Võlgnik: V. B. (isikukood XXX elukoht XXX) Pankrotihaldur: Tiia Kalaus (ik XXX Fortuuna 1 Tartu 50603; [email protected]) 20.05.2014
Kohtuistungi toimumise aeg
RESOLUTSIOON
1.Välja kuulutada füüsilise isiku V. B. pankrot 26.05.2014 kell 12:00.
2.Kohtumäärus kuulub viivitamatule täitmisele (PankrS § 31 lg 7).
3.Nimetada V. B. pankrotihalduriks Tiia Kalaus.
4.Võlausaldajate esimene üldkoosolek pidada 16.06.2014 kell 15:00 Tartu kohtumaja (asukoht Kalevi 1 Tartu) saalis 348 (PankrS § 31 lg 5).
5.Võlausaldajatel on õigus ja kohustus kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatada haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude tähtajast (PankrS § 93 lg 1).
Avaldada pankrotimääruse kohta viivitamata teade väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS 33 lg 1).
7.Määrata ajutise pankrotihalduri Tiia Kalause töötasuks koos maksudega 966,91 eurot ning kulude suuruseks 91,58 eurot koos käibemaksuga.
8.Ajutise halduri tasu 966,91 eurot välja maksta Tiia Kalause arveldusarvele nr XXX pankrotivarast.
9.Ajutise halduri Tiia Kalause poolt tehtud kulutuste hüvitis 91,58 eurot välja maksta OÜ Civilex arveldusarvele nr XXX pankrotivarast.
10.Toimetada määrus kätte menetlusosalistele.
11.Saata määrus Tartu Maakohtu registriosakonnale teadmiseks. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate Ametlikes Teadaannetes avaldamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Võlgnik esitas 02.04.2014 Tartu Maakohtule pankrotiavalduse, mille kohaselt on temal FIEna tegutsemine tulemusena tekkinud võlgnevus maksuameti ees summas 58000 eurot. Võlgnevus on tekkinud 2010-2014 jooksul ning koosneb palgaga väljamaksmisel tekkinud kohustustel ning käibemaksukohustusest. Vara on võlgnikul arvestuslikult 14 305 euro väärtuses. Määrusega 14.04.14. kohus võttis avalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Tiia Kalause. Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule oma tegevuse aruande
03.05.14.Kohus kuulas võlgniku ning ajutise pankrotihalduri ära 20.05.2014. Ajutine pankrotihaldur avaldas, et jääb esitatud aruande juurde ning on nõus jätkama pankrotihaldurina. Võlgnik nõustus esitatud aruande ning pankroti väljakuulutamisega.
AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE
I Võlgniku üldandmed V. B., isikukood XXX elukoht: XXX töökoht: XXX, alates 21.04.2014. Perekonnaseis: XXX; Kehtiv abielu alates XX.XX.XXXX; abikaasa S. B. (i.k. XXX). Abieluvaralepingut sõlmitud ei ole. Abikaasadel kehtib varaühisuse režiim. Lahutatud abielu: XX.XX.XXXX – XX.XX.XXXX; abikaasa V. L. Lapsed (täiskasvanud): poeg V. B. (i.k. XXX) Tütar S. B. (i.k. XXX). Ülalpeetavaid ei ole. II Andmed võlgniku vara kohta: Ajutise halduri andmed võlgniku varalise seisundi kindlaks tegemisel pärinevad registritelt, krediidiasutustelt ja võlgniku poolt esitatud materjalidest ja ajutisele haldurile antud suulistest selgitustest.
2.1.Kinnisvara: Maakohtute kinnistusosakondade andmetel võlgnikule kinnisvara ei kuulu. Võlgniku kinnitusel on tema elukoht käesoleval ajal XXX. Korterit kasutab koos abikaasaga suulise üürilepingu alusel. Võlgniku kinnitusel tasub elamisega seotud kulutused abikaasa. Võlgnik tegutses füüsilisest isikust ettevõtjana. Oma äritegevuseks kasutas äriruumi üürilepingu alusel XXX linnas. Üürilepingu alusel oli ruumi kasutamise eest üürisumma 30 € kuus, lisaks tuli tasuda kõik kõrvalkulud (elekter, vesi, soojus). Üürilepingu alusel kasutatav äripind kuulub XXX. Registrite andmetel ei ole tuvastatud võlgniku ja üürileandja lähikondsust PankrS § 117 kohaselt. Eeltoodust tulenevalt võlgnikule kinnisvara ei kuulu ega ole ka kuulunud.
2.2.Vallasvara, muu vara ja rahalised vahendid:
2.2.1.Maanteeameti liiklusregistri andmetel on võlgniku nimele registreeritud alljärgnevad sõidukid: - Renault 19 (v.l. 1993), reg. märk XXX; - Volkswagen Transporter (v.l. 1996), reg. märk XXX; - Volkswagen Sharan (v.l. 1984), reg. märk XXX. FIE V. B. nimele on registreeritud maanteeregistris: - Nissan Almera Tino (v.l. 2001), reg. märk XXX. Enne ajutise halduri määramist (2 kuu jooksul) on võlgnik võõrandanud: -
Volkswagen Sharan (v.l. 1999), reg. Märk XXX
Uueks omanikuks registri andmetel on võlgniku abikaasa S. B. Tehing on tagasivõidetav PankrS § 110 lg 1 p 2 , lg 2 ja lg 3 alusel. Kuivõrd võlgnikul kehtib abikaasaga ühisvara režiim, siis kõik eelnimetatud sõidukid kuuluvad abikaasade ühisvarasse. Võlgnik on suuliselt ajutisele haldurile selgitanud, et FIE-na tasus ta Nissan Almera Tino ja VW Sharan (XXX) kasutamise eest ning need kuuluvad tema kui FIE vara hulka. Sõidukite võimalikuks realiseerimishinnaks on võlgnik hinnanud 2000 ja 2500 €. Arvestades ülejäänud registris olevate sõidukite väljalaske aastaid, võib asuda seisukohale, et ka nende võimalikud realiseerimisväärtused jäävad antud hinnaklassi. Ajutine haldur hindab abikaasade ühisvarasse kuuluvate sõidukite koguväärtuseks kuni 10 000 €.
2.2.2.Muu vallasvara: Võlgnik ei ole ajutisele haldurile teatanud talle kuuluvast kõrgehinnalisest vallasvarast. Võlgnik on oma vastuses märkinud, et koduse vara hulka kuuluvad: elektripliit (soetamise aeg 2009), televiisor (2008), külmkapp (2006), mikrolaineahi (2007), tolmuimeja (2007) ja pesumasin (2000). Ajutise halduri hinnangul kuuluvad nimetatud esemed võlgniku igapäevase elu vajadusteks kuuluva koduse vara hulka ning arvestades nende soetamise aega, need müügiväärtust ei oma. Käesoleval ajal on samasuguste toodete hinnaklass kaubanduses väärtuses, mis ei võimalda antud vara pankrotimenetluses kasumlikult võõrandada. Võlgniku isiklikud esemed ei kuulu TMS § 66 alusel arestimisele. Kallihinnalist vara (väärisesemed, kunst jms) võlgniku andmetel talle ei kuulu. FIE-na kasutatud seadmete võimalik realiseerimisväärtus võlgniku hinnangul võib olla kokku 9140 €. FIE kasutuses olnud seadmed on õmblusmasinad ja muud õmblemiseks vajalikud tarvikud, s.h. mööbel, millele laia kasutusvaldkonda on raske leida. Eelduslikult omab vara suuremat väärtust, kui seda on võimalik realiseerida tervikvarana.
Võlgniku hinnangul on seadmed üldiselt heas korras ja kasutamiseks kõlbulikud. Seadmed asuvad käesoleval ajal üüripinnal Antslas. Vallasvara võimalik realiseerimisväärtus ca kuni 9 000 €.
2.2.3.Rahalised vahendid : Võlgnikul on arvelduskontod järgmistes krediidiasutustes: konto nr XXX Swedbank, saldo on 29,99 €, millest on broneeritud kaardi hooldustasudeks 13,44 €, seega vaba jääk 16,55 €. Toimingud pangakontol lõpevad 2013.aasta aprillis, hiljem tehinguid teostatud ei ole. konto Nr XXX SEB Pank, saldo 1,90 €. Kontol on maksu- ja Tolliameti arestid. Konto väljavõtte kohaselt kasutab võlgnik kontot oma igapäevase elu vajadusteks. Teistes krediidiasutustes võlgnikul kontod puuduvad. Võlgniku nimele on avatud kohustusliku kogumispensioni konto nr XXX, mille saldos on 2398,431 SEB Konservatiivne Pensionifond osakut (lisa 15 – EVK vastus järelpärimisele). Kehtiva seaduse kohaselt kohustusliku kogumispensioni konto osakud ei ole pankrotivarana realiseeritavad. Võlgnikule kuulub väärtpaberikontol nr XXX SEB Aktiivne Pensionifond 449,1888 osakut nimiväärtusega 0,64 €, seega võimaliku väärtusega 287,48 € (lisa 16 – EVK saldoteatis).
2.2.4.Osalus äriühingutes: Võlgnik on registreeritud alates 5.01.2010 füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE), registrikood XXX. FIE tegevusalaks oli muude pealisriiete tootmine, s.h. rätsepatöö. Vastavalt Maksu- ja Tolliametile esitatud tuludeklaratsioonide kohaselt teenis võlgnik 2012.a. tulu oma tegevusest kokku 96120,15 € ja pärast kulude kandmist oli ettevõtluse tulemiks 18 898,51 € . 2013.a. on võlgnik deklareerinud tulu oma ettevõtluse tegevusest kokku 68 044,63 € ja pärast kulude maha arvamist oli tulu 29 210,44 €. Lähtudes kahe viimase aasta jooksul esitatud andmetest võlgnik oma tegevuses teenis kasumit ja oli kohustatud tulemilt tasuma tulu- ja sotsiaalmaksu. FIE-na lõpetas tegevuse 2013.a. augustis. 06.08.2013 on äriregistrisse kantud V. O. (registrikood XXX). Osaühingu asutajaks on ainuosanikuks on V. B. Osaühingu asutamisel on sissemakse teostamata, osakapitali suuruseks on 2500 €. Maksu- ja Tolliameti andmetel on äriühingul käesoleval ajal jooksev maksuvõlgnevus. Võlgnik on kinnitanud, et alates käesoleva aasta aprillist omab töökohta XXX ja kokkulepitud brutotöötasu moodustab XXX € kuus (tööleping ei olevat veel kirjalikult sõlmitud). 2.2.5 Nõuded kolmandate isikute vastu Võlgniku teabe kohaselt puuduvad tal nõuded kolmandate isikute vastu. Seega ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal ei kuulu võlgnikule kinnisvara. Võlgnikule kuulub vallasvara, mis kuulub abikaasade ühisvarasse ja mille võimalik
realiseerimisväärtus kokku võib olla ca kuni 20 000 €. Võlgnik omab osalust eraettevõtluses. Võlgnikul on jooksev sissetulek töötasuna. III Andmed võlgniku kohustuste kohta: Ajutisele haldurile on teatanud oma nõudest võlgniku vastu:
3.1.Maksu- ja Tolliamet, kellel on nõue võlgniku vastu 55 962,65 eurot ja sellele lisandub arvestuslik intress 10 556,39 €. Võlgnik on selgitanud ajutisele haldurile, et võlgnevus on tekkinud FIE-na tegutsemise tagajärjel. Võlgnik ei olnud algselt registreeritud käibemaksukohustuslasena. Võlgnik selgitas, et ei jälginud oma käivet korrektselt, mistõttu käive ületas lubatud piiri ning oleks tulnud registreerida käibemaksukohustuslaseks. Kui käibe ületamise fakt ilmnes, siis määrati alates käibe tekkimisest tasumisele käibemaks ning tähtaja ületamisega seoses ka intress. Käibemaksu juurde määramisel puudusid rahalised vahendid selle tasumiseks ning võlgnevus jäi täitmata. Lisaks ei ole võlgnik FIE tegevuses tasunud töötajatele tasutud ja deklareeritud töötasudelt maksmisele kuuluvaid töötasumakse (tulumaks, sotsiaalmaks jm). Eeltoodust lähtuvalt on tekkinud maksevõlgnevus, mille tasumiseks puuduvad vahendid. Võlgniku kinnitusel rohkem täitmata kohustusi ei ole. FIE tegevuse lõppemisel on töötajatega lepingud lõpetatud ning töötasud välja makstud. Üürivõlgnevust äriruumi kasutamise eest ei ole. Lähtudes eeltoodust on ajutine haldur tuvastanud, et võlgnikul on täitmata kohustusi vähemalt 66 519,04 € ulatuses. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on kohustused tekkinud tegevusest füüsilise isikust ettevõtjana, kuid ÄS § 78 kohaselt vastutab FIE oma kohustuste eest kogu oma varaga. IV Vara tagasivõitmisest. Vara tagasivõitmise alusena on ajutine haldur tuvastanud võlgniku poolt oma lähikondsele (abikaasa) vara võõrandamise (VW Sharan), mis on teostatud registri andmetel 11.03.2014, s.o. üks kuu enne ajutise halduri nimetamist. Seega on alus tagasivõitmiseks PankrS § 110 lg 1 p 2, lg 2 ja lg 3. Kuivõrd abikaasadel kehtib ühisvara režiim, siis ilmselt tagasivõitmine ei ole otstarbekohane ja varaühisus kuulub lõpetamisele ning ühisvara jagamisele juhul, kui V. B. suhtes kuulutab kohus välja pankroti. V Maksejõuetuse põhjustest Võttes aluseks ajutise halduri poolt kogutud tõendid ja võlgniku poolt antud selgitused, siis võlgniku võlad on tekkinud alates 2012.a. FIE tegevusest. Võlgnik on pankrotiavalduses selgitanud, et maksejõuetuse tekkepõhjuseks oli majanduslikult ebasoodsate asjaolude kokkulangemine ning probleemid töö- ja ettevõtlusturul. Võlgnik osutas ettevõtjana õmblusteenust, kuid antud töö võib olla paljuski hooajaline ning sõltub tellimuste järjepidevusest ning tellimuste mahust. Võlgnik püüdis elavdada majandustegevust individuaalõmblustegevusega, kuid loodetud resultaat jäi saavutamata. Ajutisi tagasilööke andis ka tellimuste kohati halb kvaliteet, mis tõi kaasa rahalisi sanktsioone. Samuti osade tellijate suutmatud järgida maksetähtaegu. Juba eelnevalt on märgitud, et võlgnik FIE-na jättis täitmata käibemaksukohustuslaseks registreerimise perioodil, kui tema käive ületas juba KMS § 19 lg 1 sätestatud summa. Kuivõrd käibemaks määrati veel tagasiulatuvalt, siis tasumata summadele arvestati lisaks intressi. Samuti on võlgnik tunnistanud, et jättis töötajatele töötasu väljamaksmisel tasumata maksu- ja tolliametile töötasudelt makstavad maksud.
Eeltoodust tulenevalt kogunes maksuvõlgnevus, mille tasumiseks vahendid puuduvad. Kuivõrd võlgnik maksukohustuslasena jättis on ettevõtluses tasumata deklareeritud maksud, siis võib olla tegemist tema kui ettevõtja (juhatuse liikme) poolt raske juhtimisveaga ja kuriteo tunnustega teoga PankrS § 28 lg 1 tähenduses. Kuivõrd kohustused puudutavad ainult maksu- ja tolliametit, siis on võlausaldajal ka võimalikud alused makseseaduste alusel võlgniku vastu vastutuse kohaldamiseks. Lähtudes eeltoodust on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku kohustused ületavad varasid ning välja on kujunenud maksejõuetus, mis pole ajutise iseloomuga. Pankrotiavalduse esitamisel on võlgnik taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Ajutise halduri poolt on tuvastatud, et võlgnikule kuulub vara, mis tagab pankrotimenetluse kulude kandmise ning seetõttu on seisukohal, et võlgniku avaldus pankroti välja kuulutamiseks kuulub rahuldamisele PankrS § 31 lg 1 alusel. Ajutine haldur palub välja mõista ajutise halduri tasu ja kulud vastavalt esitatud taotlusele.
KOHTU SEISUKOHT
Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et pankrotiavaldus ja ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad kinnitavad, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja samuti ei kata tema vara kõiki tema kohustusi ning selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vara pankrotimenetluse läbiviimiseks võlgnikul jätkub. Arvestades eeltoodut, on kohus seisukohal, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. Võlgniku võlad ületavad varade mahtu kordades, vara tagisvõitmise võimalused praktiliselt puuduvad. Kohus leiab, et Tiia Kalaus vastab PankrS § 56 nõuetele ja ta tuleb nimetada V. B. pankrotihalduriks (PankrS § 31 lg 5). PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord on kehtestatud pankrotiseadusega. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Ajutine haldur on esitanud kohtule taotluse, milles palub määrata enda tasu suuruseks 966,91 eurot (s.h sotsiaalmaks) ja hüvitusena tehtud kulutuste eest 91,58 eurot, mis sisaldab käibemaksu. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud, vastavuses tehtud töö, kulutuste ja seadusega ja tuleb rahuldada. Ajutise pankrotihalduri tasu ja ülesannete täitmiseks tehtud kulu koos käibemaksuga tuleb välja mõista pankrotivarast vastavalt taotusele. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.