Swedbank AS hagi H N i ja R N i vastu võla ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08. jaanuari 2014 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
0 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
H N i ja R N i apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701), lepinguline esindaja Indrek Kumm Kostja I: H N (isikukood XXXXXXXX) Kostja II: R N (isikukood XXXXXXXX), Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Eve Jundas
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 08. jaanuari 2014 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta kõik esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud solidaarselt kostjate H N i ja R N i kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Swedbank AS esitas 31.05.2012 Harju Maakohtule hagi H N i ja R N i vastu solidaarselt võla 29 998,46 euro, sissenõutavaks muutnud viivise ja edasiulatuvalt viivise saamiseks kuni põhivõla tasumiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostjad 04.03.2008 laenulepingu nr 08-031556-EL, mille kohaselt andis hageja kostjatele laenu 159 881 eurot. Lepingu p 4.3 ja lepingu tüüptingimuste p 4.1 kohaselt olid kostjad kohustatud laenusumma tagasi maksma ning tasuma hagejale intressi lepingus kokkulepitud tingimustel. Vastavalt lepingu põhitingimustele oli laenusumma osamaksete ja intressi maksete tähtpäevaks iga kuu 10. kuupäev (lepingu p 3.6) ning intressi määraks 6 kuu Euribor + 0,975% aastas (lepingu p 3.8). Laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaks oli 10.02.2012. Makseid tuli tasuda lepingu juurde kuuluva maksegraafiku alusel (lepingu p 3.15). Lepingu p 4.5 kohaselt võttis hageja tasumisele kuuluvad maksed maha laenulepingus märgitud arvelduskontolt ja kostjad pidid tagama, et vastavad summad oleksid tähtaegselt arveldusarvel olemas. Lepingu tagatisena seati hüpoteek 1/2 suurusele mõttelisele osale kinnistust asukohaga XXXXXXX suurusele mõttelisele osale kinnistust asukohaga XXXXXXX Tallinnas. Lepingu tüüptingimuste p 7.1 kohaselt, kui lepingus märgitud arvelduskontol ei olnud lepingu järgi tasumisele kuuluvate maksete (va intress) tasumise tähtpäeval raha tasumisele kuuluva summa ulatuses, oli hagejal õigus arvestada puudujäävalt summalt viivist vastavalt hageja hinnakirjale, milleks on VÕS § 113 lg-s 1 toodud määr. Kostjad ei täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ja alates 10.07.2008 tekkis kostjatel hageja ees püsiv intressivõlgnevus ning alates 10.07.2010 ka püsiv laenu tagasimaksete võlgnevus.
3.Hageja saatis kostjatele korduvalt, sh viimasena 08.11.2010 ja 14.12.2010 teatisi, paludes tasuda lepingust tulenev võlgnevus hiljemalt 29.12.2010. Hageja hoiatas kostjaid, et juhul kui võlgnevust tähtaegselt ei tasuta, on hageja sunnitud lepingu ennetähtaegselt lõppenuks lugema. Kostjad võlgnevust ei likvideerinud. Hageja lõpetas lepingu 30.12.2010. Lepingu tüüptingimuste p 11.1.2 kohaselt on hagejal õigus leping üles öelda ja nõuda kõigi lepingust tulenevate kohustuste täitmist, kui kostjad ei täida kohaselt maksekohustusi (sh on täielikult või osaliselt viivituses kolme üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega ning ei tasu võlgnevust ka pärast kahe nädala möödumist hagejalt vastavasisulise nõude saamisest).
4.Vastavalt lepingu p-le 4.9 kohustusid kostjad alluma kohesele sundtäitmisele lepingust tulenevate hageja nõuete rahuldamiseks. Tulenevalt lepingu ülesütlemisest realiseeriti täitemenetluse raames lepingu tagatiseks olev vara, mille tulemusel laekus põhivõlgnevuse katteks 66 732,99 eurot. Pärast täitemenetluse tulemusel toimunud
laekumist oli lepingust tulenevaks põhinõudeks veel 87 415,36 eurot, lisaks kõrvalnõuded. Hageja selgitas, et 31.12.2010 teatisest nähtub võlgnevuse arvestus teatise saatmise kuupäeva seisuga ehk koguvõlgnevus. 31.01.2012 teatisest nähtub võlgnevus teatise kuupäeva seisuga. Võlgnevuse summa on väiksem, kuivõrd lepingu tagatise realiseerimisest laekunud summa võrra on põhivõlgnevus vähenenud. Hageja ise otsustab, kui suure summa sissenõudmiseks ta hagi esitab. Arvestades tekkivaid kulusid on hageja pidanud põhjendatuks esitada hagi väiksemas summas (29 998,46 eurot), kui tegelik võlgnevus. Vastuseks kostjate poolt istungil esitatud kontoväljavõttele märkis hageja, et kõik summad kajastuvad kohtule esitatud laenukaardil. Kostjate esitatud kontoväljavõttel seisab iga summa taga selgitus, millise võlgnevuse, kas laenupõhiosa või intressi võlgnevuse katteks konkreetne summa läinud on. Laekunud summad kajastuvadki laenukaardil, kas põhinõude või intressi katteks laekunud summade arvestuse tulbas. Nii viivise kui ka intressi arvestus on üheselt nähtav hagi lisast. Intressimäär lepiti kostjatega kokku laenulepingu p-s 3.8 ja viivisemäär tulenes seadusest. Selgusetuks jääb kostjate etteheide viivisemäära kohta, kuna viivisemäär ei olnud kõrgem seaduses sätestatud määrast. Esmalt kanti laekunud maksed just põhiosa võlgnevuse katteks ja alles seejärel kõrvalnõuete võlgnevuse katteks. Viidatut kajastab laenukaart ja ka kostjate poolt viidatud kuupäeval 22.09.2009 on näha esmast kannet just põhivõlgnevuse katteks. Tasutud summad on kostjate poolt väidetust väiksemad konstantse summa võrra. Kostjate poolt tasutud summadelt on maha läinud ülekande tasu. Kostjatele selgitati laenulepingu sõlmimisel põhjalikult tingimusi, samuti oli kostjatel võimalus tingimustega tutvuda ning hageja esindajalt selgitusi küsida. Kostjad kinnitasid oma allkirjaga, et kokkulepitud tingimused on neile arusaadavad ja nad on nõus säärastel tingimustel laenusuhtesse astuma. Kostjate näol on tegemist teovõimeliste isikutega, kes mõistsid hageja selgitusi ja seda, millised kohustused kaasnevad laenulepingu allkirjastamisega. Kostjad aktsepteerisid võimalike riske, millest tulenevalt allkirjastasid ka laenulepingu, seega ei olnud lepingu tingimused vastuolus heade kommetega. Kostjatele on tuldud väga suures ulatuses vastu ja näidatud head tahet tekkinud probleemi lahendamisel. Hageja vähendas kohtusse pöördumisel oma nõuet kostjate vastu 72 412,47 euro võrra.
Kostjate vastuväited
9.Kostjad hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt ei selgu haginõudest võla suuruse kujunemine. Sellises suuruses nõuet ei ole hageja kostjale enne kohtumenetlust esitanud. Täiendavas seisukohas nõustusid kostjad hagiga põhivõlgnevuse osas suurusega 14 998,46 eurot.
10.Arusaamatuks jääb, mille alusel liigitas hageja kostjate tasutud summad laenu põhiosa maksetena ja intressimaksetena. Kui hageja oleks kostjate poolt teostatud makseid arvestanud suuremas summas põhiosa maksetena, oleks peale põhivõla ka intress ja viivis olnud väiksemad. Hageja ei tohiks arvestada isiku võlasumma hulka viivist ja intressi selliselt, mis võimaldavad nendelt summadelt veelkord nõuda intressi ja viivist.
11.Hageja ei selgitanud laenulepingus nr 08-031556-EL ega lepingu põhitingimustes viivise arvestamise aluseid. Viivisearvestus on muutunud, kuid peaks põhinema sarnastel alustel. Hageja ei selgitanud kostjatele, et viivis kuulub arvestamisele VÕS § 113 lg 1 järgi. On arusaamatu, mida tähendab viivise arvestamine panga hinnakirjas
fikseeritud määra alusel (laenulepingu tüüptingimuste p. 7.1), mille järgi tuli viivist arvestada.
12.Hageja on korduvalt arvestanud R. N põhivõlgnevusena makstud summad intressi tasumisena. Kostjad tasusid hagejale lepingu sõlmimisel riskitasu 149,80 eurot (2344 krooni), mille põhimõtteid hageja ei selgitanud. Eeltoodut arvestades ei ole hageja nõue kostjate vastu põhivõlgnevuse ja intressi osas selge. Hageja ei ole nõude täpsustamiseks esitanud laenugraafikut.
13.Hageja rikkus VÕS § 35 lg-s 1 ja § 42 lg-s 1 sätestatud nõudeid. Laenulepingu tüüptingimused kahjustavad otseselt kostjate huvisid ja on seega tühised. Laenuandja ja laenuvõtjad ei rääkinud lepingu tüüptingimusi eraldi läbi. Tüüptingimused on vastuolus heade kommetega.
14.Hageja nõue kostjate vastu on vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetega (VÕS § 6 ja § 7 ja TsÜS § 138).
15.Kostjad palusid arvestada nende majandusliku olukorraga, milline võimaldaks igakuiselt tasuda 313 eurot. R. N ülalpidamisel on kaks alaealist last. Perekonna sissetulekud on minimaalsed. Põhiliselt kulub raha eluasemekulutusteks, muudeks vältimatuteks püsikulutusteks ja laste ülalpidamiseks. H. N on vanaduspensionär ja elatub ainult pensionist. Kostjatel puudus võimalus koheselt laenu tasumiseks. Kostjad kandsid seoses laenulepinguga kahju 164 967,78 eurot, kuna tagatiseks olnud kinnistute hind oli 26.02.2008 seisuga 199 723 eurot. Samuti kaotasid kostjad kinnistute müügi tõttu omafinantseeringu 39 944,78 eurot. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
16.Maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjatelt solidaarselt välja võlgnevuse 29 998,46 eurot, millest tagastamata laen on 14 998,46 eurot, tasumata intress 8343,71 eurot ja viivis 6656,29 eurot, samuti mõistis kohus välja viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude rahuldamiseni.
17.Kostjad laenulepingu ülesütlemisele vastu ei vaielnud ja nad tunnistasid hageja nõuet põhivõlgnevuse 14 998,46 euro osas.
18.Kostjad ei esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks laenulepingu tagatiseks olnud vaidlusaluste kinnistute tegelik turuväärtus selle võõrandamise hetkel. Hageja kanda ei saa jätta kõiki laenu tagasimaksmisega seonduvaid kostjate riske (kostjate töötuks jäämine, tagatiste väärtus nende realiseerimise ajal jne). Usutav ei ole kostjate väide, et nad ei olnud täitemenetlusest teadlikud. Kostjatele pidi olema kätte toimetatud täitmisteade, mille järel loeti täitemenetlus alanuks (täitemenetluse seadustiku (TSM) § 24 lg 2). Kostjad ei kasutanud võimalust vaidlustada täitemenetluse raames võõrandatud kinnistute müügihindasid.
19.Laenulepingu nr 08-031556-EL operatsioonide väljavõttest nähtub, et seisuga 29.05.2012 oli laenu põhiosa jäägi suuruseks 14 998,46 eurot, intress oli seisuga 30.12.2010 8343,71 eurot ja viivis seisuga 29.02.2012 6656,29 eurot.
20.Lepingu p 4.3 ja tüüptingimuste p 4.1 kohaselt olid kostjad kohustatud laenusumma tagasi maksma ning tasuma intressi lepingus kokkulepitud tingimustel. Kui lepingus märgitud arvelduskontol ei olnud maksete tasumise tähtpäeval raha, oli hagejal õigus arvestada puudujäävalt summalt viivist vastavalt hageja hinnakirjale, milleks on VÕS § 113 lg-s 1 toodud määr (lepingu tüüptingimuste p 7.1). Viivise arvestamine algas sõltumata tegelikust nõude esitamisest, oluline on vaid kohustuse sissenõutavus. Viivisenõude eeldus ei ole täiendava tähtaja andmine maksmiseks, hagi esitamine, nõudest teatamine vms. Kostjad pidid ette nägema, et lepingust tuleneva kohustuse täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda viivist.
21.Laenulepingul sooritatud operatsioonide väljavõttest nähtub, et esmalt on laekunud maksed kantud põhiosa võlgnevuse ja seejärel kõrvalnõuete võlgnevuse katteks, nagu näeb ette VÕS § 415 lg 2. Kõik R. N kontolt tasutud summad kajastuvad operatsioonide väljavõttel. Kostjate poolt tasutud summadelt on maha arvestatud ülekande tasu.
22.Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks kostjatele avaldanud survet laenulepingu allkirjastamiseks või mõjutanud kostjaid muul viisil. VÕS § 35 lg 2 järgi eeldatakse, et tüüptingimust ei ole eraldi läbi räägitud. Kostjatel oli võimalus laenulepingu tingimustega tutvuda, avaldada nende osas oma seisukohti ja vajadusel küsida selgitusi. Kostjatel oli võimalus loobuda laenulepingu sõlmimisest. Lepingu sõlmimine ja allkirjastamine toimus poolte vaba tahte alusel. Samuti oli kostjatel ka pärast laenulepingu sõlmimist võimalus pöörduda hageja poole küsimustes, mis puudutasid laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist (osamaksete suuruse kujunemine jne).
23.Kostjad ei esitanud kohtule tõendeid oma majandusliku seisukorra kohta. Laenusaajad pidi ise hindama oma võimekust võetud kohustusi täita. Kuivõrd hageja vähendas kohtusse pöördumisel oma nõuet kostjate vastu 72 412,47 euro osas, on kostjate väited hageja pahatahtlikkuse osas alusetud.
24.Intressinõue on põhjendatud ja kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista interssivõlg 8343,71 eurot. Kuna kostjad on olnud viivituses võlgnevuse tasumisega, siis on põhjendatud kostjatelt solidaarselt viivise väljamõistmine summas 6656,29 eurot. Kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista ka viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhivõlalt alates 31.05.2012 kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
25.Kostjad paluvad tühistada maakohtu otsuse väljamõistetud intressi 8343,71 euro ja viivise 6656,29 euro osas ning teha uus otsus, millega jätta hagi nende nõuete osas rahuldamata.
26.Arusaamatu on, millisel alusel liigitas hageja tasutud summad laenu põhiosa maksetena ja intressimaksetena. Kui kostjate teostatud makseid oleks suuremas osas arvestatud põhiosa maksetena, oleks intress olnud väiksemad. Maakohtu otsusest ei selgu, kui suur oli laenu põhivõlgnevus ja kui suur intressivõlgnevus.
27.Selgusetuks jääb viivise arvestamise põhimõte. Laenulepingus ja selle põhitingimustes ei ole viivise arvestamise aluseid näidatud. Kohus ei arvestanud, et tüüptingimustes viidati viivise arvestamisele vastavalt panga hinnakirjale, kuid hageja ei tutvustanud kostjatele panga hinnakirja. Kostjatele on hinnakiri selgusetu. Hageja ei andnud panga hinnakirja osas maakohtule usaldusväärseid selgitusi.
28.Hageja ei esitanud nõude täpsustamiseks laenulepingu juurde laenugraafikut. Kuna konkreetne laenugraafik puudus, oli hagejal võimalik arvestada kostjate makseid kas põhiosa või intressi tasumisena oma suva järgi. Kohus ei andnud hinnangut hageja poolt makse arvestamisele intressi või laenu põhiosamaksetena.
29.Laenulepingu juurde kuuluvad tüüptingimused ei ole üheselt mõistetavad, eriti viivise arvestamisega seonduvalt. Hageja rikkus VÕS § 35 lg-s 1 ja § 42 lg-s 1 sätestatud nõudeid. Laenulepingu tüüptingimused kahjustavad otseselt kostjate huvisid ja on seega tühised. Laenuandja ja laenuvõtjad ei rääkinud lepingu tüüptingimusi eraldi läbi. Tüüptingimused on vastuolus heade kommetega.
30.Hageja nõue kostjate vastu on vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetega (VÕS § 6 ja § 7 ja TsÜS § 138). Kostjad paluvad arvestada nende majandusliku olukorraga, milline võimaldaks igakuiselt tasuda 313 eurot. R. Ni ülalpidamisel on kaks alaealist last. Perekonna sissetulekud on minimaalsed. Põhiliselt kulub raha
eluasemekulutusteks, muudeks vältimatuteks püsikulutusteks ja laste ülalpidamiseks. H. N on vanaduspensionär ja elatub ainult pensionist. Kostjatel puudub võimalus koheselt laenu tasumiseks.
31.Kostjad on kandnud seoses laenulepinguga kahju 164 967,78 eurot ja kinnistute müügi tõttu kaotanud omafinantseeringu 39 944,78 eurot. Vastus apellatsioonkaebusele
32.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
33.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, so osas, millega kohus rahuldas hagi kostjatelt solidaarselt intressivõla ja viivise saamiseks. Maakohtu otsus on jõustunud kostjatelt põhivõla väljamõistmise osas.
34.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata.
35.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
36.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme. Kohus hindas tõendeid õigesti ja tegi nende alusel õigeid järeldusi. Apellatsioonkaebuses kordavad kostjad maakohtu menetluses esitatud väiteid, millistele on maakohtu otsuses juba piisava põhjalikkusega vastatud. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
37.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et võla arvestuse alused on ebaselged. Nii põhivõla, intressi kui ka viivisearvestus kajastub lepingul sooritatud operatsioonide väljavõttel, kus on märgitud nii kostjate poolt tasumisele kuulunud, nende poolt tasutud kui ka võlgu jäädud summad. Võlgnevuse kujunemine on arusaadav (I kd lk 16 jj).
38.Ringkonnakohus leiab, et viivisemäära sätestamine tüüptingimuste p-s 7.1 fikseerimata (ja teisele poolele ettenähtamatu) suurusena ning seotuna laenuandja ühepoolselt kehtestatava hinnakirjaga võib olla kostjaid ebamõistlikult kahjustav ja seega tühine tüüptingimus VÕS § 42 mõttes. Samas ei oma see asjaolu käesoleva asja lahendamisel tähtsust, sest hageja nõuab viivist seadusejärgses, so VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Muud tüüptingimused, sh intressi arvestamise ja tasumise kohta, ei ole vastuolus heade kommetega ja ei ole tühised. Intressi tasumise kohustuses ja intressimääras lepiti kostjatega kokku laenulepingu p-s 3.8. Intressi arvestas hageja lepingu lõppemiseni, so kuni 30.12.2010 ja intressivõlalt ei ole arvestatud viivist.
39.Ebaõige on ka kostjate väide, et hageja on arvestanud tasutud summad oma suva järgi esmalt intressi ja viivise ning alles seejärel põhiosa katteks. Operatsioonide väljavõttelt nähtub, et esmalt on laekunud maksed kantud põhiosa võlgnevuse katteks ja seejärel kõrvalnõuete võlgnevuse katteks, nagu sätestab ka VÕS § 415 lg 2. Sama nähtub kostja R. N konto väljavõttelt (I kd lk 186 jj), mida ka maakohus otsuse tegemisel operatsioonide väljavõtte andmetega võrdles. 20.11.2013 kohtuistungi
protokollist nähtub, et hageja on kostjatele andnud ka kohtuistungil selgitusi tasutud summade arvestuse ja võla kujunemise kohta (I kd lk 208 jj). Samuti on hageja selgitanud 02.12.2013 menetlusdokumendis, mil viisil tuleb operatsioonide väljavõtte (laenukaardi) andmeid lugeda (I kd lk 214, 215).
40.Kostjate tasutud summasid ei ole operatsioonide väljavõttel kajastatud ebatäpselt. Tasutud summadelt on maha arvestatud konstantne ülekande tasu, mille tuvastas õigesti ka maakohus. Apellatsioonkaebuses ei väida kostjad, et neil ei olnud ülekannete eest tasumise kohustust.
41.Ringkonnakohus ei nõustu ka kostjate väitega, et hageja nõue on vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Intressi tasumise kohustus on tarbijakrediidilepingute puhul tavapärane ja kostjad peavad oma kohustust selles osas täitma. Samuti on kostjatel kohustus tasuda tasumata põhivõla summadelt arvestatud viivist. Intressi- ja viivisevõla saamiseks nõude esitamine ei ole vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Hageja ei nõudnud kostjatelt kogu võla tasumist, vaid vähendas kohtusse pöördumisel oma nõuet 72 412,47 euro võrra. Seega käitus hageja vastupidiselt kostjate väidetule vastutulelikult ja kostjate huve arvestavalt.
42.Kostjate väidetav halb majanduslik olukord ei anna alust vaidlustatud osas hagi rahuldamata jätmiseks. Viivise vähendamise taotlust kostjad maakohtule ei esitanud ja seadusejärgses suuruses viivist ei saa pidada ebamõistlikult suureks. Samuti ei anna hagi rahuldamata jätmiseks alust kostjate väited täitemenetluses kinnistute müügi tõttu tekkinud kahju kohta.
43.Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha teistsuguseid järeldusi kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse vaidlustatud osas muutmata.
44.Maakohtus kantud menetluskulud jäävad solidaarselt kostjate kanda, nagu on määratud maakohtu otsuses. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannavad TsMS § 171 lg 1 järgi ka apellatsioonimenetluse kulud kostjad.
45.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.
Tiit Kollom
Ele Liiv
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.