Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

2-14-7002 (Kentmanni 13, Tallinn, menetlusposti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE 89 1010 2200 3479 6011 AS is SEB Pank, nr EE93 2200 2210 2377 8606 Swedbank AS-is, nr EE 40 3300 3334 1611 0002 Danse Bank A/S Eesti filiaalis või nr EE 701 7000 1700 1577 198 Nordea Bank AB Eesti filiaalis, viitenumber 3100057358. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Kohtu selgitused − Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamiseeesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. − Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. − Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. − Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. − Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata. − Kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja ei või nõuda täiendavat kulude hüvitamist ega rahalist kindlaksmääramist, v.a juhul, kui tagaseljaotsus tühistatakse või menetlus taastatakse. − TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu 18. mai 2010. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4310, p 19; Riigikohtu 2. detsembri 2010. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-10, p 10). Menetluskuludehüvitamise kriteeriumiks on esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus ning tsiviilasja hind (Riigikohtu 12. juuni 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-13 p 13 teine lõik). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (Riigikohtu

2 (3)

2-14-7002

−

−

−

−

−

27. veebruar 2012. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-11 p 14 neljas lõik). TsMS § 175 teine lause näeb ette, et kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja taotleb kostjalt menetluskulude summas 997,10 eurot väljamõistmist, millest 552,24 eurot puudutab menetlust töövaidluskomisjonis ja 444,86 eurot hagimenetlust. Hageja poolt esitatud arvete kohaselt on lepingulise esindaja tunni hind ilma käibemaksuta 76,70 eurot ja kokku on kulunud hageja esindajal 13 h. Hageja selgitab, et õigusabikulud on tasunud D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse AS. D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse AS on käibemaksukohustuslane ning seega ei ole õigustatud menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamisele. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetlusosalise kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui menetlusosaline ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 3. juuni 2013. aasta kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13 p 16). Seega mõistab kohus menetluskuluv välja kostjalt ilma käibemaksuta summas. Kohus tutvunud hageja menetluskuludega leiab, et need kuuluvad rahuldamisele osaliselt. Menetluskuludeks TsMS-i mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda TsMS-i menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel (Riigikohtu 22. juuni 2010. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-10, p 12). Tulenevalt Riigikohtu eelviidatud seisukohast jääb hageja taotlus kohtueelsete menetluskulude hüvitamiseks osas rahuldamata. Kohtu hinnangul ülejäänud osas olid hageja menetluskulud vajalikud ja põhjendatud. Vabariigi Valitsuse poolt 4. septembril 2008 vastu võetud määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ (edaspidi „määrus“) § 1 lg 1 kohaselt on varalise nõudega tsiviilasjas teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna puhul kuni 640 eurot (hagihind 261,84 eurot) maksimaalselt sissenõutav kulu 320 eurot. Hageja lepingulise esindaja kulud hagimenetluses 444,86 eurot ületavad kehtestatud piirmäärasid. Seega vähendab kohus hageja lepingulise esindaja kulusid 320 euroni. Eelneva põhjal määrab kohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse järgmiselt: lepingulise esindaja tasu 320 eurot, mille kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja. Rahuldamata jääb hageja taotlus 677,10 euro saamiseks. Kohus saab menetluskulu mõista välja hageja kasuks, aga hagejal on võimalik endal kostjale või täitemenetluses teatada, et menetluskulude osas kuulub otsus täitmisele D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse AS arveldusarvele.

/ allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.