu apellant ekslikult leiab. Kuna ringkonnakohus tühistab kahju väljamõistmise niivõrd väikeses osas, mis moodustab vaid 0,3% rahuldatud nõudest, ei muuda see maakohtu menetluskulude jaotust ega avalda mõju ka ringkonnakohtu menetluskulude jaotusele. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
47.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Reet Allikvere
Imbi Sidok-Toomsalu
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.