Kohtuistungil 5. mail 2014, millel osalesid kostja seaduslik esindaja XXX ja lepinguline esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu
RESOLUTSIOON
Võtta vastu hageja XXX(isikukood XXX) hagist loobumine kostja Korteriühistu XXX (registrikood XXX) 28. veebruari 2013 üldkoosoleku otsuse, millega otsustati, et kostja hüvitab korteriomanikele tekitatud veekahjud maksimaalselt summas 1 500 eurot, tühisuse tuvastamise või alternatiivselt tühistamise nõudes. Tühistada (tunnistada kehtetuks) kostja Korteriühistu XXX (registrikood XXX)
28.veebruari 2013 üldkoosoleku otsus, millega otsustati: „kohtukulusid hagidele (tsv.2-09-17396, tsv.2-09-47532, tsv.2-09- 58720) käsitletakse kui sihtotstarbelist kulu ning hüvitatakse KÜ liikmete poolt võrdselt. Mittetasunutel tasuda hiljemalt 28.03.2013a”. Jätta rahuldamata hageja XXX hagi kostja Korteriühistu XXX vastu kostja
28.veebruari 2013 üldkoosoleku otsuse kinnitada majandustegevuse 2013. aasta aastakava osas, millega kehtestati juriidilise teenuse fondi makse suuruses 0,1 eurot/m2. Hagi rahuldada osaliselt. Jätta menetluskulud poolte endi kanda, välja arvatud hagi esitamisel tasutud
2-13-26997 riigilõiv (300 eurot). Hagi esitamisel tasutud riigilõivust jätta riigilõivuseaduse lisa 1 teises tulbas märgitud ja hagihinnale vastavast summast (250 eurot) 50% hageja kanda ja 50% kostja kanda. Ülejäänud osa tasutud riigilõivust (50 eurot) jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist otsuses sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse Harju Maakohtule (Kentmanni 13, Tallinn, e-posti aadress [email protected]). Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasja menetlusega. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes otsuse peale edasi kaevates.
MENETLUSE KÄIK
1.XXX(hageja) esitas 29. mail 2013 e-kirja teel kohtule hagiavalduse Korteriühistu XXX (kostja) vastu kostja liikmete 28. veebruari 2013 üldkoosoleku kolme otsuse tühisuse tuvastamiseks või tühistamiseks.
2.Kohus võttis hagiavalduse 31. mai 2013. aasta määrusega menetlusse. Kostja esitas
18.juunil 2013 vastuse hagile, milles vaidles hagile vastu, ja hageja esitas arvamuse kostja vastuse kohta. Hageja täpsustas kahte nõuet 15. juulil 2013 ja loobus menetluse käigus kolmandast nõudest. Pooled esitasid eelmenetluses täiendavad seisukohad ja taotlused.
3.Kohus kuulas pooled ära 5. detsembri 2013 korraldaval istungil ning selgitas seejärel
10.märtsi 2014. aasta määrusega pooltele kohaldatavat õigust ja sellest tulenevat poolte tõendamiskoormist, samuti määras kohtuistungi ettevalmistamiseks tähtajad.
4.Kohus arutas kohtuasja kostjaga sisuliselt 5. mai 2014 kohtuistungil. Hageja teatas vahetult enne istungit, et ta ei saa istungil osaleda ja on jätkuvalt nõus asja läbivaatamisega kas kirjalikus menetluses või ilma tema osavõtuta.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
2 (7)
2-13-26997 Hageja nõuded ja väited
5.Hageja on pärast täpsustamist esitanud järgmised nõuded kostja
28.veebruari 2013 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või tühistamiseks:
liikmete
− esimese võimalusena tühistada või teise võimalusena tuvastada, et on tühine kostja
28.veebruari 2013 üldkoosoleku otsus, millega otsustati: kohtukulusid hagidele (tsv.209-17396, tsv.2-09-47532, tsv.2-09- 58720) käsitletakse kui sihtotstarbelist kulu ning hüvitatakse KÜ liikmete poolt võrdselt. Mittetasunutel tasuda hiljemalt 28.03.2013 (hagiavalduse resolutsiooni p 1, täpsustatud sõnastuses 15. juuli 2013 menetlusdokumendi resolutsiooni p 1, edaspidi „esimene nõue”); − tühistada osaliselt sama kuupäeva otsus kinnitada majandustegevuse 2013. aasta aastakava osas, millega kehtestati juriidilise teenuse fondi makse suuruses 0,1 eurot/m2 (hagiavalduse resolutsiooni p 1, täpsustatud sõnastuses 15. juuli 2013 menetlusdokumendi resolutsiooni p 2, edaspidi „teine nõue”); − esimese võimalusena tuvastada, et on tühine, või teise võimalusena tühistada sama kuupäeva otsus, millega otsustati, et kostja hüvitab korteriomanikele tekitatud veekahjud maksimaalselt summas 1 500 eurot (hagiavalduse resolutsiooni p 2, edaspidi „kolmas nõue”).
6.Kolmandast nõudest hageja loobus esindaja avaldusega 5. detsembri 2013 korraldaval istungil ja hageja 9. aprilli 2014 heakskiiduga sellele.
7.Hageja põhiväited kahe esimese nõude osas on järgmised: − esimese nõudega vaidlustatud otsus on vastuolus seadusega, sest esiteks sellega kohustatakse muu hulgas hagejat tasuma nende menetluskulude eest, mis on kostjalt hageja kasuks nendevahelistes kohtuvaidlustes välja mõistetud, ja teiseks on vastav kulu jaotatud korterite arvu järgi, mitte aga ruutmeetripõhiselt; − esimese nõudega vaidlustatud otsus on tühine, sest koosoleku kokkukutsumise korda on rikutud, mis täpsemalt avaldus selles, et eelnevalt ei muudetud ühistu põhikirja; − teise nõudega vaidlustatud otsus on vastuolus seadusega, sest juriidilise teenuse fond ei ole majandamiskulu, sellesse kogutav rahasumma on mittevajalik ja määr ruutmeetri kohta ülemäära suur, samuti ka selle otsuse osas ei pea hageja kandma neid kulusid, mis on seotud tema ja kostja vahelise vaidlusega.
8.Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Kostja vastuväited
9.Kostja vaidleb hagile vastu, tema kesksed väited kahe esimese nõude osas on järgmised: − esimese nõudega vaidlustatud otsus on seadusega kooskõlas, sest lahendatud tsiviilasjas välja mõistetud menetluskulud ei ole enam majandamiskulu, vaid ühistu üldkoosolek on vaba sellise kulu üle otsustama mis tahes viisil, st vastavat kulu ei pea enam jaotama ruutmeetrite järgi; − lisaks näeb kostja põhikiri ette võimaluse kulude jaotamiseks muul viisil kui ruutmeetrite järgi, mistõttu võib üldkoosolek alati otsustada kulu teistsuguse jaotuse; − hageja ei ole tegelikult juriidilise teenuse fondi midagi tasunud ja temalt ei ole esimese nõudega vaidlustatud otsusega jaotatud kulu tasumist ka nõutud; − samuti ei ole esimese nõudega vaidlustatud otsus tühine, sest koosoleku kokkukutsumise korda pole rikutud ja põhikirja eelnevaks muutmiseks puudus vajadus;
3 (7)
2-13-26997 − teise nõudega vaidlustatud otsus ei ole seadusega vastuolus, sest juriidilise teenuse fond on majandamiskulu, mille suuruse üle korteriühistu liikmed on pädevad aastakava vastuvõtmisel otsustama; − ühistu liikmete moodustatud fondi suuruse üle ei ole võimalik kohtus vaielda, sest selle määramine on ühistu liikmete kaalutlusotsus; − juriidilise teenuse fondi suurus ei ole ebamõistlikult suur, sest kostja on tegelikult pidanud kandma õigusabikulusid.
10.Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda. Kostja leiab, et kolmandast nõudest loobumise tõttu tuleb sõltumata kahe esimese nõude lahendusest panna 1/3 menetluskuludest igal juhul hageja kanda.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi saab rahuldada osaliselt. Menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda.
12.Kohus tutvus hageja avaldusega hagist loobumiseks ja leiab, et loobumine tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 alusel vastu võtta ning kolmanda nõude osas menetlus lõpetada. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt on hagist loobumine menetluse lõpetamise alus. Kuna hageja loobus vaid ühest nõudest ja kohus lahendab ülejäänud kaks nõuet sisuliselt, siis ei määra kohus menetluskulusid kindlaks TsMS § 1741 lg 1 järgi vaid otsustab menetluskulude jaotuse asjas tervikuna. Juhindudes TsMS § 444 lg-st 1 esitab kohus otsuse kirjeldava osa lihtsustatult jättes kajastamata poolte väiteid seoses kolmanda nõudega.
13.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: − kostja on Tallinnas aadressil XXX asuva elamu (edaspidi „elamu”) haldamiseks moodustatud korteriühistu ja hageja on korteriomanikuna selle liige; − kostja liikmete 4. aprilli 2012 üldkoosolek otsustas muu hulgas juriidilise teenuse fondi moodustamise (I kd tlk 201–207); − 28. veebruariks 2013 kutsuti kokku kostja liikmete üldkoosolek (I kd tlk 27, 35), mis ka toimus ja millel võeti muu hulgas vastu hageja nõuetega vaidlustatud otsused (I kd tlk 28–34, 36, 99–116); − otsuses nimetatud tsiviilasjades nr 2-09-17396, 2-09-47532 ja 2-09- 58720 osalesid nii hageja kui ka kostja ja kohus jättis neis menetluskulud kostja kanda; − poolte vahel on varem olnud vaidlused tsiviilasjades nr 2-12-15324 (I kd tlk 37–43), 209-17396 (I kd tlk 117–120, 2-09-47532 (I kd tlk 121–123), 2-09-58720 (I kd tlk 124– 127), 2-11-2216 (I kd tlk 128–135), 2-11-32503 (I kd tlk 136–144), milles kostja kanda jäänud kulud on kostja hagejale hüvitanud (I kd tlk 145, II kd tlk 9); − hageja ei tasu elamu haldaja arveid tervikuna, st tasumata on osa arvetel märgitud summadest ja see tasumata summa on suurem või vähemalt võrdne juriidilise teenuste fondi kogumisel hagejale langeva osaga (I kd tlk 44–46 ja 198–200, II kd tlk 88–89).
14.Hageja esimese nõude esimese alternatiivi (kohtukulude tasumise kohustuse jaotamise otsuse tühistamine) õiguslik alus on korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 3, mis sätestab, et korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Materiaalõiguslikult on korteriühistu liikme õigus nõuda üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamist oma sisult samatähenduslik otsuse kehtetuks tunnistamise nõudega (Riigikohtu
27.märtsi 2013. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-13, p 12 kolmas lõik).
4 (7)
2-13-26997
15.KÜS § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud KÜS tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks, samuti tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Järelikult on kulud, mis tekivad korteriühistu tegevuse tõttu ühistu ja liikmete vahelises kohtuvaidluses õigusabi teenuse kasutamise tõttu, korteriühistu makstav tasu elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest ja neid kulusid saab lugeda majandamiskuludeks KÜS § 151 lg 1 mõttes (Riigikohtu 6. novembri 2013. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-13, p 11 esimene lõik). Korteriühistu nõue liikme vastu on välistatud, kui ühistu nõuab liikmelt selliste menetluskulude hüvitamist, mida liige peaks kohtuvaidluste kaotamise korral ühistule nagunii hüvitama või mis jääksid ühistu kanda, kui liige kohtuvaidluse võidab. Selline õigusabikulude nõudmine majandamiskulude raames oleks vastuolus korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg-tega 1 ja 2 (ibid p 14). Kuna esimese nõudega vaidlustatud otsusega kohustatakse muu hulgas hagejat tasuma teiste korteriomanikega võrdset osa hageja ja kostja vahel peetud kohtuvaidluse kuludest, siis on selline otsus vastuolus KOS § 13 lg-tega 1 ja 2.
16.Hageja toob täiendavalt esile, et vaidlusaluse otsuse ebaseaduslikkus avaldub kulude jaotamises korteriomanike arvu, mitte aga eluruumi üldpinna ruutmeetrite järgi. KÜS § 151 lg-s 1 sätestatust erinevaid aluseid majandamiskulude jagamiseks korteriühistu liikmete vahel võib kehtestada ainult põhikirjas (vt nt Riigikohtu 16. juuni 2010. aasta otsus tsiviilasjas nr 32-1-53-10, p 15 esimene lõik). Kostja viitab põhikirja (I kd tlk 81–82) p-le 6 ja leiab, et sellega on antud üldkoosolekule pädevus otsustada ka ruutmeetripõhisest jaotusest erinev kulude kandmise kord. Kuna KÜS § 151 lg 1 võimaldab korteriühistu põhikirjaga pindalapõhisest arvestusest kõrvale kalduda, peab selleks, et jagada majandamiskulud korteriomanike vahel võrdselt, olema korteriühistu põhikirjas endas konkreetselt sätestatud, missugused kulutused jaotatakse erinevalt seaduses sätestatust. Korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise aluste ja korra kehtestamist põhikirjas rõhutab ka KÜS § 4 lg 2 (Riigikohtu 25. mai 2011. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-11, p 11 kolmas ja neljas lõik). Kostja viidatud põhikirja p 6 ei sisalda seda, missugused konkreetsed kulutused tuleb jagada korteriomanike vahel võrdselt. Kuna esimese nõudega vaidlustatud otsusega jaotatakse teatav osa majandamiskuludest (juriidilise teenuse fond) teisiti kui ruutmeetripõhiselt, aga konkreetselt selle kulu osas ei ole kostja põhikirjas niisugust jaotust ette nähtud, siis on otsus vastuolus KÜS § 151 lg-ga 1.
17.Kohus tuvastas eelnevas, et esimese nõudega vaidlustatud otsus on vastuolus KOS § 13 lg-tega 1 ja 2 ning KÜS § 151 lg-ga 1. Järelikult on kõnealune otsus ebaseaduslik ja tuleb KÜS § 13 lg 3 alusel tühistada (ehk tunnistada kehtetuks).
18.Kuna kohus rahuldab hageja esimese nõude esimese alternatiivi, siis ei oleks TsMS § 442 lg 8 viimase lause tõttu vaja sama nõude teist alternatiivi käsitleda. Samas on Riigikohus sedastanud, et tühist otsust ei saa tühistada (30. jaanuari 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-21-187-12, p 14 kolmas lõik) ja kohus peab kontrollima tehingu tühisuse aluseid ka omal algatusel (30. oktoobri 2013. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p 24 teine lõik ning selles viidatud 25. veebruari 2009. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19, ja 8. mai 2006. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06, p 14). Juriidilise isiku organi otsus on tehing (Riigikohtu 1. märtsi 2011. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-157-10, p 12 teine lõik). KÜS § 1 lg 2 kaudu kohalduva mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 241 lg 1 alusel on üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine
5 (7)
2-13-26997 ka seaduses sätestatud muul juhul. Hageja nimetab tühisuse alusena koosoleku kokkukutsumise korra rikkumist, mis täpsemalt avaldus selles, et eelnevalt ei muudetud ühistu põhikirja. Üldkoosoleku kokkukutsumise korra näeb ka korteriühistu puhul ette MTÜS § 20. Kohtu hinnangul ei seondu hageja esile toodud tühisuse faktiline alus koosoleku kokkukutsumise korraga ja kohus ei tähelda ka teisi kõnealuse otsuse tühisuse aluseid. Seetõttu ei tuvasta kohus, et esimese nõudega vaidlustatud otsus oleks tühine.
19.Hageja teise nõude (majandustegevuse aastakava otsuse osaline tühistamine) õiguslik alus on sarnaselt esimese nõude esimese alternatiiviga KÜS § 13 lg 3. Hageja toob ebaseaduslikkusena täpsemalt esile järgmist: − vastuolu KÜS § 15 lg 1 p-ga 2, sest nn juriidilise teenuse fond ei ole majandamiskulu; − vastuolu KOS § 13 lg-tega 1 ja 2, sest see ei ole vajalik kulu; − hageja ei pea kandma neid kulusid, mis on seotud tema ja kostja vahelise vaidlusega, (st sisuliselt samad väited nagu esimese nõude puhul) ning − juriidilise teenuse fondi maksu suurus ei ole põhjendatud ja on ülemäära suur.
20.KÜS § 15 lg 1 p 1 järgi sisaldab korteriühistu majandustegevuse aastakava muu hulgas korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid ning p 2 järgi liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel. Kohus leidis eespool p-s 15, et korteriühistu õigusabikulud saab lugeda majandamiskulude hulka. Mõlema poole väidetest nähtub, et kostjal tuleb pidada sagedasi kohtuvaidlusi, mille seondumine kuludega on üldteada. Kui korteriühistu liikmed otsustavad teatavaks otstarbeks raha kogumise (fondi moodustamise), siis saab selle arvelt tehtava kulutuse vajalikkuse üle lõplikult otsustada alles fondi kasutamisel, mitte aga kogumisel. Seetõttu ei oma asja lahendamisel tähtsust, kas kostja on seni pidanud kandma muid õigusabikulusid peale hagejaga vaidlemise. Elamu haldamiseks teatavate teenuste ostmiseks sõlmitud leping (I kd tlk 83–86) ei välista selles nimetamata teenuste tellimise ja selleks ühistu liikmetelt raha kogumise vajadust. Hageja ei ole tõendanud, et juriidiliste teenuste fond oleks suunatud üksnes temaga peetavate kohtuvaidluste rahastamiseks. Pigem on see üldisema eesmärgiga sihtkulutus KÜS § 15 lg 1 p 2 tähenduses. Kui majandamiskulul on mitu eesmärki, siis ei tarvitse olla sellise kulu jaoks ühistu liikmetelt ette raha kogumine vastuolus seadusega ka ühe konkreetse eesmärgi hõlmatuse korral üldisemaga. Iseenesest on võimalik, et korteriühistu üldkoosoleku otsuse täitmine võib erandlikel asjaoludel olla korteriomaniku suhtes vastuolus hea usu põhimõttega, mistõttu võib viimane sel põhjusel otsuse täitmisest keelduda (vt Riigikohtu 12. veebruari 2014. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-163-13, p 14, ja selles viidatud 13. veebruari 2012. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 24). Elamu haldusteenuse osutaja arvetest (II kd tlk 12 ja 99–100) nähtub, et juriidilise teenuse fond on summaliselt arvel eraldi märgitud. Järelikult saab korteriomanik, kes leiab, et tal puudub sellesse fondi maksete tegemise kohustus (nt temaga peetud kohtuvaidluse tõttu), mõistliku vaevaga arvata tasutavast summast maha fondi arvestatud summa. Vaidlustamata asjaolust hageja võlgnevuse jäägi ja kujunemise kohta nähtub, et hageja on sisuliselt sel viisil toiminud. Kohus leiab, et olukorras, kus ühistu liikmel võib esineda alus teatava majandamiskulu tasumisest keeldumiseks (nt temaga peetud vaidluse õigusabikulud), ei saa ta samal alusel nõuda kogu vastava otsuse tühistamist.
21.Lõpuks vaidlevad pooled selle üle, kas kogutav summa 0,1 eurot/m2 kuus on ülemäära suur või kohane. Kostja tõi esile, et fondi koguneb ca 3 000 eurot aastas ja hageja nõustus selle asjaoluga. Lisaks märgib kostja, et fondi tehtava sissemakse suurus otsustati juba
4.aprilli 2012 koosolekul. Kohus leidis 10. märtsi 2014. aasta määruse p-s 11, et hageja täiendav väide viidatud koosoleku otsuse tühisusest on esitatud hilinemisega ja sellele asjaolule ei saa hageja käesolevas vaidluses tugineda. Siiski ei tarvitse fondi kogutava sissemakse suurus jääda ajas muutumatuks, mida sisuliselt kajastab ka hageja teise nõudega 6 (7)
2-13-26997 vaidlustatud otsustuse sõnastus. Kohus ei nõustu kostjaga, et korteriühistu liikmete otsus teatavaks sihtotstarbeks kogutava rahasumma suuruse ja määra üle on selline liikmete kaalutlusotsus, mis üldse ei allu kohtulikule kontrollile. KÜS § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskuludeks üksnes vajalikud kulud. Kui ühistu liikmed otsustavad majandamiskuluks kas otstarbe või summa poolest ilmselt mittevajaliku rahasumma kogumise, siis saab ühistu liige sellise otsuse KÜS § 13 lg 3 alusel vaidlustada. Siiski on kohtulik kontroll mõneti piiratud seetõttu, et konkreetse summa kui kulu vajalikkuse üle saab otsustada vastava kulu kandmise osas (vt eespool p 20). Eelneva põhjal leiab kohus, et fondina kogutava makse puhul saab kohus kontrollida, kas vastavat liiki kuluks teatava rahasumma kogumine on vajalik ja ega kogutav summa ei ole ilmselgelt ülemäära suur. Kohus on juba hinnanud, et juriidilise teenuse kulu on vajalik korteriühistu majandamiskulu. Seega on vaja täiendavalt kontrollida hageja väidet 2013. aastal kogutava summa ilmse ülemäärase suuruse kohta.
22.Kohtu hinnangul ei anna hageja esitatud õigusabiteenuse arve ja spetsifikatsioon (II kd tlk 10–11) alust lugeda kostja tellitavaid teenuseid ilmselgelt ebavajalikeks või ebamõistlikult kulukateks. Arvest ja selle lisast, samuti aga kliendilepingust (II kd tlk 36–40) nähtuvalt tellib kostja õigusabiteenust advokaadibüroost tavapärase tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja liikmete kogutava juriidilise teenuse fondi summa eest saab kostja tellida 25 tundi ( = 3000 : 120) õigusabiteenust aastas. Selline õigusabiteenuse maht on 44 korteriga elamu (I kd tlk 99) puhul mõistlikult võimalik ja seda ei saa pidada ilmselgelt ebavajalikuks. Hageja ei ole tõendanud, et vaidlusaluse aastakava perioodil ei ole põhjendatud nii suures summas fondi kogumine. Kostja 4. aprilli 2012 üldkoosoleku otsuse kohaselt arvatakse juriidilise teenuse fondi jääk, mida ei ole vaja kasutada, remondifondiks. Kuigi see ei tarvitse anda õigustust jätkuvalt liiga suure juriidilise teenuse fondi kogumiseks, siis ei ole käesolevas asjas vaidluse all ühistu liikmete vastav otsustus ja hageja ei ole juriidilise teenuse fondi jäägi remondifondi edasikandmist ka selgesõnaliselt vaidlustanud. Seega ei tuvasta kohus, et juriidilise teenuse fondi 2013. aastal koguda otsustatud summa 0,1 eurot/m2 kuus oleks ülemäära suur. Kokkuvõttes ei tuvasta kohus ühegi aluse esinemist, mis hageja tõi esile teise nõudega vaidlustatud otsuse võimaliku ebaseaduslikuna, ja teine nõue jääb rahuldamata.
23.TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel jätab kohus otsuse tegemisel arvestamata elamu katuse remonti käsitlevad tõendid (I kd tlk 146–163), sest neist ei nähtu otsusega sisuliselt lahendatavate nõuetega seonduvad asjaolud, ja kostja väidetavaid muid õigusabikulusid käsitlevad tõendid (II kd tlk 20, 28–35), sest kohus leidis eespool p-s 20, et kõnealune asjaolu ei oma asja lahendamisel tähtsust.
24.Tsiviilasja hind on TsMS § 132 lg 11 ja lg 4 p 8 alusel 3 500 eurot.
25.Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis jäävad menetluskulud valdavas osas TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kohus leiab, et hageja loobumine kolmandast nõudest ei anna käesoleva juhtumi asjaoludel alust jagada kulusid teisiti. Siiski ei ole põhjendatud jätta riigilõivu kulu tervikuna hageja kanda, vaid selle jaotab kohus järgmiselt. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu summas 300 eurot. See on riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 3 järgi lõivumäär TsMS § 132 lg-s 4 nimetaud hagilt, mis esitatakse teisiti kui veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Kohus kahtleb, kas RLS § 57 lg 3 on sellisena põhiseaduspärane, aga viidatud sättest ei sõltu TsMS § 162 lg 5 tõttu menetluskulude jaotuse lahendamine, sest e-toimiku kaudu hagi esitamiseks ette nähtud soodusmäära ületav lõiv (50 eurot) tuleb jätta hageja kanda. Vajaliku riigilõivu summa (250 eurot) jaotab kohus poolte vahel võrdselt. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik 7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.