2-13-37230/13 - Muud - Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad - – - lahend.ee

6.Võlgniku kaebus põhineb väitel, et 15.04.2013 kinnisasja arestimine on seadusevastane ja tühine, sest võlgnik on kohtus vaidlustanud 14.03.2013 otsuse, millega tühistati 08.01.2013 kinnisasja arestimine. Võlgniku arvates on kohtutäitur tegutsenud pahatahtlikult, hea usu põhimõttega vastuolus ning täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse sätteid eirates. Täitemenetluse seadustiku (TMS) §-d 217 ja 218 ei näe ette täitemenetluse kui terviku seaduspärasuse kontrolli kaebemenetluse kaudu. Kaebemenetluse kaudu kontrollitakse iga kohtutäituri otsuse või tegevuse seaduspärasust eraldi. Seetõttu peab kohus analüüsima käesolevas asjas, kas 15.04.2013 toimunud arestimine on seadusega kooskõlas või mitte, s.h hindama, kas arestimine on tühine. Arestimise tühisuse alused sätestab TMS § 55. TMS § 55 sätestab: „Arestimine on tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige kui: 1) vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita; 2) võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet; 3) vara on arestinud ebapädev isik; 4) võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise.“ Võlgnik ei ole kaebuses toonud välja asjaolusid, millest nähtuks TMS §-s 55 loetletud arestimise tühisuse alused. Selliseid aluseid ei nähtu ka kohtule esitatud täitetoimikust. Täitedokumendi mittekehtivust täitetoimikust ei nähtu, Harju Maakohtu 23.04.2012 otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 27.09.2012 otsus tsiviilasjas nr 2-09-3554 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamata jätmise kohta viitavad vastupidisele (II kd, tl-d 116-122, 137-149). Võlgnikule on kätte toimetatud täitmisteade (I kd, tl 170 – täitmisteate kättetoimetamise akt). Arestimisaktist nähtuvalt on vara arestinud kohtutäitur (III kd, tl-d 31-36). Võlgnikule on teatatud uuest vara arestimisest (III kd, tl-d 27, 28). Kohus saab aru, et ilmselt on võlgnik tuginenud loetelus nimetamata menetlusnormide olulisele rikkumisele. Selliseks rikkumiseks on võlgnik ilmselt pidanud kinnisasja arestimist olukorras, kus võlgnik on vaidlustanud kohtus eelnevalt toimunud kinnisasja arestimise tühistamise. Seadus ei keela kohtutäituril arestida kinnisasi uuesti ajal, millal kohus menetleb võlgniku muud kaebust seoses kinnisasja arestimisega. Seetõttu ei saa kohtutäituri tegevust lugeda seadusevastaseks. Võlgnik väitis, et kohtutäitur on tegutsenud pahatahtlikult ja hea usu põhimõttega vastuolus. Võlgnik on kohtutäiturile etteheidetavaks käitumiseks pidanud kinnisasja arestimist. Täitetoimingu tegemist olukorras, kus seadus seda ei keela, ei saa üldjuhul pidada pahatahtlikuks ja hea usu põhimõtte vastaseks. Võlgnik ei ole kaebuses toonud välja asjaolusid, millest nähtuks, et kohtutäitur on kinnisasja arestinud muul eesmärgil kui hüpoteegiga tagatud nõude sundtäitmine. Hüpoteegiga tagatud nõude sundtäitmisel hüpoteegiga koormatud kinnisasja arvel saab kohtutäitur saavutada soovitud eesmärgi ainult kinnisasja arestides. Seetõttu ei saa kaebuses esitatud asjaoludel teha kohtutäiturile etteheiteid pahatahtlikkuses ja hea usu vastases käitumises. Samuti on võlgnik ilmselt pidanud arestimise kohta käivate menetlusnormide oluliseks rikkumiseks seda, et kohtutäitur ei ole 08.01.2013 arestimisaktis märgitud hinna vaidlustamisele vaatamata esitanud kohtule taotlust eksperdi määramiseks. Kohtu hinnangul on kohtutäituril võimalik esitada kohtule taotlus eksperdi nimetamiseks üksnes kehtiva arestimisakti olemasolul. Kohtutäitur on 14.03.2013 otsusega arestimise tühistanud, mistõttu ei saa kohtutäiturile ette heita kohtule taotluse esitamata jätmist eksperdi määramiseks.

9.Võlgnik on esitanud kohtule taotluse kohtutäituri taandamiseks. TMS § 9 lg 1 sätestab, et kohtutäitur ei või täitemenetlust läbi viia ja peab ennast otsusega taandama, kui ta on: 1) võlgnik või sissenõudja või tema esindaja, välja arvatud juhul, kui kohtutäitur nõuab sisse täitekulu; 2) võlgniku või sissenõudja alaneja või üleneja sugulane või õde, poolõde, vend või poolvend või ta on või on olnud abielus võlgniku või sissenõudja õe, poolõe, venna või poolvennaga; 3) võlgniku või sissenõudja võõras- või kasuvanem, võõras- või kasulaps; 4) võlgniku või sissenõudja lapsendaja või lapsendatu; 5) võlgniku või sissenõudja abikaasa, võlgniku või sissenõudjaga püsivalt koos elav isik, sealhulgas pärast abielu või püsiva kooselu lõppemist; 6) otse või kaudselt huvitatud sundtäitmisest või kui on muid asjaolusid, mis tekitavad kahtlust tema erapooletuses. Võlgnik on seisukohal, et kohtutäitur on oluliselt rikkunud täitemenetluse seadustiku sätteid ja kohtutäituri seaduse § 2 lg 3. Kohtutäitur tegutseb võlgniku suhtes vaid lähtudes sissenõudja huvidest. Taandamise alused on sätestatud TMS § 9 lg-s 1. TMS § 9 lg 1 ei sätesta taandamise alusena kohtutäituri tegevuse seadusevastasuse. Kohtutäituri seadusevastane tegevus võib anda võlgnikule aluse esitada kohtutäituri tegevuse peale kaebus TMS § 217 sätestatud korras või pöörduda justiitsministeeriumi poole distsiplinaarmenetluse alustamiseks, kui kohtutäituri tegevuses ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused. Võlgnik ei saa kasutada kohtutäituri võimaliku seadusevastase tegevuse osas õiguskaitsevahendina kohtutäituri taandamise avalduse esitamist. Võlgniku taotlusest nähtuvalt peab võlgnik kohtutäituri erapoolikusele viitavaks asjaoluks täitetoimingute tegemist kohtutäituri poolt. Võlgnik ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuks kohtutäituri tegevuses sissenõudja huvide eelistamine. Seaduses sätestatud toimingute tegemist selliseks asjaoluks pidada ei saa. Võlgnik ei ole välja toonud ühtki TMS § 9 lg-s 1 sätestatud asjaolu, mis võiks olla