RN (N) kaebus Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse 08.03.2017 otsusele täiteasjas nr 022/2014/6499
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.06.2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RN määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: RN (isikukood XXXXXXXXXXX), esindajad Andres Suurväli, Erkki Evart Puudutatud isik I: Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus, esindaja kohtutäituri abi Viljo Konsap Puudutatud isik II: Swedbank AS (registrikood 10060701), esindaja Triin Kivipõld
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 19.06.2017 määrus tsiviilasjas nr 2-17-4455 ja teha asja maakohtule tagasi saatmata uus määrus, millega rahuldada RN kaebus ja tühistada kohtutäitur Elin Vilippuse 08.03.2017 otsus täiteasjas nr 022/2014/6499.
2.Rahuldada RN määruskaebus.
3.Jätta RN menetluskulud kohtutäitur Elin Vilippuse kanda ja ülejäänud menetlusosaliste kulud nende endi kanda.
4.Menetluskulude kindlaksmääramine toimub pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel.
5.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
1.RN (avaldaja) esitas 20.03.2017 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse 08.03.2017 otsusele täiteasjas nr 022/2014/6499.
1(7)
2.Täiteasjas nr 022/2014/6499 on täitedokumendiks Harju Maakohtu 01.09.2014 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-12-21469, mille alusel on HN-lt ja avaldajalt mõistetud välja solidaarselt 29 998,46 eurot. Avaldajale kuulunud kinnistu müügist täitemenetluses saadud summa ei katnud võlgnevust ning kohtutäitur jätkas täitemenetlust 950,85 euro sissenõudmiseks, arestides avaldaja sissetuleku.
3.Avaldaja on seisukohal, et tema töövõimetuspensioni kinnipidamine kohtutäituri poolt täiteasjas nr 022/2014/6499 on ebaseaduslik. Avaldajal puudub muu sissetulek, seega ei ole kohtutäituril alust teostada kinnipidamisi avaldajale makstavast töövõimetuspensionist, kuna töövõimetuspensioni suurus ei ületa kuupalga alammäära. Riiklikule pensionile võib sissenõude pöörata riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 47 lg-s 3 toodud ulatuses üksnes juhul, kui pensionäri ülejäänud sissetulekud (pensioni alles jääv osa jt sissetulekud kokku) vastavad täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg-s 1 toodud alammäärale. Avaldaja ülalpidamisel on kaks last.
4.Avaldaja esitas 16.02.2017 kaebuse kohtutäituri tegevusele, leides, et kohtutäitur on alusetult arestinud avaldaja töövõimetuspensioni. Kohtutäitur jättis 08.03.2017 otsusega kaebuse rahuldamata. Avaldaja palub kohtul tühistada kohtutäituri 08.03.2017 otsus täiteasjas nr 022/2014/6499 ja vabastada arestist avaldaja invaliidsuspensioni täies ulatuses. Avaldaja palub jätta kõik menetluskulud kohtutäituri kanda. Puudutatud isikute seisukohad
5.Kohtutäitur leidis, et võlgniku kaebus on põhjendamatu ja selle rahuldamiseks puudub seadusest tulenev alus. Avaldaja jättis kohtutäiturile kaebuse kohta tehtud otsuse lahendamise ajaks esitamata kohtutäituri poolt nõutud andmed oma sissetulekute ja vara ning kohustuste kohta. Kuivõrd avaldaja poolt kohtutäiturile edastatud vastus oli puudustega, siis edastas kohtutäitur avaldajale 22.03.2017 täiendavad küsimused, kuid avaldaja kohtutäituri 22.03.2017 teabenõudele ei reageerinud. Arvestades, et avaldajal on osalus vähemalt ühes kasumlikus äriühingus ja ta kuulub mitme äriühingu juhatusse, siis on kohtutäituril alust eeldada, et avaldaja tegelikud sissetulekud on oluliselt suuremad kui avaldaja töövõimetuspension. Kohtutäitur palus jätta avaldaja kaebuse rahuldamata ning kohustada avaldajat vastama kohtutäituri 22.03.2017 teabenõudele ning esitama nõutud väljavõtted ning lepingud. Kohtutäitur palus jätta menetluskulud avaldaja kanda.
6.Sissenõudja Swedbank AS vaidles kaebusele täies ulatuses vastu ning leidis, et kaebuse esemeks olev kohtutäituri 08.03.2017 otsus on seaduslik ja põhjendatud. Sissenõudja nõustus kohtutäituri seisukohtadega ja palus lugeda kohtutäituri seisukohti ka enda omadeks. Sissenõudja palus jätta kaebus rahuldamata ning kõik menetluskulud avaldaja kanda. Esimese astme kohtu määrus
7.Maakohus jättis 19.06.2017 määrusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus vaatas esitatud kaebuse läbi tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p-st 15 hagita menetluses. Maakohus leidis, et kaebus on esitatud õigele maakohtule ning tähtaegselt (TMS § 218 lg 1).
8.Maakohus põhjendas, et TMS § 130 lg 11 kohaselt loetakse sissetulekuks eelkõige võlgniku töötasu või muud sellesarnast tasu, päevaraha, konkurentsist hoidumise tasu, intellektuaalse omandi üleandmisest või kasutada andmisest saadavat tasu, pensioni, dividende ning kaupa, teenust, loonustasu või rahaliselt hinnatavat soodustust, mida isik on saanud seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega. Seega, loetakse pensionit täitemenetluses üheks sissetuleku liigiks. Vastavalt TMS § 131 lg 1 punktile 10 ei saa pöörata sissenõuet riiklikule pensionile seaduses sätestatud ulatuses. Riiklikust pensionist kinnipidamist reguleerib RPKS § 47, mille lõike 1 punkti 1 järgi võib riiklikust pensionist 2(7)
teha kinnipidamisi täitemenetluse seadustiku alusel täidetava lahendi alusel. Tulenevalt RPKS § 47 lg-st 3 võib täitemenetluse seadustiku alusel täidetavate lahendite alusel kinni pidada kuni 50% riiklikust pensionist, kuid pensionärile säilitatakse seejuures vähemalt 50% rahvapensioni määrast. Lisaks RPKS §-le 47 tuleb riiklikust pensionist kinnipidamise korral arvestada TMS § 132 lg-ga 1, mille kohaselt ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Seega tuleb alati võlgniku sissetulekutele sissenõude pööramiseks (sh riiklikust pensionist kinnipidamiseks) kindlaks teha võlgniku kõik sissetulekud ning nende suurus kokku. Võlgniku jaoks soodsa otsuse tegemiseks vajalik info tuleb esitada võlgnikul.
9.Maakohus põhjendas, et kuivõrd kohtutäitur ei oma infot avaldaja kontole laekuvate sissetulekute kohta ega näe ka avaldaja kontole laekunud summade selgitusi või raha laekumise allikat, on seadusandja näinud ette avaldaja teavitamis- ja tõendamiskohustuse (TMS § 133 lg 1, § 59 lg 1). TMS § 133 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud informeerima kohtutäiturit arestimisele mittekuuluva sissetuleku laekumisest arveldusarvele ning esitama ka seda tõendavad dokumendid. Kohtutäitur edastas 20.02.2017 avaldajale teabenõude (tl 11-13), millega kohustas avaldajat esitama kohtutäiturile hiljemalt 01.03.2017 andmed oma majandusliku seisundi kohta. Avaldaja ei esitanud andmeid kohtutäituri poolt määratud tähtajaks ega ka hiljemalt kohtutäituri otsuse tegemise ajaks (08.03.2017). Avaldaja esitas 13.03.2017 mittetäieliku vastuse teabenõudele. Kohtutäituri 22.03.2017 edastatud täiendavatele küsimustele avaldaja ei vastanud. Kohus märkis, et kohtu poolt tehtud äriregistri päringu ja kohtutäituri seisukohast nähtub, et avaldaja omab osalust vähemalt ühes äriühingus ning kuulub äriregistri andmetel lisaks mitme äriühingu juhatusse. Avaldajale kuulub äriregistri andmetel 50% osalus äriühingus OÜ H (registrikood XXXXXXXX) ja on ühtlasi selle äriühingu juhatuse liikmeks. Kohtutäituri seisukohast nähtub, et OÜ H 2015. aasta majandusaasta aruande kohaselt moodustab äriühingu jaotamata kasum 31.12.2015 seisuga 86 477 eurot. Seega 50% osalust omav osanik oleks õigustatud dividendidena saama 43 238,50 eurot. TMS § 130 lg 11 alusel saab võlgniku varalist õigust dividendile kvalifitseerida võlgniku sissetulekuna TMS § 130 lg 11 tähenduses. Kuna võlgniku varaline õigus jaotamata kasumile (dividendile) ületab kuupalga alammäära osas, siis on põhjendatud ka sissenõude pööramine võlgniku töövõimetuspensionile 50% ulatuses.
10.Avaldaja on kohtutäiturile edastatud vastuses märkinud, et tal on kohustused Swedbanki, SEB Pank ja erinevate eraisikute ning juriidiliste isikute ees summas 154 837,43 eurot (tl 47). Kuivõrd võlausaldajad ei ole vastavalt täitemenetluse registri väljavõttele nimetatud kohustusi maksma pannud, siis tuleb eeldada, et avaldaja täidab kohustusi. Lisaks esindavad avaldajat käesolevas menetluses kaks esindajat. Kohtu hinnangul töövõimetuspensionit saavad isikud ei suuda sellises mahus kohustusi probleemide vabalt täita ja võtta kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks enda esindajaks kahte esindajat.
11.Kohus leidis, et ei ole eluliselt usutav, et avaldaja ainsaks sissetulekuks on töövõimetuspension. Kuivõrd avaldaja ei ole kohtutäiturile esitanud küsitud andmeid, siis kohtutäituril on alust arvata, et avaldaja soovib oma tegelikke sissetulekuid varjata. Kohtu hinnangul on avaldaja tegelikud sissetulekud oluliselt suuremad, mille tõttu on kohtutäituri poolt tehtud otsus õiguspärane.
12.Kuna avaldaja kaebus jääb rahuldamata, jäeti kõigi menetlusosaliste menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. Määruskaebus
13.Avaldaja palus määrus tühistada ja teha uus määrus, millega avaldus rahuldada. Kohtutäiturilt tuleb sisse nõuda juba kinnipeetud summad ja kohtutäituri tasud.
3(7)
14.Maakohus on rikkunud menetlusõigusnorme ja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Kohtulahend on tehtud erapoolikult ja see kaitseb üksnes kohtutäituri ja puudutatud isiku huve. Avaldaja põhjendas, et kohus peab arvestama kõikide esitatud dokumentide ja tõenditega, kohus on aga lähtunud subjektiivsetest hinnangutest.
15.Kohtukulud peavad jääma iga osapoole enda kanda. Kohtutäitur on õiguslikult pädev isik ning seega ei saa avaldaja kanda menetluskulusid. Menetluskulud puuduvad ka sissenõudjal, kuna pangas töötab piisavalt kvalifitseeritud juriste.
16.Avaldaja väidab, et ta on esitanud kõik kohtutäituri poolt nõutud dokumendid. Ta esitas kohtutäiturile oma vara nimekirja ja muud nõutud dokumendid. Põhjus, miks ta ei ole oma alalist elukohta avaldanud, on lihtsalt faktis, et tal puudub alaline elukoht. Kohtutäituri seisukoht, et avaldaja ei esitanud andmeid kohtutäituri poolt määratud tähtajaks ega ka hiljemalt kohtutäituri otsuse tegemise ajaks, ei vasta tõele. Kohtutäituri seisukoht, et edastatud vastus oli puudustega, on üldsõnaline ja sisutühi. Avaldaja ei saanud edastada Hispaania panga digitaalset allkirjastatud väljavõtet, sest Hispaanias puudub võimalus digitaalselt kinnitada väljavõtet. Allkirjastatud väljavõtte saamiseks tuleb avaldajal minna Hispaaniasse, kuid käesoleval ajal ei ole tal selleks vahendeid.
17.Ebaõige on kohtu väide, et OÜ H 50% osalust omav osanik on õigustatud dividendidena saama 43 238 eurot 50 senti. ÄS § 174 kohaselt on osanike otsus vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole osanike koosolekul esindatud häältest. Kuivõrd avaldajale kuulus nimetatud osaühingus 50% häältest, ei saanud avaldaja nõuda dividendide väljamaksmist, kui teine osanik keeldus sellest. Seega ei saa käsitleda reservfondide raha kui võlgniku sissetulekut. Lisaks on käesolevaks ajaks avaldaja eemaldunud täielikult ettevõtte juhtimisest. Samuti on väär kohtu hinnang, et avaldaja on palganud vähemalt kaks esindajat.
18.Kohtu hinnang, et ei ole eluliselt usutav, et avaldaja ainsaks sissetulekuks on töövõimetuspension, on subjektiivne kallutatud arvamus, mis ei toetu faktidele. Avaldajal ei ole võimalik esitada kohtule ega kohtutäiturile lisasissetuleku allikat ega peidetud vara, kuna see lihtsalt puudub. Samuti ei ole avaldaja varjanud oma andmeid. Menetluse edasine käik
19.Sissenõudja vaidles avaldaja määruskaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ja ning menetluskulud avaldaja kanda. Kohtutäitur palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Kohtutäitur kordas juba maakohtule 07.04.2017 esitatud taotlust kohustada võlgnikku esitama tõendid töövõimetuspensioni suuruse ja selle määramise kohta ning taotlust kohustada võlgnikku vastama kohtutäituri 22.03.2017 teabenõudele ning esitama nõutud väljavõtted ja lepingud. Kohtutäitur viitas oma vastuses määruskaebusele mh artiklile, mis kohtutäituri arvates kinnitab võlgniku aktiivset osalemist ettevõtluses ning seda, et võlgniku ettevõttel E OÜ läheb hästi.
20.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
21.Tallinna Ringkonnakohus palus 20.09.2017 kirjas avaldajal vastata järgmistele küsimustele ja esitada kohtule nõutud dokumendid: 1) Missuguse metoodika või asjaolude pinnalt on avaldaja esitanud kohtutäiturile vara nimekirjas märkinud avaldajale kuuluva 50%-lise osaluse äriühingus H OÜ väärtuseks 1 250 eurot? 2) Mis põhjusel avaldaja ei ole 50%-lise osanikuna ettevõttest välja võtnud kasumit vähemalt täitemenetluses sissenõutava rahasumma ulatuses? 3) Mis põhjusel on avaldaja jätnud vara nimekirjas kajastamata 50%-lise osaluse äriühingus OÜ N (registrikood XXXXXXXX)? 4) Esitada AS SEB Panga eluasemelaenu leping ja väljavõte AS SEB Pangale tasutud eluasemelaenu maksetest. Väljavõttest peab nähtuma, kes tasub igakuiseid osamakseid. 5) Esitada õppelaenu leping ja väljavõte Swedbank AS-ile tasutud õppelaenu maksetest. Väljavõttest peab nähtuma, kes tasub igakuiseid osamakseid. 6) Esitada eraisikute ja juriidiliste isikute 4(7)
ees olevate kohustuste aluslepingud ja kohustuste täitmist tõendavad dokumendid (maksekorraldused, pangakonto väljavõtted). 7) Esitada väljavõte, mis kajastab kontolt C S.A. XXXXXXXXXXXXXXXXX toimunud väljamakseid. 8) Esitada oma viimase 3 kuu viibimiskoha aadressid. 9) Missugusel põhjusel on avaldaja palunud töövõimetuspensioni kandmist Hispaanias asuvale pangale? 10) Kes on avaldaja ülalpeetavad (nimi, sünniaeg) ja missugusel viisil toimub ülalpidamiskohustuse täitmine?
22.Avaldaja esitas ringkonnakohtule vastuse kirjale ja täiendavad seisukohad. Avaldaja märkis, et võlgniku kohustus ei ole tõendada, et tal ei ole lisasissetulekuid, vaid seda peab tegema kohtutäitur. Avaldaja on esitanud kõik vajalikud andmed kohtutäiturile, kes on aga teinud andmetest valed järeldused. Avaldaja märgib, et täitemenetluse käigust on juba oluline osa võlgnetavast summast tagastatud sissenõudjale ja kaebaja töövõimetuspensioni arestimine ei ole vajalik. Kohtutäitur on esitanud avaldajale eraelulisi küsimusi, sh miks on avaldaja pangakonto Hispaanias ja palunud esitada tõendi töövõimetuspensioni määramise kohta. Avaldaja selgitas, et tema pangakonto oli Hispaanias, kuna seal oli tema varasem alaline elukoht, lisaks on Hispaania konto tunduvalt soodsamate tingimustega kui Eesti pankade poolt pakutav. Samuti on Hispaania kontol ka deebetkaart, mille eest saab tasuda kõikides Euroopa Liidu maades. Töövõimetus on avaldajale määratud tervislikel põhjustel, mida avaldaja seoses eraelu puutumatusega ja delikaatsete isikuandmetega ei soovi avaldada. Kohtutäituri väide kahe esindaja kasutamisest on asjassepuutumatu, kuna avaldajal on õigusbürooga Liivak&Suurväli pikaajaline koostöö ning tasumise kokkulepe on konfidentsiaalne. Kohtutäituri viidatud ajakirjanduses ilmunud artiklid ei oma tähendust ja viide OÜ E edukusele ei vasta tõele, mh lõpetas ettevõte 2016. aasta 14 546 euro suuruse kahjumiga. Hetkel puuduvad ettevõttel rahalised vahendid juhatuse liikmetele tasu maksmiseks. H OÜ osas avaldaja selgitas, et osakapitali on suurendatud ning avaldajale kuulub vähemusosalus, seega avaldaja ei saa nõuda dividendide väljamaksmist üksnes endale. Välistada ei saa ka võimalust, et majandusaasta halbade tulemuste või vajalike investeeringute tegemise tõttu võetakse eelmiste aruandeperioodide jaotamata kasumist vastavad vahendid ja seni raamatupidamislikult kajastatud kasumit ettevõttel peagi ei ole. Arusaamatu on ka kohtutäituri väide, et alla elatusmiinimumi rahaliste vahendite jätmine ei ole viinud avaldajat halvemasse majanduslikku seisu. Avaldaja oli nt sunnitud peatama 2017. aasta alguses alustatud hambaravi, võtma laenu lähikondsetelt, halva tervisliku seisundi tõttu vajab kaebaja ravimeid. Kohtutäituri tegevus kujutab ohtu kaebaja tervisele ning kohus peaks nimetatud asjaolu arvesse võtma.
23.Vastuseks ringkonnakohtu küsimustele avaldaja vastas, et H OÜ väärtuse määramisel on lähtutud osakapitali suurusest. Tegeliku väärtuse määramiseks tuleks tellida spetsialisti arvamus, mis on tasuline ja milleks avaldajal vahendid puuduvad. OÜ N lõpetas tegevuse ja kustutati registrist 07.06.2017. Eluasemelaenu AS-ile SEB Pank on aidanud tagasi maksta onutütre poeg. Õppelaenu leping on sõlmitud 1995. aastal ega ole säilinud. Õppelaenu on aidanud tagastada avaldaja abikaasa AN. Eraisikutega sõlmitud laenulepingud on suulised. Üksnes EP-ga on sõlmitud kirjalik laenuleping. Viimase kolme kuu jooksul on kaebaja viibinud onu juures, sõbra suvilas ja sõbranna juures. Töövõimetuspensioni lasi avaldaja kanda Hispaania panka, kuna elas varasemalt Hispaanias, lisaks on pangatasud seal soodsamad kui Skandinaavia pankade omad. Avaldajal on kaks ülalpeetavat, kelle ülalpidamiskohustust täidab käesoleval ajal täies ulatuses abikaasa.
24.Kohtutäitur rõhutas vastuseks avaldaja 04.10.2017 vastusele ja tõenditele, et sai 08.03.2017 otsuse tegemisel lähtuda ainult otsuse tegemise ajaks võlgniku poolt esitatud osalise infoga. Kohtutäitur palub otsuse seaduslikkuse kontrollimisel lähtuda nimetatud ajahetkel kohtutäituri käsutuses olnud informatsioonist ja esitatud tõenditest. Määruse põhjendused 5(7)
25.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel tühistada menetlusõigusnormide rikkumise ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja teeb asjas uue määruse, millega rahuldab avaldaja kaebuse kohtutäituri 08.03.2017 otsusele täiteasjas nr 022/2014/6499. Määruskaebus tuleb rahuldada.
26.Maakohus on määruses õigesti märkinud TMS § 130-133 ja RPKS §-st 47 tuleneva regulatsiooni, mis rakendub sissenõude pööramisele võlgniku riiklikule pensionile. Riigikohus on selgitanud, et TMS §-de 130-136 põhieesmärk on tagada võlgnikule tema suhtes korraldatava täitemenetluse tingimustes tema enda ja tema ülalpeetavate ülevalpidamiseks minimaalselt vajalikud vahendid. Selleks näeb TMS § 131 ette võlgniku sissetulekud, millele ei saa üldse sissenõuet pöörata või millele saab seda teha erandjuhul. TMS § 132 näeb ette piirangud sissetulekute arestimisel nende suurusest lähtuvalt ja TMS § 133 näeb muu hulgas ette, et kui võlgniku sissetulek on laekunud tema arvelduskontole, siis kehtivad samasugused arestimise piirangud, nagu on sätestatud TMS §-des 131 ja 132 (RKTKm 3-2-1-166-16, p 15; 3-2-1-36-10, p 13; 3-2-1-3-08, p 11). Maakohus on ka õigesti viidanud sellele, et võlgniku sissetulekutele sissenõude pööramiseks (sh riiklikust pensionist kinnipidamiseks) tuleb kindlaks teha võlgniku kõik sissetulekud ning nende suurus kokku (RKTKm 3-2-1-68-07, p 13). Riigikohus on eelviidatud lahendis ka selgitanud, et riiklikule pensionile võib sissenõude pöörata RPKS § 47 lõikes 3 toodud ulatuses üksnes juhul, kui pensionäri ülejäänud sissetulekud (pensioni alles jääv osa jt sissetulekud kokku) vastavad TMS § 132 lg-s 1 toodud alammäärale.
27.Avaldaja on seisukohal, et kohtutäitur on alusetult arestinud avaldaja töövõimetuspensioni, mis on avaldaja väitel tema ainsaks sissetulekuks. Lisaks tuleb arvestada sellega, et avaldaja ülalpidamisel on kaks alaealist last. Kohtutäitur on võlgniku töövõimetuspensioni arestimist põhjendades väitnud, et võlgnik jättis kohtutäiturile esitamata nõutud andmed oma sissetulekute ja vara ning kohustuste kohta. Samuti on kohtutäitur leidnud, et võlgniku väide, et tema ainsaks sissetulekuks on töövõimetuspension, ei ole eluliselt usutav ning kohtutäituri hinnangul on alust eeldada, et võlgniku tegelikud sissetulekud on oluliselt suuremad. Seejuures arvestab kohtutäitur võlgniku osalust ühes ettevõttes (sh õigust saada dividende), võlgniku kuulumist mitme äriühingu juhatusse, kohustuste suurust, kohtumenetluses õigusabi osutajate teenuste kasutamist ja töövõimetuspensioni laekumist Hispaania panka. Maakohus on nõustunud kohtutäituri seisukohtadega. Ringkonnakohus maakohtu ja kohtutäituriga ei nõustu.
28.Käesoleval juhul ei ole vaidlust selle üle, et võlgnikule laekub töövõimetuspension. Ringkonnakohus on seisukohal, et kohtutäitur ei saanud võlgniku riiklikule pensionile sissenõude pööramisel lähtuda oletusest, et võlgniku tegelik sissetulek on oluliselt suurem. Nagu ülalpool viidatud, peab kohtutäitur riikliku pensioni kinnipidamiseks kindlaks tegema kõik sissetulekud, sest riiklikule pensionile sissenõude pööramise õigus eeldab ülejäänud sissetulekute vastavust TMS § 132 lg-s 1 toodud alammäärale. TMS § 133 lg 1 teise lause ja lg 2 kohaselt on võlgnikul õigus taotleda arestimise tühistamist ulatuses, mis tagab võlgnikule arestimisele mittekuuluva sissetuleku või vabastada konto aresti alt ulatuses, mis on vajalik võlgniku või tema pereliikme hädavajalikuks ülalpidamiseks. Riigikohus on selgitanud, et võlgnikule TMS § 133 lg 1 teises lauses ja lg-s 2 ette nähtud õiguskaitsevõimalus ei vabasta kohtutäiturit kohustusest koguda täitemenetluseks vajalikku teavet ning võtta tarvitusele seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks (TMS § 8) (RKTKm 3-2-1-166-16, p 15). Eeltoodust tulenevalt isegi kui võlgnik ei esitanud kohtutäiturile teavet või oli võlgniku esitatud teave puudulik, ei õigustanud see sissetuleku arestimisele seaduses sätestatud piirangute eiramist kohtutäituri poolt. Kui kohtutäituri arvates varjab võlgnik oma sissetulekuid, tuleb kohtutäituril rakendada seadusest tulenevaid abinõusid võlgniku tegeliku sissetuleku väljaselgitamiseks. 6(7)
Kohtutäituril on mh õigus nõuda teabe esitamist võlgnikult, kolmandatelt isikutelt (TMS § 26), samuti võimaldab TMS § 62 nõuda võlgniku vara nimekirja esitamist ja vande andmist kohtu kaudu. Kohtutäitur ei saa sissetuleku arestimisel tugineda võlgnikule kuuluva vara või eeldatavate kulude pinnalt oletusele, et avaldajal on lisaks töövõimetuspensionile veel sissetulekuid.
29.Ebaõige on ka maakohtu ja kohtutäituri seisukoht, et kuna võlgniku varaline õigus jaotamata kasumile (dividendile) ületab kuupalga alammäära osas, siis on põhjendatud ka sissenõude pööramine võlgniku töövõimetuspensionile 50% ulatuses. Kolleegiumi hinnangul ei saa võlgniku õigust dividendile kvalifitseerida sissetulekuna TMS § 130 lg 11 tähenduses. TMS §-dest 130-136 nähtuvalt on võlgniku sissetulekuks nt võlgniku igakuine töötasu, ametipalk, seadusel põhinev elatis, riiklik pension, saadavad toetused ja hüvitised, samuti enammakstud tulumaksu tagastusnõue (RKTKm 3-2-1-166-16, p 15; 3-2-1-124-16, p 10). Dividendi nõudeõiguse tekkimise aluseks on osanike otsus maksta dividendi (ÄS § 157 lg 4). Seega kuni osanikud ei ole dividendi maksmist otsustanud, ei saa ettevõtte majandusnäitajatest tulenevat võimalust dividendide maksmiseks käsitleda võlgniku vastava nõudeõigusena. Ka võlgniku kohustused võlausaldajate ees või käesolevas menetluses õigusabi kasutamine (st sisuliselt väide, et võlgniku kulutused on suuremad kui tema sissetulek) ei ole asjakohaseks väiteks, mis õigustaks TMS §-des 130-136 sätestatud regulatsiooni kohaldamata jätmist (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 22.08.2016 määrus tsiviilasjas nr 2-16-6195). Kohtutäitur ei saa sissetuleku arestimisel lähtuda andmete usutavusest.
30.Nagu ülalpool märgitud, võib riiklikule pensionile sissenõude pöörata RPKS § 47 lg-s 3 toodud ulatuses üksnes juhul, kui pensionäri ülejäänud sissetulekud (pensioni alles jääv osa jt sissetulekud kokku) vastavad TMS § 132 lg-s 1 toodud alammäärale (s.o ühe kuu eest ettenähtud palga alammäär või vastav osa nädala või päeva sissetulekust). Sissetuleku arestimise akti tegemise ajal 13.02.2017 oli palga alammääraks vastavalt Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 vastu võetud määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg-le 2 470 eurot. Kohtutäitur ei ole selgitanud välja, et avaldajal on veel sissetulekuid peale töövõimetuspensioni. Seega ei olnud käesoleval juhul põhjendatud avaldaja töövõimetuspensioni arestimine ning kohtutäituri 08.03.2017 otsus täiteasjas nr 022/2014/6499 tuleb tühistada.
31.Maakohtu määruse tühistamise ja avalduse rahuldamise tõttu muudab ringkonnakohus ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Avalduse ja määruskaebuse rahuldamise tõttu jätab ringkonnakohus avaldaja menetluskulud TsMS § 171 lg 1 ja § 172 lg 1 alusel maaja ringkonnakohtus kohtutäituri kanda ning ülejäänud menetlusosaliste kulud nende endi kanda. Kuna maakohus ei ole määruses menetluskulusid kindlaks määranud, siis ei määra ka ringkonnakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ning menetluskulude kindlaksmääramine toimub vastavalt TsMS § 177 lg-le 2 pärast menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.