Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Venditehnik OÜ (registrikood 11237981, asukoht Paevälja pst. 5, 13619 Tallinn), seaduslik esindaja Jaan Tepp Kostja A K (isikukood XXXXXXX), lepinguline esindaja Olesja Polehhina Kirjalik menetlus
Menetluse liik
vastu sundtäitmise
Venditehnik OÜ apellatsioonkaebus
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 14.10.2013 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud Venditehnik OÜ kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.11.02.2013 esitas Venditehnik OÜ (hageja) Harju Maakohtule hagi A K (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt mõistis TVK 24.10.2012 otsusega nr 4.4-2/1904 hagejalt kostja kasuks välja 500 eurot. Hageja tasus kostjale 500 eurot kostjaga eelnevalt kooskõlastatult sularahas 08.01.2013 kell 19.00 Solarise kaubanduskeskuses. Selle tõendamiseks esitas hageja hagiavalduse lisana omakäeliselt kirjutatud sularaha üleandmist kinnitava kostja kirja juurdekirjutise ja hageja 08.01.2013 arvelduskonto sularaha väljavõtte, millest tuleneb, et sel päeval on hageja arveldusarvelt välja võetud 500 eurot.
3.17.01.2013 algatati hageja vastu täitemenetlus TVK otsuse nr 4.4-2/1904 alusel ning hagejale väljastatud täitmisteate kohaselt kohustati hagejat täiteasjas 195/2013/372 kostjale koos täitekuludega tasuma 584,86 eurot.
4.Hageja palus lugeda oma kohustused kostja ees täidetuks ja seeläbi tunnistada sundtäitmine täiteasjas 195/2013/372 lubamatuks. Kostja vastuväited
5.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Kostja ei palunud hagejat likvideerida võlgnevus sularahas. Mingisugust sularaha üleandmist 08.01.2013 ei toimunud, samuti ei toimunud ka sellesisulist hagejapoolset ettepanekut. Kostja ei ole hagejalt töövaidluskomisjoni 24.10.2012 otsusega väljamõistetud töötasu 500 eurot siiani saanud ning hagejal puuduvad otsesed ja usutavad tõendid, mis tõendaksid vastupidist. Maakohtu otsus
7.14.10.2013 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus tühistas TsMS § 386 lg 4 esimese lause kohaselt maakohtu 19.02.2013 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega peatati täitemenetlus täiteasjas nr 195/2013/372 kuni kohtulahendi jõustumiseni käesolevas tsiviilasjas. Maakohus jättis hageja 12.09.2013 taotluse protokolli parandamiseks rahuldamata.
8.Kohus selgitas pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja TsMS § 230 lg-t 1 12.06.2013 määruses (tl 66) ja 10.09.2013 istungil (tl 87-90). Samuti tegi kohus viidatud istungil pooltele ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks (tl 88).
9.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel esitatakse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 2 lg 1 p 7 kohaselt on täitedokumendiks töövaidluskomisjoni, üürikomisjoni ja liikluskindlustuskomisjoni jõustunud otsus.
10.Kohtule esitatud dokumentaalsest tõendist – 17.01.2013 täitmisteatest nähtub, et täitemenetlust on alustatud 17.01.2013 kostja täitmisavalduse alusel, millisega taotletakse pöörata sundtäitmisele TVK 24.10.2012 otsus nr 4.4-2/1904 ning nõude sisuks on töötasu 2012 juuni eest 500 eurot (tl 4-5).
11.Vaidlus puudub selles, et hagejalt on kostja kasuks TVK otsusega nr 4.4-2/1904 välja
mõistetud töötasu 500 eurot. Vaidlus on selles, kas hageja on kostjale sellise summa tasunud. Hageja väitel tegi ta seda 08.01.2013 sularahas, kostja aga väidab, et mingisugust sularaha üleandmist ei ole toimunud.
12.Riigikohus on otsuse nr 3-2-1-137-07 p-s 13 selgitanud, et kui asjaolu tõendamiskoormis lasub hagejal, võib kostja kasutada hagi vastu kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni hageja tõendeid pole esitanud.
13.Hageja esitas kohtule kaks tõendit: kostja kirja, millele on tehtud hagejapoolne juurdekirjutis (tl 7) ja hageja 08.01.2013 arvelduskonto sularaha väljavõtte (tl 8). Kohus leidis, et kuigi arvelduskonto sularaha väljavõttest nähtub, et 08.01.2013 on hageja pangakontolt tõepoolest 500 eurot välja võetud, ei tõenda see asjaolu, et sellises summas sularaha kostjale hageja poolt üle anti. Kostja kirja kohaselt pöördus kostja nõudega hageja poole, et viimane maksaks talle välja töötasu 500 eurot hiljemalt 24.11.2012. Kostja palus nimetatud summa saata talle Eesti Posti ülekandega ning samuti hoiatas kostja hagejat, et kui hageja ei tasu töötasu hiljemalt 24.11.2012, siis pöördub kostja kohtutäituri või inkasso poole (tl 7).
14.Kohus leidis, et kostja kirja hagejapoolne juurdekirjutis, mida hageja ise raamatupidamisdokumendina käsitles, ei tõenda sularaha üleandmist kostjale hageja poolt. Antud dokumendi osa koosneb vaid hageja omakäelisest kirjutisest ja allkirjast, kirjal puudub vastav kostjapoolne kinnitus raha saamise kohta. Kohus leidis, et hageja oleks pidanud väidetava toimingu tõestuseks kostjalt sellekohase kinnituse võtma. Kohus arvestas ka asjaoluga, et hageja on äriühing, kellel peab olema toimiv ja läbipaistev raamatupidamine. Ei ole usutav, et hageja taolisi toiminguid sularahas, kiiruga ja ilma ühegi teise osapoole kinnituseta teostab. Seega hageja poolt esitatud tõendid on ebapiisavad tõendamaks temapoolse kohustuse täitmist.
15.Lisaks märkis kohus, et TVK otsus nr 4.4-2/1904 tehti kostja kasuks 24.10.2012. Alates selle kättesaamisest oli hagejal võimalus kostjale viimase kasuks määratud summa ära tasuda. Hagile lisatud kostja kirjast tulenes, et kostja andis hagejale raha tasumiseks aega kuni 24.11.2012 (tl 7). 10.09.2013 istungil väitis hageja seaduslik esindaja, et tööinspektsiooni otsus ei ole iseenesest täiteotsus ega kohusta otseselt kohe maksma, mistõttu ootas tema ära kohtutäituri täiteotsuse (tl 88). Täitemenetlus algatati 17.01.2013, hageja aga väitis, et tasus summa kostjale sularahas 08.01.2013. Seega olid hageja väited vastuolulised ja andsid kohtule aluse panna ka tema väited sularaha üleandmise toimumise kohta kahtluse alla.
16.Hageja väitis 10.09.2013 istungil, et kuigi kostja palus tal saata raha Eesti Posti ülekandega, ei leidnud tema AS-i Eesti Post kodulehe teenuste alt sellist võimalust. Kohus leidis, et hageja ei ole TsMS § 235 kohaselt põhistanud, et ta sellise teenuse osutamise võimalust uurinud on. TsMS § 231 lg 1 teisest lausest tulenevalt võib kohus üldtuntuks lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Vastupidiselt hageja väidetele AS-i Eesti Post kodulehel taoline teenus nimega „Riigisisesed rahakaardid“ esineb (http://post.ee/?id=1323). Nimetatu juures on olemas ka detailne lühikirjeldus ja selline finantsteenuse liik on kodulehel kergesti ülesleitav. Samuti ei kirjutanud kostja oma kirjas hagejale antud teenuse nime jutumärkides, mistõttu ei saa hageja ka väita, et kostja talle teenuse täpse nimetuse andis. Hageja oleks osundatud teenuse olemasolust saanud teada ka siis, kui ta oleks AS-iga Eesti Post ühendust võtnud ja sellise võimaluse kohta uurinud.
17.Sellest tulenevalt ei ole hageja tõsiselt kaalunud kostja poolt pakutud raha tasumise võimalust ega saa väita, et see oli põhjuseks, miks ta korrektselt vastavalt kostja soovile raha tähtaegselt ära ei tasunud. Mingeid muid asjaolusid, millest kohus saaks teha järelduse, et hageja on oma kohustused kostja ees täitnud ja seega on sundtäitmine lubamatu, hageja esile toonud ei ole.
18.Kõige eelpooltoodu alusel ei ole hagi põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. Kõik otsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagi läbivaatamisel tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
19.12.09.2013 esitas hageja kohtule taotluse 10.09.2013 istungi protokolli parandamiseks. Kostja vaidles taotlusele vastu. Kuna hageja taotles oma seisukohtade täpsustamist, siis kohus leidis, et tegemist ei ole asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulise protokolli muudatusega. Põhisisu osas on hageja seisukohad protokollis piisavalt kajastatud. Vastavalt TsMS §-le 50 ei ole protokoll kohtuistungi stenogramm ja puudub vajadus protokollis hageja sõnavõttu täpsustada. Apellatsioonkaebus
20.10.11.2013 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada Harju Maakohtu 14.10.2013 otsuse ja teha uus otsus, millega hagi ja hageja taotlus 10.09.2013 istungi protokolli parandamiseks rahuldada ning mõista hagejale riigituludest tagasi riigilõiv 600 eurot või alternatiivselt rahuldada hageja taotlus 10.09.2013 istungi protokolli parandamiseks ning saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
21.Kohus on 10.09.2013 istungi protokolli parandamisest keeldumisega rikkunud TsMS §-st 53 tulenevat hageja õigust oma seisukohti täpsustada. Ebatäpne protokoll moonutas oluliselt mitmeid faktilisi asjaolusid, mis moodustavad hagi aluse (TsMS § 363). Hageja taotletud protokolli parandused pole grammatilised ega stiililised. Vastavalt TsMS § 229 lg-le 1 esitas hageja hagi põhistamiseks ja seisukohtade tõendamiseks kaudseid tõendeid: kostja kiri, millele on tehtud hagejapoolne juurdekirjutis (tl 7) ja hageja 08.01.2013 arvelduskonto sularaha väljavõte (tl 8). 10.09.2013 istungil toimus oluline diskussioon asitõendite olemuse üle, kuid mitmed hageja seisukohad jõudsid protokolli moonutatud kujul. Keeldumisega protokolli täpsustamiseks ahendati olulisel määral õiguslikku ruumi, milles toimus arutelu tõendite olemuse üle.
22.Kohus jättis tähelepanuta Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-137-07 p-s 13 toodu, mille kohaselt, kui hageja esitab tõendeid asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet tõendada. Kohus võttis hoiaku, et kostja ei pea oma seisukohti tõendama ja samuti saab ignoreerida protokolli parandusega rõhutatavat kaudsete tõendite ja paljasõnaliste väidete vastuolust tulenevat kohtu kaalutlusotsuse puudulikkust. Hagejalt võetakse protokolli muutmata jätmisega võimalus ka protokolli muutuse olemasolu korral apelleerida vastuolule kaudsete tõendite ja paljasõnaliste väidete vahel.
23.Kohtu põhjendused hageja tõendite tagasilükkamisel on erapoolikud. Hageja esitab vastuväite, et kostja kirja hagejapoolne juurdekirjutis (tl 7) ei tõenda sularaha üleandmist kostjale hageja poolt. Raamatupidamise seaduse (RPS) § 7 järgi on raamatupidamise algdokument majandustehingut kinnitav tõend. Aruande koostamise reguleerimiskannete algdokument on raamatupidamisõiend, millel asendab RPS § 7 lg 1 p-des 5 ja 6 nõutavaid rekvisiite algdokumendi koostaja nimi. Raamatupidajad teevad reguleerimis- ehk korrigeerimiskandeid ning vormistavad asjakohased algdokumendid, nimetades neid raamatupidamisõienditeks. Kuna müügiarvele pitsati löömine pole kohustuslik aastast 1995 ja müüja/ostja allkirja lisamine aastast 2000, siis saab hageja lisatud tõendit käsitleda raamatupidamisõiendina ja kohtu poolt tõendi tagasilükkamise piisavusena käsitletav asjaolu kostjapoolse allkirja puudumisest tuleb pidada raamatupidamisreeglite väheseks tundmiseks.
24.Hageja seisukohta kinnitavad Maksu- ja Tolliameti koduleheküljel käibemaksuseaduse § 37 selgitused: müüja võib kokkulepitud tähtaja jooksul ostja poolt väljastatud ja müüjale edastatud arve kinnitada aktsepteerimise märgiks oma allkirjaga, kuigi allkiri ei ole kohustuslik arve rekvisiit.
25.Kohtu seisukoht, et hageja kui äriühingu puhul ei ole usutav, et hageja taolisi toiminguid sularahas, kiiruga ja ilma ühegi teise osapoole kinnituseta teostab, on hinnanguline ja tegelikele asjaoludele mittevastav. Sularaha kasutamine äritehingute teostamisel ei ole keelatud ja see ei ole taunitav.
26.Kohus on 10.09.2013 istungil võtnud lihtsustatud dispositiivse hoiaku hageja meetodi üle maksta kostjale sularahas seoses kostja soovi ebamäärasusega kasutada maksmiseks ”Eesti Posti ülekannet”. Hageja kinnitas, et uuris võimalust kasutada kostja poolt pakutut, kuid nõude ebamäärasuse tõttu ning Eesti Posti finantsteenuse keerukuse ja ajakulukuse tõttu tegi kostjale ettepaneku kasutada kiiremat ja odavamat meetodit.
27.TsMS § 328 lg 1 sätestab, et menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad olema tõesed. Tõerääkimise kohustus tuleneb ka TsMS § 200 lg-st 1, mille järgi on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigust heauskselt. Kostja pole oma valeväite kinnituseks esitanud mitte ühtegi tõendit (TsMS § 230 lg 1). Kui pool ei saa vastaspoole valeväite tõttu tõesele asjaolule seisukohta anda, mis antud juhul seisneb kohtu keeldumises viia protokolli sisse hageja parandusettepanekud, võib seda pidada õigusliku ärakuulamise põhimõtte oluliseks rikkumiseks vastavalt TsMS § 656 lg 1 p-le 1.
28.Kohus on jätnud hinnangu andmata nii TVK materjalidele kui ka hageja ütlustele kostja kalduvusele valetamisele. TVK otsuse nr 4.4-2/1904 protokollilistest materjalidest nähtub, et hageja põhjendab kostjaga praktikasuhte lõppemist seoses kostja valetamisega enda haridustaseme kohta. Hageja soovis eeltooduga põhistada kostja kalduvust valetamisele, mille kohus on jätnud tähelepanuta, vaatamata TsMS § 231 lg-le 4, mille kohaselt eeldatakse omaksvõttu, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kostja nõustus põhistusinstituudiga enese valelikkuse kohta, mis on protokollitud kohtuprotokollis hageja ütlusena (kohtuprotokoll lk 4, 1. lõik). Kostja kalduvuse valetamisele ja pettusele kulminatsiooniks sai kostja keeldumine lõpetada algatatud täitemenetlus täiteasjas 195/2013/372, kuigi alus täitemenetluse jätkamiseks langes ära. Vastus apellatsioonkaebusele
29.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
30.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
31.Erinevalt hagejast, leiab kolleegium, et maakohus on käsitlenud hageja poolt kahtluse alla seatud sundtäitmise vajalikke eeldusi ja selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks ei saa hageja poolt esitatud nõuet rahuldada. Kolleegium on maakohtuga ühte meelt, et hageja väited töövaidluskomisjoni otsuse täitmise kohta ei ole tõendamist leidnud ja seepärast ei saa kohus nendega hagi lahendamisel arvestada. TsMS § 230 lõike 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti ning hageja poolt tõendamiskohustuse täitmata jätmise korral on kostjal õigus tõrjuda hagi vastuväite esitamisega. Rahalise kohustuse täitmise tõendamiskoormis lasub VÕS § 95 mõtte kohaselt võlgnikul. Maakohus on käsitlenud hageja väidete usutavust ja leidnud
õigesti, et sularaha väljavõtmine kontolt ei tõenda raha üleandmist kostjale, samuti ei saa lugeda hageja enda poolt lepingule tehtud juurdekirjutust kostjapoolseks VÕS § 95 järgseks täitmiskviitungiks.
32.Lisaks tõendite puudumisele, nõustub kolleegium maakohtuga ka selles, et hageja väidete usutavust kahandab hagejapoolne käitumine kõnealuses võlasuhtes. Usutavat selgitust, miks tuli kohustus täita tingimata sularahas, ei ole hageja esitanud. Õige on maakohtu tähelepanek, et hageja väited selle kohta, et ta ei kavatsenud täita kohustust enne kui algab täitemenetlus, on vastuolus väitega, et kohustus siiski täideti enne seda sularahas. Samuti on põhjendatud maakohtu seisukoht, et usutavad ei ole hageja väited selle kohta, et kohustuse täitmine kostja poolt ettepandud viisil läbi postiettevõtte teenuse ei olnud hagejale jõukohane. Kuna maakohus on hageja kõigile seisukohtadele piisava selgusega vastanud ning ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega täies ulatuses, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi pikemalt korrata ega apellatsioonikaebuses kaebuses taasesitatud väidetele uuesti vastata.
33.Kaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või menetlusnormide rikkumist ringkonnakohus maakohtu lahendi põhjal ei tuvastanud. Maakohus on hagis esiletoodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõigusenormidega ning hinnanud esitatud tõendeid seadusekohaselt. Kolleegiumil ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude alusetuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale.
34.Vastuseks kaebaja etteheitele, et maakohus ei ole parandanud protokolli, märgib kolleegium, et ei näe selles menetlusnormi rikkumist. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et protokoll ei ole stenogramm ja peab TsMS § 50 lg 1 järgi kajastama menetlustoimingute käiku ning edasikaebe seisukohast olulist. Kaebaja seisukoht, et tema poolt protokollile lisada soovitu tooks kaasa võimaluse langetada vaidluses hagi rahuldav otsus, ei ole paikapidav. Ka juhul, kui protokolli hageja väidetega täiendada, ei saa lugeda sellega hageja tõendamiskohustust täidetuks, sest hageja väited ei saaks olla tõendiks muul viisil, kui üksnes TsMS §-s 268 sätestatud eeldustel hageja vande alla ülekuulumisega.
35.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Iko Nõmm
Malle Seppik
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.