Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

1(5)

Tsiviilasi nr: 2-13-16331 Asjaolud

Harju Maakohus keeldus 17.05.2013.a määrusega avaldust menetlusse võtmast.

Määruse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selles, et avaldaja suhtes on alustatud täitemenetlust 2008.a täiteasjas nr 052/2008/11624 sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Kohus leidis, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda selle perspektiivituse tõttu. Käesoleval juhul tuleb nõude, anda hinnang sellele, kas kohtutäituri tegevus täitemenetluse toimingute läbiviimisel on olnud seaduslik, menetlusse võtmisest keelduda, kuivõrd kaebuses kohtutäituri otsusele ei selgita kohus välja täitemenetluse toimingute seaduslikkust, vaid kontrollib üksnes, kas vaidlustatud kohtutäituri otsus on kooskõlas seadusega. Kohtutäituri otsuse seaduslikkus tuvastatakse kaebaja konkreetse nõude läbivaatamisel. Kohtutäitur on oma 14.03.2013.a otsuses rahuldanud avaldaja poolt 18.01.2013.a esitatud kaebuses olnud nõude, millega paluti lugeda 08.01.2013.a tehtud täitetoiming – kinnisasja arestimine täiteasjas nr 052/2008/11624 – tühiseks. Seega on kohtu hinnangul kohtutäitur ise sisuliselt lahendanud avaldaja kaebuse ning avaldaja ei ole käesoleval juhul põhistanud, miks kohtutäituri selline tegevus on avaldajat kahjustav ning ei ole seaduslik. Kohtutäitur võib ise tühistada oma otsuse, kui ta leiab, et otsuse tegemise ajal on rikutud mõnd normi vms ning selline tegevus ei ole ebaseaduslik. Sissenõude täitmiseks vara arestimine tuleneb täitemenetluse seadustiku §-st 64. Asjaolu, et avaldaja on vaidlustanud kohtutäituri poolt määratud kinnisasja hinna, ei ole aluseks arestimisakti tühistamisele. Võlgnikud vaidlustavad tihti arestitud ning kohtutäituri poolt määratud kinnisasja hinda. Selline asjaolu on aluseks pöörduda kohtu poole uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramiseks kooskõlas TMS § 74 lg-ga 8. Kohus ei näinud nimetatud kohtutäituri tegevuses seadusega vastuolu, nagu leiab avaldaja. Kohus selgitas, et kinnisasja arestimise tagajärjeks on võlgnikule keeld asja käsutada, käsutuskeeldu rikkuv tehing on tühine (TMS § 54). Kohus leidis, et avaldaja nõudest, kohustada kohtutäiturit selgitama nõude kujunemist ning anda võlgnikule vabatahtliku täitmise tähtaeg 60 päeva või alternatiivselt 30 päeva, tuleb samuti keelduda. Kui avaldaja leiab, et nõude kujunemine ei ole selge, on avaldajal õigus esitada hagiavaldus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 2 alusel. Samas juhtis kohus avaldaja tähelepanu asjaolule, et Harju Maakohtu menetluses on olnud tsiviilasi nr 209-3554, avaldaja hagi puudutatud isiku II vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Seega peaks avaldajal olema nõude kujunemine selge. Käesolev täitemenetlus on läbiviimisel

2(5)

Tsiviilasi nr: 2-13-16331 2008.a detsembrikuust ning algselt on kohtutäitur andnud avaldajale vabatahtliku täitmise tähtaja, kuid avaldaja ei ole nimetatud tähtaja jooksul nõuet vabatahtlikult täitnud ja seega on kohtutäitur alustanud täitemenetluses vajalike toimingute teostamist. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et puudub alus vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamiseks selliselt nagu avaldaja on taotlenud, kuivõrd nimetatu ei tulene seadusest. Riigikohus on oma 31.01.2008.a lahendis nr 3-2-1-134-07 leidnud, et TsMS § 371 lg 2 p 2 peamine eesmärk on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks ei ole mingit õiguslikku alust. Kui selline hagi võetakse menetlusse ning jäetakse rahuldamata, kuna hageja õiguste rikkumine ei olnud üldse võimalik, peab hageja kandma menetluskulud. Kõige eelpooltoodu alusel asus kohus seisukohale, et antud tsiviilasja menetlemine tekitaks üksnes menetlusosalistele täiendavaid menetluskulusid ning kohus esitatud avaldust ei rahuldaks. Kohtu hinnangul on kohtutäituri 14.03.2013.a otsus tehtud seadusi järgides ning selle tühistamiseks alus puudub. Ainuüksi asjaolu, et avaldaja osundatud otsusega ei nõustu, ei ole aluseks kohtutäituri otsuse tühistamiseks. Eeltoodu alusel keeldus kohus avaldust menetlusse võtmast. Kooskõlas TsMS § 372 lg-ga 4 tagastas kohus avalduse koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Kohus selgitas, et avaldajal on õigus taotleda 09.04.2013.a tasutud riigilõivu summas 15 eurot (t lk 35) tagastamist vastavalt TsMS § 150 lg 1 p-le 2, lg-tele 4 ja 6.

3(5)

Tsiviilasi nr: 2-13-16331 mida suurendas sissenõudja oma nõuet, kohtutäitur aga ei andnud avaldajale mõistlikku aega võlgnevuse tasumiseks. Avaldaja hinnangul ei ole kohtutäitur tegutsenud vastavalt TMS-le ja kohtutäituri seadusele (KTS). Kohtumäärus ei vasta ka TsMS § 465 lg 2 p-le 8, kuna määrusest ei ole arusaadavad kohtu põhjendused ning õigusakte kohaldas kohus ebaõigesti. Mitmetest ringkonnakohtu lahenditest tuleneb, et avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel on maakohtul kõrgendatud põhjendamiskohustus. Avaldaja viitas ka Riigikohtu lahendi nr 32-1-134-07 p-le 13. Eeltoodu alusel on maakohus ennatlikult ja põhjendamatult keeldunud avaldust menetlusse võtmast.

4(5)

Tsiviilasi nr: 2-13-16331

Reet Allikvere

Ülle Jänes

Kaupo Paal

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.