Muud › Muud hagiasjad

püüdnud leida kompromisse ja oma muredest kostjaga rääkida, kuid suhete parandamise märke ei ole. Hageja ei näe vajadust täiendava järelemõtlemise aja jaoks. 14.04.2014 esitas kostja vastuse hagiavaldusele, millest nähtuvalt kostja ei nõustu hagiavaldusega ja vaidleb sellele vastu. Kostja kinnitab, et hageja lahkus ühisest kodust 29. oktoober 2013, see juhtus kostja jaoks ootamatult. Kostjale on jäänud arusaamatuks, miks hageja lahkus? Kooselu on kestnud 9 ja pool aastat, sündinud on kaks last. Kostja on seisukohal, et ta soovib perenõustamist, kuna paljud probleemid on aastate jooksul kuhjunud ja need on jäänud omavahel lahti rääkimata. Kostja usub, et nõustamise teel võivad pooled leida üksmeele ja kõik laabub. 28.04.2014 esitas hageja arvamuse kostja vastusele, millest nähtuvalt ei soovi perenõustamist, kuna leiab, et see ei muudaks midagi, sest pole enam suhteid, mida parandada. Kooselus on olnud väga palju vaimset ja mõnel korral ka füüsilist vägivalda. Kostja ahistav käitumine on väga häiriv, hageja ei saa ühelgi hetkel rahulik ja kindel olla, et kostja kusagil kohe välja ei ilmu ja mingi stseeni või intsidenti ei korralda. Hageja ei ole nõus kostja väitega, et nad pole kordagi rääkinud ega üritanud oma probleeme lahendada. Enne väljakolimist rääkisid nad suve jooksul mitmeid kordi, samuti pakkus hageja ühist nõustamist, millest kostja keeldus. Novembris oli pikem rääkimine, kus vestluse kõrval oli kolmas, neutraalne pool pastor XXX. Kuid ka see vestlus oli tulutu. Hageja on mitmeid kordi ka hiljem püüdnud kostjaga rääkida, aga kõik need vestlused on lõppenud ühtemoodi –kostja ägestub ja ei kuula seda, mida hagejal on öelda. Hageja ei näe enam mingit võimalust ühisel kooselul. Hageja kinnitusel on tema otsus muutumatu ja ta soovib jätkuvalt lahutust. 27.05.2014 toimunud kohtuistungil jäid hageja ja kostja varasemalt avaldatu juurde. Kostja selgitas kohtule, et ta ei ole abielu lahutamisega nõus, vajalik on lepitusmenetlus. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud 27.05.2014 toimunud kohtustungil ära hageja ja kostja ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 2 alusel abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kohus on seisukohal, et kuna hageja ei soovi abielu jätkata on poolte abielusuhted antud juhul pöördumatult lõppenud ning poolte kooselu taastamine ei ole võimalik. Abielulist kooselu pooltel enam ei ole, pooled elavad alates 2013 sügisest lahus. Hageja on seisukohal, et ta ei soovi kostjaga lepitusmenetlust ja on korduvalt kohtule kinnitanud oma soovi (s.h 27.05.2014 kohtuistungil) abielu lahutada. Seega tuleb poolte abielu lahutada. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja esitanud kohtule taotluse lepitusmenetluse läbiviimiseks PKS § 67 lg 3 alusel. PKS § 67 lg 3 kohaselt peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. TsMS § 4 lg 4 kohaselt juhul, kui kohtu hinnangul on see kohtuasja asjaolusid ning senist menetluskäiku arvestades asja lahendamise huvides vajalik, võib ta kohustada pooli osalema lepitusseaduses sätestatud lepitusmenetluses. Kohus selgitab kostjale, et antud juhul ei ole lepitusmenetluse läbiviimine mõistlik, kuna hageja on esitanud kohtule korduvalt selge tahteavalduse abielu lahutamiseks ning ei soovi lepitusmenetluse läbiviimist. Seega ei ole lepitusmenetluse läbiviimine PKS § 67 lg 3 alusel põhjendatud ja kohus jätab kostja taotluse rahuldamata.

Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Kuna hageja avaldas soovi taastada tema varem kantud perekonnanimi XXX, siis juhindudes NS § 11 lg 1 sätestatust taastab kohus hagejale enne abielu sõlmimist kantud perekonnanime XXX. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. TsMS § 125 kohaselt määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. TsMS § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3500 eurot, seega on hagi hinnaks 3500 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.