2-13-61091
(lõppotsus) Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Viktor Brügel
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
23. mai 2014 Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-61091
Tsiviilasi
XXXOÜ hagi Hooneühistu XXX (likvideerimisel) vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
37777,75 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXXosaühing (registrikood XXX; asukoht XXX, lepinguline esindaja v.adv. Eve Selberg, e-post [email protected]) Kostja: Hooneühistu XXX (likvideerimisel, registrikood XXX, asukoht XXX, likvideerijad XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, e-post XXX ja XXX)
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
Menetluskulude jaotus
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi asjaolud ja hageja nõuded
2-13-61091
2-13-61091
2-13-61091
Kohtu seisukoht ja põhjendused vaheotsuse osas
2-13-61091 paigaldamise kohta notariaalselt tõestatud isikliku kasutusõiguse lepingut (tl 44). Hageja leiab, et nimetatud kostja keeldumise tõttu ei suutnud ka XXX kui ehitustööde tellija täita oma kohustusi töövõtja XXX ees, mis tulenesid XXX ja XXX vahel 24.11.2008 sõlmitud ehituse töövõtulepingust nr 2 (tl 37-43), mistõttu XXX ütles nimetatud lepingu algselt 06.01.2009 ja seejärel 10.09.2009 korduvalt üles (tl 45,51), jättes XXX poolt ehituse töövõtu lepingu alusel tagatisrahana tasutud summa 550 000 krooni (tl 46-48) leppetrahvina endale. Hageja leiab, et kuivõrd XXX ja XXX õigusjärglane XXX saavutasid lõpliku kokkuleppe, et summa 550 000 krooni jääb viimasele leppetrahviks 28.12.2010, tekkis hagejale kahju alates sellest kuupäevast, mistõttu ka hageja kahjunõue kostja vastu muutus sissenõutavaks alates samast ajast.
2-13-61091 oli selleks ajaks juba korduvalt hagejaga sõlmitud töölepingu üles öelnud (06.01.2009 ja 10.09.2009) ning mõlemal korral teatanud, et jätab hageja poolt kostjale tasutud tagatisraha 550 000 krooni leppetrahvina endale (tl 45, 51). Kohtu hinnangul asjaolu, et hageja õiguseellane XXX pidas XXX õigusjärglase XXX võimalike kahjunõuete selgitamiseks kuni 28.12.2010 läbirääkimisi, aegumistähtaja algust ei mõjuta, kuna hageja pidi mõistliku isikuna arvestama (VÕS § 7), et nimetatud läbirääkimised ei pruugi hageja jaoks positiivselt lõppeda, st et võlausaldaja ettemaksu/tagatisraha leppetrahvina jätmisest endale loobub. XXX ja XXX vahelise lepingu p-s 11.09 oli sätestatud, et kui töövõtja ei saa alustada tööd tähtaegselt seetõttu, et tellija ei ole täitnud omale lepinguga võetud kohustusi, mis takistavad töövõtja tööd, on töövõtjal õigus leping ühepoolselt üles öelda ja nõuda leppetrahvi 550000 krooni (tl 41). Seega pidi hageja sellega juba alates 06.01.2009 arvestama, mistõttu ei saa kohus nõustuda hageja seisukohaga, et hageja kahjunõue muutus sissenõutavaks alles alates 28.12.2010.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.