Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Asjaolud Viru Maakohtu menetlusse saabus 03.04.2014 võlgniku avaldus OÜ Oil Masters/likvideerimisel/ pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt oli äriühingu sundlõpetamine tingitud ajsaolust, et ainsa juhatuse liikme Boriss Šipunovi volitused olid lõppenud, uut juhatuse liiget ei valitud ja majandusaasta aruanded oli esitamata juba 2009 kohta. Likvideerimismenetluses teatas oma 4328.68 euro suurusest võlast maksuamet. Varad võlgnikul puuduvad. Maakohtu 04.04.2014 määrusega algatati pankrotimenetlus ja ajutiseks halduriks nimetati Martin Krupp. Ajutise halduri 21.04.2014 esitatud aruande kohaselt: Oil Masters OÜ (edaspidi Võlgnik) kanti äriregistrisse 31.03.2009.a ning võlgniku põhitegevusalaks on äriregistri andmetel kinnisvarabüroode tegevus. Võlgniku likvideerija esitatud maksejõuetuse tekkimise põhjuste selgituste kohaselt on võlgniku maksejõuetus tekkinud juhtkonna ebapiisava juhtimise tõttu, muuhulgas raamatupidamise korraldamisel, mis omakorda on toonud kaasa majandusaasta aruannete esitamata jätmise. Ajutine haldur märgib, et võlgniku viimane juhatuse liige ja ainuosanik Boriss Šipunov on kriminaalkorras karistatud neljal korral. Boriss Šipunovi on karistatud KarS § 344 lg 1 (dokumendi, pitsati ja plangi võltsimine), § 199 lg 1 (vargus), § 424 (mootorsõiduki, maastikusõiduki ja trammi juhtimine joobeseisundis), § 255 lg 1 (kuritegelik ühendus), KarS § 394 lg 2 p 3, 4 (rahapesu) ja § 3762 lg 1 (kvaliteedinõuetele mittevastava vedelkütuse ebaseaduslik käitlemine) sätestatud süüteo koosseisudele vastavate tegude toimepanemise eest. Viimase, Harju Maakohtu 26.07.2011.a otsusega on Boriss Šipunovile KarS § 386 lg 1 ) alusel mõistetud 1 aasta vangistust, KarS § 281 lg 1 (ebaõigete andmete esitamine kohturegistri pidajale, Eesti väärtpaberite keskregistrile, abieluvararegistrile, notarile ja kohtutäiturile) alusel 1 aasta vangistust ja KarS § 385 lg 2 (vara varjamine pankroti- ja täitemenetluses) alusel 1 aasta vangistust. Liitkaristusena on võlgniku juhatuse liikmele mõistetud 3 aasta pikkune vangistus.

Nimetatud otsusega on lisakaristusena KarS § 49 lg 1 alusel võetud Boriss Šipunovilt õigus töötada juhtivatel ametikohtadel mis iganes omandivormis põhinevas äriühingus kolmeks aastaks, keelates isikul üheaegselt olla nendes äriühingutes ettevõtja, äriühingu juhatuse liige, nõukogu liige, likvideerija, prokurist. Eelnevast tulenevalt on ajutise halduri hinnangul võimalik, et ka võlgnik on asutatud kuritegelikus skeemis osalemise eesmärgil, kuid täpsemad andmed selle kohta ajutisel halduril puuduvad. Ajutise halduri käsutuses on võlgniku viimase viie aasta pangakontode väljavõtted ja nimetatud kontoväljavõtetest nähtub, et võlgniku kontodele on peamised laekumised tulnud N-Terminal Hulgi AS-lt (juulis 2010.a on võlgniku kontole kokku laekunud 3 512 887 krooni (225 185 eurot)) ja Estoil Trans OÜ-lt (12.10.2010.a võlgniku kontole laekunud kokku 1 746 000 krooni (111 923 eurot)). Kuna võlgnik ei ole esitanud ajutisele haldurile raamatupidamise dokumente, ei ole ajutisele haldurile teada, mis tehingutega oli tegemist. Lisaks on võlgniku kontodel toimunud ka märkimisväärseid sularahaliikumisi alljärgnevalt: (i) Perioodil 04.04.2009 kuni 17.08.2010.a on võlgniku pangakontolt EE561010220098370017 AS-is SEB Pank välja võetud 214 550 krooni (13 753,2 eurot) ja nimetatud kontole on sisse makstud 15 400 krooni (987,1 eurot). (i) AS-i Swedbank asuvalt arvelduskontolt nr EE792200221045347196 nähtub, et nimetatud kontole on perioodil 04.04.2009.a kuni 17.08.2010.a sisse makstud 485 160 krooni (31 100 eurot) ja välja võetud 215 650 krooni (13 823 eurot). Ajutine haldur ei ole saanud kontrollida võlgniku kassadokumente. Samuti ei ole ajutisele haldurile teada milleks võlgniku majandustegevuses sularaha on kasutatud, millest on toimunud laekumised ning millele on tehtud kulutusi. Ajutisele haldurile Maksu- ja Tolliametist laekunud 14.04.2014.a vastusest tuleneb, et võlgnikule on 29.07.2010.a määratud tasuda käibemaksu tagatis 600 000 krooni (38 461,5 eurot) ( täpsemalt käesoleva aruande punkt nr 4.2 jj). Peale nimetatud käibemaksu tagatise määramist ei ole võlgnikul enam kontoväljavõtetest tulenevalt märkimisväärset majandustegevust toimunud. Äriregistri andmetel ei ole võlgnik alates äriregistrisse kandmisest (31.03.2009.a), kuni käesoleva hetkeni esitanud registripidajale ühtegi majandusaasta aruannet. Samuti ei ole võlgniku raamatupidamisdokumente üle antud võlgniku likvideerijale. Eelnevast tulenevalt ei ole ajutisel halduril võimalik anda lõplikku hinnangut võlgniku maksejõuetuse põhjuste ja tekkimise aja kohta. Ajutine haldur lähtub käesoleval juhul aruande koostamisel registritest, pankadest ja muudest allikatest teadaolevatest andmetest. Äriseadustiku § 183 sätestab, et juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Raamatupidamise seaduse § 4 kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava

informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest; dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites; koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras; säilitama raamatupidamise dokumente. Ajutise halduri hinnangul ei ole võlgniku juhatus täitnud raamatupidamise kohustust. Raamatupidamise kohustuse rikkumine on karistatav KarS § 3811 lg 1 (raamatupidamise kohustuse rikkumine) kohaselt rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Võlgniku varad Likvideerija poolt esitatud andmete kohaselt võlgnikul 03.04.2014.a seisuga vara puudub. Võlgnik omab Swedbank AS-is: - arvelduskontot nr EE792200221045347196, millisel 14.04.2014 seisuga rahalised vahendid puuduvad. Konto on broneeritud summas 38.40 eurot kaardi hooldustasu võlgnevuste eest. Konto käsutamise õigust omab Boriss Šipunov. Konto on arestitud 07.04.2014.a seisuga ajutise halduri teatise alusel. Võlgnikul puuduvad kohustused panga ees. Võlgnik omab AS-is SEB Pank: -

arvelduskontot nr EE561010220098370017, millisel 14.04.2014.a seisuga 0,03 eurot ja 0,5 USD. Konto on arestitud kohtutäiturite Risto Kütt ja Kersti Vilbo ning Maksuja Tolliameti poolt. Konto on arestitud ajutise pankrotihalduri teatise alusel 07.04.2014.a. Võlgnikul puuduvad kohustused panga ees.

Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaalis, Krediidipank AS-is, Tallinna Äripank AS-is, AS Citadele banka Eesti filiaalis, Danske Bank A/S Eesti filiaalis, AS-is DNB Bank, Bigbank AS-is, Versobank AS-is, Pohjola Bank plc Eesti filiaalis ja LHV Pank AS-is võlgnik kontosid ei oma. SIA UniCredit Leasing Eesti filiaalis, Citadele Leasing & Factoring OÜ-s, AS-is Swedbank Liising, AS-is SEB Liising, AS-is Krediidipanga Liising, Nordea Finance Estonia AS-is ja AS-is DNB Liising kehtivaid liisinglepinguid ei ole. ALG Liisingu AS ei ole käesolevaks hetkeks ajutise halduri päringule vastanud. Maanteeameti 07.04.2014.a andmetel võlgniku nimele sõidukeid, väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ega jette käesoleval hetkel registreeritud ei ole ja ei ole ka varasemalt olnud. AS-is Eesti Väärtpaberikeskus võlgnik väärtpaberikontot ei oma. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgnikule kinnisvara ei kuulu ega ole kuulunud. Äriregistri andmete kohaselt puuduvad võlgnikul kehtivad seosed äriühingutega. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on võlgnikul vara puudub.

Võlgniku kohustused (võlad) Võlgniku likvideerija poolt esitatud andmete kohaselt on võlgnikul 03.04.2014. a seisuga kohustusi kogusummas 4328,68 eurot järgmiselt: Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnikul 14.04.2014.a seisuga maksuvõlgnevus summas 2 279,51 eurot (nimetatud võlgnevus koosneb käibemaksu, kinnipeetud tulumaksu, kogumispensionimakse, sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmaksete ja intressi võlgnevustest), millele lisandub maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress summas 1 892,52 eurot. Koguvõlgnevus Maksu- ja Tolliameti ees on 4172 eurot. Võlgnikule on edastatud järgmistel kuupäevadel korraldused maksuvõla tasumiseks: 24.03.2010 nr 13-11/6919, 30.06.2010 nr 13-11/22429, 27.09.2010 nr 13-11/35922, 29.09.2011 nr 13-11/47880) ja intressinõuded (12.10.2010 nr 13-3/6711, 11.08.2011 nr 133/30763, 28.10.2013 nr 13-3/139893). Võlgniku suhtes toimunud maksumenetluste kohta teatas Maksu- ja Tolliamet, et maksuhaldur kontrollis 2009-2010.a käibemaksukohustuslasena registreerimise avalduses märgitud fakte ja käibemaksuseaduse mõistes ettevõtlusega tegelemist (korraldused 15.05.2009 nr 12.2-3/4707-1, 03.08.2009 nr 12.2-3/6387, 02.12.2009 nr 12.2-3/10191-1, 03.02.2010 nr 12.2-3/1666-1, 29.11.2010 nr 9-1/1117). Maksu- ja Tolliameti 14.04.2014.a vastuse kohaselt on 29.07.2010.a võlgniku suhtes koostatud Põhja maksu- ja tollikeskuse otsus nr 12.2-3/5498-1 käibemaksu tagatise määramiseks summas 660 000 Eesti krooni (42307,7 eurot). Ajutine pankrotihaldur vestles maksuhalduriga ja tuvastas, et võlgnik ei ole Põhja Maksu- ja Tollikeskuse 29.07.2010.a otsusest nr 12.2-3/5498-1 tulenevat käibemaksu tagatise nõuet summas 660 000 Eesti krooni käesoleva ajani tasunud. Ajutine haldur märgib, et võlgniku arvelduskontolt EE792200221045347196 AS-is Swedbank ja arvelduskontolt EE561010220098370017 AS-is SEB Pank nähtub, et peale 29.07.2010.a kui Maksu- ja Tolliamet kohustas võlgniku tasuma käibemaksu tagatist 660 000 Eesti krooni, on võlgniku majandustegevus praktiliselt seiskunud. Võlgnik on esitanud kõik maksudeklaratsioonid. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 07.04.2014. a vastuse kohaselt on võlgniku suhtes hetkel käimas alljärgnevad täitemenetlused: Jrk

Toimiku nr

Avamise kuupäev

Sissenõudja

163/2011/925

04.07.2011

072/2011/1636

20.06.2011

JÕGEVA ELAMU

AS

ELION

ETTEVÕTTED AS

Nõue EUR

Kohtutäitur

196.23

Kersti Vilbo

307.44

Risto Kütt

Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi vähemalt 4675,7 eurot.

Finantsanalüüs Kuivõrd võlgnik ei ole esitanud ajutisele haldurile viimase kolme aasta bilansse ja kasumiaruandeid, puuduvad ajutisel halduril piisavad andmed finantsanalüüsi koostamiseks.

Arvamus vara tagasivõitmise võimaluste kohta Kuna ajutisele haldurile ei ole esitatud võlgniku raamatupidamisdokumente, ei ole ajutine haldur saanud tuvastada vara tagasivõitmise võimalusi. Ajutisele haldurile kättesaadavast teabest ei nähtu vara tagasivõitmise võimalusi tuvastanud. Samas rõhutab haldur, et nimetatud seisukoht on esialgne. Arvestades võlgniku juhatuse liikme kriminaalset tausta ja varasemaid karistusi, et saa ajutise halduri hinnangul välistada, et võlgniku juhatuse liikme tegevuses võib esineda ka KarS § 385 (vara varjamine pankroti- ja täitemenetluses) sätestatud süüteo koosseisu tunnused. Hinnang võlgniku tegevuse jätkamise ja võlgniku tervendamise väljavaadetele Arvestades, et võlgnik on käesolevaks hetkeks tegevuse lõpetanud ja võlgnikul vara puudub, ei ole ajutise halduri hinnangul võlgniku tegevuse jätkamine ja terendamine võimalik.

Arvamus maksejõuetuse tekkimise ja pankroti väljakuulutamise kohta Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgnikul puudub majandustegevus ning väljavaated majandustegevuse taaskäivitamisele. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 4 675,7 euro ulatuses ning varad ajutisele haldurile teadaolevalt puuduvad. Võlgniku kohustused kasvavad pidevalt intresside ja viiviste näol, mistõttu on maksejõuetus süveneva iseloomuga. Ajutisel halduril ei ole võimalik anda lõplikku hinnangut võlgniku maksejõuetuse tekkimise ajale ja põhjustele, kuna ajutisel halduril ei ole olnud võimalik tutvuda võlgniku raamatupidamisdokumentidega. Riigikohus 28.11.2011.a otsuses nr 3-1-1-49-11 viitab äriühingu püsiva maksejõuetuse kindlaks tegemisel vajadusele hinnata kõiki võlgniku majanduslikku olukorda mõjutavaid olulisi asjaolusid kogumis, keskendumata vaid ühele kriteeriumile või näitajale. Lisaks netovarale tuleks analüüsida ka teisi raamatupidamisandmeid ning võlgniku äriplaani perspektiivikust. Kuivõrd ajutine haldur ei ole aruande koostamisel saanud tugineda ühelegi võlgniku raamatupidamist kajastavatele dokumentidele (ajutine haldur ei ole saanud kontrollida sularaha tehinguid, põhivara liikumisi ja muid olulisi andmeid) ning ajutine haldur saab lähtuda vaid päringute vastustest ja registritest nähtuvale teabele, ei ole ajutise halduri esialgsel hinnangul võimalik võlgniku äriplaanile tuginedes võlgniku majandustegevust taaskäivitada, kuivõrd võlgnikul puudub tööjõud, kliendid ning käibevahendid, mille abil

oleks võimalik äriplaani taaskäivitada. Võlgnikul on kohustusi, mille katmiseks vajalike vahendite laekumisele väljavaated puuduvad 8Ajutisele haldurile edastatud võlgniku pangakonto väljavõtetest nähtub, et võlgniku majandustegevus on seiskunud peale Maksu- ja Tolliameti poolt 2010.a määratud 600 000 Eesti krooni suuruse käibemaksu tagatise tasumise kohustust. Kuna võlgnikul oli võlgnevusi ka sellel ajal võib esineda KarS §-s 3851 (pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine) sätestatud süüteo koosseisu tunnuseid. Antud kuriteo koosseis eeldab teo toimepanijalt tahtlust vähemalt kaudse tahtluse vormis. Vastavate asjaolude tuvastamine eeldab võlgniku raamatupidamise ja äriplaani osas erikontrolli läbiviimist ning juhatuse käitumise hindamist, mis omakorda nõuab täiendavate kulutuste tegemist. ÄS § 183 sätestab, et juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Võttes arvesse, et võlgniku juhatus ei ole koostanud ning seega ka esitanud registripidajale ühtegi majandusaasta aruannet, võivad võlgniku juhatuse tegevuses esineda KarS § 3811 (raamatupidamise kohustuse rikkumine) sätestatud süüteo tunnused. Võlgniku juhatuse liikme tegevuses võivad samuti esineda KarS § 385 (vara varjamine), KarS § 3851 (pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine) ja § 384 (maksejõuetuse põhjustamine) sätestatud süüteo tunnused. Tulenevalt eelnevast, võib ajutise halduri hinnangul maksejõuetuse põhjuseks lisaks Maksuja Tolliameti poolt määratud käibemaksu tagatise tasumise kohustusele olla ka pankrotikuritegu.

PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu. Kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis määrab kohus PankrS § 30 kohase summa kohtudeposiiti tasumiseks. Halduri hinnangul võiks deposiidi suurus olla 2000 eurot. Juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti ei tasu palub ajutine haldur tuginedes PankrS § 23 lg 4 ajutise halduri tasu osaliselt summas 397 eurot hüvitada riigi vahenditest. Juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti ei tasu, siis tuleks pankrotiavalduse menetlus lõpetada raugemise tõttu PankrS § 29 lg 2 alusel. Raugemise korral palun menetluse lõpetada dokumentide hoidjat nimetamata, kuna pole teada kas ja kelle käes võlgniku raamatupidamisdokumendid käesoleval hetkel on. Juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik tasub raha pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti, siis tuleks pankrot välja kuulutada. Õiguslik põhjendus

PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus ja kui võlausaldajad ei ole avaldanud valmisolekut menetluskulude tasumiseks. Antud asjas ei ole võlgnik, võlausaldajad ega kolmandad isikud reageerinud kohtu poolt Ametlikes Teadaannetes 23.04.2014 avaldatud ülekutsetele deposiitkontole menetluskulude jaoks ülekande tegemiseks. Kohus leiab, et ajutise halduri ettekande kohaselt, seda üle kordamata, on raugemise taotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vara puudub. Tagasivõitmise aluseid ei ole võimalik tuvastada, kuna igasugune raamatupidamislik dokumentatsioon puudub. Võlgnikul puuduvad vastuväited menetluse raugemise osas. Ajutise halduri tasu ja kulud on põhjendatud ja hüvitatakse lubatud määras riigieelarvelistest vahenditest PankrS § 23 kohaselt. Arvestades ajutise halduri aruandes kajastatut, peab kohus vajalikuks PanrS § 28 kohaselt ajutist haldurit kohustada esitama prokuratuurile kuriteoteade. Kuna igasuguse raamatupidamisdokumentatsiooni puudumise tõttu ei ole võimalik anda hinnangut maksejõuetuse tekkimise põhjustele, siis ei ole antud menetluse raames võimalik üheselt kindlalt väita, kas võlgniku juhatuse liikme tegevuses on kuriteokooseisu ehk et kas juhatuse liikme tegevus(etus) on põhjustanud äriühingu pankroti. Võlgnik sai juulis 2010 maksuametilt käibemaksu tagastamise kohustuse summas 600 000 krooni ja kuna peale seda on vähemalt pangakontol toimuvast liikumiste-tehingute puudumisest võimalik järeldada, et igasugune majandustegevus seiskus, siis ei saanud juhatuse liikmel olla kahtlust äriühingu makseraskutes. Sellest tulenevalt pidanuks juhatuse liige vähimal juhul nõudu esitanud maksuametile selgitama oma kohustuse täitmata jätmist, ehk et kas see on tingitud äriühingu maksevõime puudumisest või mingist muust asjaolust. Kuivõrd puudub raamatupidamisdokumentatsioon, siis ei ole võimalik ajutise menetluse raames finantsanalüüsiga tuvastada, kas äriühing muutus maksejõuetuks just selle nõude saabumise tõttu. Aruandes viidatud asjaolude tuvastamine pankrotimenetluse raames eeldab raamatupidamise ja äriplaani osas erikontrolli läbiviimist, mis võlgnikul endal vahendite täieliku puudumise ja võlausaldajate- eelkõige maksuameti- poolt pankrotimenetluse finantseerimise vastu huvi puudumise tõttu ei ole võimalik. Kriminaalmenetluse raames peab saama hinnata ka asjaolu, kaas võlgniku juhatuse tegevuses esinevad muud asjakohaste pankrotikuritegude koosseisud, nt raamatupidamise kohustuse rikkumine, kuivõrd teadaolevalt ei ole võlgniku juhatus alates äriühingu asutamisest mitte ühtegi majandusaastaaruannet esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.