Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

üüri ja

Seega maksis hageja viimast korda panga ülekandega arve nr 09-14 järgi septembrikuu üüri 12 000 kr (766.94 eurot). Pärast seda võttis kostja kõik üüri ja kõrvalkulude tasud maha hageja poolt ette makstud tagatisrahast. 2011.a. juulikuu alguses toimus ruumides uputus, mille tõttu hageja ei saanud ruume kasutada ja pooled leppisid suuliselt kokku, et kostja ei väljasta hagejale arveid üüri ja kommunaalteenuste eest seoses sellega, et hageja ei saanud kasutada üüritavaid ruume. Kostja ei ole ka hagejalt kunagi nõudnud arvete tasumist 2011.a.augusti ja septembri kuude eest. Perioodil 2011.a. juulikuu algusest kuni septembrikuu lõpuni üüritud ruumides tehti remonti. Oktoobrikuu alguses hageja sai teada, et samades ruumides tegi remonti uus üürnik AS XXX , kellele kostja andis ruumid üürile juba 2011.a. augustikuus. Kuna kostja andis ilma hageja nõusolekuta alates 2012.a. augustist ruumid üürile teisele üürnikule AS-le XXX , siis lõpetasid pooled suuliselt Allüürilepingu nr 25/08/09/ü alates 30.09.2011.a. Selles osas poolte vahel puudub vaidlus. Nimetatud asjaolu, et alates juulikuu algusest kuni septembri lõpuni hageja ei saanud kasutada tema poolt üüritud ruumi ning seda, et pärast ruumide uputamist, s.o. alates 2011.a. augustikuust hagejale üüri arveid ja arveid kommunaalteenuste eest ei esitatud, on tuvastatud tsiviilasja nr 2-12-39325 menetluses. Selles osas on jõustunud kohtuotsus. Seega on kostja poolt esitatud arved nr. 08-1, nr. K-98, nr. 09-3 ja nr. K-100 tehtud tagantjärgi selleks, et vähendada kostja võlga hageja ees. Alates 2011.a. septembrist olid ruumid uue üürniku kasutuses, kes tasus kostjale üüri kui ka kommunaalteenuste eest, mistõttu on kostja alusetult soovinud ka hagejalt saada tasus 2011.a. septembri kuu eest (st topelt). Kostjal ei ole õigust nõuda tasu pärast 2 aasta möödumist ja nii on arved nr 08-1, nr. K-98, nr. 09-3 ja nr. K-100 on alusetud koostatud tagantjärgi. 04.04.2012.a. esitatud nõudeavalduses märkis kostja kõik oma nõuded, mis tal on hageja vastu. Selles oli märgitud, et OÜ XXX kohustab OÜ-d XXX tasuma OÜ-le XXX sissenõutavaks muutunud võlgnevuse summas 48 430.03 eurot. Nimetatud 2 (10)

nõudeavaldusele kostja poolt lisatud XXX arvest 04-25 puuduvad nõuded arve nr 0203 summas 60 000 krooni, arve nr 07 ja 08-13 summas 5 368.58 eurot ning arved nr K98 ja K-100.

K-3, 28.02.10

03-03, 01.03.10

K-8, 31.03.10

04-19, 01.04.10

K-12, 30.04.10

(pank) 05-19, 01.05.10

K-16, 31.05.10

06-20, 01.06.10

K-20, 30.06.10

07-13, 01.07.10

K-24, 31.07.10

08-13, 01.08.10

K-28, 31.08.10

09-14, 01.09.10

K-32, 30.09.10

üür veebruari kuu

Summa eurodes

Makstud summa

Maksekuupäev

kom. veebruari kuu üür märtsi kuu kom. märtsi kuu üür aprilli kuu kom. aprilli kuu

3 834.70 3 834.70 05.02.2010.a. (kassa väljamineku orderi nr 13) 23.92 23.92 19.03.10 (pank) 3 834.70 3 834.70 26.02.10 (pank) 24.32 24.32 22.04.10 (pank) 3 911.39 3 911.39 31.03.10 (pank) 24.81 24.81 25.05.10

üür mai kuu kom. mai kuu üür juuni kuu kom. juuni kuu üür juuli kuu kom. juuli kuu üür augusti kuu kom. augusti kuu üür septembri kuu kom. septembri kuu

3 911.39 25.10 2 684.29 25.64 766.94 25.48 766.94 25.59 766.94 28.12

3.911.39 25.10 2 684.29 25.64 766.94 25.48 766.94 25.59 766.94 28.12

29.04.10 (pank) 22.06.10 (pank) 01.06.10 (pank) 22.07.10 (pank) 22.07.10 (pank) 17.08.10 (pank) 23.08.10 (pank) 17.09.10 (pank) 17.09.10 (pank) deposiidi arvel

3 (10)

10-....., 01.10.10 üür oktoobri kuu 766.94 K-36, 31.10.10 kom. oktoobri kuu 25.56 10-..., 01.11.10 üür novembri kuu 766.94 K-40, 30.11.10 kom. novembri kuu 19.09 12-15, 01.12.10 üür detsembri kuu 766.94 K-44, 31.12.10 kom. detsembri kuu 28.30

766.94 25.56 766.94 19.09 766.94 28.30

deposiidi arvel deposiidi arvel deposiidi arvel deposiidi arvel deposiidi arvel deposiidi arvel

2011.a. 01-18, 18.01.11

K-52, 31.01.11

02-18, 01.02.11

K-58, 28.02.11

03-18, 01.03.11

K-65, 31.03.11

04-18, 01.04.11

K-72, 30.04.11

05-16, 01.05.11

K-79, 31.05.11

06-16,01.06.11

K-85, 30.06.11

07-15, 01.07.11

K-91, 31.07.11

766.94 102.82 767.00 80.30 767.00 80.29 767.00 31.73 767.00 28.96 767.00 29.39 767.00 28.85

deposiidi arvel deposiidi arvel deposiidi arvel deposiidi arvel deposiidi arvel deposiidi arvel deposiidi arvel deposiidi arvel deposiidi arvel deposiidi arvel deposiidi arvel deposiidi arvel deposiidi arvel deposiidi arvel

üür jaanuari kuu kom. jaanuri kuu üür veebruari kuu kom. veebruari kuu üür märtsi kuu kom. märtsi kuu üür aprilli kuu kom. aprilli kuu üür mai kuu kom. mai kuu üür juuni kuu kom. juuni kuu üür juuli kuu kom. juuli kuu

766.94 102.82 767.00 80.30 767.00 80.29 767.00 31.73 767.00 28.96 767.00 29.39 767.00 28.85

Seega, perioodil alates 01.02.2010.a. kuni 31.07.2011.a. OÜ XXX poolt oli väljastatud OÜ-le XXX arved üldsummas 28 805.32 eurot, s.h. üüritasu summas 28 147.05 eurot ja kommunaaltasu summas 658.27 eurot. Nimetatud arved OÜ XXX poolt olid tasutud summas 28 805.33 eurot alljärgnevalt: - sularahas kassa väljamineku orderi nr 13 alusel summas 3 834.70 eurot; - panga kaudu 16 817.46 eurot; - tassarvestatud deposiidi arvel summas 8 153.17 eurot. Arvestades seda, et 31.08.2009.a. hageja kandis tagatisraha summas 12 782.33 eurot kostja pangakontole üle, millest tassarvestamiseks kostja kasutas 8 153.17 eurot, siis kasutamata tagatisraha jäägiks on 4 629.16 eurot. Nõude suurus Kostja võlgnevus hagejale: 1) tagastamata jäänud tagatisraha summas 4 629.16 eurot, 2) Viivised perioodi 01.12.2011.a. kuni 01.09.2013.a. summas 620.31 eurot. Vastavalt VÕS §-le 113 lg 1 viivise suurusele on viivisearvestus järgmine: võla põhisumma x viivitatud päevade arv x intressimäär : Summa eurodes

Makse tähtaeg

Viivituse periood; päevade arv

Intressimäär aastas/päevas

Viivise summa

4 629.16 28.70 4 629.16 4 629.16 170.35 4 629.16

01.12.2011.a. 01.12.11 - 31.12.11; 31

8,25% / 0,02%

01.12.2011.a. 01.01.12 - 30.06.12; 182 01.12.2011.a. 01.07.12 - 31.12.12; 184

8.00% / 0,02% 168.50 8.00% / 0,02%

01.12.2011.a. 01.01.13 – 30.06.13; 181

7.75% / 0.02%

167.58 4 (10)

4 629.16

01.12.2011.a. 01.07.13 – 01.09.13; 92

7,5% / 0.02%

85.18

Hageja palub kostjalt välja mõista 5249.47 eurot, s.h. põhivõlga summas 4 629.16 eurot ja 01.09.2013.a. seisuga viivised summas 620.31 eurot ning alates 02.09.2013.a. viivist põhinõudelt (4629.16 eurot) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 94 lg 1 alusel. Menetluskulud palub jätta kostja kanda,

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda. Lepingu järgi sai hageja kasutusse Tallinnas XXX asuvad ruumid 60-100m2 ja laoruumid 9m2. Üüri suurus kuus oli 1000 kr/m2 ja 3000 kr laoruumi eest kuus, millele lisandub käibemaks (p 3.1.). P 3.2. järgi kohustus hageja tasuma ka kõrvalkulude eest. Hageja maksis 31.08.2009 tagatisraha 200 000 kr. Pooltevaheline allüürileping lõppes 30.09.2011. Hageja kohustusi korrektselt ei täitnud, tekkis võlg kostja ees ja kostja tasaarvestas need tagatise arvelt. Hageja ei ole tasunud arvet 02-03. Hageja esitatud kassa väljamineku order 13 ei tõenda, et hageja oleks maksnud 2010.a veebruari eest üüri 60 000 kr, order kannab tundmatu isiku allkirja Hageja tasus arved 07-13, 08-13 (5368,58€) kaks korda kokku 12 000 kr ehk 1533,88, seega tekkis nende eest võlg 5368,58-1533,88=3834,70€, selle tasaarvestas kostja tagatisraha arvelt. Seega moodustus võlg arvete 02-03, 07-13, 08-13 eest kokku 7669,40 €. Alates 01.10.2010 kuni lepingu lõppemiseni 30.09.2012 vastavalt poolte kokkuleppele arvestas kostja edaspidi võlgnevused, üüri ja kõrvalkulud maha tagatisrahalt. Kostja tasaarvestas tagatisraha arvelt järgmised hageja poolt asumata arved: • 02-03 60 000 kr ( 3834,70 €) • Alates 01.10.2010-30.09.2011 tasaarvestati üür arvelt kokku 12*766,94=9203,28 € ja kommunaalkulud 547,55 eurot, kokku 13585,53 eurot. Tagatisraha suurus oli 12782,33 eurot, seega ei ole kostjal võlga enam hageja ees tagatisraha näol. Lepingu p 3.4 järgi kuulub tagatisraha jääk üürnikule tagastamisele üksnes siis kui leping lõpetatakse seetõttu, kinnistu asukohaga XXX , Tallinn omanik OÜ XXX võõrandab kinnistu kolmandale isikule. Leping nendel põhjustel ei lõppenud ja lepingu järgi ei pea üldse kostja seega tagasiraha hagejale tagastama. Uputus toimus 30.-31. Juuli 2011, mitte kuu alguses. Kostja korrastas vähema kui nädalaga ruumid ning alates 06.08.2011 oli hagejal võimalik ruume kasutada, ärikeskus oli

5 (10)

kauplemiseks avatud (22.10.13 lisa 2, 39. OÜ XXX kinnisvara tegi uputusjärgse puhatuse augustikuu I nädala jooksul ja ruumid said korda). Hageja pole pretensioon esitanud et ruumidel oleks mingid puudused või et neid ei saa kasutada, nõuet § 278 järgi pole esitatud. Hageja ei hakanud ise kasutama ruume pärast 30.-31.07.11 ehkki tal oli kehtiv üürileping. Hageja ise lahkus ruumidest, mis ei vabasta teda üüri maksmise kohustusest (RK 37/09) ja seega oli kostjal õigus esitada ka tasumiseks hagejale üüriarveid (06.12.2012 lisad 1-4)., Tähtsust ei oma kas kostja teatas 2 kuu jooksul oma nõudest hageja vastu pärast lepingu lõppemist, kuna VÕS § 308 kohaldub vaid eluruumi üürilepingule. Kuna hageja ei tasunud arve nr 02-03 eest (2010.a. veebruari üür), siis arvestas selle kostja tagatisraha arvelt, mistõttu ei näidanudki kostja enam teistel arvetel 2010.a. veebruarikuu võlga.

KOHTU PÕHJENDUSED

Sõltumata sellest, et kostja hagi ei tunnistanud, ei poolte vahel vaidlust järgmiste asjaolude üle: • • • • • • • • • •

•

Pooled sõlmisid 25.08.2009 XXX, Tallinna asuva äriruumi allüürilepingu nr 25/08/09/Ü 5 aastaks ja lepingu kohaselt oli leping tähtaeg 01.12.2014 (t/l 6, p 2.3) Hageja sai üürile müügikoha 60-100 m2 ning laopinna 9 m2 Üüri suurus oli lepingus kokku lepitud müügipinna eest 1000 kr/m2 kohta kuus ning laoruume kasutamise eest 3000 kr kuus Alates juulist 2011 oli üür 766 eurot kuus+kõrvalkulud (protokoll t/l 103) Hageja kohustus tasuma kõrvalkulusid (p 3.2) Üüri, kõrvalkulusid hakati tasuma 2010. veebruarist alates Lepingu p 3.3 järgi kohustus hageja maksma tagatisraha 200 000 kr, mis on hageja poolt kostjale tasutud 31.08.2009 01.10.2010 leppisid pooled kokku, et kostja arvestab üüri ja kõrvalkulud tagatisrahast maha Leping lõppes 30.09.2011 Pooled ei ole olnud ega ole kinnisasja nr XXX (XXX, Tallinn) omanikud, asi kuulus lepingu sõlmimise ajal XXX OÜ-le (alates 25.04.12 on kinnisasjal uus omanik, kinnistusraamatu andmed avalik teave) Leping ei ole lõppenud ega lõpetatud selle tõttu, et kinnisasja omanik oleks enne lepingu lõppemist või sellele ajal 30.09.2011 muutunud

Kuna pooled sõlmisid ülalviidatud äriruumide osas lepingu ruumide kasutamiseks tasu eest ja kuna hageja pidi tasuma lisaks ka kõrvalkulusid, siis oli poolte vahel sõlmitud allüürileping (edaspidi üürileping), millele kohaldatakse üürilepingu sätteid VÕS § 271 lg1 ja § 292 lg 1 järgi. Märgitud sätete kohaselt peab üürnik maksma üüri ja kõrvalkulusid, kui see on lepingus kokku lepitud.

Poolte vahel on vaidlus selles, kas: 1) 2010.a veebruarikuu üür 60 000 kr ehk 3834,70 eurot on kostjale maksutud sularahas 6 (10)

või see tasaarvestati tagatisraha arvelt 2) Millal toimus XXX ärihoones uputus ja kas tõttu ei saanud hageja kasutada ruume 3) Kas hageja oli kohustatud tasuma üüri kuni lepingu lõppemiseni 30.09.2011 4) Kas hageja on võlgu kostjale üüri ja kommunaalkulude eest ja kas see ületab tagatisraha 5) Kas kostja võib üldse sõltumata võla, tagatisraha suurusest, lepingu p 3.4 tagatisraha tagastamisest keelduda, Tagatisraha kokkuleppest Kooskõlas VÕS § 76 lg 1, 2 tuleb lepingut täita vastavalt kokkuleppele. Lepingust nähtuvalt on pooled kokku leppinud selles, et hageja tasub kostjale tagatisraha 200 000 kr. Arvestades ühe kuu üüri suurust kokku 12 000 kr hõlmab, tagatisraha sisuliselt 16 kuu üüri. Lepingu järgi ei pea hoidma kostja tagatisraha eraldi ega maksma sellelt intressi. VÕS § 308 sätestab eluruumi üürilepingu tagatise maksmise, tagastamise tingimused, mis aga ei ole äriruumi üürilepingu tagatise maksmise tingimused. Seega võivad äriruumi üürilepingu puhul pooled leppida tagatise andmises ja tagastamise kokku kui teisiti kui VÕS § 308 tulenevad eluruumi üürilepingu tagatise maksmise, tagastamise tingimused. Seetõttu ei nõustu kohus hagejaga, et kohaldamisele kuulub VÕS § 308 lg 3 tulenev ehk see, et kostja pole teatanud tähtaja jooksul oma nõudest hageja vastu, mistõttu tuleb tagatisraha igal juhul tagastada. Lepingu p 3.4 sätestab, et kui kinnistu, asukohaga XXX, Tallinn omanik, OÜ XXX Kinnisvara, võõrandab kinnistu kolmandale isikule, kuulub tagatisraha jääk üürnikule tagastamisele ja sel juhul lõpeb leping ning üürnik on kohustatud üüripinna vabastama 5 päeva jooksu arvates tagatisraha laekumisest tema arvelduskontole. Seega on pooled VÕS § 76 lg 1, 2 järgi kokku leppinud selles, et tagatisraha kuulub tagastamisele üksnes siis, kui kinnisasi võõrandatakse kolmandale isikule ja leping lõpeb kinnisasja võõrandamise tõttu. Käesoleval juhul aga leping p 3.4 alusel ei ole lõppenud, selles vaidlus puudus ning seega nõustub kohus kostjaga, et kostjal ei ole ka VÕS § 76 lg 1, 2 järgi tekkinud kohustust hagejale tagatisraha tagastada. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et hagi tagatisraha nõudes tuleb jätta eeltoodud põhjustel rahuldamata. Mis puudutab hageja poolt kohtule esitatud lepingu ülesütlemise avaldust, siis selle järgi on hageja kostjale lepingu üles öelnud 03.10.2011 dateeritud avaldusega (lk 15) põhjusel, et ei saa asja kasutada kaks kuud ja et kostja on andnud asja kolmanda isiku AS XXX kasutusse. Pooled ei vaielnud selle üle, et leping lõppes 30.09.2011, seega ei ole 03.10.2011 tehtud ülesütlemise avaldusel mingit toimet, kuna leping oli selleks ajaks juba lõppenud, kui hageja hakkas tegema ülesütlemise avaldust. Eeltoodu alusel ei ole leping lõppenud 03.10.2011 tehtud avalusega. Õigusrahu huvides kontrollib kohus, kas hageja jäi üldse kostjale lepingu järgi üüri ja kõrvalkulude eest võlgu. Hageja on tõenditena kohtule esitanud kostja arved: 07-19 2010 juuli eest 766,94 eurot, 08-13 7 (10)

augustikuu 2010 eest 766,94 eurot, 08-1 augusti 2011 eest 3834,6 eurot, arve 09-3 september 2011 eest on 3834,6 eurot ja arve 10-3 oktoober 2011 eest on 3834,6 eurot (t/l 62-72). Kuna kostja on ise esile toonud, et 01. oktoobrist 2010 kuni lepingu lõppemiseni 30.09.2011 pidi maksma hageja üüri iga kuu 766,94 eurot (t/l 74-78 p 2.7), seega vähem kui arvetes 08-1, 093 märgitud 3834,6 eurot, mistõttu lähtub kohus sellest, et ka nendel kuudel oli tegelikult tasu 766,94 eurot. Seega oleks pidanud hageja tasuma 01.10.2010 kuni 30.09.2011 kokku 9203,28 eurot. Hageja ei ole vaidlustanud, et samal perioodil olid kommunaalteenused 547,55 eurot, kokku kõik seega 9750,83 eurot. Seda arvestust ei ole hageja vaidlustanud, kuid seda, kas hageja sai kasutada 2011 juulist kuni 30.09.2011 üüritud asja ja pidi selle eest ka tasuma, vaatab kohus edaspidi. Hageja arvestuse kohaselt esitas kostja talle tasumiseks perioodil 01.02.2010 kuni 01.09.2010 üüri ja kõrvalkulude eest kokku 20680,27 eurot (t/l 108/109). Kuna hageja pidi maksma 01.10.2010 kuni 30.09.2011 summas 9750,83 eurot, siis pidi hageja maksma kokku 30431,1 eurot. Hageja konto väljavõttest (t/l 14) nähtub, et hageja on tasunud kostjale 17.09.2010 12400,44 krooni, kostja pangakonto väljavõttest nähtub (t/l 52), et hagejalt on saadud perioodil 26.02.2010 kuni 17.09.2010 kokku 16851,97 eurot, sh sisaldab kostja konto väljavõte ka hageja poolt tema kontol kajastuvat 12400,44 krooni tasumist 17.09.2010. Hageja leiab, et on tasunud kostjale sulas 60 000 krooni (t/l 61), kostja sellise raha saamist eitab. Kohus kuulas üle istungil XXX ja kostja tunnistaja XXX . Hageja tunnistaja ütluste kohaselt palus XXX maksta lepingujärgse rendimakse 50 000 krooni+ käibemaks sularahas, mille hageja andiski üle talle. Ütluse kohaselt kirjutas raamatupidaja välja orderi ning raha anti üle XXX veebruaris XXX asuva I korruse kohvikus. Orderi raha üleandmise kohta sai ta tagasi järgmisel päeval, kuid kelle allkiri raha vastuvõtmise kohta sellel on, ta ei teadnud. Kostja tunnistaja XXX ütluste kohaselt olid tal volitused kostja nimelt asja ajamiseks ning üüriarvete laekumiste kontrollimiseks. Ütluste kohaselt maksis hageja renti ülekannetega ning et hageja palus ise tagatisraha arvelt teha esimene rendimakse, kuna hagejal oli olnud raskusi kaupluse käivitamisel; viidatud orderil olevat allkirja ei teadnud. Kuna tunnistajate ütlused on 2010.a. rendimakse tasumise viisi (sularahas) osas vastuolulised ning kumbki tunnistaja ei teadnud, kelle allkiri on orderil 13 rahasumma 60 000 kr vastuvõtmise kohta, siis ei ole hageja tunnistaja ütlustega tõendatud, et hageja andis kostjale kui kohasele võlausaldajale VÕS § 76 lg 3 alusel üle 2010.a. veebruarikuu eest 60 000 kr sularahas. Viidatud order nr 13 on hageja kassa väljamineku order mitte kostja kassa sissetuleku order, millega oleks kostja andnud hagejale nn täitmise kviitungi VÕS § 95 lg 1 järgi. Viidatud orderist ei ole võimalik sellist järeldust teha, kuna vastuvõtnud isikut ei ole võimalik tuvastada, sest puudub nimi või viide isikut tõendavale dokumendile. Asjaolu, et kostja pole kordagi viidanud nn 2010.a. veebruarikuu võlale (arve nr 02-03 järgi), ei võimalda kohtu arvates järeldada seda, et hagejal pole selle kuu eest võlga, sest hageja oli tasunud juba lepingu sõlmimise järgselt 31.08.2009 tagatisraha 200 000 kr, mistõttu on usutavad kostja tunnistaja ütlused sellest, et esimene makse nn 2010.a. veebruarikuu eest tuligi arvestada tagatisraha arvelt (vaidlus I makse suuruse 60 000 kr ja aja /veebruar 2010/ 8 (10)

üle polnud). Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud oma väidet, et ta tasus 60 000 (3834,70€) kostjale 2010.a. veebruarikuu eest. Kostja on kohtule esitatud arvetega tõendaud, et uputus oli 2011.a. juuli lõpus, mitte juuli alguses nagu väitis seda hageja. Nimelt nähtub kostja poolt kohtule esitatud XXX AS arvest, et puhastamine oli 2,25 tundi (t/l 54-55) ning et puhastamine toimus 05.08.2011 kell 10:1512:00 (t/l 55). XXX OÜ arvest nähtuvalt toimus veeuputusjärgne puhastus 1 tund (t/l 53). Kostja tunnistaja XXX ütlustest nähtuvalt likvideeriti uputuse tagajärgi kõige rohkem nädal aega. Seega, hinnates esitatud tõendeid, leiab kohus, et õige pole hageja väide, et uputus toimus juuli alguses, vaid õige on kostja väide, et see toimus hoopis juuli lõpus. Hageja väited, et 2011 juulist kuni septembri lõpuni, tehti ruumides remonti ei ole millegagi tõendatud. Lisaks ei kinnita uputuse tekkimist ning võimatust asja kasutada terve juulikuu 2011 ka hageja poolt kohtule esitatud kiri 07.06.2012 (t/l 17). Kostja ka sellele tõendile tugines (t/l 48, p 2.8). Viidatud kirjas on otseselt viidatud uputusele 31.07.2011. Kostja ei ole omaks võtnud seda, et hagejal puudus võimalus asja kasutada, selletõttu, et justkui oleks vaidlusalune üüriruum antud kasutusele AS-ile XXX . Hageja poolt kohtule esitatud 29.01.2013 kohtuotsus, mis käsitleb hageja ja XXX OÜ vahelist vaidlust (2-1239325), hageja oma väiteid remondist, võimatusest asja kasutada 2011 juuli kuni september ei tõenda, kuna selles menetluses ei ole üürileandja ehk kostja menetlusosaline olnud ning kuidas lahenes vaidlus hageja ja XXX OÜ vahel ja millised suhted nende vahel tuvastati ei ole käesolevas asjas, käesolevate poolte suhtele siduvad. Seega oli hagejal kohustus tasuda ka üüri 2011. aasta juulist kuni lepingu lõppemiseni 30.09.2011 VÕS § 76 lg 1, 2 ja VÕS § 292, 271 alusel ning tõendamata on hageja väited, et pooltel oli suuline kokkuleppe, et hageja ei pea maksma kostjale üüri alates 2011. juulist kuni lepingu lõppemiseni. Hageja on tasunud panga vahendusel 16581,97 eurot ning tagatisraha 12782,33 eurot, kokku 29634,30 eurot, kuid pidi tasuma 30431,1 eurot. Seega on hageja tasunud 796,8 eurot vähem. Viidatud summa on praktiliselt sama, või rohkem, kostja poolt arvestatud ühe kuu üüris suurusest (vt kostja vastus t/l 47 p 2.7). Sisuliselt tähendab see seda, et isegi kui hageja ei saanud terve juulikuu üüritud ruumi kasutada, nt uputuse tõttu ja see terve kuu üür 766,94 eurot maha arvestada, siis on hageja igal juhul vähem maksnud üüri ja kommunaalkulude eest kokku. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja võlg ületab tema poolt tasutut (üür+kommunaalkulud+tagatisraha), ja kuna pooled ei vaidle ka selle üle, et tagatisraha arvelt võiks kostja võlad tasaarvestada, siis tähendab seda, et kostja ei võlgne tagatisraha arvelt hagejale midagi, ehk hagi tuleks jätta rahuldamata ka nendel kaalutlustel. Ülaltoodud asjaoludel ei anna kohus hinnangut hageja viivisearvestusele, suurusele, samuti ei anna kohus hinnangut XXX OÜ avaldusele 05.04.2012 (t/l 16), mis on esitatud hagejale, kuna ei puuduta hageja ja kostja vahelist käesolevat lepingulist vaidlust. Tsiviilasja hind, menetluskulude jaotus

9 (10)

Tsiviilasjas on hagihind on 5355,94 eurot. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad TsMS § 162 lg 1, 2 alusel poolte menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel on menetlusosalisel õigus nõuda esimese astme kohtult kulude rahalise suuruse kindlaksmäämist 30 päeva jooksul arvates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist. Viidatud tähtaja jooksul tuleb esitada vastav avaldus koos tõenditega kohtule sõltumata selles, kas menetluse keskel on taotlusi esitatud või ei ole. /digitaalne allkiri/ Kohtunik

10 (10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.