TK kaebus kohtutäitur Urmas Tärno 14.03.2013 otsusele täiteasjas nr 052/2008/11624 ning avaldus täitemenetluse ajatamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.01.2014 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
TK määruskaebus OÜ Philip Consulting (likvideerimisel) määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja TK (IK XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXXX, XXXXXX XXXX, XXXXX XXXX,
XXXXX XXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis Vinni Puudutatud isikud: Harjumaa kohtutäitur Urmas Tärno (büroo asukoht Kaupmehe 14-41, 10114 Tallinn) OÜ Philip Consulting (likvideerimisel, registrikood 11148390, asukoht Jüri talu, Vatsla küla, Harku vald, 76902 Harjumaa), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aarne Akerberg
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 17.01.2014 määruse resolutsiooni p 6 osas, millega kohus jättis sissenõudja menetluskulud tema enda kanda ja teha selles osas uus määrus, millega jätta sissenõudja OÜ Philip Consulting (likvideerimisel)
menetluskulud maakohtus 50% ulatuses avaldaja TK kanda ja 50% ulatuses kohtutäitur Urmas Tärno kanda. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata. Lugeda Harju Maakohtu 17.01.2014 määruse terviktekst sõnastatuks järgmiselt: 2.1 Rahuldada avaldus osaliselt. 2.2 Tühistada kohtutäituri 14.03.2013 otsus täiteasjas nr 052/2008/11624 osaliselt, s.o osas, millises kohtutäitur on jätnud sissenõutava nõude suuruse ja selle kujunemise asjaolud selgitamata. 2.3 Saata tagasi TK 17.01.2013 kaebus täiteasjas nr 052/2008/11624 kohtutäituri tegevuse peale menetlemiseks kohtutäitur Urmas Tärnole. 2.4 Kohustada kohtutäitur Urmas Tärnot uuesti läbi vaatama TK 17.01.2013 kaebus täiteasjas nr 052/2008/11624 ning selgitama nimetatud täiteasjas sissenõutava nõude suuruse kujunemist. 2.5 Jätta rahuldamata avaldus täitemenetluse nr 052/2008/11624 ajatamiseks. 2.6 Jätta avaldaja menetluskulud 25% ulatuses kohtutäituri kanda ja 75% ulatuses tema enda kanda. Jätta sissenõudja menetluskulud 50% ulatuses avaldaja kanda ja 50% ulatuses kohtutäituri kanda. Jätta kohtutäituri menetluskulud tema enda kanda. TK määruskaebus jätta rahuldamata. OÜ Philip Consulting (likvideerimisel) määruskaebus rahuldada osaliselt. Määruskaebuste esitamisest tingitud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebe kord Määruse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.
Asjaolud ja menetluse käik
1.11.04.2013 esitas TK Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Urmas Tärno 14.03.2013 otsuse peale täiteasjas nr 052/2008/11624. Kohtutäitur algatas nimetatud täiteasja sissenõudja OÜ Philip Consulting (likvideerimisel) 19.12.2008 täitmisavalduse ja 21.05.2008 sõlmitud notariaalse dokumendi nr 2156 alusel, täitemenetluse sisuks on hüpoteegi realiseerimine. Avaldaja palus kaebuses ning 25.04.2013 esitatud nõude täpsustuses anda kohtul hinnang sellele, kas kohtutäituri tegevus täitemenetluse toimingute läbiviimisel on olnud seaduslik; tühistada kohtutäituri otsus osas, milles kohtutäitur tühistas 08.01.2013 arestimisakti omal initsiatiivil ning osas, milles kohtutäitur määras uuesti kinnisasja arestimise 15.04.2013; lugeda 08.01.2013 kinnisasja arestimine täiteasjas tühiseks; kohustada kohtutäiturit selgitama nõude kujunemist ning pikendada vabatahtliku täitmise tähtaega 60 päeva võrra alates tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumisest, alternatiivsena, juhul kui kohus 60 päevaga ei nõustu, pikendada vabatahtliku täitmise tähtaeg 30 päeva võrra.
2.17.05.2013 määrusega keeldus Harju Maakohus avalduse menetlusse võtmisest. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 26.06.2013 määrusega maakohtu 17.05.2013 määruse osaliselt ja saatis esitatud avalduse maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks osas, milles avaldaja palus tunnistada kehtetuks kohtutäituri otsuse osas, milles kohtutäitur keeldus sissenõutava nõude suuruse ja selle kujunemise asjaolude selgekstegemisest ning osas, milles avaldaja taotles kohtult täitemenetluse ajatamist. 15.10.2013 määrusega võttis maakohus avalduse eelnimetatud nõuete osas menetlusse.
3.Avalduse ja selle 30.09.2013 täienduse kohaselt esitas avaldaja 17.01.2013 kohtutäiturile kaebuse, milles palus muu hulgas selgitada välja nõude suurus,
arvestades, et täitemenetluse jooksul on võlgnik vabatahtlikult tasunud 117 341,15 eurot ja teatada võlgnikule õigest nõude suurusest (sh summade kujunemisest) ning anda võlgnikule vabatahtliku täitmise tähtaeg 60 päeva. Kohtutäitur selgitas oma 14.03.2013 otsuses nõude suurust ja edastas koos otsusega võlgnikule uue korduva täitekutse ja uue täimisteate koos kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega. Kohtutäitur teavitas, et 2008. a esitatud nõude osas on jääk 112 612,97 eurot, millele lisandub täitekulu (nõude suurus kokku 132 788,29 eurot), detsembris 2012. a esitatud täiendava nõude suurus on 243 635,60 eurot, millele lisandub täitekulu (kokku nõude suurus 263 576 eurot). Kokku on sissenõudja poolt esitatud põhinõuete suurus 356 248,57 eurot, millele lisandub täitekulu. Võlgniku taotluse vabatahtliku täitmise tähtaja 60 kalendripäeva andmiseks jättis kohtutäitur rahuldamata.
4.Vaatamata kohtutäituri teavitustele ei ole kaebajale nõude suuruse kujunemine arusaadav. Kohtutäitur tunnistas oma otsuses, et ta on sissenõudja avaldusest ebaõigesti aru saanud. Kohtutäituri otsuses on teatatud, et õigeks tuleb lugeda täitmisteate edastamine nõudega suuruses 243 635,60 eurot ning korduva täitmisteatega nõude edastamine summas 132 788,29 eurot. Korduvas täitekutses olev summa sisaldab põhivõlgnevust summas 112 612,97. Nõude suuruses ei ole aga arvestatud, et peale täitemenetluse alustamist 15.01.2009 tasus Skulptuuristuudio OÜ vabatahtlikult 1 680 000 krooni ja perioodil 04.02.-17.02.2009 erinevate ülekannetega veel 155 990 krooni, kokku 1 835 990 krooni ehk 117 341,15 eurot, mis tähendab, et nõude summaks peaks olema summa, mis oleks väiksem kasvõi 117 341,15 euro võrra. 117 341,15 euro tasumine on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-09-3554. Nõue on peale osalist täitmist ja nõude suurendamist muutunud ebaselgeks ning sissenõutava summa suuruse kujunemine ei ole kontrollitav. Kaebajal ja sissenõudjal on erimeel summade osas ja kaebaja soovib vaadata, kuidas sissenõudja poolt on arvestatud nõude summad. Kohtutäitur peab teavitama kaebajat nõude suuruse kujunemisest olenemata sellest, et võlgnikul on õigus täitetoimikuga tutvuda.
5.Kaebaja palub ajatada täitmist 60 päeva võrra nõude vabatahtlikuks täitmiseks alates kohtulahendi jõustumisest. Kohtutäituri poolt vabatahtliku täitmise tähtaja andmise eesmärk on võimaldada võlgnikul ära hoida oma varade sundmüüki. Seejuures peab nimetatud tähtaeg olema proportsioonis nõude suurusega ehk nõude suurust arvestades mõistlik. Arvestades nõude suurust on taotlus põhjendatud, õiglane ning ei ole sissenõudja huvidega vastuolus. Olukorras, kus nõude suurus on muutunud, on põhjendatud määrata tähtaeg nõude vabatahtlikuks täitmiseks 60 päeva, sest arvestades väidetavat nõude suurust on isegi 30 päevane tähtaeg ilmselgelt liiga lühike aeg. Võlgnevuse tasumiseks on võlgnikul kaks viisi - laenu võtmine või vaidlusaluse kinnisvara müümine. Puudutatud isikute seisukohad
6.Sissenõudja palus jätta esitatud avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Võlgnikule ei saa olla nõude suuruse kujunemine teadmata ega ka arusaamatu. 05.12.2012 esitas sissenõudja täitemenetluses avalduse nõude suurendamiseks. Nimetatud avaldusele olid lisatud ka sissenõudja 19.04.2012 nõudeavaldus Skulptuuristuudio OÜ pankrotimenetluses, 21.05.2008 laenulepingust nr 2 tulenev võlgnevuse arvestus, 27.05.2008 laenulepingust nr 2 tulenev võlgnevuse arvestus, Skulptuuristuudio OÜ (pankrotis) 28.05.2012 nõuete kaitsmise koosoleku protokoll ja XXXXX kinnistu (registriosa nr XXXXXX) kinnistusraamatu väljavõte. Kõik eeltoodud dokumendid on olemas täitetoimikus ja võlgnikul on kogu aeg olnud võimalus nendega tutvuda. Arvesse on võetud võlgniku poolt kokku 119 066,76 euro tasumine pärast täitemenetluse algatamist – nimetatud summa võrra on vähenenud
21.05.2008 laenulepingust nr 2 tulenev laenu põhiosa võlg, mis oli täitemenetluse alustamisel 191 734,95 eurot, kuid nüüd ainult 72 668,19 eurot. Võlgnik TK vastutab nõuete eest hüpoteekidega koormatud kinnisasja omanikuna.
7.Sissenõudja ei nõustu täitemenetluse ajatamisega ja peab seda enda suhtes ebaõiglaseks. Täitemenetlus algas juba 2008. aasta lõpus ja on praeguseks kestnud ligemale 5 aastat. Sissenõudja nõuet ei ole õnnestunud rahuldada, kuna võlgnik esitab kogu aeg põhjendamatuid hagisid ja kaebusi, tekitades nii hulgaliselt menetluskulusid nii endale kui ka sissenõudjale. Nelja ja poole aasta jooksul oma kohustuste täitmata jätmine näitab seda, et võlgnik ei kavatse oma kohustusi täita ka siis, kui talle antakse selleks täiendav tähtaeg 60 päeva.
8.Kohtutäitur avaldaja kaebuse osas kohtule seisukohta ei esitanud. Maakohtu määruse põhjendused
9.Harju Maakohus rahuldas 17.01.2014 määrusega avalduse osaliselt, tühistades kohtutäituri otsuse osas, milles kohtutäitur jättis sissenõutava nõude suuruse ja selle kujunemise asjaolud selgitamata. Kohus saatis avaldaja 17.01.2013 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale tagasi menetlemiseks kohtutäiturile ja kohustas kohtutäiturit kaebust uuesti läbi vaatama ning selgitama sissenõutava nõude suuruse kujunemist. Täitemenetluse ajatamise avalduse jättis kohus rahuldamata ja avaldaja menetluskulud 25% ulatuses kohtutäituri kanda ja 75% ulatuses tema enda kanda ning teiste menetlusosaliste (kohtutäituri ja sissenõudja) menetluskulud nende endi kanda.
10.Avaldaja esitas kohtule kaebuse põhjendusega, et sissenõutava nõude kujunemisest pole võimalik aru saada.
11.Sissenõudja nõue tuleneb 21.05.2008 OÜ Philip Consulting ja OÜ Skulptuuristuudio vahel sõlmitud laenulepingust nr 2 ja 27.05.2008 laenulepingust nr 2. 21.05.2008 on AS Sampo Pank, Osaühing Philip Consulting ja TK sõlminud notariaalse hüpoteekide loovutamise lepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu. Hüpoteek on kantud avaldajale kuuluvale kinnisasjale XXXXX, XXXXXX XXXX, XXXXX XXXX, Harju maakond.
12.Jõustunud Harju Maakohtu 23.04.2012 otsusega tsiviilasjas nr 2-09-3554 on jäetud avaldaja hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks rahuldamata. Seega on poolte vahel vaieldud selgeks summa suurus, mille avaldaja on kohustatud sissenõudjale tasuma. 05.12.2012 on sissenõudja oma nõuet suurendanud 356 248,57 euroni. Nõude suurendamise avalduses on välja toodud nõude kujunemine ning samuti on avaldusele lisatud nõude arvestus ja selle aluseks olevad materjalid. Sissenõudja on esitanud 19.04.2012 Skulptuuristuudio OÜ (pankrotis) pankorihaldurile nõudeavalduse kogusummas 455 741,42 eurot. 28.05.2012 Skulptuuristuudio OÜ (pankrotis) nõuete kaitsmise koosolekul on pankrotihaldur tunnistanud sissenõudja nõuet kokku summas 356 248,57 eurot ning nimetatule ei ole võlgnik ja võlausaldaja vastu vaielnud. 05.12.2012 sissenõudja poolt kohtutäiturile esitatud nõude suurendamise avaldusest nähtub, et sissenõudja on suurendanud algselt esitatud nõuet, s.o 231 679,73 eurot 124 568,84 euro võrra, kuivõrd Skulptuuristuudio OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses on pankrotihaldur tunnistanud sissenõudja nõuet kokku summas 356 248,57 eurot.
13.Asjas kogutud tõendite kohaselt on kohtutäitur peale sissenõudja poolt nõude suurendamist 05.12.2012 esitanud avaldajale järgmised dokumendid: 20.12.2012 täitmisteade võlgnikule, milles on märgitud nõude suuruseks 124 568,84 eurot, 20.12.2012 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus summas 11 503,20 eurot, 20.12.2012 täitekutse (korduv), milles on märgitud nõude suuruseks 231 679,73 eurot, maksekorralduse ärakiri, 20.12.2012 täitetoimingust teatamine.
14.Kohtutäituri otsuses toodud seisukoht, et võlgnikule on teada nõude suurus ja selle kujunemine, ei ole põhjendatud. Täitetoimiku kohaselt on sissenõudja suurendanud oma nõuet 05.12.2012 avaldusega, milline on esitatud kohtutäiturile 05.12.2012 e-kirjaga. Nimetatud e-kirjast ei nähtu, et nõude suurendamise avaldust koos lisadega (sealhulgas 21.05.2008 ja 27.05.2008 võlgnevuste arvestustega) oleks sissenõudja avaldajale edastanud. Antud juhul on täitedokumendiks 21.05.2008 hüpoteekide loovutamise leping, hüpoteegi seadmise leping ning asjaõigusleping (TMS § 2 lg 1 p 19). TMS § 23 lg 41 järgi käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 19 ja 191 nimetatud täitedokumentide puhul tuleb täiturile esitada pandileping, tagatiskokkulepe ning põhi- ja kõrvalnõuete alus ja detailne arvestus. Seega ei piisa eelpool osundatud nõuete puhul üksnes täitedokumendi esitamisest. Kooskõlas TMS § 24 lg 4 lisatakse täitmisteatele täitedokumendi ärakiri. Kuivõrd eelpool osundatud sätte kohaselt tuleb TMS § 2 lg 1 p 19 ja 191 nimetatud täitedokumentide puhul esitada põhi- ja kõrvalnõuete alus ja detailne arvestus, siis tuleb TMS § 23 lg 41 ja TMS § 24 lg 4 koostoimes viidatud dokumendid esitada koos täitmisteatega ka võlgnikule. Seda kohtutäitur teinud ei ole. Kohtutäituri määrustiku § 23 lg 1 järgi on kohtutäitur kohustatud vastama menetlusosalise esitatud avaldustele ja selgitustaotlustele, kui need on seotud kohtutäituri menetluses oleva täiteasjaga, sealhulgas kohtutäituri poolt lõpetatud täiteasjaga, ning isikul on õigus täiteasja raames kohtutäiturilt infot saada. Avaldaja taotles enne 17.01.2013 kaebuse esitamist 04.01.2013 nõude suuruse selgitamist ning palus kohustada sissenõudjat esitama seletus summa kujunemise kohta. Täitur asjakohaseid selgitusi avaldajale andnud ei ole, vaid on üksnes viidanud võimalusele tutvustada avaldajale sissenõudja avaldust. Ainuüksi sissenõutava summa suuruse märkimine täitmisteates ja täitedokumendi lisamine ei ole piisav. Seda enam, et sissenõudja on oluliselt oma nõuet suurendanud.
15.Nõude suurendamise põhjendusi ja arvutuskäiku on võlgnikul õigus kontrollida. Sellest tulenevalt on väär ka kohtutäituri seisukoht, et nõude suuruse ja selle kujunemise teadasaamiseks võib võlgnik tutvuda täitetoimikuga ja sissenõudja poolt esitatud dokumentidega kohtutäituri büroos. Selguse ja läbipaistvuse huvides on mõistlik sissenõudja poolt esitatud dokumendid nõude suurendamise ja selle põhjenduste kohta edastada ka avaldajale. Ka vaidlustatud otsuses tunnistab kohtutäitur ise, et ta on valesti aru saanud sissenõudja avaldusest ja on tühistanud 20.12.2012 täitmisteate ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse, edastades avaldajale uue täitmisteate ja kohtutäituri tasu otsuse. Samas ei ole kohtutäitur ka oma otsuses selgitanud nõude kujunemist, vaid on üksnes märkinud, et 2008. aastal esitatud nõude osas on jääk 112 612,97 eurot, millele lisandub täitekulu, ning teavitab, et detsembris 2012 esitatud täiendava nõude suurus on 243 635,60 eurot, millele lisandub täitekulu, kokku on sissenõudja poolt esitatud põhinõuete suurus 356 248,57 eurot. Otsusest ei selgu, kuidas on suurendatud nõue kujunenud. Seega tuleb nõustuda avaldaja väitega, et nõude suurus pole järgitav ja on arusaamatu.
16.Avaldaja on palunud ka ajatada täitmist 60 päeva võrra nõude vabatahtlikuks täitmiseks alates kohtulahendi jõustumisest.
17.20.12.2012 ja 14.03.2013 täitmisteadete kohaselt on kohtutäitur määranud vabatahtliku täitmise tähtajaks 10 päeva täitmisteate kättetoimetamise päevast arvates. Vabatahtliku täitmise tähtaja määramine vastavalt TMS § 25 lg 1 on kohtutäituri diskretsiooniotsus, millise kohtutäitur teeb võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes. Kohtutäitur ei ole käesoleval juhul diskretsioonipiire ületanud ja otsus vastab TMS § 25 lg 1 sätestatud nõuetele. Väljatoodud asjaoludel on kohtutäitur jätnud põhjendatult vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamata.
18.Avaldaja on esitanud kohtule taotluse pikendada vabatahtliku täitmise tähtaega lisaks TMS § 45 alusel, paludes ajatada võlgnevuse tasumine 60 päeva võrra alates kohtulahendi jõustumisest. Tulenevalt osundatud sättest tuleb kohtul hinnata, kas avaldaja esitatud asjaoludel, arvestades võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda ning sissenõudja huve, on ebaõigluse kriteeriumist lähtudes alust täitemenetluse ajatamiseks avaldaja soovitud viisil. Olukorras, kus sissenõudja on oma nõude maksma pannud, on sissenõudjal õigustatud ootus, et täitedokumendist tulenev sooritus ka tegelikult tehtaks ja saabuks õigusrahu.
19.Avaldaja ei ole oma rasket majanduslikku olukorda põhistanud. Täitemenetlus täiteasjas nr 052/2008/1162 on alustatud 19.12.2008 ning menetlus oli peatatud perioodil 29.01.2009-16.04.2012 ning 06.06.2012-05.12.2012. Seega on avaldajal olnud võimalik oma kohustus sissenõudja ees täita peale täitemenetluse uuendamist, s.o peale 05.12.2012, kuid kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et avaldaja oleks astunud samme oma võlgnevuse kustutamiseks. Lisaks nähtub kinnistusraamatu väljavõttest, et avaldaja on saanud 09.07.2010 korteriomandi aadressil XXX XX XX/XXX XX XX, Tallinnas ühisomanikuks, mis annab aluse eeldada, et avaldajal on majanduslikult võimalik asuda täitma oma kohustusi sissenõudja ees. Eeltoodust tulenevalt ei ole avaldaja põhistanud ega tõendanud, miks on menetluse jätkamine avaldaja suhtes ebaõiglane. Täitemenetluse ajatamine täiendavalt 60 päevaks oleks ebaõiglane sissenõudja suhtes, kuivõrd viimase nõuet ei ole suudetud rahuldada alates 2008. a detsembrikuust. Võlgnikul on võimalus oma vara müüki vältida, müües kinnisasja kohtutäituri kontrolli all (TMS § 157).
20.Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta.
21.Kuna kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt ning esialgselt esitas avaldaja kohtule kaebuse, milles toodu nõuded võeti menetlusse samuti osaliselt, tuleb avaldaja menetluskulud TsMS § 172 lg 1 ja 10 alusel jätta 25 % ulatuses kohtutäituri kanda ja 75 % ulatuses tema enda kanda, kohtutäituri ja sissenõudja menetluskulud nende endi kanda. Avaldaja määruskaebus
22.Avaldaja palub maakohtu määruse tühistada osas, millega kohus jättis avalduse täiemenetluse ajatamiseks rahuldamata ning avaldaja menetluskulud 75 % ulatuses avaldaja enda kanda ning teha tühistatud osas uus määrus, millega ajatada täitemenetlus 60 päevaks alates käesolevas asjas tehtud lahendi jõustumisest ja jätta avaldaja menetluskulud tervikuna täituri kanda.
23.Kohus on ekslikult leidnud, et täitemenetluse ajatamise avalduse rahuldamiseks ei esine aluseid. Täitemenetluse raames on kohtutäituril diskretsioon vastavalt TMS § 25 lg-le 1 määrata täitmisteate vabatahtlikuks täitmiseks tähtaeg 10 kuni 30 päeva. Antud tähtaeg on aga oluline, kuivõrd viidatu mõjutab vastavalt TMS § 25 lg-le 2 täituri tasu suurust. Käesoleval juhul on täitur määranud täiteasjas vabatahtliku täitmise tähtaja 10 päeva, mis arvestades täitmisel oleva nõude suurust, s.o 356 248,57 eurot, on äärmiselt lühike tähtaeg. Kuigi täitur teeb vastava otsustuse nii sissenõudja kui ka võlgniku huve kaaludes, siis määruskaebuse esitaja hinnangul ei esine ülekaalukat sissenõudja huvi, miks ei oleks võinud tähtaega vabatahtlikuks täitmiseks määrata vähemalt 30 päeva.
24.Esineb alus täitemenetluse ajatamiseks TMS § 45 alusel. Viidatud sätte mõtteks on võimaldada täitemenetluse peatamist, pikendamist või ajatamist, kui see on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures ei ole viidatud normis väljatoodu alused ammendavad ning selleks võivad olla mistahes asjaolud, mis seavad kahtluse alla täitemenetluse õigluse võlgniku suhtes. Avaldaja on asjas läbivalt selgitanud, et täitmisel oleva nõude
kujunemise alused ei ole selged ning täituri poolt esitatud asjaoludel kontrollitavad. Viidatu on oluline võlgniku huvide kaitse seisukohalt, sest võlgnikul peab olema võimalus kontrollida nõude kujunemise aluseid, sh kõrvalkohustuste arvestuste õigsust. Käesoleval juhul on sissenõudja selgitus piirdunud sellega, et täitmisel oleva nõude ulatuses, s.o 356 248,57 eurot, on tunnustatud sissenõudja nõuet OÜ Skulptuuristuudio pankrotimenetluses. Antud asjaolust aga ei selgu nõude suurus ega see, millelt ja millises ulatuses on arvestatud kõrvalnõudeid. Viidatu tõttu on oluliselt pärsitud võlgniku võimalused vastuväidete esitamiseks, milline õigus tuleneb võlgnikule kui pantijale AÕS § 279 lg-st 7 (enne 05.04.2011 tulenes sama AÕS § 351 lg-st 3). Situatsioonis, kus sissenõudja nõude kujunemise alused ei ole selged ja täitur vastavaid selgitusi ei anna, ei saa pidada ka täitemenetlust võlgniku suhtes õiglaseks. Sissenõudja määruskaebus
25.Sissenõudja palub tühistada maakohtu määruse osas, millega kohus rahuldas avalduse osaliselt (resolutsiooni p 1), tühistas kohtutäituri vaidlustatud otsuse osas, milles kohtutäitur jättis sissenõutava nõude suuruse ja selle kujunemise asjaolud selgitamata (resolutsiooni p 2), saatis võlgniku 17.01.2013 kaebuse tagasi menetlemiseks kohtutäiturile (resolutsiooni p 3), kohustas kohtutäiturit võlgniku kaebuse uuesti läbi vaatama ning selgitama nimetatud täiteasjas sissenõutava nõude suuruse kujunemist (resolutsiooni p 4), samuti menetluskulude jaotuse osas (resolutsiooni p 6). Tühistatud osas teha uus määrus, millega jätta võlgniku avaldus rahuldamata ning sissenõudja menetluskulud võlgniku kanda ja võlgniku ning kohtutäituri menetluskulud nende endi kanda, määruskaebuse menetluskulud jätta võlgniku kanda
26.Maakohus rahuldas võlgniku kaebuse põhjendusega, et kohtutäitur ei ole võlgnikule edastanud sissenõudja 05.12.2012 nõude suurendamise avaldust koos lisadega (TMS § 23 lg 41 ja § 24 lg 4). Maakohtu määruse tegemise ajal ei olnud enam oluline, et kohtutäitur jättis võlgnikule 05.12.2012 nõude suurendamise avalduse koos lisadega edastamata. Käesoleva tsiviilasja menetlemise käigus esitas sissenõudja 28.10.2013 seisukoha, millele olid lisadena lisatud ka sissenõudja 05.12.2012 avaldus koos kõikide lisadega, sh sissenõudja 19.04.2012 nõudeavaldus Skulptuuristuudio OÜ pankrotimenetluses, 21.05.2008 laenulepingust nr 2 tulenev võlgnevuse arvestus, 27.05.2008 laenulepingust nr 2 tulenev võlgnevuse arvestus, Skulptuuristuudio OÜ (pankrotis) 28.05.2012 nõuete kaitsmise koosoleku protokoll. Sissenõudja esindaja edastas vastavalt TsMS § 337 sissenõudja 28.10.2013 seisukoha koos kõikide lisadega võlgniku esindajale. Seega oli maakohtu määruse tegemise ajaks võlgniku õiguste väidetav rikkumine kõrvaldatud. Seejuures ei ole oluline, et dokumendid edastas võlgnikule kohtutäituri asemel sissenõudja. Maakohtu määruse kohaselt peaks kohtutäitur uuesti võlgniku 17.01.2013 kaebuse läbi vaatama ja selle rahuldama, kusjuures rahuldamine seisneb selles, et kohtutäitur edastab võlgnikule sissenõudja 05.12.2012 avalduse koos kõikide lisadega. Kuna nimetatud dokumendid on juba sissenõudja poolt võlgnikule edastatud, siis on maakohtu määrus vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega.
27.Tegelikult oli võlgnik teadlik nõude suurusest juba pärast Skulptuuristuudio OÜ (pankrotis) 28.05.2012 nõuete kaitsmise koosoleku toimumist. Nimetatud koosolekul kaitsti sissenõudja nõue suuruses 356 248,57 eurot. Ka võlgnik ise esitas Skulptuuristuudio OÜ pankrotimenetluses nõude. Võlgnikul oli seega Skulptuuristuudio OÜ pankrotimenetluses võimalik esitada vastuväide sissenõudja nõudele, kuid võlgnik ei kasutanud seda võimalust, mis viitab asjaolule, et võlgniku jaoks oli sissenõudja nõue selge juba hiljemalt koosoleku toimumise ajaks 28.05.2012.
Võlgnik sõlmis Skulptuuristuudio OÜ juhatuse liikmena laenulepingud ja pidi ka seetõttu olema teadlik nendest tulenevatest nõuetest.
28.Maakohus heitis täiturile ette, et täitur ei olevat andnud võlgnikule asjakohaseid selgitusi, vaid üksnes viidanud võimalusele tutvustada võlgnikule sissenõudja avaldust. Kohtutäituri poolt oli asjakohane selgitada võlgnikule õigusi täitetoimikuga tutvuda ja saada sellest ärakirju (TMS §-st 35). Kui võlgnikul oli võimalik oma õiguste rikkumine kõrvaldada toimikuga tutvumisega, siis oli ebamõistlik selle asemel kaebuse esitamine kohtutäiturile ja edasi kohtule. Võlgniku selline pealtnäha ebamõistlik tegevus viitab asjaolule, et kaebuse esitamise tegelikuks eesmärgiks on täitemenetluse läbiviimise takistamine.
29.Maakohus jättis võlgniku menetluskulud 25 % ulatuses kohtutäituri kanda ja 75 % ulatuses võlgniku enda kanda ning teiste menetlusosaliste kulud nende endi kanda. TsMS § 172 lg 1 esimeses lauses toodud üldreegli kohaselt kannab hagita menetluses kulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Nimetatud isikuks on antud juhul võlgnik. Antud juhul ei ole õiglane jätta sissenõudja menetluskulusid sissenõudja enda kanda, kuna võlgniku kaebus on põhjendamatu.
Vastused määruskaebustele
30.Avaldaja palus jätta sissenõudja määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud sissenõudja kanda.
31.Sissenõudja vaidles avaldaja määruskaebusele vastu ja palus jätta määruskaebuse menetlemise kulud avaldaja kanda. Menetluse edasine käik
32.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 Tallinna Ringkonnakohtule lahendamiseks. Ringkonnakohtu põhjendused
33.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada menetluskulude jaotuse osas, millega sissenõudja menetluskulud jäeti sissenõudja enda kanda, ringkonnakohus teeb selles osas uue määruse. Muus osas on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud ning tulenevalt TsMS § 659 ja 654 lg 6 ringkonnakohus ei pea vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi, nõustudes nendega. Vastuseks avaldaja (võlgniku) ja sissenõudja määruskaebuste väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
34.Avaldaja määruskaebuse väide, et arvestades nõude suurust (356 248,57 eurot) oli kohtutäituri poolt antud vabatahtliku täitmise tähtaeg 10 päeva liiga lühike aeg, ei ole põhjendatud. Asjaoludest nähtub, et nõude suurus ei saanud võlgnikule tulla üllatusena, sest võlgnik osales põhivõlgniku pankrotimenetluses ja 28.05.2012 võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati sissenõudja nõuet põhivõlgniku vastu nimetatud summas. Kuna sissenõudja esitas võlgniku vastu täiendava nõude 05.12.2012, siis sai võlgnik aegsasti valmistuda tema kui tagatiste (hüpoteegid) andja vastu esitatavaks täiendavaks nõudeks ja selle täitmiseks. Lisaks sellele on võlgniku suhtes hüpoteekide realiseerimise nõudes täitemenetlust alustatud juba 2008. aastal.
35.Võlgniku määruskaebuse väide, et esineb alus täitemenetluse ajatamiseks TMS § 45 alusel, ei ole põhjendatud. Võlgnik ei ole esitanud ühtegi sellist erandlikku asjaolu, mis annaks alust täitemenetluse ajatamiseks. Asjaolu, et täitmisel oleva nõude kujunemise alused ei ole selged ja kontrollitavad, ei anna alust täitemenetluse ajatamiseks TMS § 45 alusel. Asjakohaseks õiguskaitsevahendiks on sellisel juhul vastavate selgituste
taotlemine kohtutäiturilt ja juhul, kui kohtutäitur selgitusi ei anna, siis kaebuse esitamine kohtutäituri tegevuse peale TMS § 217 alusel, mida võlgnik on käesolevas asjas ka teinud ja tema kaebus on selles osas ka rahuldatud.
36.Sissenõudja määruskaebuse väide, et maakohtu määruse tegemise ajaks oli võlgniku õiguste väidetav rikkumine nõude kujunemise aluste ebaselguse tõttu sissenõudja poolt kõrvaldatud, ei ole põhjendatud. Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et menetlusosalisel on õigus nõuda kohtutäiturilt selgitusi kohtutäituri menetluses olevas täiteasjas ja kohtutäitur on kohustatud neid andma. Asjaolu, et sissenõudja on esitanud nõude täitmiseks vajalikud dokumendid ka otse võlgnikule, ei võta viimaselt õigust taotleda kohtutäiturilt selgitusi täidetava nõude suuruse ja kujunemise osas. Kuivõrd kohtutäituril tuleb täitemenetluse algatamisel kontrollida, kas sissenõutava summa kujunemise asjaolud on selged, siis tuleb kohtutäituril teha seda ka siis, kui nõue osaliselt täidetakse või kui nõuet suurendatakse. Maakohus on õigesti leidnud, et kohtutäituri vaidlustatud otsusest ei nähtu, kuidas on suurendatud nõue kujunenud. Samuti ei välista TMS § 35 sätestatud õigus tutvuda täitetoimikuga võlgniku õigust taotleda kohtutäiturilt selgitusi ja nende mittesaamisel esitada kaebust kohtutäituri tegevuse peale TMS § 217 lg 1 alusel.
37.Ringkonnakohus leiab, et sissenõudja menetluskulude tema enda kanda jätmine maakohtu poolt ei ole põhjendatud. TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ja kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Käesolevas asjas on sissenõudja puudutatud isikuks nii TMS § 45 alusel täitemenetluse ajatamise, vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamise kui ka kohtutäituri tegevuse peale TMS § 217 alusel esitatud kaebuse asjas. Maakohus jättis võlgniku taotluse täitemenetluse ajatamiseks ja vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamiseks täies ulatuse rahuldamata ja rahuldas osaliselt võlgniku kaebuse kohtutäituri tegevuse peale osas, milles kohtutäitur ei ole selgitanud sissenõutava nõude suuruse kujunemist. Arvestades asjaolu, et võlgniku taotluste lahendamise osas ei ole maakohus teinud lahendit sissenõudja kahjuks, küll aga kohtutäituri kahjuks, siis ei ole õiglane jätta sissenõudja menetluskulusid maakohtus tema enda kanda ja need tuleb jätta 50% ulatuses avaldaja ja 50% ulatuses kohtutäituri kanda.
38.Seoses avaldaja määruskaebuse rahuldamata jätmisega ning sissenõudja määruskaebuse rahuldamata jätmisega asja sisulist vaidlust puudutavas osas jäävad määruskaebuste esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuste esitajate endi kanda.
Gaida Kivinurm
Reet Allikvere
Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.