Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Hageja nõue OÜ Citadele Leasing & Factoring esitas 05.07.2013 Harju Maakohtule hagi XXXvastu, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1596,22 eurot, intressi 52,28 eurot, 05.07.2013 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 484,31 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise 0,07% päevas, tasumata põhiosalt (1596,22 eurolt) päevas kuni põhiosa täieliku tasumiseni. Hageja palub jätta menetluskulu kostja kanda. Hageja ja kostja sõlmisid liisinguleping XXX, mille lõppedes jäi kostja hagejale võlgu. Läbirääkimiste käigus jõudsid pooled kokkuleppele võlasumma ajatamises ja selle kohta sõlmiti 13.03.2012 võlatunnistus, milles kostja tunnistas võlgnevust ja kohustus kogu võla 1596,22 eurot tasuma kolme maksega. Kostja ei teinud peale võlatunnistuse sõlmimist mitte ühtegi tagasimakset. Seega on vastavalt graafikule põhivõlg 1596,22 eurot ja intressivõlg 52,28 eurot, millele lisandub viivis. Kostja seisukohad Kostja tunnistab hagiavalduses vastu suunatud nõudeid osaliselt. Kostja kinnitab, et hageja ja kostja vahel sõlmitud liisinguleping nr XXXlõppedes jäi kostja hagejale võlgu. Läbirääkimiste käigus jõudsid pooled kokkuleppele võlasumma ajatamises ja selle kohta 13.03.2012 sõlmiti võlatunnistus. Kostja leiab, et 13.03.2012 sõlmitud võlatunnistuses on võlgnevuse hulka arvestatud liisingulepingu nr XXXvõlgnevuse jääk, intress ja viivis, mistõttu kostja ei nõustu nõude suurusega. Kohtu põhjendused Kohus, hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja sõlmisid liisinguleping XXX, mille lõppedes jäi kostja hagejale võlgu. Pooled on 13.03.2012 sõlminud võlatunnistuse nr XXX, millest nähtub, et kostja tunnistab hageja ees sissenõutavaks muutunud kohustust 1596,22 eurot, kostja kohustub tasuma võlasumma kolme osamaksega (viimane osamakse 30.05.2012) ja võlasumma jäägilt intressi 25% aastas, kokku 1648,50 eurot. Pooled on võlatunnistuses kokku leppinud, et tasumisega viivitamise korral arvestatakse viivist tasumata võlalt 0,07% päevas kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Võlatunnistus võib olla konstitutiivne (abstraktne) VÕS § 30 mõttes, kui sellega soovitakse luua algsest kohustusest sõltumatu võlakohustus kõrvuti algse kohustusega, millele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid (vt Riigikohtu 24. aprilli 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06, p 13). Võlatunnistus võib aga olla ka deklaratiivne, kui sellega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06, p 15). Võlatunnistuse olemasolul tuleb eeldada, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega (vt nt Riigikohtu 6. septembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-06, p 13; otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06, p 17).

2 (4)

Pooled on 13.03.2012 sõlminud võlatunnistuse nr XXX. Kohus sedastab, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega. Võlatunnistuse kohaselt on kostja kohustatud tasuma põhivõlgnevuse 1596,22 eurot ja intressi 52,28 eurot. Kohus leiab, et tõendamata on kostja vastuväide, et eelmisest laenusuhtest tulenevad intress ja viivis olid arvestatud põhivõlgnevuse 1596,22 eurot hulka ja seega on võlausaldaja rikkunud VÕS § 113 lg 6 esimesest lausest tulenevat keeldu nõuda viivist intressi tasumisega viivitamise korral. Kohus märgib esmalt, et pooled on võlatunnistuses kokku leppinud, et tasumisega viivitamise korral arvestatakse viivist tasumata võlalt 0,07% päevas kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Juhul, kui võlatunnistuses märgitud põhivõlg sisaldaks eelmisest laenusuhtest tulenevat intressi ja viivist, oleks võlatunnistuses sisalduv kokkulepe viivise kohta eelmisest võlasuhtest tuleneva intressi ja viivise osas tühine vastavalt TsÜS § 85 ja VÕS § 113 lg 6 (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-163-13 p 27). TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited Deklaratiivse võlatunnistuse puhul tähendab tõendamiskoormuse ümberpööramine seda, et võlgnik võib kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendada, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06, p 15). Kui võlgnikul on tõendamiskoormust raske täita seetõttu, et tõendatav asjaolu on negatiivne või asjaolu on muul viisil oluliselt kergem tõendada vastaspoolel, peab ta omapoolse tõendamiskoormuse täitmiseks põhistama (tegema usutavaks) (TsMS § 235 mõttes) nimetatud asjaolu (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12). Seega peab kostja käesoleval juhul tõendama, et pooltevahelises võlatunnistuses märgitud põhivõlg sisaldab eelmisest laenusuhtest tulenevat intress ja viivist. Kuna hageja eelnevast võlasuhtest tuleneva nõude koosseisu on oluliselt lihtsam tõendada hagejal, siis piisaks tõendamiskoormuse täitmiseks sellest, et kostja teeb usutavaks, et pooltevahelises võlatunnistuses märgitud põhivõlg sisaldab eelmisest laenusuhtest tulenevat intress ja viivist. Võlatunnistusest ega esitatud hagist ei nähtu, et hageja oleks võlatunnistuses märgitud põhikohustuse hulka arvestanud liisingulepingust XXXtuleneva intressi ja viivise võlgnevuse. Intressi ja viivise võlatunnistuses märgitud põhivõlgnevuse hulka arvestamise asjaolusid ei ole kostja selgitanud ega esitanud ka tõendeid, millest nähtuks vastava asjaolu esinemine. Kostja ei ole nimetanud liisingulepingust tuleneva põhivõlgnevuse suurust ega tagasimakstud summasid, kuigi neid asjaolusid oleks kostjal olnud lihtne esile tuua. Kuigi kohus selgitas 21.01.2014 kirjas kostjale, et kostjal tuleb täiendavalt selgitada milliseid dokumente ta soovib hagejalt välja nõuda ning miks nimetatud dokumendid on kostja arvates asjakohased, jättis kostja võimaluse täiendavate seisukohtade esitamiseks kasutamata. Esitatud tõendeid hinnates puudub kohtul alus arvata, et võlatunnistuses märgitud põhikohustuse hulka oleks arvestatud ka eelnev intressi ja viivise võlgnevus. Eelnevast tulenevalt ja VÕS § 108 lg 1 alusel koosmõjus VÕS § 30 lg-ga 1 kuulub võlatunnistuses XXXnimetatud põhivõlgnevus 1596,22 eurot ja intress 52,28 eurot kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Lisaks põhivõlgnevuse ja intressi väljamõistmisele nõuab hageja kostjatelt sissenõutavaks muutunud viivise ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmist. VÕS § 113 lg 1 esimene lause sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

3 (4)

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 teine lause sätestab, et eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Pooled on võlatunnistuses märkinud viivise määraks 0,07 % päevas. Hagile lisatud viivise arvestuse kohaselt oli sissenõutava viivise suuruseks 05.07.2013 seisuga 484,31 eurot. Kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 484,31+(305x0,07)x(1596,22)/100=825,10 eurot. Hageja viivise nõue kuulub rahuldamisele kohtuotsuse tegemise seisuga 825,10 euro ulatuses ja edasi 0,07% põhinõudelt päevas kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus. Kuivõrd otsus on kostja kahjuks, siis juhindudes TsMS § 162 lg-st 1, jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg-tele 1 ja 3 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.