Xxxkaebus kohtutäitur Urmas Tärno 20.05.2013 otsuse peale täiteasjas nr 052/2008/11624 ning taotlus täituri taandamiseks
Menetlustoiming
Kaebuse lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja (võlgnik)
Xxx(isikukood xxx, aadress xxx) Lepinguline esindaja advokaat Madis Vinni (elektronpost [email protected])
Puudutatud isik 1 (kohtutäitur)
Tallinna kohtutäitur Urmas Tärno (isikukood 36910080265, aadress Kaupmehe 14-41, 10114 Tallinn, elektronpost [email protected])
Puudutatud isik 2 (sissenõudja)
Osaühing Xxx(registrikood XXX, aadress XXX) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek (elektronpost [email protected])
Menetluse liik
Lillo
Kirjalik menetlus
Kohtumääruse resolutsioon
1.Jätta rahuldamata Xxx(isikukood xxx) kaebus Tallinna kohtutäituri Urmas Tärno (isikukood 36910080265) 20.05.2013 otsuse peale täiteasjas nr 052/2008/11624.
2.Jätta rahuldamata Xxx(isikukood xxx) taotlus Tallinna kohtutäituri Urmas Tärno (isikukood 36910080265) taandamiseks.
3.Teha kohtumäärus menetlusosalistele teatavaks kättetoimetamisega. Menetluskulude jaotus
4.Jätta menetluskulud Xxx(isikukood xxx) kanda. Menetluskulude kindlaksmääramise kord Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kohtumääruses sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie (5) kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I
Asjaolude kirjeldus
1.Xxx(avaldaja, võlgnik) esitas 09.08.2013 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Urmas Tärno (kohtutäitur) 20.05.2013 otsuse peale täiteasjas nr 052/2008/11624 ja taotluse kohtutäituri taandamiseks (I kd, tl-d 1-6). Kohus võttis kaebuse menetlusse 19.09.2013 kohtumäärusega ning vaatas kaebuse läbi kirjalikus menetluses.
2.Kaebusest nähtuvalt on kohtutäituri menetluses täiteasi, milles on sissenõudjaks Osaühing Xxx(sissenõudja). Kaebuse kohaselt arestis kohtutäitur 08.01.2013 võlgniku kinnisvara. Võlgnik esitas kohtutäituri tegevuse peale arestimisel kaebuse. Kohtutäitur tühistas 14.03.2013 otsusega kaebuse lahendamise kohta arestimise. Võlgnik esitas otsuse peale kaebuse 24.04.2013 maakohtule. Kohtutäitur arestis võlgniku kinnisvara uuesti 15.04.2013. Võlgnik esitas kohtutäituri tegevuse peale kaebuse ja taotles kohtutäituri taandamist. Kohtutäitur jättis 20.05.2013 otsusega kaebuse rahuldamata. Võlgnik on seisukohal, et kohtutäituri tegevusele täitemenetluse toimingute läbiviimisel tuleb anda hinnang, kas tegevus on olnud seaduslik või mitte. 15.04.2013 kinnisvara arestimine on tühine. See on omakorda aluseks kohtutäituri taandamisele. Kinnisvara arestimine ei olnud õigustatud olukorras, kus kohtutäituri 14.03.2013 otsus oli õigeaegselt maakohus vaidlustatud ja kaebuse kohta kohtulahend veel tegemata. Arestimise läbiviimine ajavahemikul, mille jooksul võlgnik vaidlustab kohtutäituri otsust täitetoimingu osas, mis on seotud 08.01.2013 arestimisega. Kohtutäitur ei esitanud kohtule taotlust eksperdi määramiseks kohe pärast 24.04.2013 kaebuse esitamist tema tegevusele. Kohtutäitur on käitunud erapoolikult. Kohtutäitur tegutseb võlgniku suhtes vaid sissenõudja huvidest lähtudes. Võlgnik palub kohtul tühistada kohtutäituri 20.05.2013 otsus, lugeda 15.04.2013 täitetoiming tühiseks ja rahuldada kohtutäituri taandamise taotlus (I kd, tld 1-5).
3.Kohtutäitur kaebusele vastanud ei ole. Kohtutäitur esitas kohtule täitetoimiku koopia (I kd, tl-d 106-200; II kd, tl-d 1-200; III kd, tl-d 1-76).
4.Sissenõudja vastas kaebusele 25.09.2013 (I kd, tl-d 92-97). Sissenõudja vaidles vastu kaebuse menetlusse võtmisele. Samuti vaidles sissenõudja kaebusele vastu sisuliselt. II
Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
5.Kohtutäitur arestis võlgnikule kuuluva kinnisasja 15.04.2013 (III kd, tl-d 31-36). Kohtutäitur edastas arestimisakti võlgnikule 15.04.2013 ja võlgnik kinnitas 16.04.2013 elektronkirjaga akti kättesaamist (III kd, tl-d 43-44). Võlgnik esitas 24.04.2013 kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri tegevuse peale seoses arestimisega ja taotluse kohtutäituri taandamiseks (III kd, tl 45). Kohtutäitur lahendas kaebuse 20.05.2013 otsusega (III kd, tl-d 50-66). Täitetoimikust ei nähtu, kas, millisel viisil ja millal on kohtutäitur 20.05.2013 otsuse võlgnikule edastanud või kätte toimetanud. Võlgnik avaldab kaebuses, et ta sai otsuse kätte 30.07.2013 elektronkirjaga (I kd, tl 1). Täitetoimikust ei nähtu, et võlgnik oleks otsuse saanud kätte mõnel muul ajal. Seega loeb kohus otsuse võlgnikule kättetoimetatuks 30.07.2013. Võlgnik esitas kaebuse kohtutäituri 20.05.2013 otsuse peale kohtule 09.08.2013 (I kd, tl 1). Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Võlgnik sai kohtutäituri
otsuse kätte 30.07.2013. Kohtule kaebuse esitamise tähtpäev oli 09.08.2013. Võlgnik esitas kaebuse kohtule 09.08.2013 (I kd, tl 1). Seega on kaebus kohtule esitatud õigeaegselt.
6.Võlgniku kaebus põhineb väitel, et 15.04.2013 kinnisasja arestimine on seadusevastane ja tühine, sest võlgnik on kohtus vaidlustanud 14.03.2013 otsuse, millega tühistati 08.01.2013 kinnisasja arestimine. Võlgniku arvates on kohtutäitur tegutsenud pahatahtlikult, hea usu põhimõttega vastuolus ning täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse sätteid eirates. Täitemenetluse seadustiku (TMS) §-d 217 ja 218 ei näe ette täitemenetluse kui terviku seaduspärasuse kontrolli kaebemenetluse kaudu. Kaebemenetluse kaudu kontrollitakse iga kohtutäituri otsuse või tegevuse seaduspärasust eraldi. Seetõttu peab kohus analüüsima käesolevas asjas, kas 15.04.2013 toimunud arestimine on seadusega kooskõlas või mitte, s.h hindama, kas arestimine on tühine. Arestimise tühisuse alused sätestab TMS § 55. TMS § 55 sätestab: „Arestimine on tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige kui: 1) vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita; 2) võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet; 3) vara on arestinud ebapädev isik; 4) võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise.“ Võlgnik ei ole kaebuses toonud välja asjaolusid, millest nähtuks TMS §-s 55 loetletud arestimise tühisuse alused. Selliseid aluseid ei nähtu ka kohtule esitatud täitetoimikust. Täitedokumendi mittekehtivust täitetoimikust ei nähtu, Harju Maakohtu 23.04.2012 otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 27.09.2012 otsus tsiviilasjas nr 2-09-3554 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamata jätmise kohta viitavad vastupidisele (II kd, tl-d 116-122, 137-149). Võlgnikule on kätte toimetatud täitmisteade (I kd, tl 170 – täitmisteate kättetoimetamise akt). Arestimisaktist nähtuvalt on vara arestinud kohtutäitur (III kd, tl-d 31-36). Võlgnikule on teatatud uuest vara arestimisest (III kd, tl-d 27, 28). Kohus saab aru, et ilmselt on võlgnik tuginenud loetelus nimetamata menetlusnormide olulisele rikkumisele. Selliseks rikkumiseks on võlgnik ilmselt pidanud kinnisasja arestimist olukorras, kus võlgnik on vaidlustanud kohtus eelnevalt toimunud kinnisasja arestimise tühistamise. Seadus ei keela kohtutäituril arestida kinnisasi uuesti ajal, millal kohus menetleb võlgniku muud kaebust seoses kinnisasja arestimisega. Seetõttu ei saa kohtutäituri tegevust lugeda seadusevastaseks. Võlgnik väitis, et kohtutäitur on tegutsenud pahatahtlikult ja hea usu põhimõttega vastuolus. Võlgnik on kohtutäiturile etteheidetavaks käitumiseks pidanud kinnisasja arestimist. Täitetoimingu tegemist olukorras, kus seadus seda ei keela, ei saa üldjuhul pidada pahatahtlikuks ja hea usu põhimõtte vastaseks. Võlgnik ei ole kaebuses toonud välja asjaolusid, millest nähtuks, et kohtutäitur on kinnisasja arestinud muul eesmärgil kui hüpoteegiga tagatud nõude sundtäitmine. Hüpoteegiga tagatud nõude sundtäitmisel hüpoteegiga koormatud kinnisasja arvel saab kohtutäitur saavutada soovitud eesmärgi ainult kinnisasja arestides. Seetõttu ei saa kaebuses esitatud asjaoludel teha kohtutäiturile etteheiteid pahatahtlikkuses ja hea usu vastases käitumises. Samuti on võlgnik ilmselt pidanud arestimise kohta käivate menetlusnormide oluliseks rikkumiseks seda, et kohtutäitur ei ole 08.01.2013 arestimisaktis märgitud hinna vaidlustamisele vaatamata esitanud kohtule taotlust eksperdi määramiseks. Kohtu hinnangul on kohtutäituril võimalik esitada kohtule taotlus eksperdi nimetamiseks üksnes kehtiva arestimisakti olemasolul. Kohtutäitur on 14.03.2013 otsusega arestimise tühistanud, mistõttu ei saa kohtutäiturile ette heita kohtule taotluse esitamata jätmist eksperdi määramiseks.
Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtutäitur ei ole arestimise kohta käivaid menetlusnorme rikkunud.
7.Lisaks eeltoodule märgib kohus, et võlgnik on kaotanud õiguse tugineda käesolevas asjas väitele, et kohtutäituri 14.03.2013 otsus on seadusvastane. Võlgnik esitas 11.04.2013 kohtule kaebuse kohtutäituri otsuse peale (tsiviilasi nr 2-13-16331). Kaebuses esitas võlgnik muuhulgas taotluse tühistada kohtutäituri otsus osas, kus kohtutäitur tühistas 08.01.2013 arestimisakti omal initsiatiivil ning osas, kus kohtutäitur määras uuesti kinnisasja arestimise 15.04.2013 ning taotluse lugeda 08.01.2013 tehtud täitetoiming kinnisasja arestimine täiteasjas nr 052/2008/11624 tühiseks. Harju Maakohtu 17.05.2013 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-13-16331 jäeti menetlusse võtmata võlgniku kaebus kohtutäituri 14.03.2013 otsuse peale (III kd, tl-d 82-84). Võlgnik esitas määruse peale määruskaebuse, mille ringkonnakohus rahuldas osaliselt. Ringkonnakohus ei rahuldanud määruskaebus kinnisasja arestimisega seonduvate taotluste menetlusse võtmisest keeldumise osas (III kd, tl-d 85-89). Riigikohtu 04.09.2013 määruse kohtuasjas nr 3-7-1-2-567 jäeti võlgniku määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale menetlusse võtmata (III kd, tl 91). Eeltoodust tulenevalt jõustus maakohtu määrus 04.09.2013 selles osas, millega keelduti kinnisasja arestimisega seonduvate nõuete menetlusse võtmisest. Võlgniku kaebuse menetlusse võtmisest keeldumuse tõttu on võlgnik vastavalt TMS § 217 lg-le 6 kaotanud õiguse tugineda kaebuses esitatud asjaoludele. Kohtutäituri otsuse tühistamata jätmise tõttu tuleb eeldada otsusega tuvastatud asjaolude ja järelduste õigsust.
8.Arvesse võttes eeltoodut, leiab kohus, et kohtutäituri tegevus ei olnud seadusvastane ning arestimine ei olnud tühine. Seetõttu puudub alus kaebuse rahuldamiseks ja kohtutäituri otsuse tühistamiseks. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.
9.Võlgnik on esitanud kohtule taotluse kohtutäituri taandamiseks. TMS § 9 lg 1 sätestab, et kohtutäitur ei või täitemenetlust läbi viia ja peab ennast otsusega taandama, kui ta on: 1) võlgnik või sissenõudja või tema esindaja, välja arvatud juhul, kui kohtutäitur nõuab sisse täitekulu; 2) võlgniku või sissenõudja alaneja või üleneja sugulane või õde, poolõde, vend või poolvend või ta on või on olnud abielus võlgniku või sissenõudja õe, poolõe, venna või poolvennaga; 3) võlgniku või sissenõudja võõras- või kasuvanem, võõras- või kasulaps; 4) võlgniku või sissenõudja lapsendaja või lapsendatu; 5) võlgniku või sissenõudja abikaasa, võlgniku või sissenõudjaga püsivalt koos elav isik, sealhulgas pärast abielu või püsiva kooselu lõppemist; 6) otse või kaudselt huvitatud sundtäitmisest või kui on muid asjaolusid, mis tekitavad kahtlust tema erapooletuses. Võlgnik on seisukohal, et kohtutäitur on oluliselt rikkunud täitemenetluse seadustiku sätteid ja kohtutäituri seaduse § 2 lg 3. Kohtutäitur tegutseb võlgniku suhtes vaid lähtudes sissenõudja huvidest. Taandamise alused on sätestatud TMS § 9 lg-s 1. TMS § 9 lg 1 ei sätesta taandamise alusena kohtutäituri tegevuse seadusevastasuse. Kohtutäituri seadusevastane tegevus võib anda võlgnikule aluse esitada kohtutäituri tegevuse peale kaebus TMS § 217 sätestatud korras või pöörduda justiitsministeeriumi poole distsiplinaarmenetluse alustamiseks, kui kohtutäituri tegevuses ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused. Võlgnik ei saa kasutada kohtutäituri võimaliku seadusevastase tegevuse osas õiguskaitsevahendina kohtutäituri taandamise avalduse esitamist. Võlgniku taotlusest nähtuvalt peab võlgnik kohtutäituri erapoolikusele viitavaks asjaoluks täitetoimingute tegemist kohtutäituri poolt. Võlgnik ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuks kohtutäituri tegevuses sissenõudja huvide eelistamine. Seaduses sätestatud toimingute tegemist selliseks asjaoluks pidada ei saa. Võlgnik ei ole välja toonud ühtki TMS § 9 lg-s 1 sätestatud asjaolu, mis võiks olla
kohtutäituri taandamise aluseks, mistõttu jätab kohus võlgniku taotluse kohtutäituri taandamiseks rahuldamata.
10.TsMS § 172 lg 7 2. lause sätestab, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus jättis võlgniku avalduse rahuldamata. Seetõttu jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda. allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.