T K kaebus Tallinna kohtutäitur Urmas Tärno 14.03.2013.a otsusele täiteasjas nr 052/2008/11624
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.05.2013.a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse T K määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Avaldaja / võlgnik (määruskaebuse esitaja): T K (isikukood: xxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxxxxx), esindajad tehinguline esindaja vandeadvokaat Ilja Santašev Puudutatud isik I (vastustaja): Tallinna kohtutäitur Urmas Tärno; Puudutatud isik II / sissenõudja (vastustaja): OÜ Philip Consulting (likvideerimisel, registrikood: 11148390, asukoht: Harku vald). Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Harju Maakohtu 17.05.2013.a määrus tühistada osaliselt osas, milles maakohus keeldus avaldust menetlusse võtmast. Saata tsiviilasi Harju Maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks osas, milles avaldaja palus tunnistada kehtetuks kohtutäituri otsuse osas, milles kohtutäitur keeldus sissenõutava nõude suuruse ja selle kujunemise asjaolude selgekstegemisest ning osas, milles avaldaja taotles kohtult täitemenetluse ajatamist. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.
1(5)
Tsiviilasi nr: 2-13-16331 Asjaolud
1.11.04.2013.a esitas avaldaja kohtule kaebuse puudutatud isiku I 14.03.2013.a otsusele täiteasjas nr 052/2008/11624. Kohus jättis esitatud avalduse käiguta ning palus 15.04.2013.a ja 22.04.2013.a määrustega puudused kõrvaldada, samuti palus kohus avaldajal oma nõuet täpsustada. Avaldaja on esitanud 19.04.2013.a ja 25.04.2013.a puuduste kõrvaldamise avaldused. Avaldaja palus kohtule esitatud kaebuses: 1) anda hinnang sellele, kas kohtutäituri tegevus täitemenetluse toimingute läbiviimisel on olnud seaduslik või mitte; 2) tühistada kohtutäituri otsus kõigepealt osas, kus kohtutäitur tühistas 08.01.2013.a arestimisakti oma initsiatiivil ning osas, kus kohtutäitur määras uuesti kinnisasja arestimise 15.04.2013.a; 3) lugeda 08.01.2013.a tehtud täitetoiming – kinnisasja arestimine täiteasjas nr 052/2008/11624, tühiseks; 4) kohustada kohtutäiturit selgitama nõude kujunemist ning anda võlgnikule vabatahtliku täitmise tähtaeg 60 päeva ja alternatiivsena juhul, kui kohus 60 päevaga ei nõustu, palus avaldaja pikendada vabatahtliku täitmise tähtaega 30 päeva võrra.
Harju Maakohus keeldus 17.05.2013.a määrusega avaldust menetlusse võtmast.
Määruse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selles, et avaldaja suhtes on alustatud täitemenetlust 2008.a täiteasjas nr 052/2008/11624 sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Kohus leidis, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda selle perspektiivituse tõttu. Käesoleval juhul tuleb nõude, anda hinnang sellele, kas kohtutäituri tegevus täitemenetluse toimingute läbiviimisel on olnud seaduslik, menetlusse võtmisest keelduda, kuivõrd kaebuses kohtutäituri otsusele ei selgita kohus välja täitemenetluse toimingute seaduslikkust, vaid kontrollib üksnes, kas vaidlustatud kohtutäituri otsus on kooskõlas seadusega. Kohtutäituri otsuse seaduslikkus tuvastatakse kaebaja konkreetse nõude läbivaatamisel. Kohtutäitur on oma 14.03.2013.a otsuses rahuldanud avaldaja poolt 18.01.2013.a esitatud kaebuses olnud nõude, millega paluti lugeda 08.01.2013.a tehtud täitetoiming – kinnisasja arestimine täiteasjas nr 052/2008/11624 – tühiseks. Seega on kohtu hinnangul kohtutäitur ise sisuliselt lahendanud avaldaja kaebuse ning avaldaja ei ole käesoleval juhul põhistanud, miks kohtutäituri selline tegevus on avaldajat kahjustav ning ei ole seaduslik. Kohtutäitur võib ise tühistada oma otsuse, kui ta leiab, et otsuse tegemise ajal on rikutud mõnd normi vms ning selline tegevus ei ole ebaseaduslik. Sissenõude täitmiseks vara arestimine tuleneb täitemenetluse seadustiku §-st 64. Asjaolu, et avaldaja on vaidlustanud kohtutäituri poolt määratud kinnisasja hinna, ei ole aluseks arestimisakti tühistamisele. Võlgnikud vaidlustavad tihti arestitud ning kohtutäituri poolt määratud kinnisasja hinda. Selline asjaolu on aluseks pöörduda kohtu poole uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramiseks kooskõlas TMS § 74 lg-ga 8. Kohus ei näinud nimetatud kohtutäituri tegevuses seadusega vastuolu, nagu leiab avaldaja. Kohus selgitas, et kinnisasja arestimise tagajärjeks on võlgnikule keeld asja käsutada, käsutuskeeldu rikkuv tehing on tühine (TMS § 54). Kohus leidis, et avaldaja nõudest, kohustada kohtutäiturit selgitama nõude kujunemist ning anda võlgnikule vabatahtliku täitmise tähtaeg 60 päeva või alternatiivselt 30 päeva, tuleb samuti keelduda. Kui avaldaja leiab, et nõude kujunemine ei ole selge, on avaldajal õigus esitada hagiavaldus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 2 alusel. Samas juhtis kohus avaldaja tähelepanu asjaolule, et Harju Maakohtu menetluses on olnud tsiviilasi nr 209-3554, avaldaja hagi puudutatud isiku II vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Seega peaks avaldajal olema nõude kujunemine selge. Käesolev täitemenetlus on läbiviimisel
2(5)
Tsiviilasi nr: 2-13-16331 2008.a detsembrikuust ning algselt on kohtutäitur andnud avaldajale vabatahtliku täitmise tähtaja, kuid avaldaja ei ole nimetatud tähtaja jooksul nõuet vabatahtlikult täitnud ja seega on kohtutäitur alustanud täitemenetluses vajalike toimingute teostamist. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et puudub alus vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamiseks selliselt nagu avaldaja on taotlenud, kuivõrd nimetatu ei tulene seadusest. Riigikohus on oma 31.01.2008.a lahendis nr 3-2-1-134-07 leidnud, et TsMS § 371 lg 2 p 2 peamine eesmärk on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks ei ole mingit õiguslikku alust. Kui selline hagi võetakse menetlusse ning jäetakse rahuldamata, kuna hageja õiguste rikkumine ei olnud üldse võimalik, peab hageja kandma menetluskulud. Kõige eelpooltoodu alusel asus kohus seisukohale, et antud tsiviilasja menetlemine tekitaks üksnes menetlusosalistele täiendavaid menetluskulusid ning kohus esitatud avaldust ei rahuldaks. Kohtu hinnangul on kohtutäituri 14.03.2013.a otsus tehtud seadusi järgides ning selle tühistamiseks alus puudub. Ainuüksi asjaolu, et avaldaja osundatud otsusega ei nõustu, ei ole aluseks kohtutäituri otsuse tühistamiseks. Eeltoodu alusel keeldus kohus avaldust menetlusse võtmast. Kooskõlas TsMS § 372 lg-ga 4 tagastas kohus avalduse koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Kohus selgitas, et avaldajal on õigus taotleda 09.04.2013.a tasutud riigilõivu summas 15 eurot (t lk 35) tagastamist vastavalt TsMS § 150 lg 1 p-le 2, lg-tele 4 ja 6.
3.Maakohtu määruse peale esitas avaldaja 30.05.2013.a määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega võetakse avaldus menetlusse ning saadetakse asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks uues koosseisus. Kaebuse põhjenduste kohaselt on kohus kaevatavas määruses tõlgendanud ja kohaldanud vääralt õigusnorme ning hinnanud valesti asjaolusid. Avaldaja kaebus ei ole perspektiivitu, vaid põhjendatud, esitatud vastavalt seadusele ning varasema kohtupraktikaga kooskõlas. Avaldaja viitas Tallinna Ringkonnakohtu lahendile tsiviilasjas nr 2-12-27432, milles kohus seletas, et kohus saab anda üksnes hinnangu sellele, kas kohtutäituri tegevus täitemenetluse toimingute läbiviimisel on olnud seaduslik. Sellest lähtuvalt paluski avaldaja anda hinnang täituri tegevusele, maakohus ei saanud nimetatud nõude menetlusse võtmisest keelduda. Ei ole arusaadav maakohtu seisukoht, et kohtutäitur on oma 14.03.2013.a otsuses rahuldanud nõude lugeda kinnisasja arestimine tühiseks. Nimetatud otsuse resolutiivosa p-s 3 on selgelt kirjutatud, et kohtutäitur otsustas jätta rahuldamata võlgniku taotluse lugeda 08.01.2013.a tehtud täitetoiming (kinnisasja arestimine) tühiseks. Kohtutäitur küll ise tühistas kinnisasja arestimise, kuid tegi seda omal äranägemisel, mis on avaldaja hinnangul lubamatu. Kohus ei ole põhjendanud, miks asjaolu, et avaldaja on vaidlustanud täituri poolt määratud kinnisasja hinna, ei ole aluseks arestimisakti tühistamisele. Maakohtu viidatud TsMS § 74 lg 7 alusel võib kohtutäitur, kuid mitte võlgnik, taotleda kohtult uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist. Raskestimõistetav on ka määruse p 8, milles kohus leidis, et võlgnikule peaks olema nõude kujunemine selge. Avaldaja märkis, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi aluseks on TMS § 221, mitte TsMS § 368 lg 2. Teiseks, pooleli on kohtuvaidlus tsiviilasjas nr 2-12-28966, kus pooled vaidlevad nõude suuruse üle, mis tähendab, et avaldajale ei ole nõude suurus selge. Kolmandaks on avaldaja esitanud seadusest tulenevad nõuded ja ei saa aru, miks kohus keeldus neid menetlusse võtmast. Kohus, leides, et kuna täitemenetlus on alustatud 2008.a, siis puudub alus vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamiseks, ei arvestanud sellega, et täitemenetlus oli peatatud kuni 2012.a lõpuni, peale
3(5)
Tsiviilasi nr: 2-13-16331 mida suurendas sissenõudja oma nõuet, kohtutäitur aga ei andnud avaldajale mõistlikku aega võlgnevuse tasumiseks. Avaldaja hinnangul ei ole kohtutäitur tegutsenud vastavalt TMS-le ja kohtutäituri seadusele (KTS). Kohtumäärus ei vasta ka TsMS § 465 lg 2 p-le 8, kuna määrusest ei ole arusaadavad kohtu põhjendused ning õigusakte kohaldas kohus ebaõigesti. Mitmetest ringkonnakohtu lahenditest tuleneb, et avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel on maakohtul kõrgendatud põhjendamiskohustus. Avaldaja viitas ka Riigikohtu lahendi nr 32-1-134-07 p-le 13. Eeltoodu alusel on maakohus ennatlikult ja põhjendamatult keeldunud avaldust menetlusse võtmast.
4.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus tuleb tühistada osaliselt ning tühistatud osas tuleb tsiviilasi saata menetlusse võtmise otsustamiseks Harju Maakohtule. Viimati täpsustas kaebuse esitaja oma nõudeid 25.04.2013.a menetlusdokumendis.
6.Maakohus leidis õigesti, et rahuldada ei saa igal juhul taotlust, millega paluti kohtul anda hinnang sellele, kas kohtutäituri tegevus täitetoimingute läbiviimisel oli seaduslik või mitte. Vastavalt TMS § 217 lg-le 1 võib täitemenetluse osaline esitada kaebuse kohtutäituri otsuse või tegevuse peale. See tähendab, et vaidlustada tuleb mingit konkreetset kohtutäituri otsust või mingit konkreetset kohtutäituri toimingut. Isegi siis, kui kaebuse esitaja selgitab, millega ta kohtutäituri tegevuses rahul ei ole, ei saa kohus menetleda kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebust ilma selge ja konkreetse nõudeta, millega vaidlustatakse kas mingit konkreetset kohtutäituri otsust, toimingut või toimingu tegemisest keeldumist. Kohus kontrollib kohtutäituri tegevuse seaduslikkust üksnes siis, kui vaidlustatakse lõppkokkuvõttes midagi konkreetset. Sellist üldist taotlust, kontrollida kohtutäituri tegevuse seaduslikkust, sidumata seda mingi konkreetse otsuse, toimingu või toimingu tegemisest keeldumisega, kohus menetleda ei saa.
7.14.03.2013.a kohtutäituri otsusest (t lk 14 jj) nähtuvalt palus võlgnik muuhulgas selgitada välja nõude suurus, arvestades, et täitemenetluse jooksul on võlgnik tasunud osa võlast ning teatada võlgnikule aktuaalsest nõude suurusest, sh summade kujunemisest. Iseenesest tuleb kohtutäituril täitemenetluse algatamisel veenduda, et summa, mille sissenõudmiseks täitemenetlus algatatakse, suurus oleks üheselt selge ning et kohtutäiturile on esitatud sissenõutava summa kujunemise kontrollimist võimaldavad dokumendid ning arvestused. Käesoleval juhul on tegemist täitemenetlusega, mis algatati 2008ndal aastal, vahepeal oli täitemenetlus pikalt peatatud ning peale täitemenetluse jätkumist suurendas sissenõudja väidetavalt oma nõuet. Võlgnik väitis mitte seda, et algselt sissenõudmiseks esitatud nõue oli ebaselge vaid seda, et nõue on peale osalist täitmist ja nõude suurendamist muutunud ebaselgeks ning sissenõutava summa suuruse kujunemine ei ole kontrollitav. Kuivõrd kohtutäituril tuleb täitemenetluse algatamisel kontrollida, kas sissenõutava summa kujunemise asjaolud on selged, siis tuleb kohtutäituril teha seda ka siis, kui nõue osaliselt täidetakse või kui nõuet suurendatakse. Seega ei saa käesolevas lõigus käsitletud nõuet pidada perspektiivituks ning alusel, millisel maakohus selle nõude menetlemisest keeldus, seda teha ei saa. Oluline on veel see, et kuivõrd võlgnik ei väitnud, et tema jaoks on arusaamatu täitedokument, mille alusel nõuet sisse nõutakse, vaid see arvestus, milles sissenõudja oma nõude nö lahti kirjutab, siis ei olnud maakohtul kohane viidata täitedokumendi tõlgendamise üle peetava vaidluse korral esitamisele kuuluvale tuvastushagile (TsMS § 368 lg 2).
4(5)
Tsiviilasi nr: 2-13-16331
8.Avaldaja palus määrata maakohtul täitmiseks kuni 60 päevane täiendav vabatahtlik täitmise tähtaeg. Selline taotlus vastab TMS §-s 45 sätestatud võimalusele. Seadusest ei tulene, et vastavat taotlust ei võiks esitada koos kohtutäituri tegevuse peale esitatava kaebusega. Maakohus leidis, et juba 2008ndast aastast toimuva täitemenetluse raames täiendava täitmise tähtaja määramise võimalus ei tulene seadusest. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Selline võimalus ei ole välistatud (TMS § 45), mistõttu ei saa need kaalutlused, millele tuginedes maakohus selle taotluse menetlusse võtmisest keeldus, olla menetlusse võtmisest keeldumise aluseks.
9.Maakohus leidis õigesti, et 08.01.2013.a toimunud arestimise on kohtutäitur ise tühistanud. See, et sellel kuupäeval toimunud arestimist ei ole tühistatud võlgniku kaebuse alusel, ei saa anda võlgnikule õigust nõuda, et arestimine tühistatakse just tema kaebuse alusel, sest selles osas on võlgnik lõppkokkuvõttes oma eesmärgi saavutanud.
10.Kuigi avaldaja taotles ka 15.04.2013.a toimunud arestimise tühistamist, siis selles osas keeldus maakohus õigesti kaebuse menetlusse võtmisest. Ainuke põhjus, mille kaebuse esitaja kohtu ette tõi ja millele tuginedes avaldaja leidis, et 15.04.2013.a arestimine tuleks tühistada, oli see, et avaldaja ei ole nõus hinnaga, mis arestimisel määrati. Kuid hinna vaidlustamiseks tuleb võlgnikul esitada kohtutäiturile kaebus (TMS § 74 lg 7). Alles siis, kui mõni täitemenetluse osaline vaidlustab kohtutäituripoolse hinna määramise läbi kohtutäiturile kaebuse esitamise, tuleb kohtutäituril taotleda hinna määramist kohtult. Käesoleva tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et avaldaja oleks hinna määramist seadusega ette nähtud korras vaidlustanud, mistõttu ei saa hinna vaidlustamisest lähtuda. Maakohus leidis õigesti, et avaldaja ei ole kohtu ette toonud mitte ühtegi asjaolu, mis võiks tingida 15.04.2013.a arestimise tühistamise, mistõttu oli maakohtul õigus arestimise vaidlustamise osas avalduse menetlusse võtmisest keelduda.
11.Eespool toodud põhjustel tuleb tsiviilasi saata osaliselt menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi Harju Maakohtule. Menetluskulude jaotus tuleb lahendada vastavalt asja lahendamise lõplikule tulemusele.
Reet Allikvere
Ülle Jänes
Kaupo Paal
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.