Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ülle Jänes ja Mare Merimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
07.01.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-37230
Tsiviilasi
T K kaebus kohtutäitur Urmas Tärno 20.05.2013 otsuse peale täiteasjas nr 052/2008/11624 ning taotlus täituri taandamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.10.2013 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
T K määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja/võlgnik T K (isikukood XXXXXX, elukoht XXXXXXXX), esindaja advokaat Madis Vinni Puudutatud isik I Tallinna kohtutäitur Urmas Tärno (isikukood 36910080265) Puudutatud isik II/sissenõudja OÜ Philip Consulting (registrikood 11148390, asukoht Jüri talu, Vatsla küla, Harku vald, 76902 Harjumaa), esindaja vandeadvokaat Indrek Lillo
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 30.10.2013 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta kaebuse esitaja kanda.
4.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest.
Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.T K (avaldaja, võlgnik) esitas 09.08.2013 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Urmas Tärno (puudutatud isik I, kohtutäitur) 20.05.2013 otsuse peale täiteasjas nr 052/2008/11624 ja taotluse kohtutäituri taandamiseks.
2.Kohtutäituri menetluses on täiteasi, milles on sissenõudjaks OÜ Philip Consulting (puudutatud isik II, sissenõudja). Kohtutäitur arestis 08.01.2013 võlgniku kinnisvara. Võlgnik esitas kohtutäituri tegevuse peale kaebuse ja 14.03.2013 otsusega täitur tühistas arestimise. Võlgnik esitas otsuse peale kaebuse 24.04.2013. Kohtutäitur arestis kinnisvara uuesti 15.04.2013. Kohtutäitur jättis 20.05.2013 otsusega kaebuse rahuldamata.
3.Avalduses maakohtule leidis võlgnik, et kohtutäituri tegevusele täitemenetluse toimingute läbiviimisel tuleb anda hinnang, kas tegevus on olnud seaduslik. 15.04.2013 kinnisvara arestimine on tühine. See on omakorda aluseks kohtutäituri taandamisele. Kinnisvara arestimine ei olnud õigustatud olukorras, kus kohtutäituri 14.03.2013 otsus oli õigeaegselt maakohtus vaidlustatud ja kaebuse kohta kohtulahend veel tegemata. Kohtutäitur ei esitanud kohtule taotlust eksperdi määramiseks kohe pärast 24.04.2013 kaebuse esitamist tema tegevusele. Kohtutäitur on käitunud erapoolikult. Kohtutäitur tegutseb ainult sissenõudja huvidest lähtudes. Kohtutäitur on tegutsenud pahatahtlikult, hea usu põhimõttega vastuolus ning täitemenetluse seadustiku (TMS) ja kohtutäituri seaduse (KTS) sätteid eirates. Eeltoodu alusel palus võlgnik tühistada kohtutäituri 20.05.2013 otsus, lugeda 15.04.2013 täitetoiming tühiseks ja rahuldada kohtutäituri taandamise taotlus.
4.Kohtutäitur kaebusele ei vastanud. Sissenõudja vaidles 25.09.2013 vastuses kaebuse menetlusse võtmisele vastu. Samuti vaidles sissenõudja kaebusele vastu sisuliselt. Esimese astme kohtu määrus
5.Harju Maakohus jättis 30.10.2013 määrusega avaldaja kaebuse kohtutäituri 20.05.2013 otsusele ja taotluse kohtutäituri taandamiseks rahuldamata ning menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lõike 7 teise lause alusel avaldaja kanda.
6.Kohtutäitur arestis võlgnikule kuuluva kinnisasja 15.04.2013 (t III kd lk 31-36). Kohtutäitur edastas arestimisakti võlgnikule 15.04.2013 ja võlgnik kinnitas 16.04.2013 elektronkirjaga akti kättesaamist (t III kd lk 43-44). Võlgnik esitas 24.04.2013 kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri tegevuse peale seoses arestimisega ja taotluse kohtutäituri taandamiseks (t III kd lk 45). Kohtutäitur lahendas kaebuse 20.05.2013 otsusega (t III kd lk 50-66). Täitetoimikust ei nähtu kas, millisel viisil ja millal on kohtutäitur 20.05.2013 otsuse võlgnikule edastanud või kätte toimetanud.
Võlgnik avaldab kaebuses, et ta sai otsuse kätte 30.07.2013 elektronkirjaga (t I kd lk 1). Täitetoimikust ei nähtu, et võlgnik oleks otsuse saanud kätte mõnel muul ajal. Seega luges kohus otsuse võlgnikule kättetoimetatuks 30.07.2013. Võlgnik esitas kaebuse kohtule 09.08.2013 (t I kd lk 1), seega õigeaegselt TMS § 218 lõike 1 järgi.
7.TMS §-d 217 ja 218 ei näe ette täitemenetluse kui terviku seaduspärasuse kontrolli kaebemenetluse kaudu. Kaebemenetluse kaudu kontrollitakse kohtutäituri iga otsuse või tegevuse seaduspärasust eraldi. Seetõttu peab kohus analüüsima käesolevas asjas, kas 15.04.2013 toimunud arestimine on seadusega kooskõlas või mitte, sealhulgas hindama, kas arestimine on tühine.
8.Arestimise tühisuse alused sätestab TMS § 55. Võlgnik ei ole kaebuses toonud välja asjaolusid, millest nähtuks TMS §-s 55 loetletud arestimise tühisuse alused. Selliseid aluseid ei nähtu ka kohtule esitatud täitetoimikust. Täitedokumendi mittekehtivust täitetoimikust ei nähtu, Harju Maakohtu 23.04.2012 otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 27.09.2012 otsus tsiviilasjas nr 2-09-3554 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamata jätmise kohta viitavad vastupidisele (t II kd lk 116-122, 137-149). Võlgnikule on kätte toimetatud täitmisteade (t I kd lk 170). Arestimisaktist nähtuvalt on vara arestinud kohtutäitur (t III kd lk 31-36). Võlgnikule on teatatud uuest arestimisest (t III kd lk 27, 28).
9.Kohus sai aru, et ilmselt on võlgnik tuginenud loetelus nimetamata menetlusnormide olulisele rikkumisele. Selliseks rikkumiseks on võlgnik ilmselt pidanud kinnisasja arestimist olukorras, kus võlgnik on vaidlustanud kohtus eelnevalt toimunud kinnisasja arestimise tühistamise. Seadus ei keela kohtutäituril arestida kinnisasi uuesti ajal, mil kohus menetleb võlgniku muud kaebust seoses kinnisasja arestimisega. Seetõttu ei saa kohtutäituri tegevust lugeda seadusevastaseks. Võlgnik väitis, et kohtutäitur on tegutsenud pahatahtlikult ja hea usu põhimõttega vastuolus. Võlgnik on kohtutäiturile etteheidetavaks käitumiseks pidanud kinnisasja arestimist. Täitetoimingu tegemist olukorras, kus seadus seda ei keela, ei saa üldjuhul pidada pahatahtlikuks ja hea usu põhimõtte vastaseks. Võlgnik ei ole kaebuses toonud välja asjaolusid, millest nähtuks, et kohtutäitur on kinnisasja arestinud muul eesmärgil kui hüpoteegiga tagatud nõude sundtäitmiseks. Hüpoteegiga tagatud nõude sundtäitmisel hüpoteegiga koormatud kinnisasja arvel saab kohtutäitur saavutada soovitud eesmärgi ainult kinnisasja arestides. Seetõttu ei saa kaebuses esitatud asjaoludel teha kohtutäiturile etteheiteid pahatahtlikkuses ja hea usu vastases käitumises.
10.Samuti on võlgnik ilmselt pidanud arestimise kohta käivate menetlusnormide oluliseks rikkumiseks seda, et kohtutäitur ei ole 08.01.2013 arestimisaktis märgitud hinna vaidlustamisele vaatamata esitanud kohtule taotlust eksperdi määramiseks. Kohtu hinnangul on kohtutäituril võimalik esitada vastav taotlus üksnes kehtiva arestimisakti olemasolul. Kohtutäitur on 14.03.2013 otsusega varasema arestimise tühistanud, mistõttu ei saa talle ette heita kohtule taotluse esitamata jätmist.
11.Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et kohtutäitur ei ole arestimise kohta käivaid menetlusnorme rikkunud.
12.Lisaks eeltoodule märkis kohus, et võlgnik on kaotanud õiguse tugineda käesolevas asjas väitele, et kohtutäituri 14.03.2013 otsus on seadusvastane. Võlgnik esitas
11.04.2013 kohtule kaebuse kohtutäituri otsuse peale (tsiviilasi nr 2-13-16331). Kaebuses esitas võlgnik muuhulgas taotluse tühistada kohtutäituri otsus osas, kus kohtutäitur tühistas 08.01.2013 arestimisakti omal initsiatiivil, ning osas, kus kohtutäitur määras uuesti kinnisasja arestimise 15.04.2013 ning taotluse lugeda 08.01.2013 tehtud täitetoiming tühiseks.
13.Harju Maakohtu 17.05.2013 määrusega jäeti menetlusse võtmata kaebus kohtutäituri 14.03.2013 otsuse peale (t III kd lk 82-84). Võlgnik esitas määruskaebuse, mille ringkonnakohus rahuldas osaliselt. Ringkonnakohus ei rahuldanud määruskaebust kinnisasja arestimisega seonduvate taotluste menetlusse võtmisest keeldumise osas (t III kd lk 85-89). Riigikohtu 04.09.2013 määrusega kohtuasjas nr 3-7-1-2-567 jäeti võlgniku määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale menetlusse võtmata (t III kd lk 91). Eeltoodust tulenevalt jõustus maakohtu määrus 04.09.2013 osas, millega keelduti kinnisasja arestimisega seonduvate nõuete menetlusse võtmisest. Võlgniku kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu on võlgnik vastavalt TMS § 217 lõikele 6 kaotanud õiguse tugineda kaebuses esitatud asjaoludele. Kohtutäituri otsuse tühistamata jätmise tõttu tuleb eeldada otsusega tuvastatud asjaolude ja järelduste õigsust.
14.Arvesse võttes eeltoodut, leidis kohus, et kohtutäituri tegevus ei olnud seadusvastane ning arestimine ei olnud tühine. Seetõttu puudub alus kaebuse rahuldamiseks ja kohtutäituri otsuse tühistamiseks. Kohus jättis kaebuse rahuldamata.
15.Võlgnik on esitanud kohtule taotluse kohtutäituri taandamiseks. Taandamise alused on sätestatud TMS § 9 lõikes 1. Nimetatud säte ei näe taandamise alusena ette kohtutäituri tegevuse seadusevastasust. Kohtutäituri seadusevastane tegevus võib anda võlgnikule aluse esitada kohtutäituri tegevuse peale kaebus TMS §-s 217 sätestatud korras või pöörduda justiitsministeeriumi poole distsiplinaarmenetluse alustamiseks, kui kohtutäituri tegevuses ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused. Võlgnik ei saa kasutada kohtutäituri võimaliku seadusevastase tegevuse osas õiguskaitsevahendina kohtutäituri taandamise avalduse esitamist. Võlgniku taotlusest nähtuvalt peab võlgnik kohtutäituri erapoolikusele viitavaks asjaoluks täitetoimingute tegemist kohtutäituri poolt. Võlgnik ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuks kohtutäituri tegevuses sissenõudja huvide eelistamine. Seaduses sätestatud toimingute tegemist selliseks asjaoluks pidada ei saa. Võlgnik ei ole välja toonud ühtki TMS § 9 lõikes 1 sätestatud asjaolu, mis võiks olla kohtutäituri taandamise aluseks, mistõttu jättis kohus võlgniku taotluse kohtutäituri taandamiseks rahuldamata. Määruskaebus
16.14.11.2013 esitatud määruskaebuses palus avaldaja tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega avaldus ja taotlus rahuldada ning jätta menetluskulud puudutatud isikute kanda.
17.Arestimisakt on tühine, kuna sundtäitmisel olev nõudesumma on ebaselge. Arestimine võib olla tühine ka põhjusel, mis TMS §-s 55 sätestatud mitteammendavas loetelus ei kajastu, aga on siiski käsitatav olulise menetlusnormi rikkumisena ning arestimise kehtivust mõjutav.
18.Kohus leidis määruses, et kohtu kontroll saab piirduda üksnes sellega, kas 15.04.2013 toimunud arestimine on seadusega kooskõlas või mitte ning kohus ei näe võimalust
kaebemenetluse kaudu teostada kontrolli suuremas ulatuses. Avaldaja hinnangul tuleb konkreetse toimingu hindamisel arvesse võtta ka täituri poolt 15.04.2013 arestimisele eelnenud toiminguid ning nende õiguspärasust, sest varasema toimingu tegemisel menetlusnormi olulise rikkumise korral ei saa kehtivaks pidada ka sellele järgnenud toiminguid.
19.Kaebuses tugines avaldaja eelkõige asjaolule, mis seondus varemtehtud täituri toimingute vaidlustamisega, mida menetletakse jätkuvalt tsiviilasjas nr 2-13-16331. 04.09.2013 Riigikohtu määruse järgselt on maakohtusse saadetud kaebus menetlusse võtmiseks järgmistes küsimustes: a) kohtutäituri keeldumise osas sissenõutava nõude suuruse ja selle kujunemise asjaolude selgekstegemiseks; b) täitemenetluse ajatamiseks TMS § 45 alusel. Avaldaja hinnangul on käesoleval juhul eelkõige oluline täituri tegevus sissenõutava nõude suuruse väljaselgitamisel ja sellest lähtuvate menetlustoimingute tegemisel. Enne 15.04.2013 arestimisakti koostamist täituri poolt tehtud toimingutes, sealhulgas 08.01.2013 arestimisaktis, erinesid täitmisel olevate nõuete suurused oluliselt. Nõudesumma erinevus nähtus ka täituri poolt 08.01.2013 arestimisaktile eelnenud täitmisteadetest. Kui lähtuda sissenõudja poolt täitmisele esitatud nõuetest, siis ületavad need kokku hüpoteekide summat. 19.12.2008 täitmisavalduse alusel esitati täitmisele nõue summas 231 679.72 eurot ning 05.12.2012 täitmisavalduse järgselt esitatud 14.03.2013 täitmisteate kohaselt on täiendav hüpoteegiga tagatud nõue 243 635.60 eurot. Kokku moodustavad vastavad nõuded 475 315.32 eurot. Eeltoodud summa on olnud aluseks ka täituri tasu arvestamisel. Samas on täitemenetluse kestel ka nõuet osaliselt rahuldatud ning jääb arusaamatuks, millises ulatuses on seda täitur arvestanud ning kuidas on kujunenud täitemenetluses oleva nõude suurus 356 248.57 eurot (15.04.2013 arestimisaktis märgitud summad kokku).
20.Avaldaja leidis, et täitmisel olevate sissenõutavate nõuete suuruste kujunemise asjaolud on tähtsad, võimaldamaks võlgnikul oma huve piisaval määral kaitsta. Seda enam, et täitmisel on nõuded, mille pooleks avaldaja ise ei ole. Sellele vaatamata on kohtutäitur kinnisasja arestinud konkreetse summa ulatuses. Avaldaja hinnangul ei ole õige arestimist läbi viia sellisel juhul, kui ei ole selge täitmisel oleva nõude suurus. Kohtutäituri kohustuse nõude kujunemise osas kontroll läbi viia on toonud välja ka ringkonnakohus 26.06.2013 tsiviilasjas nr 2-13-16331 tehtud määruse punktis 7.
21.Nõude ebaselgust kinnitab ka täituri enda poolt toimingutes kajastatud nõudesumma ning selle muutumine menetluse kestel avaldajale esitatud dokumentides. Seega ei saa ka täituril endal olla selgust täiteasjas oleva sissenõutava nõude kujunemise osas.
22.Lisaks eeltoodule tõi kaebuse esitaja välja täituri poolt täitetoimingutest võlgniku teavitamisel põhjendamatute viivituste tegemist.
23.Eeltoodud etteheited kogumis seavad kahtluse alla täituri erapoolikuse TMS § 9 lõike 1 punkti 6 mõttes, millest tulenevalt taotles avaldaja täituri taandamist.
24.Sõltumata avalduse rahuldamisest või rahuldamata jätmisest, oleks kohus pidanud menetluskulud jätma puudutatud isikute kanda tuginedes TsMS § 172 lõikele 1. Käesolevas asjas alustati menetlust ajal, mil ei olnud veel jõustunud 26.06.2013 lahend tsiviilasjas nr 2-13-16331. Arvestades täituri tegevuse peale esitatava kaebuse tähtaegu, oli käesolevas asjas kaebus esitatud põhjendatult, sest määrus varasema arestimisakti peale kaebuse menetlusse võtmata jätmise kohta jõustus alles 04.09.2013.
Vastustajate seisukohad
25.Sissenõudja vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kohtutäitur ei ole kaebuse suhtes oma seisukohta esitanud. Menetluse edasine käik
26.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
27.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning tulenevalt TsMS § 659 ja § 654 lõikest 6 ei korda ringkonnakohus maakohtu põhjendusi, nõustudes nendega. Määruskaebuse väidetele vastab ringkonnakohus järgmist.
28.Ringkonnakohus nõustub kaebaja seisukohaga, et sissenõutava nõude suurus ja selle kujunemise asjaolud on võlgniku õiguste kaitse seisukohalt olulised, kuid vaidlusaluses täiteasjas lahendadakse need probleemid tsiviilasjas nr 2-13-16331. Käesoleva menetluse objektiks on 15.04.2013 toimunud arestimine ja asjaolud, mis võivad olla aluseks kohtutäituri taandamisele. Maakohus on andnud selles osas piisavad ja asjakohased põhjendused. Määruskaebuses jääb võlgnik oma seisukohtade juurde, kuid ringkonnakohus ei näe alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugustele seisukohtadele.
29.Kolleegium ei näe ka alust muuta maakohtu poolt rakendatud menetluskulude jaotust. Võlgniku kaebus jäi rahuldamata, seega rakendas maakohus asjakohaselt TsMS § 172 lõike 7 teist lauset, mille kohaselt kui hagita menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Teistsugusele järeldusele ei anna alust asuda ka asjaolu, et kohtutäituri otsuse peale seaduses ettenähtud edasikaebamise tähtaeg möödus enne, kui oli jõustunud eelmise otsuse peale esitatud kaebuse kohta tehtud kohtulahend. Võlgnik ei ole kohustatud kohtutäituri iga otsust vaidlustama ja kui ta vastavat õigust kasutab, peab ta arvestama kõigi sellega kaasnevate ettenähtavate tagajärgedega, muuhulgas sellega, et kaebuse rahuldamata jäämisel jäävad reeglina tema kanda ka teiste menetlusosaliste menetluskulud.
30.Määruskaebuse menetlusega seotud kulud jäävad TsMS § 171 lõike 1 alusel kaebuse esitaja kanda.
Ülle Jänes
Mare Merimaa
Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.